Tartumaa Kambja vald Soinaste küla Pesa tn vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja tänavavalgustus

lubatud krundi krundi suurus ehitusalune pind korruselisus/hoonete sihtotstarve planeeringu liigi maksimaalne sihtotstarve katastriüksuse liigi järgi märkused aadress m² m² arv krundil järgi täisehitatuse % Pesa 1 1121 - - - HP (haljasala maa) 0051 Üm (parkide ja muruväljakute maa) haljasala Pesa 2 1113 30 20 1/1(alajaam) HP (haljasala maa) 0051 Üm (parkide ja muruväljakute maa) haljasala Pesa 3 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 4 1010 221 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 5 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 6 1008 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 7 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 8 1010 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 9 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 10 1008 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 11 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 12 1009 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 13 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 14 1009 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 15 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 16 1009 254 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 17 1016 236 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 18 1010 249 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 19 1013 223 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa 20 1009 250 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt 5% 0030 Th (tootmishoonete maa) puurkaevu ja pumbamaja Pesa 21 4019 83 20 1/1(pumbamaja) OT (veetootmise maa) 95% 011 M (maatulundusmaa) krunt Pesa 22 1007 221 20 2/2 EP (ühepereelamumaa) 0010 EE (väikeelamumaa) individuaalelamu krunt Pesa tee 4248 - - - LT (tee ja tänava maa) L (transpordimaa) tee maa-ala KOKKU 29731 4689  14.7.2020 MapSection4161272034266158268.png (1620×888) https://xgis.maaamet.ee/maps/pump/MapSection4161272034266158268.png 1/1  Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn Meie 14.07.2020 Projekt: Pesa tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike, tänavate ja tänavavalgustuse projekteerimine Projekteerimistingimuste taotlus Keskkond & Partnerid OÜ asub Farmada Invest OÜ tellimusel koostama Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, tänava ja tänavavalgustuse projekti. Sellega seoses palun väljastada projekteerimistingimused projekti koostamiseks maantee alas ja kaitsevööndis. Torustikke projekteeritakse järgmiste maanteede alas ja/või kaitsevööndis: 1. Rehepapi tee lõik 2 kat nr. 94901:001:0567; 2. Tõrvandi-Lemmatsi tee nr 22129; 3. Tamme tänav kat nr. 28301:001:0236. Projekteeritava torustiku eskiis on esitatud lisas 1. Lisaks projekteeritakse mahasõit Tõrvandi-Lemmatsi tee 0.93 km-le. Projekteeriistööde aluseks on OÜ Melbra poolt 2006 a koostatud detailplaneering (lisa 2) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Aim Projektijuht Keskkond & Partnerid OÜ 56 478 957 [email protected] Lisad: 1. Projekteeritava torustiku eskiis. 2. Detailplaneeringu põhijoonis Keskkond & Partnerid OÜ Reg. nr. 11006388 Tel.: (372) 733 0350 Vasara 50, www.mahutid.ee e-post: [email protected] TARTU 50113  Lauri Aim Keskkond & Partnerid OÜ Teie 14.07.2020 [email protected] Vasara 50 Meie 22.07.2020 nr 15-2/20/32895-2 Tartu Nõuded vee- ja kanalisatsiooni-, teevalgustuse ja ristumiskoha projekti koostamisele riigitee nr 22129 teemaal ja kaitsevööndis ning riigile kuuluvatel katastriüksustel Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse tehnovõrkude, teevalgustuse ning ristumiskoha ehitust riigitee nr 22129 km 0,94 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis ning riigile kuuluvatel katastriüksustel Rehepapi tee T21 (94901:007:1852), Rehepapi tee T1 (94901:006:0426) ja Rehepapi tee T2 (94901:006:0427) Kambja vallas Tartu maakonnas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste, ristumiskoha ja teevalgustuse (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. I Tehnovõrgud: Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m (veetorustikud min 1,8 m) sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 13. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 2 (7)  elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. II Ristumiskoht: Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid Pesa tänava (katastritunnus 94901:006:0684) ristumiskoha ühendamiseks riigiteega 22129 Tõrvandi – Lemmatsi km 0,94. Ristumiskoha asukoht on määratud Ääre maaüksuse detailplaneeringuga (OÜ Melbra töö nr DP- 031005). Pesa tänav tagab juurdepääsu 21-le elamumaa sihtotstarbega kinnistule ning kahele maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded: 1. Ristumiskohad projekteerida taotluses märgitud asukohta, so 22129 km 0,94. 2. Ristumiskoha ühendamiseks riigiteega tuleb koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis (edaspidi projekt) vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee), sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). 5. Projektis tuua välja riigitee kaitsevööndi ulatus vastavalt EhS § 71 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 22129 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 543 autot/ööp, kiiruspiiranguga 50 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks arvestada: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 3 (7)  7.2. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.3. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh truubid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang olemasolevate veeviimarite, so kraavide ja truupide seisukorrast. 7.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetiline mõõdistus aktuaalne, sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Lähtuda plaanilahenduse koostamisel Maanteeameti mahasõitude tüüpjoonisest (valida sobiv tüüp). Ristumiskoha pöörderaadiused määrata lähtuvalt liikluskoosseisust (so kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Kujutada pöördekoridorid joonistel. 9. Ristumiskoha pikikalle ühildada riigitee põikkaldega. Suurim pikikalle riigiteelt peab olema 0,5-3,0% tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. 10. Projekteerida ristumiskohta (riigiteega samaväärne) tolmuvaba kate vähemalt tüüpjoonisel toodud katte pikkuse ulatuses. 11. Koostada ristumiskoha põiklõige ning esitada katendikonstruktsioon. 12. Esitada minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 13. Projekteerida ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Koostatav vertikaalplaneeringu lahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega. 14. Põhjendatud juhul projekteerida sademevete ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada või puhastada kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas. 15. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 16. Esitada joonisel ristumiskoha nähtavuskaugused vastavalt normidele (tabel 5.1 ja 5.2, joonis 5.9). Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa vms likvideerimine, harvendamine (EhS § 72 lg 2). 17. Näha ette riigiteega külgneva ala korrastamine ja riigitee konstruktsioonide kahjustamise korral riigitee katete, muldkeha, nõlvade, teepeenarde jne taastamine. 18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud tingimused võivad seada piiranguid ristumiskoha asukohale. 19. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. 20. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab huvitatud isik. 21. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas täidab omaniku ülesandeid Maanteeamet. 22. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimiseks [email protected]. III Teevalgustus: Tutvudes rajatiste paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded teevalgustuse projekti koostamiseks: 1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 2. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest ( www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“). 3. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja 4 (7)  taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 3.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 3.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses Mõõdistada ala piki riigiteed (ja vajadusel ristuvad teed) vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 3.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga. 3.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 3.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 3.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 3.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 4. Selgitada välja ning arvestada varemkoostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.mnt.ee. 7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. 8. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 9. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. JJT ja tänavatel määrata vaba ruum vastavalt EVS 843 joonistele 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 10. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 11. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 12. Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 13. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 14. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 14.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 14.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 5 (7) 15. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus- jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega. 16. Asendiplaani joonisele märkida: 16.1. Valgustusklassi number (näiteks M5); 16.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 16.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m). 17. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus). 18. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis. 19. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 8 Tehnovõrgud nõutust ning Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 20. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine). 21. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine. 22. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 23. Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist). 24. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 25. Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. 21. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tellimisel ehitatud teevalgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata paigaldise asukohast riigitee suhtes. Projektiga kavandatud teevalgustuse projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. 6 (7) Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: Lisa 2. Detailplaneeringu põhijoonis.pdf Lisa 1. Projekteeritava torustiku eskiis.pdf Projekteerimistingimuste taotlus.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 7 (7)