Kiri

20.07.2020 nr 7-4/20/12395-2 Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine Austatud menetlusosaline Teavitame Teid, et Vabariigi Valitsus otsustas 9. juulil 2020. a määrusega nr 56 “Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kinnitada Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse- eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 14.juulil 2020. a avaldamismärkega RT I, 14.07.2020, 16ning see jõustub 24.juulil 2020. a. Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja (lisa 1), seletuskirja (lisa 2) ja kaardi (lisa 3). Kaitse- eeskirjaga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee), kus leiab samuti viite kaitse-eeskirja seletuskirjale ja kaardile. Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga. Kavilda ürgoru maastikukaitseala on Eesti kui ka kohaliku kogukonna jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja kaitse planeerimise büroo Lisa: 1. Kavilda_yrgoru_maastikukaitseala_kaitse_eeskiri_maarus.pdf 2. Kavilda_yrgoru_maastikukaitseala_maaruse_seletuskiri.pdf 3. Kavilda_yrgoru_maastikukaitseala_kaart.pdf Kristel Tatsi 528 9690 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri – Riigi Teataja Page 1 of 3 Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.07.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 14.07.2020, 16 Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 09.07.2020 nr 56 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Kavilda ürgoru maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku, allikaid ning säilitada ja taastada poollooduslikke kooslusi. (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kavilda ürgoru piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kaimi ja Mõisanurme külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk Kaitseala kaitsekord § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 3) jahipidamine ja kalapüük; 4) mootorita ujuvvahendiga sõitmine; 5) sõidukiga sõitmine teedel; 6) jalgrattaga sõitmine radadel; 7) punktides 5 ja 6 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse- eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel; 8) telkimine; 9) lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel; 10) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020016 13.07.2020 Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri – Riigi Teataja Page 2 of 3 2) uute ehitiste püstitamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar; 5) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit. § 6. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine või loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. (2) Kaitsealal on vajalikud raied vaadete avamiseks. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk Lõppsätted § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 10. Kehtetuks tunnistamine Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega loodusobjektide loetelu” alajaotise I „Maastiku üksikelemendid” punkt 15, millega võeti kaitse alla Kavilda ürgorg, tunnistatakse kehtetuks. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/267 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Ala võeti esimest korda kaitse alla Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis”. Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” võeti ala kohalikku tähtsust omava objektina (maastiku üksikelemendina) riikliku kaitse alla ning alale hakkas kehtima kaitse korraldamise eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020016 13.07.2020 Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri – Riigi Teataja Page 3 of 3 2 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Arvo Aller Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Kavilda ürgoru maastikukaitseala https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020016 13.07.2020  kaitseala moodustamine ja kaitse- SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) udetakse olemasoleva kaitseala (org) kaitse- edaspidi kaitseala) asub Tartu maakonnas Elva vallas Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1957. aastast, kui Tartu Rajooni TSN omitee 10. juuli otsusega nr 198 Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis kaitse alla geoloogilise ja geograafilise objektina Kavilda rgorg. ega objekt 1964. a otsusega nr 99 . Praegu kehtib alal 1964. aasta kaitse- kaitse-eeskiri. Vastavalt LKS -eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei LKS alusel olemasoleva kaitseala kaitse- kaitsekorda ning ka kaitsealaks. Muudatused on tingitud vajadusest viia kaitstava ala kaitsekord te ning viia nenud kaardimaterjaliga. - kaitse- majandada. looduskaitse osakonna kaitse planeerimise spetsialist Kristel Tatsi (tel 528 9690, e-post kristel.tatsi o juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post eleri.laidma (tel 680 7424, e-post [email protected]) ja EnvirLaw vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 527 3703, e-post: [email protected]). ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on andnud Kobras AS, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 1  ja Vastavalt LKS - teaduslik, ajaloolis-kultuuriline v kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala kaitse all hoidmise eelduseks on alal , ohustatus, ajaloolis- ja esteetilisus. 2.2. , mille Eesti geoloogilise arengu kaitset. -Eestis, seega saabki neid kaitsta selles piirkonnas, kus need - kilomeetrit lai ja kuni 30 35 m 36 72 m. innavormi Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakenduse andmetel kattub kaitseala turbamaardla plokiga 22, kus on registreeritud lagunenud turba passiivne reservvaru. Passiivne varu on sisuliselt varu, mida ei ole praegu kaevandada, kuid tulevikus osutuda kaevandatavaks, kui siiani kaevandamiseks olnud piirangud kaovad. Kaitseala pindalast moodustab metsamaa umbes 64% (29 ha). Metsakoosluste puhul on Kavilda Kaitsealal domineerivad lehtpuuenamusega (kask, hall lepp, kohati ka leidub alal kuuske. Metsaregistri andmetel on lehtpuudest valdavaks peapuuliigiks hall-lepikud (vanuses 49 64). - ja sanitaarraiega. Kaitseala k see ala on asta aitsealast oli sel ajal - Metsatukad maastik metsaraied, samas ka alad ustegevus. Kaitsealal olevatest looduslikest rohumaadest on poollooduslike kooslustena keskkonnaregistrisse kantud 12,7 ha, millest umbes 3,5 ha on keskmise looduskaitselise liigirikkad tulemusena. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused . uslikeks kooslusteks peaaegu lagedana. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt traditsioonilise kasutusviisi, niitmis t ohustab ka koosluse 2 kuivendamine. Hoolduse lakkamisel neile omane liigikoosseis muutub ja Samuti on ohutegur ehitamine. Allikate oru veerudel paljanduvad liivakivid, millest avalduvad allika - kui ka langeallikaid. Eestis arvatakse olevat kuni 10 l andmetel rohkem, kuid enamik -elustiku seisukohalt, kuid Allikate ohutegurid on veetaseme muutmine, allika risustamine, allika ja selle kalda rikkumine ning loodusliku ilme muutmine. Kaitsealal asub mitu maastikku rikastavat ajaloolis-kultuuriloolist objekti. Lisaks e ning ka stisena kaitse all olevale ohvriallikale asub kaitsealal Kav kultuurkiht nr 12915), mis kattub ka Kavilda linnuse territooriumi asukohaga, 15. 16. sajand (e ). Keskkonnaregistri andmetel praegu kaitsealal kaitsealused liike ei ole. Juhul kui edaspidi kaitseala valitseja -s eada lisaks kaitse-eeskirjas olevatele piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.3. - Looduse kaitsel g on kaitse all alates 1957 kaitse alla geoloogilise ja geograafilise objektina. Kaitsealal on nii piirkonnale ka kui -Eestile maastike nimekirja (Tartumaa maakonnap Asustust ja maakasutu 2006 Tartu). Ala on esteetilise mitmekesisele maastikule, vaheldusrikkale reljeefile ja traditsioonilisele ilmele ning, teedelt avanevatele kaunitele vaadetele. Kuna eel ohutegurid on endiselt aktuaalsed Peaasjalikult nii raiete kui ohalike elanike jaoks on alal lisaks ide tuntus nr 92 Tartu Viljandi Kilingi- , mis orgu. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale maastikku mitmekesistada ning raamivad vaateid jms. 3  . Kavilda on oru laius ligikaudu 1 km. Samas asuvad ka eelm objektid. 2.4 maastikuilmet, poollooduslikke kooslusi (lamminiidud) ja allikaid. Maastikukaitseala on ja kasutamise reguleerimiseks. akse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate see ei sobi maastiku kaitseks. 2.5 - juba olemasoleval misel kasutatud enamasti katastri , Nende koordinaadid on esitatud geodeetilisel kujul. 000) ja maakatastri andmeid. ru pindala 56,3 ha ja see . paikneb edaspidi kaitseala kahe na ne ne , mida eraldab Tartu Viljandi Kilingi- on kaitseala pindala 44,9 ha. Kaitseala pindala 11,4 ha. Kaitseala pindalast moodustab eramaa ligikaudu 34,5 ha (sh 1 ha kinnistamata eraomand) ja munitsipaalmaa ligikaudu 10,4 ha. millel ei ole - kui ka ja mida on kohustus hooldada ka edaspidi. Eramaid kaitsealast 7,6 ha. nr 92 Tartu Viljandi Kilingi- , Kaitseala esmalt kirjeldatakse kaitseala t , l i. 4  X: 6 469 859,749 ja Y: 638 923,907. Edasi kulgeb piir kagu poole tastritunnusega 60502:003:0218 6 469 825,978 ja Y: 638 944,419, suundub kaitseala piir 60502:003:0219) metsa 6 469 744,714 ja Y: 638 926,441. da metsa ja rohumaa vahelist piiri , kuni ristub punktis koordinaatidega X: 6 469 491,905 ja Y: 638 843,617 nr 92 Tartu Viljandi Kilingi- 60502:003:0161 ja kulgeb kuni nr 92 Tartu Viljandi Kilingi- 60501:003:0278). Sealt liigub piir 60501:003:0278 piiri, kuni 60501:003:0096. e 60501:003:0096 koordinaatidega X: 6 469 418,879 ja Y: 638 208,137 sirgena use 60501:003:0096 (60501:003:0223) poole 60501:001:0413) piiril oleva punktini koordinaatidega X: 6 469 493,462 ja Y: 638 214,868 Marja ja Pihlaka (60501:001:0412) katas - Edasi kulgeb piir 60501:001:0350 poolt selliselt osaliselt kaitsealale. 60501:003:0431) punkti koordinaatidega X: 6 469 731,029 ja Y: 638 190,297 ida poole ning kulgeb t ja piirdeaeda ning edasi , punkti koordinaatidega X: 6 469 754,052 ja Y: 638 298,493. Sealt nurgapunkti koordinaatidega X: 6 469 793,490 ja Y: 638 - kuni Pikati kinnistul olevasse punkti koordinaatidega X: 6 469 858,291 ja Y: 638 263,840. Sealt edasi suundub piir ida , koordinaatidega X: 6 469 857,855 ja Y: 638 429,922 (60501:003:0106 uni punktini koordinaatidega X: 6 469 859,792 ja Y: 638 608,206 , poole 60501:001:0310) ja Aasa X: 6 469 463,537 ja Y: 638 843,153 poole nnistu (60502:003:0359) 6 469 431,680 ja Y: 638 843,100 ning sirgena punkti koordinaatidega X: 6 469 350,670 ja Y: 638 819,720 60502:003:0360). Edasi kulgeb piir Johannese k koordinaatide X: 6 469 216,670 ja Y: 638 822,970 ning koordinaatidega X: 6 469 187,137 ja Y: 638 838,796 vahel. kulgeb 60501:001:0320) oleva tee servast selliselt, et Tee servas olevast punktist X: 6 469 137,486 ja Y: 638 830,430 ja 60501:003:0066) punktini koordinaatidega X: 6 469 078,150 ja Y: 638 526,030. 5 X: 6 469 071,044 ja Y: 638 364,909 kulgeb kaitseala piir poole kuni Vana- 60501:001:0381), b selle tee ja kulgeb -Kavilda - 6 469 247,954 ja Y: 638 258,483 suundub kaitseala piir (60501:003:0077) poole rini punkti koordinaatidega X: 6 469 289,620 ja Y: 638 258,600 poole kulgedes inaatidega X: 6 469 305,534 ja Y: 638 259,067. Edasi X: 6 469 307,964 ja Y: 638 240,922 b 60501:003:0299 sirgena punktini koordinaatidega X: 6 469 351,535 ja Y: 638 218,682. P 60501:003:0299), kohtudes punktis koordinaatidega X: 6 469 385,818 ja Y: 638 336,628 nr 92 Tartu Viljandi Kilingi- 60501:003:0300) loodenurgaga. 60501:003:0300 - 60502:003:0359) punktini koordinaatidega X: 6 469 450,874 ja Y: 638 788,532 poolse spunktini kirdenurgas. 2.6. Kaitsekord 2.6.1. Kaitsekorra kavandamine alal asuvatest maastikulistest test, st (keskkonnaregister) ning Kobras AS-i 2017. aastal tehtud ekspertiisiga . Praegu kehtib alal 1964. aastal kinnitatud kaitsekord, mis kehtib 1 kuni 2023. aasta 1. maini ning alal tegevuste -s 4 toodust. Olemasolevat kaitseala v korrigeeritakse vastavalt alal leiduvatele uuenenud kaardimaterjali kohaselt, paralleelselt ka ala kaitse- ine tagab l majandada kaitsekord. Kaitse- oleva pinnavormi kaitse, liiga kiired muutused maastikuilmes, poollooduslike koosluste puhul abil proportsionaalsed saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused om -st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside - - -dest 5, 32 ja 53 proportsio Kaitse- saavut 6  - Kaitseala seniste piiride ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse Tartu 1964. a otsuse Tartu rajoonis punkt 15. - roo varumist, kuna roogu kaitsealal ei kasva. 2.6.2. Piirangu 2.6.2.1. Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid , pidada jahti ja . Samuti on lubatud alal majandustegevus, a Liikumispiiranguid ei ole Kaitsealal on mootorita ujuvvahendiga, kuna see ei tekita eeldatavasti ka kaitsealale . Mootoriga (sh elektrimootoriga) ujuvvahendiga K on ja ka edaspidi keelatud veeseaduse alusel kehtestatud keskkonn nr 1 punktist 2. 1 kohaselt on tee inimeste, liiklus - sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- elektri- ja sideliinide hooldus- muud sellised tegevused). - -eeskirjaga lubatud t el, sealhulgas metsa- . , sest see kahjustab taimkatet. 7 Kaitsealal reguleeritakse need soodustada pinnase erosiooni, kahjustada poolloodusliku koosluse rohukamarat, maa on juba praegu otstarbekas seal telkimist piirata. tegemiseks kaitsealal - ja mets t. saab kohas - . (katastritunnusega 60501:001:0310) . Seda ala loetakse kaitseala valitseja korraldamiseks ettevalmistatud kohaks ning seal ei ole ut tarvis. -des 35 ja korraga. selleks ettevalmistamata t soovitakse korraldada rohkem kui 50 osalejaga selleks ettevalmistamata kohas, siis tuleb selleks korraldamisele seada tingimusi rahvahulkade hajutamiseks ja suunamiseks kohta, kus kaitseala ja pinnast ei kahjustata. Kaitsealal asuvad poollooduslikud kooslused, mille taimkatet suur r . stegevus toimub kuna tegu on reljeefse pinnaga, kus hoone ja selle juurde kuuluva taristu rajamine ebasobivasse asukohta kahjustaks oluliselt pinnast ja rikuks pinnavormi. Kaitseala valitseja hindab kaalutlusotsust tehes, et ehitamine ei kahjustaks objekti looduslikku seisundit ja maastikuilmet, sealhulgas poollooduslikke kooslusi. poollooduslikud kooslused lagedana ning taastatavad poollooduslikud kooslused Ainus piirkond kaitsealal, kuhu - . ning arvestades, et sinna laugemale oruveerule on osaliselt juba ehitatud ja oru maastikuilmet Kaitse- uued potentsiaalsed hoonestusalad ka kaitseala piiridest . 8  - giks on iseloomulikku ja mitmekesist maastikku, taastada poollooduslikke kooslusi. Selleks et t, - kaalutlusotsuseks. Kuna kaitseala va - saavutamist. dud informatsioonist metsade Kaitse-eeskirja on lageraie lubatud hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina. Hall-lepikud on reeglina metsasuktsessiooni esimene etapp . Seega puudub vajadus ka nende puistute kasutamise piiramiseks. on kuni 2 ha. Puistutes, kus on maastikukaitsealal uuendusr maastikuilmele. Turberaie langi suurus 2 ha on valitud, et hoida muutused maastikuilmes. oluliselt ala esteetilist Esteetilisest vaatevinklist on loodusliku ilmega vanemad metsad Nende pindalaliste piirangutega tagatakse kiired muutused metsade vanuselises struktuuris. 2.6.2.2. Vajalikud tegevused Kaitsealal on vajalik loomade karjatamine ning koosluse taastamiseks puu- kujundamine ja harvendamine. Vajalikud on raied vaadete avamiseks. 2.6.2.3. Keelatud tegevused Keelatud on maavara kaevandamine, kuna see kahjustaks ots arheoloogilisi uuringuid (sh arheoloogilisi kaevamisi) piira nende tegevuste tegemist. - - ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab und on tagatud, kui puistu loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline 9 Biotsiidi, taimekaitsevahendit t lubatakse kasutada vaid Nende kasutamine ja - kaitsevahendi looduslikes kooslustes, nagu , vaesestub elustiku mitmekesisus ja saab kahjustada alade, sh allikate looduslik seisund. Nende vahend , vas 2.6.2.4. ralduskava ja teha jahiulukeid, projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. -eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja ib kahjustada kaitseala kaitse- kaitseala kaitse- -eeskirjas 3. Menetluse kirjeldus maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 4. 29. novembrini 2019 Keskkonnaameti Tartu kontoris ja Elva Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise algatamise kohta ilmus 1. novembril 2019 ajalehes Postimees, 4. novembril ajalehes -Eesti Postimees ja 1. novembril 2019 Ametlikes Teadaannetes. Kaitse- Keskkonnaameti veebilehel. Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus 21. novembril 2019 viis inimest. -s 9 kohase us saadeti kaitsealal paikneva 18 kinnisasja 16-le teadaolevale omanikule, sh Elva Vallavalitsusele kui maaomanikule, 17 kinnisasja 10-le teadaolevale omanikule teade kaitse- Lisaks saadeti kiri Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Muinsuskaitseametile. Keskkonnaametile ei ole hiljemalt 29. novembriks 2019 kaitse- parandusette ud, siis loetakse, et adressaat on kaitse-eeskirja 10  tse- , seletuskiri ja Tabel 1. Maaomanike seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt 1. novembril 2019 aastal Arvamuse esitaja Menetleja otsus nimi ja seos -l kaitseala piiri muutmine t kohapeal, 60501:003:0077 osaliselt. muudeti piiri osaliselt Kohapeal arutatud teemat muudatusega. -l kaitseala piiri muutmine t kohapeal, 60501:003:0431 osaliselt. muudeti piiri osaliselt ja ning istutatud kuuskedega ala. Maaomanikuga kohapeal kohtutud ning maaomanik -l kaitseala piiri muutmine, et 60501:003:0299 muudeti piiri osaliselt ala. Ettepanek esitati kaitse-eeskirja avalikustamise koosolekul suuliselt. Raitsi Kaasomanikud andsid teada, et ei Selgitati, et vajalikud 60501:003:0517 -l teha tegevused, nende maht ja asukoht kaitse-eeskirjas nimetatud selguvad alles kaitsekorralduskava vajalikke tegevusi, p koostamise raames. Vajalikud tegevused ei ole maaomanikule otseselt kohustus ning neid korraldada ka kaitseala valitsejal. Riigimetsa Rakendada lage- ja turberaietele arvestades Majandamise vaid metsaseadusest tulenevaid Keskus metsadele raiepiirangute seadmises ning piiranguid looduskaitseseaduse a kaitseala alusel. metsamaal liiga kiireid ja drastilisi muutusi. Muinsuskaitseam Tehti ettepanek seletuskirjas Seletuskirjas e muudatus et : tehtud. arheoloogilisi uuringuid (sh arheoloogilisi Mittemaaomanik/ Ettepanekud viidata kaitse- Tulenevalt kaitse- Elva vallas eeskirjas -ile ning kallasraja praktikast ja loogikast ei arvestatud suvitaja kasutamisele. Seletuskirjas viidata -i ja kallasraja teemadele kuidas on Elva valla poolt tagatud viitamisega kaitse-eeskirjas. Avaliku 11  on kallasrajale ning nimetada ud Elva vallavalitsuse poole (Elva Vallavalitsuse vastust vt allpool). nimega. osas konsulteeritud Maanteeametiga ning seletuskirja korrigeeritud vastavalt. k Tehti - Ettepanekutega ei arvestatud, kuna Eesti Metsa Abiks kaitsealale ettepanekutel kas rangem kaitsekord, laiendada oluliselt kaitstavat ala, keelata alal enamik tegevusi ning Nat kuuluvaks. Elva Vallavalitsus KeA mil viisil on Vastustega . tagatud Elva valla poolt avalik kallasrajale ning milline osa est oleks , 1) j -st 38; korraldamise ettevalmistatud kohana. vajalikud kulutused - , sealhulgas tagatakse kohalike jaoks rus aitab par ja seal esinevate . vana kaitsekorraga alana sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ja riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega kohaliku 12  1 teostamist. Looduskai k saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud. Vastavalt - maamaksusoodustus kehtima kaitse- Maama kohaselt makstakse kaitseala maalt maamaksu . Kuna kaitstav ala eb 11,4 ha , laekub Elva vallale maamaksu rohkem ligikaudu 140 eurot aastas. Maaomanikel, kelle maad arvatakse kaitsealast Vastavalt LKS - maastikukaitseala sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud, ei kaasne riigieelarvesse kulusid maa riigile omandamisega. ei kaasne riigile kulutusi Natura metsa toetusele. Taastamistoetuste summa on 9. aasta seisuga kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85 450 eurot/ha aastas. 7. Vaidlustamine korraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on - kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 13 Saatja: Kadri Riimak <[email protected]> Saadetud: 22.07.2020 08:55 Adressaat: Kadri Riimak <[email protected]> Teema: Ed: Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine Manused: Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine.asice Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: 21 July, 2020 11:35 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; Maa-amet <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]> Teema: Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.07.2020 22:52 numbriga 7-4/20/12395-2. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee