Aruanne

Saatja: Annely Veevo <[email protected]> Saadetud: 26.02.2021 15:33 Adressaat: KUL min <[email protected]>; Ülle Talihärm <[email protected]>; Margit Jõgi <[email protected]> Teema: Hiiu maakonna raamatukogude tegevusaruanne Manused: Hiiu_maakonna_rahvaraamatukogu_tegevuse_aruanne.asice Tere, saadan Hiiu maakonna raamatukogude tegevusaruande. Ilusat nädalavahetust, Annely Veevo -- direktor Kärdla Linnaraamatukogu Kärdla City Library Tel. +372 4632062 Mob. +372 5275995 HIIU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Kärdla 2020 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad 4 1.1 Koroonaviiruse mõju 5 1.1.1 Esimene laine 5 1.1.2 Teine laine 8 2. Juhtimine 9 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 9 2.2 Eelarve 10 2.3 Projektid 11 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 12 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 13 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 17 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 18 2.4.4 Erialahariduse omandamine 18 2.4.5 Töötajate tunnustamine 18 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 18 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 19 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 19 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 19 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) 19 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) 20 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 21 3.2 Inventuurid, mahakandmised 21 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 22 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 22 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 22 4.3 RVL teenindus 25 4.4 Laste- ja noorteteenindus 26 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 26 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 26 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 26 4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused 28 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 29 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 30 4.6.1 kohalikul tasandil 30 4.6.2 riiklikul tasandil 32 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 32 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 32 2  4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 33 4.9 Andmebaasid 33 5. 2021. aasta tegevused 34 LISA 1. Personali koolitus 36 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 36 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused 37 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 43 3 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/lin Elanike KOV-de Üldkasutatav Harukogu Teeninduspunkt Kokk na nimi arv arv ate de arv ide arv u (01.12.1 maakonn raamatukogu 9) as de arv Hiiu 9485 1 7 1 3 11 1. Põhilised tegevussuunad 1. jaanuarist 2020 lahutati Hiiu Valla Raamatukogu ja tegevust alustasid kaks eraldiseisvat raamatukogu: Kärdla Linnaraamatukogu ja Kõrgessaare raamatukogu. Kärdla Linnaraamatukogu jäi eelmise raamatukogu õigusjärglaseks ja jätkas sama registrikoodiga. Aasta alguses esitas Kärdla Linnaraamatukogu ​projekti “Hiiumaa raamatukogutöötajate koolitusprojekt​” Raamatukogude arendusprogrammi, et saada rahastust maakondlikele koolitustele. Rahastus saadi 100%. See koolitusprojekt oli üles ehitatud silmas pidades raamatukoguhoidjate kutsestandardis ettenähtud kompetentse. Projekti raames viidi läbi 1. Visioonipäev, kus kaardistati koos teenusedisaineri Agnes Pulgaga sihtgrupid, kelleni taheti 2020.a jõuda. 2. toimus Märt Treieri koolitus sihtgrupile sihitud sõnumi koostamisest ja liftikõnest. ​Koolituse eesmärgiks oli suurendada töötajate oskust kirjutada sõnumeid nii, et need kõnetavad määratud sihtgruppi ehk lugejaid. 3. Priit Kuuskme koolitus ajajuhtimisest õpetas aja efektiivset kasutamist koos praktiliste nippidega. 4. Sügisel tehti erialane õppereis Pärnu keskraamatukogusse ja Läänemaa keskraamatukogusse. Eesmärgiks oli kahe maakonna rahvaraamatukogude vahelise koostöö loomine arendustegevusena. 5. Rene Tendermann Päikese Kirjastusest (Rahva Raamat) käis tegemas ülevaadet kaasaegsest kirjandusest. Ning 6. viimasena toimus psühholoog Iris Degtjovi poolt stressi ja enesejuhtimise koolitus, kus kaardistati stressiohtlikud olukorrad ja pingeallikad töökohas jms. Projekti läbiviimisel oli uuenduslik see, et kaks koolitust sai teha koostöös Hiiumaa Arenduskeskusega ja seetõttu avastada vahva kohalik organisatsioon, kellega plaanitakse teha koostööd ka 2021. 2020 algatas Kärdla Linnaraamatukogu Hiiumaa vallavalitsuse ettepanekul raamatukogude valdkondliku arengukava​, kus osalesid kõik raamatukogude töötajad. Arengukava valmis aasta jooksul, detsembris läks maakonnaraamatukogu nõukogule ülevaatamiseks, kust see tuli tagasi kergemate ettepanekutega parandusteks. 2021 peaks see jõudma volikogu ette. Maakonnaraamatukogu osales ​kolmes rahvusvahelises projektis​, kus ühel (My Green ID) projektil toimus veebruaris kontaktkoosolek Turus ja ülejäänud tegevused videosilla ühendusel. Teisel projektil (Uued võimalused maakonnaraamatukogu töös) sai arendusspetsialist osaleda koolitusel Küprosel ja teised koolitused lükkusid 2021.a. 4 Kolmandal (Cultural Heritage for the Future) toimus aasta jooksul üks koosolek suvel Vilniuses ning teised tegevused lükati 2021. aastaks. Selle projekti suurim võit oli see, et Kärdla Linnaraamatukogu sai raha ​koduloolise veebilehe loomiseks raamatukogu juurde. See tehakse avalikuks maikuus toimuval kodulookonverentsil, kui tähistatakse ühtlasi ka 150 aastat raamatukogu Kärdlas. 2020. aastal vahetati Kärdla Linnaraamatukogul ära ​välisuks ja raamatukogu ​siseuks​. Need vastavad kõrgendatud tuleohutusnõuetele ja on ühtlasi olulised maakonnaraamatukogu avatud raamatukogu funktsiooni kasutusele võtmiseks. Üles pandi ka ​turvaväravad​. 2021. aasta alguses need turvaväravad seadistatakse ning luuakse elektrooniline sisenemine. Samuti paigaldatakse turvakaamerad. Maakonnas leidsid suuremad muutused aset Kõrgessaare ja Hellamaa raamatukogudes. Kõrgessaare raamatukogus sai märkimisväärseks, et peale 5 aastat ühendasutuses Hiiu Valla Raamatukoguga sai Kõrgessaare Raamatukogu uue registrinumbri ja Kõrgessaare Osavalla Valitsuse hallatavaks asutuseks. Kõrgessaare raamatukogu koosseisu kuulub nüüd Lauka haruraamatukogu ja Kõpu teeninduspunkt. Võeti vastu uus põhimäärus ja kinnitati viieliikmeline raamatukogu nõukogu. Hellamaa raamatukogus läks pensionile 40 aastat raamatukogu juhtinud Maili Eller. Kuna raamatukogu kasutajate arv on väike (2020.a. 100 inimest) otsustati vähendada raamatukogu lahtiolekuaegu. Raamatukogu juhib nüüd 0,25 koormusega Palade raamatukogu direktor Ene Vannas. Kasutajad on muudatused raamatukogu töös omaks võtnud. Üldiselt ollakse rahul, et teenus piirkonnas säilis. Eakate käsitööring jätkab endiselt Maili Elleri eestvedamisel. Kõikides maakonna raamatukogudes jätkati 2020. aastal tavapäraselt, sõltumata digikultuuriaastast, arvuti individuaalkoolituste läbiviimistega, kus õpetati dokumente digiallkirjastama, kasutama erinevaid andmebaase ja kommunikatsioonikanaleid. Tavapärasest rohkem põimiti teistesse koolitustesse sisse digiteemasid ja digikultuuri (nt digiseadmetele kaante meisterdamine maakonnaraamatukogus). Rahvusraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu olid varasügisel tulemas suure digiprogrammiga Kärdlasse, kuid koroona teise laine hirmus see programm tühistati. 1.1​ ​Koroonaviiruse mõju 1.1.1​ ​Esimene laine 2020. aasta märtsis alanud COVID-19 viiruse esimene laine oli kõigi jaoks ootamatu, kuid olukorraga tuli kohaneda. Täielikult ei suletud esimese laine ajal mitte ühtegi raamatukogu Hiiu maakonnas. Alguses jagati tööaeg nii, et kes sai teha kaugtööd, see lühikest aega ka tegi. Raamatukogudes täideti 2+2 nõuet, lugemissaalides vähendati laudade ja toolide arvu. Esimese laine ajal, kui Kärdla raamatukogu oli külastajatele füüsiliselt suletud (alates 18. märtsist kuni 30. aprillini), toimus vaid kontaktivaba laenutus. Ei pakutud paljundamise, 5 printimise ega AIP teenuseid. Lugejad said helistada või saata emaili oma lugemissoovidega, töötajad komplekteerisid tellimused ja viisid raamatud esimesele korrusele välisukse juurde, kuhu eelnevalt oli viidud laud. Raamatud olid pakitud ja nimed peal. Nii said õiged inimesed oma raamatud kätte. Tagastada sai raamatud tagastuskasti. Tagastatud raamatuid hoiti enne uuesti väljaandmist 3 ööpäeva karantiinis. Lugejatel oli võimalus kasutada ka koduteenindust, kuid seda teenust kasutati harva. Eriolukorra ajal, kui külastajaid sisse ei lubatud, tehti hulgaliselt sisetöid, nende hulgas ka inventuuri. Uue teenusena peale eriolukorra lõppu, kui taas uksed avati, säilis kontaktivaba laenutuse võimalus. Raamatukogude varustatus maskide ja desovahenditega sõltus osavallast. Väiksemad kohad said vahendeid osavalla valitsusest, Kärdla Linnaraamatukogu pidi need ise otsima. Alguses oli väga keeruline, kuna maske müügil polnud. Desovahenditega oli lihtsam, kuid sellega oleks siiski pidanud tegelema osavallavalitsus ja kõik asutusi varustama. Kuna raamatukogus toimus ainult kontaktivaba laenutus, siis lugejatega kokku ei puututud. Töötajad tööl olles maski ega visiiri ei kandnud. Neid hakati kasutama sügisel, kui tuli teine laine. Siis pandi külastajate jaoks info üles, et palutakse kanda maski. Sissepääsu ja AIP arvutite juurde pandi valmis desovahendid. Virtuaalüritusi ja -koolitusi kasutajatele ei korraldatud, kuna internetist võis neid palju leida. Küll aga jagati raamatukogu Facebooki lehel „Juturiiuli“ juba etteloetud ja salvestatud järjejutte. Eriolukorra ajal tehti maakonna raamatukogude vahel Messengeri vahendusel koosolek, kus räägiti toimetulekust koroona ajal. See koosolek andis tõuke ka edaspidi videosilla vahendusel koosolekute korraldamisteks. Pärast esimest lainet soetas maakonnaraamatukogu kaks uut tagastuskasti (enne oli üks), mis tagab raamatukogu lähiaastate vajaduse. Kärdla osavallas pidid asutused kärpima eelarveid 10%, nii ka raamatukogu. Õnneks palgad ei kannatanud. Alates 18. märtsist kuni 30. aprillini, kui riigis oli kehtestatud eriolukord, oli Kõrgessaare raamatukogu külastajatele avatud vaid 20h nädalas, Lauka haruraamatukogu 12h ja Kõpu teeninduspunkt 4h nädalas. Sel ajal jätkus tavapärane laenutustöö, tehti koopiaid, pakuti printimisteenust, AIP kasutamine oli lubatud. Küll aga kohapeal lugemist oli harva ning ära jäid nii täiskasvanute kui ka lasteaialaste üritused. Märgatavalt suurenes koduteeninduse kasutajate arv, samuti raamatupakkide vahetamine raamatukoguhoidja ja lugeja vahel väljaspool raamatukogu. Ülejäänud tööajast, kui lugejatele oli raamatukogu suletud, tehti sisetöid – paigutati raamatukogu saalis riiuleid ümber, kahe vabatahtliku abiga korrastati käsitööajakirjade kogu ning tehti teisi vajalikke töid, milleks tavaliselt kunagi aega ei jää. Samuti võeti telefoni teel vastu koduteeninduse tellimusi. Desinfitseerimisvahendit algul nappis, kuid saadi hakkama. Osavalla valitsus varustas maskidega. Eelarves kärpeid ei tehtud, hoopis riigieelarvest eraldati 287€ lisaks. Käina raamatukogu oli esimese koroonaviiruse laine ajal lugejatele avatud, kuid kehtestati mitmed piirangud: keelatud oli lugemissaalis (kohapeal) lugeda, raamatukogus pikemalt aega veeta ja koguneda, arvutit sai kasutada äärmisel vajadusel. Märtsi lõpust kuni maikuu lõpuni 6 lühendati raamatukogu lahtioleku päevi 6-lt päevalt 5-le – laupäeviti ja pühapäeviti oli raamatukogu suletud. Töötajad kandsid kogu tööpäeva raamatukogus maske ja kummikindaid. Maske kandsid ainult üksikud külastajad. Külastajad desinfitseerisid osaliselt käsi (nõuet ei olnud), töötajad desinfitseerisid ja pesid käsi (kaitsekindaid) tihti ning kõik raamatukogus viibijad hoidsid omavahel distantsi. Iga päev puhastati desinfitseerimisvahendiga kõik tööpinnad, ukselingid jm. Palju lisatööd tekkis raamatute tagastamisega – teavikuid hoiti enne järgmist laenutust kaks ööpäeva karantiinis. Lugejad täitsid kõiki nõudeid, sest esimese ja leebema laine korral ei olnud nakatumise info ja haiguse kulg veel päris selge ning paanika oli suur, eriti eakate hulgas. Tekkis nõudlus kontaktivabale laenutusele ja ajutiselt suurenes koduteenindust vajavate lugejate hulk. Arvuti kasutamise aeg lepiti eelnevalt telefoni teel kokku. Tagastuskast oli raamatukogul juba eelnevalt olemas, kuhu sai raamatud ööpäevaringselt tagastada, tagastuskasti tuli tühjendada mitu korda päevas. Raamatukogu ei olnud selleks kõigeks valmis. Maske ja desinfitseerimisvahendeid ei olnud saada, ühekordset maski kandsid töötajad paar päeva. Kontaktivaba laenutuse puhul tuli olla leidlik, küll tuli raamatud panna lugejale postkasti, jätta trepile või raamatukogu ukse taha. Palju helistati ette ja sooviti, et raamatupakk kindlaks kellajaks raamatukokku valmis pandaks. Raamatukogu ukse taha paigaldati laud, kuhu soovi korral nimelised raamatupakid jäeti. Raamatukogu telefonile ja isiklikule telefonile helistati tihti, sooviti infot raamatukogu lahtiolekuaegade, piirangute, teenuste ja raamatute saadavuse kohta. Palju kirjutati ka Messengeri sõnumitesse. Sotsiaalmeedias ringles palju segast- ja valeinfot. Lugejatel oli hirm, et raamatukogud suletakse ja laenutasid korraga palju raamatuid. Kuna liikumispiirangute tõttu pidid inimesed kodus viibima, suurendas see teavikute kojulaenutust. Kohal laenutuste arv oli kevadel olematu. Märtsikuu keskpaigast kuni kooliaasta lõpuni kehtisid lastele ja noortele liikumispiirangud. Laste külastused ja laenutused vähenesid märgatavalt. Lapsed lugesid ainult kohustuslikku kirjandust ja väikestele lastele viisid raamatuid lapsevanemad. Tuli ära jätta kõik laste teematunnid ja üritused. Mõned korrad tuli õppetööks vajalikku infot ja allikaid telefoni teel ette lugeda ja mõnel korral e-postile saata. Mitmed üritused ja planeeritud tegevused raamatukogus tuli ära jätta, esinejatele ära öelda, pikemalt plaane ette teha ei olnud mõistlik. Eelarvet tuli kärpida 6%. Positiivne oli esimese laine ajal see, et koolitused, koosolekud ja erinevaid kohtumised hakkasid toimuma veebis, seega sai osaleda koolitustel ja loengutel, mis algasid hommikul vara, õhtupoole, kestsid lühikest aega või toimusid erinevates paikades üle Eesti. Paljudele ei oleks olnud võimalik ega otstarbeks Hiiumaalt kohale sõita. Sellega hoidis kokku sõidule kuluvat aega ja sõidukulusid. Palade raamatukogus jätkus töö tavapärasel viisil. Raamatukogu ei suletud, soovijatele pakuti koduteeninduse võimalust. Jäeti ära planeeritud üritused. Kontaktivabaks laenutamiseks paigaldati laenutuskapp. Kasutusele võeti käte desinfitseerimise dosaator. Maskikandmise kohtustust ei kehtestatud. Hellamaa raamatukogu oli avatud, kuid samas pakuti ka kontaktivaba laenutust. Kasutusele võeti laenutuskapp. Vajadusel osutati koduteenindust. Eakate käsitööring peatas tegevuse. 7 Paigaldati käte desinfiteserimisvahendi dosaator. Maskikandmise kohustust kasutajatele esimese laine ajal ei kehtestatud. Suuremõisa raamatukogu töötas esimese laine ajal tavapäraselt kuni 31. märtsini, mil algas remont. Remont kestis 27. aprillini. Sel ajal oli raamatukogu suletud, kuid teenust osutati ikka. Lugejad said helistamise või e-kirja teel tellida raamatuid ja vastavalt kokkuleppele toimus kontaktivaba laenutamine. Mais sai raamatukogu endale laenutus-tagastuskapi. Seinale paigaldati desoaine dosaator. Maskikandmise kohustust esimese laine ajal ei olnud. Peale remonti alates 27. aprillist oli raamatukogu taas tavapäraselt avatud. Eelarves tuli leida 10% kokkuhoidu. Seega vähenes raamatute ja perioodika raha, samuti ka puhkuse asendaja tasu, mistõttu oli raamatukogu ka puhkuse ajal suletud. Emmaste raamatukogu jäi avatuks, jätkus tavapärane töö, kuid laupäeviti oli raamatukogu suletud. Enam kasutati kontaktivaba laenutust viisil, et raamatud pandi tagastuskasti ja lugeja võttis sealt. Palju kasutati võimalust koduteeninduseks. Raamatud viidi lugejatele koju postkasti või trepile. Leisu laenutuspunkti lugejatele viidi raamatud koju või lepiti kokku aeg värskes õhus raamatute vahetuseks. Raamatukogu esikusse pandi tool, kuhu said lugejad oma tagastatud raamatud jätta ning eelnevalt tellitud uued raamatud kätte saada. Paljud lapsed tulid koolivaheajaks Hiiumaale ja jäidki umbes 2 kuuks, kuni Hiiumaa oli suletud. Sel ajal laenutati raamatuid poole rohkem kui tavapäraselt. Palju rohkem oli koopiate tegemist ja skaneerimist. Oli ka neid juhtumeid, kus inimene ei julgenud raamatukokku sisse tulla ja pani raamatud trepile. Suvel tegid paljud inimesed raamatukogu teisel korrusel kaugtööd. Raamatukogu eelarves tehti 500 eurone kärbe. Ukse kõrvale pandi käte desinfitseerija ning uksele silt maskikandmise kohustuse ja käte desinfitseerimise kohta. Raamatukogu töötaja kandis samuti ise maski. 1.1.2​ ​Teine laine Koroona teise laine ajal jäid kõik raamatukogud Hiiu maakonnas tavapäraselt avatuks koos kõikide pakutavate teenustega. Lahtiolekuaegasid ei muudetud, nii töötajatel kui ka külastajatel on maski kandmise, käte desinfitseerimise ja distantsi hoidmise kohustus. Täideti 2+2 nõuet. Sissepääsu ja AIP arvutite juurde on pandud desovahendid. Palade, Hellamaa, Suuremõisa ja Emmaste raamatukogud jätkasid kontaktivaba laenutust laenutuskapi vahendusel. Käina raamatukogu laenutuskapi soetamine kontaktivabaks laenutuseks oli plaanis suvel, kuid otsustati, et kiirele ja ajutisele lahendusele ei ole mõtet kulutusi teha, vaid osta korralik, mis rahuldaks piirkonna vajadusi ja tagaks raamatute kättesaamise ööpäevaringselt. Kärdla Linnaraamatukogus ja Käina raamatukogus jätkati kevadel alustatud kontaktivaba laenutusega, kus koridoris laua pealt sai varem ette reserveeritud raamatud kätte. Kuna Kärdla Linnaraamatukogus on laenutusleti kõrval laenutus- ja tagastusautomaat, saab pakkuda kontaktivaba laenutust ka sealt. Kõik raamatukogud jätkavad koduteeninduse teenuse pakkumisega, endiselt on kasutuses tagastuskastid. Teise laine alguses tuli ära jätta varem planeeritud üritused, teematunnid ja õpitoad, kuna 8 suuremad kogunemised olid keelatud. Siiski virtuaalkoolitusi ja -üritusi raamatukogudes ei korraldatud, sest neid pakutakse veebis väga palju. Hellamaa ja Palade raamatukogu eelarvet tuli kärpida majanduskuludest 7%. Käina raamatukogus kärpeid ei tehtud, eelarvesse lisati summa kaitsevahendite ostmiseks. Kärdla eelarves samuti kärpeid ei ole tehtud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nakatumisoht ja haigestumine oli küll palju suurem kui kevadel, kuid inimesed kartsid palju vähem. Inimesed olid juba ette valmistunud, teati rohkem haigusest ja viiruse levikust. Samas tunti puudust koosolemistest ja ühistegevustest raamatukogus. Suurimaks väljakutseks oli see, kuidas hoida lugejaid aktiivsete laenutajatena. Esimese laine ajal ehmatasid kõik ära ja tekkis see efekt, et inimesed nii palju enam ei laenutanud. Kuna üle vabariigi trend muutus ja paljud koosolekud hakkasid toimuma interneti vahendusel, siis hakati mõtlema vastava tehnika soetamisele, et tulevikus tuua rohkem koolitusi näiteks maakonda. Kärdla Linnaraamatukogu suurimaks õppetunniks oli see, et puudus tehniline ja sisuline võimekus hakata ise tootma digitegevusi. Siis peaks raamatukogu profiil muutuma. Kõrgessaare raamatukogu kogemuste põhjal pani koroona lugema nii lapsi kui ka täiskasvanuid, laenutuste arvud tõusid. Kinnitust on saanud tõsiasi, et raamatukogud on väga vajalikud! 2​. ​Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 1. jaanuar 2020 tõi Kärdla Linnaraamatukogule kaasa muutuse. Alates 1. jaanuarist 2020 alustasid iseseisvatena Kärdla Linnaraamatukogu (maakonnaraamatukoguna) ja Kõrgessaare raamatukogu haruraamatukoguga Laukal ja teeninduspunktiga Kõpus. Kõik Hiiumaa raamatukogud said uued ja ühtlustatud põhimäärused ning kinnitati uued nõukogud. Alates 01.01.2020.a. sai Kõrgessaare Raamatukogu iseseisvaks Kõrgessaare Osavalla Valitsuse hallatavaks asutuseks. Raamatukogule valiti ja kinnitati 5-liikmeline raamatukogu nõukogu. Kriisi ajal kooskõlastati lahtiolekuaegade muudatusi meili teel kahel korral. Septembris kogunes raamatukogu nõukogu füüsiliselt, kus arutati eelarvet jm raamatukogu tööga seotud küsimusi. Kõrgessaare Raamatukogus töötab raamatukogu direktor, koosseisu kuulub veel Lauka haruraamatukogu (üks raamatukoguhoidja) ja Kõpu teeninduspunkt (üks raamatukoguhoidja). Lauka haruraamatukogu (ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogu) on kooli suvevaheajaks suletud. Käina raamatukogu Männamaa teeniduspunkti lahtiolekuaega vähendati kahelt päevalt ühele, 2020. aastal on teeniduspunkt avatud kord nädalas 7 h. 9 Palade raamatukogus hakkas alates 01.01.2020 kehtima uus põhimäärus. Raamatukogu nimetus muudeti Palade Rahvaraamatukogu asemel Palade Raamatukoguks. Loodi juurde raamatukoguhoidja ametikoht. Raamatukogu on lugejatele avatud kuuel päeval nädalas (E-L), kokku 36 tundi varasema 30 tunni asemel. Kinnitati uus raamatukogu nõukogu. Hellamaa raamatukogus kehtestati uus põhimäärus, raamatukogu kannab edaspidi nime Hellamaa Raamatukogu (endine Hellamaa Rahvaraamatukogu). Valiti uus raamatukogu nõukogu. Kehtestati uued lahtiolekuajad. Varasema 36 tunni asemel on raamatukogu avatud 16 tundi nädalas (T 10-18, N 10-14, R 10-14). Suuremõisa raamatukogu struktuuris muutusi ei ole olnud; kinnitati raamatukogu uus nõukogu. Emmaste raamatukogu struktuuris 2020 aastal mingeid muutusi ei toimunud. Kinnitati samuti uus nõukogu. 2.2​ ​Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.19. € 31.12.20 € Eelarve kokku 324.987 328.559 -1,09% sh keskraamatukogu 174.656 153.213 - Personalikulu 191.942 196.874 +2,57% sh keskraamatukogu 101.237 77.324 - Komplekteerimiskulu 56.062 62.805 +12,03% sh KOV-lt 38.026 39.894 +4,91% sh riigilt 18.036 22.911 +27,03% sh keskraamatukogu 30.163 29.575 - sh KOV-lt 12.127 9.264 - sh riigilt 18.036 20.311 - Infotehnoloogiakulu 25.71 5.573 -78,32% sh keskraamatukogu 23.07 2.736 - * * 10 Tabelis toodud arve 2019. ja 2020. aasta kohta ridadel ​sh keskraamatukogu ei saa võrrelda, kuna 2020. a kohta on kirjas ainult Kärdla Linnaraamatukogu eelarvenäitajad. 2019. aasta number sisaldab lisaks ka Kõrgessaare haruraamatukogu eelarvenumbreid. 2.3​ ​Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused Periood Eraldatud Projekti (Kellelt saadud?) summa üldmaksumus Kärdla Linnaraamatukogu Hiiu maakonna 01.02.2020- 31.12.2020 2416€ 2538.12 raamatukogutöötajate pädevuse tõstmine: Hiiumaa raamatukogutöötajate koolitusprojekt Kultuuriministeerium Soome Instituudi 02.12.2019 - 29.02.2020 150.00 155.84 Muuminäituse tutvustamine Hiiumaa lasteaedade ja koolide lastele Hiiumaa laste sõit 20.02.2020 - 04.05.2020 100.00 Loobumine seoses Tallinna XV Nukitsa koroonaga konkursi lõpetamisele Jaan Krossi luulekava 20.02.2020 - 30.09.2020 200.00 Loobumine seoses "Maailma avastamine" koroonaga Tallinna Hariduskolleegiumi noortelt Kärdla Gümnaasiumis Suvelugemise väljakutse 01.05.2020 - 02.11.2020 350.00 450.00 2020 parimatele lugejatele Luidja Tsirkusetalu etendus "Sinna ja tagasi" 2020 Suvelugemise 25.05.2020 - 31.10.2020 200.00 312.69 väljakutse parimate auhinnad 11  Ettelugemisvõistluse 01.09.2020 - 09.11.2020 155.00 120.67 (55.23) Hiiumaa eelvoor ja tagasimakse kuna parima esineja osalemine vabariiklik voor jäi vabariiklikul võistlusel ära koroona tõttu) Kärdla 3522.09 Linnaraamatukogu projektid kokku Käina raamatukogu J.Krossi 100. 01.09- 20.11.2020 275.00 350.00 sünniaastapäevaüritused. Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp Kohtumine kirjanikuga. 21.09- 16.11.2020 190.00 299.00 Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp Käina raamatukogu 649€ projektid kokku Kõik projektid kokku 4171.09 Kärdla Linnaraamatukogu lasteürituste korraldamiseks saadud toetus Kultuurkapitalilt on olnud märkimisväärne. Tänu toetusele saadi pakkuda lastele toreda tsirkuseetenduse ja premeerida uute raamatutega erinevate ürituste parimaid lugejaid. Tänu välisrahastusele ja välisprojektidele on saadud palju näha ja õppida oma projektipartnerite kogemustest. Käina raamatukogu märtsi lõpus ära jäänud ürituste raha maksti Kultuurkapitalile tagasi. Lisarahastamine on ürituste puhul väga vajalik, sest ürituste summa eelarves on väike. Antud summad ürituste läbiviimisel olid märkimisväärsed. Toetustest maksti esinejate transport ja esinemistasu. Teised Hiiu maakonna raamatukogud projektides ei osalenud. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Kui 01.01.2015 – 31.12.2019 oli Hiiu Valla Raamatukogu ühendasutus Kõrgessaare raamatukoguga, oli personali koosseis 7 raamatukoguhoidjat ja koristaja. Alates 01.01.2020 töötab Kärdla Linnaraamatukogus 4 raamatukoguhoidjat ja koristaja. Kõrgessaare Raamatukogus koos harukogu ja teeninduspunktiga töötab 3 inimest, kokku 2,0 ametikohta. Kõrgessaare raamatukogu 1,0, Lauka haruraamatukogu 0,8 ja Kõpu teeninduspunkt 0,2. Kõpu teeninduspunkt on avatud 8 tundi nädalas. Käina raamatukogu Männamaa teeninduspunkti töötaja koormus vähenes 0,35lt – 0,2le, sest seoses lugejate vähesusega vähendati lahtiolekuaega 2-lt päevalt 1-le. 12 Palade raamatukogus loodi juurde raamatukoguhoidja ametikoht. Raamatukogu direktor hakkas juhtima ka Hellamaa raamatukogu tööd ning käib kolmel päeval nädalas laenutamas Hellamaal. Kahe raamatukogu töö ümberkorraldamine andis võimaluse luua Paladele juurde raamatukoguhoidja (0,75) ametikoht. Kool soovis juba aastaid, et raamatukogu oleks avatud ka esmaspäeval, ühe töötajaga ei olnud see võimalik, kuna raamatukogu oli avatud ka laupäeviti. Raamatukogu on avatud E,T,N,R 10-16; K 10-18; L 10-14. Suvekuudel on raamatukogu laupäeviti suletud. Hellamaa raamatukogus, alates jaanuarist 2020, jäi pensionile raamatukogu direktor Maili Eller. Osalise koormusega (0,25 ametikohta) hakkas raamatukogu juhtima Palade raamatukogu direktor Ene Vannas. Muutusid raamatukogu lahtiolekuajad. Raamatukogu on avatud kolmel päeval nädalas (T 10-18, N 10-14, R 10-14). Suveperioodil oli raamatukogu avatud üks kord nädalas (T 10-18). Soovi korral sai lugeja raamatud tellida laenutuskappi või paluda koduteenindust. Suuremõisa ja Emmaste raamatukogus muutusi ei olnud. Maakonna 15 raamatukoguhoidjast 7-l on kõrgharidus (sh raamatukogunduslik kõrgharidus 4 töötajal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 8 (sh raamatukogunduslik 4 töötajal). Kutset omavate raamatukoguhoidjate arv maakonnas on 6. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest LISA 1 Kuupäev Koolitus Koolituse Koolituse Osalejate korraldaja maht/kest arv us 30.-31.01.2020 Koolitusprogramm “21. Creativity Lab ja 16h 1 sajandi raamatukogu. ERÜ Koostöö oma meeskonnaga, muudatused ja konfliktide ennetamine ning lahendamine 20.-21.02.2020 Koolitusprogramm “21. Creativity Lab ja 16h 1 sajandi raamatukogu”. ERÜ Kommunikatsioon, võrgustikud ja eelmise korra programmist ka muudatuste juhtimine 06.02. 2020 Ilon Wiklandi Eesti 3h 1 kohvernäituse Lastekirjanduse “Pikk-pikk teekond…” Keskus esitlus 13 26.-27.02.2020 My Green ID Turu 16h 2 Linnaraamatukogu 05.03.2020 ERÜ Lasteteeninduse Eesti 6h 1 toimkonna töökoosolek Lastekirjanduse ja lastekirjanduse Keskus aastakoosolek 09.04.2020 Algupärase Tartu 4h 1 lastekirjanduse päev Linnaraamatukogu (Veebis) 06.-09.10.2020 Kutsekoolituse Rahvusraamatukogu 32h 1 1. moodul Kerli Varrik 31.08.-04.09. ‘Create the Future ShipCon Limassol 20h 1 2020 Leaders & Innovators in Ltd the Classroom’ 16.09.2020 XVII üleriigiline ERÜ lastetoimkond, 6h 1 lasteraamatukoguhoidjat Viimsi raamatukogu e õpipäev (Veebis) 22.10. 2020 Laps kirjanduses 8. Osa Eesti 6h 1 (Veebis) Lastekirjanduse Keskus 06.11. 2020 Aleksander Sibulale Tallinna 5h pühendatud erialapäev Keskraamatukogu (Veebis) 09.11.2020 Juhtimiskoolitus. Rahvusraamatukogu 5,5h 2 “Juhtmeeskonna tugevdamine” ehk kuidas juhtmeeskonnas ühised põhimõtted ja juhtimisstiil omaks võtta ning seeläbi organisatsioonina tulemuslikum olla? 12.11.2020 ja Meediapädevuse Rahvusraamatukogu 3h 1 19.22.2929 veebiseminaride sari 16.06.2020- Koduloo teemaline Vilnius raamatukogu 14h 3 17.06.2020 koolitus Vilniuses (Cultural Heritage for the Future) 01.09.2020- Aasta ülikoolis Tallinna Ülikool 156h 1 31.12.2020 programm: 14  Keeletoimetamine 01.09.2020- Aasta ülikoolis Tallinna Ülikool 156h 1 31.12.2020 programm: Kirjaliku tõlke alused Käina raamatukogu töötajad osalesid iseseisvalt lisaks maakonna raamatukogu poolt korraldatud koolitustele veel järgmistel: Kuupäev Koolitus Koolituse Koolituse Osalejate korraldaja maht/kestus arv 28.01. 2020 Õppereis Tallinna: Viimsi 6h 4 Viimsi raamatukogu, Raamatukogu, Eesti Filmimuuseum, Filmimuuseum, Paks Margareeta Meremuuseum 06.02. 2020 Koolituspäev ELK 3h 1 kohvernäitus”Pikk-pikk teekond…” 10.01-09.03 Digiturunduse koolitus Hiiumaa 32h 1 2020 Arenduskeskus 07.05.2020 Veebikoolitus “Kuidas ERÜ 1h 1 videokoosolekut ette valmistada?” 13.05. 2020 Veebiseminar RR 3h 1 Mõttetalgud vol 7. ”Raamatukogu ruum kui teenus” 21.05. 2020 Veebiseminar “Kuidas ERÜ koostöös 1,5h 2 end keerulisel ajal Creativity Lab teostada?” 04.06. 2020 Veebiseminar “Kuidas ERÜ koostöös 1,5h 2 tekib soov õppida?” Creativity Lab 17.-18.08. 2020 Täiskasvanuhariduse Andras 12h 1 koordinaatorite laiendatud koolitus Tartus 10.09. 2020 Veebikoolitus “Kuidas Edu Akadeemia 2h 2 elus erinevate rollide Loore Martna vahel tasakaal leida?” 15 01.10. 2020 Veebikoolitus. ELK 4h 3 Lugemisprogrammi “Lugemisisu” koolitus 07.10. 2020 Veebikoolitus. TLÜ, Katrin 1,5h 3 Kohtumiste ja Saks. Katrin koosolekute pidamine Sigijane “uue reaalsuse”tingimustes” 13.10. 2020 Veebikoolitus”Kuidas TLÜ, Piret 1,5h 1 tekitada Jamnes meeskonnatunnet kaugtöö tingimustes?” 14.10. 2020 Veebikoolitus “Ekspert TLÜ, Talvi 1,5h 3 eetris” Märja 15.10. 2020 Veebikoolitus. “Kuidas TLÜ, Liisa 1,5h 3 edendada rohelist Puusepp, hoiakut etetvõttes?” Mihkel Kangur 16.10. 2020 Veebikoolitus. “Kuidas TLÜ, Mart 1,5h 1 edastada head või halba Soonik sõnumit?” 22.10.2020 Veebikoolitus ELK , ETA 6h 3 “Laps kirjanduses” 20.11. 2020 Veebikoolitus. Haapsalu 1,5h 1 Võimestunud Kolledž kogukonnad - saadud õppetunnid 23.11, 25.11. Veebikoolitus. Tallinna 5,5 h 1 2020 Interaktiivsed Keskraamatuko 5, 5h raamatukogutunnid ja gu harivad online-mängud Sinu Raamatukogus 03.12. 2020 Virtuaalne teenusedisaini RR 5h 2 konverents: Avaliku ruumi disain inimkeskseks Käina raamatukogu personali koolituste märksõna oli veebikoolitus. Koolitustel omandati eelkõige oskusi ja põhiteadmisi veebikoolitustel osalemiseks. Olukorrast tingituna tuli omandada esmased teadmised erinevate veebikoolituste platvormide kohta. Silmaringi avardav oli Palade ja Suuremõisa raamatukogutöötajate ühine õppereis Tallinnasse, kus külastati Viimsi raamatukogu, Filmimuuseumit ja Paksu Margareetat. 16  2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Kõik Hiiumaa raamatukogud osalesid maakonna raamatukogu poolt korraldatud koolitustel. Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatukogu Eelarve/Koolit aeg maht/kestus hoidjate arv/ useks KOV-de arv kulutatud summa 18.05.2020 Sihtgrupile sihitud Märt Treier 8 ak/h (6h) 12 432€ sõnumi koostamise + liftikõne koolitus 28.05.2020 Visioonipäev Agnes Pulk 4h 10 350€ (loovkirjutamise koolitus) 05.06.2020 Efektiivne Priit Kuuskme 8 ak/h (6h) 7 252€ ajajuhtimine 24. - 25.09. Õppereis Pärnu ja Pärnu 21h 8 1002€ 2020 Haapsalu Keskraamatu- kogu 29.10.2020 Kaasaegse Rene 3h 12 180€ kirjanduse ülevaade Tendermann "Ilukirjanduse trendid 2020" 26. 11.2020 Stress ja Iris Degtjov 4 ak/h (3h) 10 200€ enesejuhtimine Kokku: 44h 2416€ Maakondlike koolituste tulemusel laienesid Hiiumaa rahvaraamatukogude töötajate silmaring, lisandusid teadmised uuemast ilukirjandusest (kogude kujundamine, töötlemine ja säilitamine); saadi ülevaade stressiga toimetulekuks (arendustegevus); saadi teada, kuidas jõuda oma teenustega rohkemate lugejateni ning kuidas hoida nendega püsikontakti (lugeja- ja infoteenindus); raamatukoguhoidjad said oskuse, kuidas koostada ja edastada selgelt ja üheselt mõistetavat sõnumit lugejatele ning kirjutada artikleid, millega jõuda kogukonnani (lugeja- ja infoteenindus). Raamatukoguhoidjad said teada, kuidas erinevatele tegevustele prioriteete määrata, kuidas juurutada enda isiklik hea ajakasutussüsteem, mida kasutada igapäevaselt töös (arendustegevus). Tänu erialasele õppereisile Pärnu said kõik Hiiumaa raamatukogutöötajad osaleda siseriiklikul lähetusel ning tundma häid praktikaid teistest Eesti raamatukogudest, lähtudes Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudelist (arendustegevus). 17 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2 Raamatukoguhoidjate avalikud ülesastumised ja esinemised olid peamiselt rühmakoolitustena antavad andmebaaside ja programmide tutvustamised (K.Varrik, K.Paulus) ja ettekannete/ekskursioonide tegemised raamatukogu külastavatele gruppidele (A.Veevo). Samamoodi ülesastumised lasteaia- ja koolilaste ees raamatukogu tundides (K.Paulus). 2.4.4 Erialahariduse omandamine Kärdla Linnaraamatukogu arendusspetsialist–vanemraamatukoguhoidja läbis Eesti Rahvusraamatukogu juures kutseõppe koolituse I mooduli. Kärdla Linnaraamatukogu direktor alustas õppimist Tallinna Ülikooli avatud akadeemias keeletoimetamise kursusel ja läbis 2020.a õppekava: keeletoimetamine ja kirjaliku tõlke alused. 2.4.5 Töötajate tunnustamine KOV tunnustas kõigi Hiiu maakonna raamatukogude töötajaid jõulupreemiaga (120€). Kõrgessaare raamatukogu premeeris Lauka harukogu ja Kõpu teeninduspunkti töötajaid kinkekaardiga. Käina raamatukogu töötajal Tiina Kasel täitus 25 aastat raamatukoguhoidja tööd Käina raamatukogus. Sel puhul tänas direktor Maili Uibo teda tänukirja ja meenega. KOV tänas Hellamaa raamatukoguhoidjat Maili Ellerit pikaaegse töötamise eest tänukirjaga. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine LISA 3 Kärdla Linnaraamatukogus vahetati kaks välisust: vanad vahetati tulekindlate uste vastu, mis on sobiliku ettevalmistusega elektrooniliseks sisenemiseks. Tehti vajalikke parandustöid katusel, kuna kevadel koroona 1. laine ajal käidi raamatukogu ruumes sees ja lõhuti ära katuseakna plekid. Päästeamet tegi majas kontrolli ning kultuurikeskus, kellega raamatukogu asub samas hoones, laskis teha maja auditi. Eelnevaga seoses tegime väikseid parandustöid. Suurem „parandustöö“ – uue maja ehitamine – jääb tulevikku. Käina, Kõrgessaare, Palade ja Emmaste raamatukogudel ning Lauka haruraamatukogul puudub otsene remondivajadus ja seisukord on hea. Emmaste raamatukogu juures tehti kiviparkett tee parklast trepini. Hellamaa raamatukogu maja vajaks remonti, kuid kulud selleks oleksid ebamõistlikult suured. Osavalla valitsus on probleemiga kursis ja koos sotsiaalküla laiendamise projektiga peaks tekkima sinna tulevikus ka raamatukogule ruumid. Seoses sellega Hellamaa raamatukogus 2020. aastal remonttöid ei teostatud. Suuremõisa raamatukogus toimus veekahjude likvideerimiseks remont. Vahetati välja kogu 18 parkett, lagedele ja seintele tehti pahtliparandused ning värvimistööd. Tehtud tööd tasus kindlustus. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Aasta jooksul ei lisandunud sissepääsuvõimalusi liikumispuudega inimestele. Vaid Kõrgessaare raamatukogul on liikumispuuetega inimestele juurdepääs teoreetiliselt tagatud – kaldtee on olemas, kuid vajalik on kõrvaline abi. Uks tuleb enne väljapoole avada, et saaks siseneda. Vajadusel kasutatakse koduteenindust või viiakse raamatud välisuksel ootavale lugejale kätte. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 36, millest 20 arvutit on kasutajate ja 16 raamatukogutöötajate käsutuses. Maakonna raamatukogudesse osteti aasta jooksul kokku 2 arvutit, 1 monitor ja üks koopiamasin. Kõikides raamatukogudes on olemas Wifi. 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Komplekteerimispõhimõtted 2020. aastal ei muutunud. Komplekteerimine toimub jätkuvalt vastavalt rahvaraamatukogude töökorralduse juhendile, kultuuriministri määrusele „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord” ning lugejate soovidele ja vajadustele. Kärdla Linnaraamatukogu kaudu toimub raamatute komplekteerimine teistele Hiiumaa maakonna raamatukogudele riigi poolt eraldatud toetuse ulatuses. Raamatukogud teevad riigiraha jaoks oma valiku hulgifirma Rahva Raamat tellimisnimekirjade alusel. Hiiumaa teemalisi trükiseid hangitakse kohalikust COOP-i kauplusest ja Hiiumaa Muuseumi poest. Kirjanduse komplekteerimine toimub valikuliselt ning prioriteediks on Eesti autorite ilukirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste- ja noortekirjandus. Teadmiskirjandusest on eelistatud Eestit puudutav kirjandus ning tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvad raamatud. Arvestatakse ka lugejate nõudlusega, kes soovivad enam ajaviitekirjandust. Järelkomplekteerimist teeb iga raamatukogu iseseisvalt ning siis tellitakse juurde menukamaks osutunud raamatuid, et vähendada järjekordi. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Võõrkeelset kirjandust (vene- ja inglisekeelset) saadi peamiselt annetusena. Annetusena võeti maakonna raamatukogudes kokku arvele 820 eksemplari raamatuid, mis moodustas 20% juurdetulekust. Peamiselt saadi annetusi raamatukogu kasutajatelt ja Hoiuraamatukogust. Nii saadakse kulunud eksemplarid heas korras raamatu vastu välja vahetada. Kõiki annetatud raamatuid raamatukogu ei vaja ja seega jagatakse ülejäänud teistele soovijatele. Oma väljaandeid annetasid ka Swedbank, LHV, Soome Suursaatkond. Seoses osalemisega lastele 19 mõeldud projektis „Lugemisisu“, saadi Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt lasteraamatuid. -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Lugejate huvi eri liikide kirjanduse vastu on aasta-aastalt sama ja vastav hangete osakaal sõltub aasta jooksul ilmunud kirjandusest. Lugeja eelistab laenutada uuemat kirjandust. Peamiselt soovitakse ilukirjandust nii Eesti kui ka välismaa autoritelt. Eriline huvi on meedias kajastatud ja auhinnatud raamatute vastu. Võrreldes aastaga 2019 on suurenenud huvi tervise ja psühholoogia teemaliste raamatute vastu. Kogude ringlus maakonnas oli 1,2, keskraamatukogu kogude ringlus​ ​1,3. Hiiumaa vald andis teavikute soetamiseks elaniku kohta 4,2 €. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatute komplekteerimisel kasutatakse hulgifirmade Rahva Raamat ja Apollo tellimisnimestikke. Mõnedel juhtudel tellitakse ka otse kirjastuselt. Kodulooalaseid trükiseid ostetakse Hiiumaa Muuseumi poest või kohalikust COOP-i kauplusest. Tavaliselt ostetakse soovitud nimetusest 1 eksemplar. Suure lugejamenu osaks saanud ja kodulooalastele raamatutele ostetakse juurde lisaeksemplar. Samuti tuleb vajadusel juurde hankida lastele koolis soovituslikku kirjandust. Järelkomplekteerimine teostatakse jooksvalt erinevate sooduspakkumiste ajal ja lugejate vajadustest lähtuvalt. Keskkogu fondi lisandus raamatuid ostudena 998 eksemplari ehk 97 eksemplari rohkem kui 2019.a. (2019.a. 901 eksemplari). Abiks oli riigi poolt eraldatud lisaraha teavikute komplekteerimiseks. Tellitud raamatutest 66% moodustas ilukirjandus (2019.a. 74%). Ülejäänud 34% teadmiskirjandus, millest enam lisandus ajaloo- ja geograafiaalast ning kunsti-, muusika-, spordi-, käsitööalast kirjandust. Samuti osteti rohkem tervishoiualaseid väljaandeid. Peaaegu kõik raamatud olid eestikeelsed, osteti ainult 1 ingliskeelne raamat ajaloost. E-raamatuid üheskis maakonna raamatukogus ei ostetud. Huvilised saavad kasutada Tallinna Keskraamatukogu ELLU e-raamatute keskkonda. 2020. a tuli maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 4198 eksemplari (2019.a. – 4369 eksemplari), millest osteti 3378 eksemplari (2019.a. – 3598 eksemplari) ​ning 820 eksemplari (2019.a. – 771 eksemplari) olid annetused. ​Maakonda lisandunud raamatutest oli 70% ilu- ja lastekirjandus ning 1,6% juurdetulnud raamatutest olid võõrkeelsed. Suurimad annetajad olid Eesti Hoiuraamatukogu, Kultuuriministeerium ja kohalikud elanikud. 20 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat tellitakse otse väljaandjate kaudu (näit. Õhtuleht kirjastus, Ühinenud Ajakirjad, Ekspress Meedia jt). Perioodika komplekteerimisel lähtutakse eelkõige lugejate soovidest ja rahalisest võimekusest. Kärdla Linnaraamatukokku osteti 2020.a. 48 nimetust ajakirju (2019. a. 51) ja 9 nimetust ajalehti. Annetati 8 ajakirja (2019.a. 7 nimetust) ja 3 ajalehte (2019.a. 1 nimetus). Annetusena saadi 1985-1995 ilmunud „Hiiu Kaluri“ ajaleht, mis võeti arvele koduloolise kogu jaoks. Ajakirju telliti igast valdkonnast. On kodu-, naiste- ja tervise ajakirju kui ka ajaloo-, looduse- ja tehnikaalaseid väljaandeid. Samuti SA Kultuurileht poolt välja antavat kultuuriperioodikat. Maakonna raamatukogudesse oli tellitud 239 aastakäiku ajakirju, annetusena saadi 21 aastakäiku ajakirju; 54 aastakäiku ajalehti ja 5 aastakäiku ajalehti saadi annetusena. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Kärdla Linnaraamatukokku osteti auviseid ainult 1 eksemplar koduloolise kogu jaoks (2019. a. 5 eksemplari). Vajadus auviste järele on minimaalne. Käina raamatukogu soetas auviseid juurde 2 nimetust, DVD. Teised maakonna raamatukogud auviseid ei komplekteerinud. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kärdla Linnaraamatukogu kogust kustutati 625 eksemplari raamatuid (2019.a. 4450 eksemplari) ja 58 aastakäiku ajakirju. Kuna 2019. aastal viidi läbi suurem kogupuhastus, siis 2020. aasta mahakandmise osa oli tunduvalt väiksem. Peamiselt eemaldati kogust määrdunud, lagunenud ja aegunud teavikud. Samuti raamatud, millest on uuem kordustrükk. Mahakantud raamatuid müüdi huvilistele soodsa hinnaga kogu suve. Väike osa annetati Hiiumaa praamidel olevatesse raamaturiiulitesse. 2020. aastal viidi läbi ka inventuur, mille tegemiseks kasutati OÜ Deltmar renditud pihuarvutit. Inventuuri järgselt paigutati osa raamatu kogust ringi ja varustati uute viitadega. Emmaste raamatukogus kanti inventuuri järgselt maha 1831 raamatut ja 35 aastakäiku ajakirja; Hellamaa raamatukogus 440 raamatut ja 15 ajakirjade aastakäiku; Palade raamatukogus 1900 eksemplari. Teistes maakonna raamatukogudes inventuuri ei tehtud, kuid maha kanti järgmiselt: Kõrgessaare raamatukogus 298 raamatut ja 2 CD, 24 aastakäiku ajakirju; Lauka harukogus 5 raamatut ja 10 aastakäiku ajakirju; Käina raamatukogus 399 teavikut, sellest raamatuid 333 eksemplari, perioodikat 65 aastakäiku ja auviseid 1 (DVD) eksemplar; Suuremõisa raamatukogus 673 eksemplari. Maakonna raamatukogudes kokku kanti maha 6074 eksemplari raamatuid (2019. a 7374 eksemplari) ja 282 aastakäiku ajakirju (2019. a 293). 21 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Üldiselt raamatukogude teeninduskorraldustes ja teenustes muudatusi ei olnud, v.a. teenused, mida rakendati eriolukorra ajal lugejatega kokkuleppel. Näiteks kontaktivaba laenutus ja pikemad laenutustähtajad. Raamatukogu tagastuskasti teenus oli varasemast populaarsem ning hästi võeti vastu uue teenusena laenutuskappide kasutamine. Olenevalt piirkonnast kasutatakse aktiivselt ka koduteenindust. Kõikides maakonna raamatukogudes, v.a. Lauka harukogus, on olemas AIP arvutid, mida kasutatakse printimiseks, digiallkirjastamiseks, internetipankade külastamiseks ja e-posti kontrollimiseks. Raamatukogudes on AIP arvutite vajalikkus seotud eelkõige asjaoluga, et tihtipeale on kohalikel inimestel küll kodudes olemas arvutid, kuid puudub printimise võimalus, ID-kaardi lugeja või ei sobi pidevalt uuenev tarkvara vananeva riistvaraga. Samuti vajatakse digiabi. Järjest enam kasvab nende kasutajate arv, kes käivad oma sülearvuti või nutiseadmega kasutamas raamatukogude WiFi võrku. Eriti hindavad seda võimalust suvehiidlased, kes saavad seeläbi võimaluse suvepuhkuse pikendamiseks, kasutades raamatukogu kaugtöökeskusena. Koroona viiruse suure leviku ja sellest tulenevate piirangute tõttu on seda võimalust veelgi enam kasutama hakatud. Kärdla, Käina ja Palade raamatukogude hallatavatel kodulehtedel on olemas ligipääsud erinevatele e-ressurssidele ning kõikides raamatukogudes aidatakse soovijaid teabe leidmisel ning e-võimaluste kasutamisel riigi ning kohaliku omavalitsusega suhtlemiseks. Hellamaa raamatukogus muutusid raamatukogu lahtiolekuajad. Nüüd on see endise 36 tunni asemel avatud 16 tundi nädalas. Välisteeninduspunkte on kolmel rahvaraamatukogul – Käina, Emmaste ja Kõrgessaare raamatukogul. Aruandeaastal lugejate rahulolu-uuringuid ei teostatud. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Maakonnas on avalikule teabele juurdepääsuks kasutajate käsutuses 20 arvutit (sh 3 keskkogus), millele on tagatud juurdepääs raamatukogu lahtioleku aegadel. Teabeotsingutel AIP-is on vajadusel abiks raamatukogu töötajad. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Tabel 5 Raamatukogu Lugejad 2019 Lugejad 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 3861 3999 +138 22 Sh keskk 1523 1650 +127 Raamatu- Külastuse Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu d 2019 2020 (+-) külast. külast. (+-) 2019 2020 Linna/maak. 73815 66961 -6854 19806 20002 +196 rmtk Sh keskk 24812 23319 -1493 19020 19858 +838 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus kogu 2019 2020 (+-) 2019 2020 (+-) Linna/maak. 125568 126699 +1131 1018 815 -203 rmtk Sh keskk 38978 36861 -2117 124 103 -21 Tabelisse märgitud numbrid näitavad nii kojulaenutusi ja kohalkasutuse laenutusi kokku. Aruandeaastal tõusis keskkogu lugejate arv 127 inimese võrra. Ilmselt on see seletatav sellega, et koroona I ja II laine ajal tuli Hiiumaale kaugtööle päris palju inimesi, kellest nii mõnedki leidsid tee raamatukogusse. Ka paljud lugejad, kes polnud aastaid raamatukogus käinud, taasavastasid raamatukogu ajal kui muu meelelahutus oli pausile pandud. Tore on, et järjest enam suvehiidlasi kasutab meie raamatukogu teenust ja lugejaid on juurde tulnud ka Hiiumaa teistest osavaldadest. Külastused vähenesid keskkogus eelkõige seetõttu, et I koroona laine ajal oli 1,5 kuud lugejatele füüsiliselt suletud ja teenindati ainult kontaktivabalt. Ka väheneb aastast aastasse AIPi külastuste arv, samuti ei saanud piirangute tõttu korraldada nii palju üritusi kui varasematel aastatel. Samas tõstsid koroona piirangud virtuaalkülastuste arvu. Järjest rohkem kasutavad lugejad RIKSWEBi võimalusi. Laenutuste arv vähenes kindlasti kevadise koroona laine tõttu. Vaatamata sellele, et teenindasime kontatkivabalt raamatuid ette reserveerides, pelgasid paljud lugejad raamatuid laenutada, sest kardeti, et pisikud levivad raamatute kaudu. II laine ajal oli seda hirmu juba vähem. Kahjuks jääb 75+ vanuste lugejate arv aasta aastalt vähemaks ja nemad on just see grupp lugejaid, kes laenutavad korraga palju ja külastavad raamatukogu tihti. Nooremad küll laenutavad, aga pigem ühe – kahe raamatu haaval. Üldjuhul ostetakse raamatuid 1 eksemplar ja tihti on menukitel kuni 10 inimest järjekorras ning soovija peab raamatut ootama teinekord pool aastat. Laenutuste arv langes ka seoses sellega, et 1,5 kuud I laine ajal ei saanud lugejad kohapeal lugemissaali teenust kasutada. Ka II laine ajal oli näha, et ajakirjandust käiakse kohapeal varasemast vähem lugemas. 23 Külastuste arv langes kõikides maakonna raamatukogudes tingitult koroona viiruse piirangutest. Laenutus-tagastusautomaadi kasutamise näitajad on tõusvas trendis. Laenutusi oli aasta peale kokku 482 (2019.a. 186 laenutust), tagastusi 779 (2019.a. 294). Laenutus-tagastusautomaati eelistavad kasutada nooremad lugejad ning lapsed. Maakonnaraamatukogust 2020.a. enim laenutatud raamatud: 1. Raud, Piret - Verihurmade aed (45 laenutust) 2. Scott, Nikola - Saladuste suvi (39 laenutust) 3. Õnnepalu, Tõnu - Lõpmatus. Esimene kevad (37 laenutust) 4. Uustulnd, Lembit - Avamer, 2. Kalamehe mõrsja (36 laenutust) 5. Osolin, Olav - Minu esimene elu (32 laenutust) Maakonna raamatukogudest 2020.a. enim laenutatud raamatud: 1. Raud, Piret - Verihurmade aed (88 laenutust) 2. Tinnuri, Urve - Õed 1. (88 laenutust) 3. Gabaldon, Diana - Võõramaalane (84 laenutust) 4. Owens, Delia - Kus laulavad langustid (83 laenutust) 5. Uustulnd, Lembit - Avameri, 2. Kalamehe mõrsja (79 laenutust) Infopäringud Infopäringuid esitati aruandeaastal kogu maakonna raamatukogudes kokku 815, sh 103 keskkogus. Päringute arv näitab jätkuvat langust. Järjest vähem kasutavad õpilased oma uurimistööde tegemisel raamatuid, kõik vajalik leitakse internetist. Kindlasti jääb osa päringuid ka registreerimata. Oma jälje jättis kindlasti ka kevadine eriolukord. Registreeritud infopäringud olid valdavalt teemapäringud, kasvas bibliograafiliste päringute arv, fakti päringuid oli vähem. Virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näitusi ükski maakonnaraamatukogu ei korraldanud, kuna koroona 1. laine ajal tekkis neid internetti väga palju. Ei näinud vajadust neid ise korraldada. Samuti polnud raamatukogudel tehnilist võimekust. Raamatu-ko Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste gu osalejate arv järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. - - - - - - rmtk 24  Sh keskk - - - - - - Raamatuko Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste gu arv osalejate arv järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. - - - - - - rmtk Sh keskk - - - - - - Raamatukogu Virtuaalnäit Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäitus uste arv 2019 arv 2020 külastajate arv te külastajate 2019 arv 2020 Linna/maak. - - - - rmtk Sh keskk - - - - 4.3 RVL teenindus Hiiumaa raamatukogude vaheline RVL on aktiivne ja toimib normaalselt, lugejad saavad tellitud raamatud kätte üldiselt nädala jooksul, kõik sõltub raamatukogu töötajate liikumisest. Kärdla Linnaraamatukogus laenutati RVL-i kaudu tellitud raamatuid 214 korral, mis on 68 raamatut rohkem võrreldes 2019 aastaga. Kõige enam telliti raamatuid Palade raamatukogust. Väljaspoolt maakonda telliti 28 raamatut, millest 24 Rahvusraamatukogust, 2 Tartu Linnaraamatukogust ning Pärnu Keskraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust ühel korral. Maakonna siseselt tellis kõige enam raamatuid Kärdla Linnaraamatukogust Kõrgessaare raamatukogu. Maakonna siseselt tellitakse enamasti kooli kohustuslikku lastekirjandust; maakonnaväliselt õppekirjandust ja spetsiifilisi erialaseid teavikuid. Maakonnas tervikuna said raamatukogud RVL-i teel kokku 2116 (2019.a. – 1627) tellimust. Teistelt telliti 1988 (2019.a. – 1497) korral. 25  4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Lastekirjanduse komplekteerimisel lähtutakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatud kirjandusest. Nende hulgas on tunnustatud nii välisautorite kui ka Eesti kirjanike looming. Komplekteerimisel arvestatakse nõudlusega nii kohustusliku kirjanduse kui ka menuraamatute osas ning võimalusel järelkomplekteeritakse. Raamatukogudel on hea koostöö lasteaedade ja koolidega. Enim tegid koostööd ühes majas asuvad raamatukogud ja lasteasutused (Palade ja Lauka). Enamus lasteraamatuid ostetakse üks eksemplar, ainult kooli kohustuslikku ostetakse võimalusel rohkem. Õnneks on õpetajad kohustusliku kirjanduse osas paindlikumaks muutunud ja annavad õpilastele suurema valikuvabaduse, et kõigile jätkuks lugemisvara. Kui on ilmunud kordustrükk, vahetatakse vajadusel lagunenud raamatud uute vastu välja. Eelistatud on kõik tuntud Eesti autorite raamatud. Lasteajakirjadest on enamasti tellitud Täheke, Miki Hiir ja Hea Laps ning lastele mõeldud ajaleht Postimees Juunior. 2020.a lisandus Kärdla Linnaraamatukokku 218 eksemplari lasteraamatuid (20% juurdetulekust; 2019. a. 24%), neist 58 eksemplari annetusena. Osteti juurde kooli poolt soovitusliku kirjanduse eksemplare ja lastekirjanduse klassika kordustrükke. Kärdla, Käina, Palade ja Lauka raamatukogude annetuste osakaalu aitas suurendada osalemine Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektis Lugemisisu, mille käigus saabus vastavalt 35, 48, 36 ja 58 uut raamatut. Suurem osa saadud raamatutest oli mõeldud algklassidele. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus 2019 2020 (+-) 2019 d 2020 (+-) 2019 2020 (+-) Hiiu maakond 941 961 +20 26034 20723 -5311 12197 12558 +361 Sh keskk 390 428 +38 7122 6567 -555 4474 5118 +644 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Aruandeaastal tõusis maakonna keskkogus lastest lugejate arv 38 võrra, vaatamata sellele, et seoses koroonaga oldi 1,5 kuud lugejate suletud ja laenutus toimus ainult kontaktivabalt. Lugejate arvu tõstis kindlasti liitumine vabariikliku projektiga „Lugemisisu“, mille raames saadi uusi lugejaid juurde Suuremõisa Lasteaed-Algkoolist. Ka on Kärdla raamatukogu „Suvelugemise väljakutse“ hea programm, kuidas lapsi suvel raamatukogusse saada. Samas oli 2020. aasta koolivaheaegadel raamatukogus varasemast vähem mandrilt pärit lapsi. Külastuste arvu vähenemine on kindlasti tingitud koroona piirangutest, mil raamatukogu 26 teenindas ainult kontaktivabalt ja perioodidest, kui kool on olnud distantsõppel. Ka jääb järjest vähemaks õpilasi, kes käivad raamatukogus arvuteid kasutamas. Samas on tõusnud laenutuste arv, mis on põhjendatav sellega, et raamatukogus käiakse küll harvemini aga laenutatakse rohkem teavikuid korraga. Ka on laenutuste arvule positiivselt mõjunud „Suvelugemise väljakutse“ ja „Lugemisisu“ projekt. Keskraamatukogu lugejatest olid 25,9% lapsed (2019. a 25,6%). Keskkogu laste külastuste hulk moodustas 28,2% külastuste üldarvust( 2019 - 28,7%). Laste laenutusi oli 17,5% (2019 - 15%). Kärdla, Käina, Palade ja Lauka raamatukogu liitusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ellukutsutud lugemisprogrammiga Lugemisisu. Programm on suunatud lasteaia vanematele rühmadele ja 1. - 4. kl õpilastele, ning eesmärgiks tekitada lastes huvi raamatute vastu ja tekitades nendes nii lugemisisu. Programmi raames toimusid mitmed toredad teematunnid, lasteaia rühmadele ja algklasside, kus sai kasutada põnevaid metoodilisi materjale. Tänu „Lugemisisu“ programmile loevad lapsed rohkem. Emmaste raamatukogu laste lugemisharjumuste kujundamise ja süvendamise eesmärgil toimub suviti lugemismäng „Loen suvel“, mis toob algklasside õpilasi raamatukokku rohkem kui muul ajal. Sügisel toimus selle ürituse pidulik lõpetamine Emmaste Põhikoolis, viidi läbi viktoriini, tublimad said auhinnaks hiiukeelse raamatu. Käina raamatukogus toimus suvine lugemisprogramm „Lugemissuvi 2020“, mis tõi raamatukokku mitmeid uusi lapsi ja palju laenutusi. Parimatele lugejatele korraldatakse igal aastal väljasõit mandrile, mis sel aastal viis lugejad Haapsallu. Lugemisharjumuse kujundamiseks toimuvad mitmes maakonna raamatukogudes erinevad muinasjutu ja -teematunnid nii väikelastele kui ka lasteaialastele. Tehakse head koostööd kohalike koolide, lasteaedade ja ka lapsevanematega. Koolilastele pakuvad huvi kohtumised kirjanikega. Olulisel kohal on just väikelaste lugemisharjumuse kujundamine. Aeg on näidanud, et lugemisharjumuse on omandanud just need lapsed, kes on raamatukogus hakanud käima väikelapse eas koos vanemaga, lasteaia eas koos õpetajaga või osalenud aktiivselt raamatukogu väikelaste üritustel. Kui laps satub esimest korda raamatukokku alles 3. – 4. klassis, siis üldjuhul piirdubki tema lugemine tulevikus kohustusliku kirjandusega. Kahjuks tõi koroonaviirus oma kardetud mõju. Kuna nii Lauka haruraamatukogu kui ka Palade raamatukogu asuvad koolimajas, langesid laste raamatukogu külastused, laenutused ja ei saadud ajal, mil koolid olid distantsõppel, läbiviia lastele mõeldud üritusi ning rühmakoolitusi. Maakonna lugejate üldarvust 24% (2019a. -24,4%) olid lapsed. Laste külastused moodustasid kõigist külastustest 30,9% (2019a. -35,3%) ja laenutused 11,8% (2019a. -12,2%). 27 4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused LISA 4 Aruandeaastal osales kõik Hiiumaa raamatukogud Nukitsa konkursil. Hääletusest võttis osa 157 õpilast kõikidest Hiiumaa koolidest, kes valisid oma lemmik autori ja kunstniku. Kahjuks jäi koroona tõttu ära Nukitsa konkursi lõpetamine Tallinnas. Kärdla Linnaraamatukogu korraldas vabariikliku ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“ Hiiumaa eelvooru, mille parim esindas maakonda virtuaalsel vabariiklikul võistlusel. Aasta üheks suurimaks projektiks Kärdlas oli suvelugemise programm „Suvelugemise väljakutse 2020“, mis toimus juba 8 korda ja huvi selle vastu aina kasvab. Seekord alustas lugemisega 112 õpilast, osalejaid oli kõikidest Hiiumaa koolidest aga ka suvehiidlastest lapsi. Tänuüritusele, kus lastele pakkus vaatemängu Luidja tsirkusetalu, kutsuti 40 parimat suvelugejat. Kokku loeti kolme suvekuu jooksul läbi üle 600 raamatu. Teiseks suuremaks ettevõtmiseks oli liitumine vabariikliku „Lugemisisu“ programmiga, millega alustas üheksa I-IV klassi Kärdla Põhikoolist ja Suuremõisa Lasteaed-Algkoolist ning kaks rühma Kärdla Lasteaiast, kokku 155 lugemishuvilist. Projekt kestab 15.maini 2021. 2020 aasta sügisel toimus kohtumine Ilmar Tomuskiga, millest said osa Kärdla Põhikooli III-V klassi õpilased. Aasta jooksul viidi läbi 51 raamatukogutundi peamiselt Kärdla Põhikooli õpilastele, aga raamatukogu külastasid ka Hiiumaa Gümnaasiumi ja Suuremõisa Lasteaed - Algkooli lapsed. Põhilised teemad, millest räägiti oli „Raamatu teekond ideest raamatuni“, „Illustratsioon lasteraamatus“, uudiskirjanduse tutvustused. Väga menukaks kujunes Muumi teematund, mis viidi läbi koostöös Soome Instituudiga, kelle Muumide rändnäitus oli üleval Kärdla kultuurikeskuses. Tunni raames tutvustati T. Janssoni elu Muumidega, uudistati Muumi-raamatute näitust raamatukogus, vaadati Muumi multifilmi ja lõpuks lahendati Muumi-teemalisi töölehti. Lisaks Kärdla Põhikooli ja lasteaia lastele said teematunnist osa ka Palade, Lauka Põhikooli, Suuremõisa Lasteaed-Algkooli õpilased ning Viskoosa ja Palade lasteaia lapsed. Koostöös Kärdla Nukuteatriga toimus beebihommik, sügisesel koolivaheajal said lapsed osaleda nutiseadmete kaante meisterdamise töötoas. Kõrgessaare raamatukogus toimus lastele 12 üritust, kus osales 84 last. Rühmakoolitusi oli 5. Lasteaias kohapeal käidi kahel korral - väiksematele muinasjutte lugemas ja kadripäeva kombeid -laule tutvustamas. Lauka raamatukogus viidi läbi 10 üritust, kus osales kokku 103 last ja 13 rühmakoolitust, kus osales kokku 98 inimest. Lisaks „Lugemisisu“ tundidele, toimusid raamatukogutunnid erinevatel teemadel: joonistati fantaasiategelasi, tutvuti raamatukogude ajalooga, räägiti erinevatest raamatu tegelastest, tutvustati uudiskirjandust, õpetati raamatukogu kasutamist, viidi läbi Nukitsa konkurss, võeti osa ettelugemisvõistlusest ja suvelugemisest, külastati „Muuminäitust“. 28 Käina raamatukogus toimus erinevaid üritusi ja teematunde lastele kokku 51. Mitmed tegevused jäid eriolukorra tõttu ära. Muinasjututunnid olid 2020. aastal eesti muinasjutu- ja rahvajutuainetel, sellega tähistati eesti rahvajutu teema-aastat. Kohtumine Ilmar Tomuskiga oli väga tore üritus ja osalejaid väga palju. Põhjamaade kirjanduse nädala raames toimusid erinevad üritused ja ettelugemised. Lugemisisu ja Nukitsa konkursi raames toimusid teematunnid ja kohvernäituse raames mitmeid üritusi. Vaieldamatult oli kõige suurem ja kulukam üritus lastele lugemissuve lõpetamine ja põnev programm Haapsalus. Kuna Hellamaa ja Suuremõisa raamatukogu asuvad teeninduspiirkonnas, kus lastest lugejate hulk on väga väike, üritusi ei korraldatud. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Kärdla Linnaraamatukogu 30 1 2 Käina raamatukogu 378 2 10 Kõrgessaare raamatukogu 108 1 18 Emmaste raamatukogu 32 1 3 Suuremõisa raamatukogu 27 1 1 Hellamaa raamatukogu 50 1 3 Palade raamatukogu 39 1 3 Kõrgessaare raamatukogus põhjustas koroona koduteeninduse arvu kasvu, kordade arv võrreldes eelmise aastaga +46 ja kasutajate arv +7. Käina raamatukogu pakkus lisaks raamatute ja ajakirjade kojukandele ka koopiate tegemise võimalust (arvetest, dokumentidest). Kojukande kordade arv suurenes 141 võrra võrreldes 2019.a. Hellamaa raamatukogu teeninduspiirkonnas asub vanurite Toetatud Elamise Maja. Selle maja elanikest kasutas 2020. aastal raamatukogu 2 elanikku. Suuremõisa raamatukogu koduteenindust kasutab üks inimene, kes laenutab perioodikat ja vahel ka mõne raamatu. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Kärdla Päevakeskus 1 11 29 Päevakeskusele tutvustatakse raamatuid või tehakse teematunde vastavalt nendega kokkuleppele, mille vastu huvi tuntakse. 2020. toimus kirjandustund vabalt valitud raamatuga, kus iga osaleja sai teistele tutvustada raamatut, mis teda viimasel ajal on kõnetanud. Eriolukorra ja üldise koroonaviirusega kaetud aasta ei soodustanud ürituste korraldamist teistele asutustele. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Maakonnaraamatukogu kõik tegevused olid suunatud Kärdla osavalla ja laiemalt kogu Hiiumaa elanikele ja Hiiumaa külalistele. Korraldati näitusi, väljapanekuid päevakajalistel, kirjanduslikel ja kultuurilistel teemadel. Korraldati kohtumisi kirjanike ja kultuuriinimestega (Ilmar Tomusk, Jaan Tätte). Lastele ja noortele õpetati kasutama andmebaase ja laenutus-tagastusautomaati. Raamatukogusid nähakse vabaaja veetmise kohana, kus õpitakse peale tunde, oodatakse bussi, kohtutakse sõpradega ja mängitakse lauamänge. Lugemissaali soetati kohvimasin, mis võimaldab kohvi sõpradel ennast paremini tunda nii kaugtööd tehes kui ka lehti/ajakirju lugedes. Maakonna raamatukogudes oli kokku 191 näitust ja väljapanekut (2019. a – 230), sh keskkogus 62 (2019. a – 64) ning toimus 166 üritust (2019. a – 290), sh keskkogus 27 (2019. a – 44). Erinevatest üritustest võttis osa 2517 inimest, sh keskkogus 569 inimest. Eelmise aastaga võrreldes langes mõneti nii ürituste kui ka üritustel osalejate arv, sest eriolukorra tõttu kevadel tuli üritusi ära jätta. Kevadperiood oli planeerimise mõttes üldse keeruline, sest ajad olid ebaselged ja polnud võimalik ette näha, millal eriolukord lõppeb ja piirangud leebemaks muutuvad. 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogudel on kohalikus kultuurielus vaieldamatult arvestatav roll, samuti kohaliku pärandi kogumisel, tutvustamisel ja säilitamisel (läbi koolituste, õpitubade, näituste ja väljapanekute). Samuti on raamatukogu keskuseks erinevate huvigruppide kokkuviimisel, elukestvat õpet toetava ja vabaaja võimalusi pakkuv asutus. Lugejatele meeldib raamatukogus lihtsalt aega veeta ja sõpradega suhelda Kärdla Linnaraamatukogu koostööpartnerid on Hiiumaa Vallavalitsus, Kärdla osavallavalitsus, Kärdla Põhikool, Hiiumaa Gümnaasium, Lauka Põhikool, Kärdla Lasteaed ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Kärdla Kultuurikeskus, Kärdla Noortekeskus ja Kärdla Päevakeskus. Populaarsemateks kujunesid raamatunäitused - Jaan Kross 100; Ott Arder 70; Vaapo Vaher 75; Andrus Kivirähk 50; Oktoober - Eesti kirjanduse kuu. Lastele mõeldud näitustest populaarsemateks osutusid Muumioru maailm, Lõbusad loomalood ja Koolis juhtub nii mõndagi! Aasta kõige suurema publiku hulgaga ürituseks kujunes Jaan Tätte reisimuljete õhtu „Lõksus Admiral Bellingshausenil“, mis tõi kokku üle 70 huvilise. 2020 saadi projektiraha koduloolise veebilehe loomiseks ja alustati sellega tööd. Veebileht 30 tehakse avalikuks 2021 maikuus. Raamatukogu ostab ja soetab kõik materjalid, mida antakse kohapeal välja ja mis kajastavad kohalike inimeste tegevusi. Raamatukogupäevadel korraldati paberitöötuba, kus õpetati lapsi meisterdama oma digiseadmele (tahvelarvuti, nutetelefon) kaasi. Kuna töötuba juhtus toimuma koolivaheajal, osutus see väga populaarseks ning sama töötuba plaanitakse korraldada ka järgmisel aastal. Lasteteeninduse osas on raamatukogul jätkuvalt väga tihe koostöö Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumiga. Õpetajad käivad meelsasti oma klassidega raamatukogu tundides ja võetakse osa kõikidest maakondlikest üritustest. Koostöö toimub ka Kärdla ja Palade Lasteaiaga (Lugemisisu projekt) ning kõigi teiste Hiiumaa põhikoolidega. Ruumide kasutamise osas tehakse koostööd Kärdla Kultuurikeskusega (Muumi teematunnid ja näitus). Kõrgessaare raamatukogu suurima osalejate arvuga üritus oli jaanuaris kohtumine Kaja Kallasega. Märkimisväärseks võib pidada Piret Pääri korraldatud Eesti rahvajuttude lugemise üritust ning üksi elavatele 13-le osavalla eakatele (vanuses 90+) tehtud ja kohale toimetatud jõulukinke. Käina raamatukogu suuremad näitused olid „Abi raamatutest“; Jaan Kross 100; Vaapo Vaher 75; Ott Arder 70; Eesti raamat ajast aega; Andrus Kivirähk 50; Voldemar Panso 100; Esta Aksli 85; jõuluteemaline näitus. Käina raamatukogu lugejatele meeldib raamatukogus lihtsalt aega veeta ja sõpradega suhelda, see on kindlasti tingitud ka heast asukohast, aleviku keskel, bussipeatuse ja kaupluse vahetus läheduses. Mitmed ettepanekud ja soovid õpi- ja töötubade osas on tulnud lugejatelt, nii saavad nad end koostööpartneritena tunda. Aruandeaasta jooksul tähistati Emakeele päeva; korraldati kohtumine mägede vallutaja Andres Karuga ja toimetaja Anu Hülgiga; toimusid kirjandusklubi kokkusaamised. Laupäeviti toimusid koostegemise töötoad/õpitoad. Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimus Maarja Unduski (Krossi tütar) loeng teemal „Jaan Krossi kodud ja kohad“ ning Ingel Unduski (Krossi lapselaps) kontsert „Sissepoole“. Lisaks laste üritustele esines esines kirjanik, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ka täiskasvanutele, rääkis eesti keele hetkeseisust, keeltest üldse ja riigiametniku tööst. Käina raamatukogus said kokku endised raamatukogude töötajad, et koos meenutada ja tähistada Esta Aksli 85. juubelit. Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN), raamatukogupäevade ja Põhjamaade kirjanduse nädala üritused ja tegevused on omavahel põimunud, sest on nii lähestikku. TÕN-i raames toimus Canva ja RIKSWEB-i tutvustamine ja kasutamise koolitus. Koostegemise õpitoas tehti sel aastal käsitööna kingitused Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Erihooldekodule. Raamatukogupäevade raames väljakuulutatud ettelugemispäeval osalesid lasteaia rühmad ja algklassid. Põhjamaade kirjanduse nädala tähistamiseks toimusid ettelugemised lastele hommikuhämaruses, osales ka Palade kool ja täiskasvanutele õhtuhämaruses. Palade - 2020. aasta ürituste korraldamist ei soosinud. Täiskasvanutele korraldati „Unenäopüüdjate õpituba“ ja „Makramee õpituba“. Märkimisväärseks võib pidada Hellamaa raamatukogu, kus käib koos juba 40 aastat käsitööring. Tänased osalejad on vanuses 70-91 aastat. Ring aitab levitada ja säilitada kohalikke traditsioone, mustreid ja koduloolist pärandit. Tehakse koostööd külaseltsiga. Hellamaa raamatukogu suurim koostööpartner on Hellamaa Perekeskus​. ​Aasta jooksul toimusid erinevad raamatuväljapanekud, koos käis võimaluste piires käsitööring ja toimus 31 töötuba, mis tutvustas eeterlike õlisid ja nende kasutamist. Koostöös Pühalepa Vaba Aja Keskusega võttis Palade raamatukogu osa ERÜ projektikonkursist „Raamatukogud-muuseumid-noored“. Projekt ​„Noored väärtustavad pärandkultuuri“ sai toetust. Projekt kutsus noori märkama ja väärtustama oma paikkonna kultuuripärandit. Noored kogusid ja jäädvustasid nii kodudes kui raamatukogudes leiduva materjali põhjal paikkondliku rannakalanduse traditsioone ja käisid kaluritega merel. Loodi virtuaalne pildiraamat ning videoklipp ja veebikeskkonnas kasutatavad mälumängud. Aasta jooksul korraldati täiskasvanutele „Unenäopüüdjate õpituba“ ja „Makramee õpituba“. Emmaste raamatukogus toimus kaks reisimuljete õhtut: Paavo Pruuli reisimuljed USAst ja Eike Soomsalu reisimuljed Egiptusest. Tähistati Emakeele päeva (hiiu murrak) ja raamatukogupäevade raames päevatuba pensionäridele ja lasteaia lastele; toimus raamatukogutund lihtsustatud õppekavaga õpilastele ja 2 raamatukogutundi Ilon Wiklandi kohvrinäitusest; peeti tänuüritust suvelugejatele ja vabavara laupäevakut; Emmaste Põhikoolis anti ülevaade Nukitsa konkursist. 4.6.2 riiklikul tasandil Riiklikul tasandil on Hiiu maakonna raamatukogude koostööpartneriteks Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Lastekirjanduse Keskus, ERÜ, ETKA Andras ja teised keskraamatukogud, kellega ideid ja kogemusi saab vahetada. Samuti Eesti Kultuurkapital, kuhu esitatakse toetuste saamisteks projekte erinevate ürituste läbiviimiseks. Deltmar OÜ pakub teenust ja kasutajatuge info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamisel igapäevatöös. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Hiiu maakonnaraamatukogu on loodud rahvusvaheliste projektide kaudu võrgustikud erinevate riikide raamatukogude vahel. Kõige enam aitab nendest projektidest säilitada kohalikku pärandit Erasmus+ projekt Cultural Heritage for the Future, kust on saadud raha tutvumaks teiste riikide koduloopärandi säilitamisega ja alustanud ise koduloo veebilehe loomist. Hiiu maakonna teistel raamatukogudel rahvusvahelisel tasandil koostöö puudub. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Maakonna raamatukogudes toimus 217 individuaalkoolitust, sh 118 keskkogus. Rühmakoolitusi oli 103, sh 33 keskkogus. Aruandeaastal vähenesid nii rühma- kui ka individuaalkoolituste arv, mis oli tingitud eriolukorra ja üldise koroonaviiruse leviku piirangutest. Individuaalkoolituste sihtrühm on enamasti täiskasvanud vanuses 50+, kes vajavad abi toimingute tegemistel e-keskkonnas: ​pangatoimingud; ID-kaardiga allkirjastamine ja sertifikaadi uuendamine; dokumentide õige vormi leidmine ja täitmine veebilehtedel; lennu-ja laevapiletite ostmine. Maaraamatukogud, kellel on uue teenusena ​laenutuskapp, jagavad õpetusi selle kasutamiseks. 32 Maakonnaraamatukogus suunatakse lugejaid aina enam kasutama laenutus-tagastusautomaati. Rühmakoolituste peamine sihtrühm on põhikooli õpilased ja lasteaia vanema rühma lapsed, kellele tavaliselt tutvustatakse raamatukogu kasutamist ja raamatute paigutust riiulil; õpetatakse kasutama andmebaase ja raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi Riksweb-i kasutamist ning antakse lugemissoovitusi. Kõrgessaare raamatukogus toimus raamatukogupäevade raames Lauka Põhikooli arvutiklassis koolitus “ Turvaline arvuti kasutamine ja infootsing internetist”. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Kärdla Linnaraamatukogu peamisteks turunduskanaliteks on raamatukogu koduleht ja Facebook. Seal jagatakse päevakohast infot käimasolevate näituste ja saabuvate ürituste kohta; laetakse ülesse pilte raamatukogus toimunud üritustest ja rühmakoolitustest. Vähem kasutati Instagrami ja Youtube kanalit, kuid viimast on hakatud aina aktiivsemalt kasutusse võtma. Kodulehe külastatavus on tõusnud võrreldes eelmise aastaga 838 võrra. Ürituste kohta infot jagatakse veel tänaval infotulpadel, kohalikes ajalehtedes Hiiu Leht ja Hiiumaa Teataja ning portaalis hiiumaa.events. Kui saabuv üritus või töötuba toimub lasteaia - või kooliealistele lastele, viiakse plakatid vastavalt kas lasteaeda või koolimajja. Käina raamatukogu peamine kanal raamatukoguürituste tutvustamiseks on Facebook, sest see on kõige mugavam ja operatiivsem moodus kiire informatsiooni edastamiseks. Koduleht on jäänud tahaplaanile, sest sealses keskkonnas on teabe sisestamine aeganõudvam ja ebamugavam. Kuulutused ja info on väljas raamatukogu laenutusletil, infotahvlil ning vajalik teave edastatakse otse kooli, lasteaeda ja kultuurikeskusesse. Tõhus on ka suuliselt edasiantav info. Erinevate koolituste, ürituste infot jagatakse e-posti teel vastavatele huvigruppidele ja lugejarühmadele. Kõrgessaare raamatukogu info on nähtaval Facebooki lehel Kõrgessaare postipoiss. Emmaste raamatukogu jagab infot ürituste ja uudiste kohta Facebooki lehel. Palade raamatukoguteenustega saab tutvuda raamatukogu kodulehel ja Facebooki lehel. Koroonakriisi ajal kasutati uute raamatute tutvustamiseks uudiskirjanduse blogi. Hellamaa raamatukogu infot avaldatakse küla infotahvlil ja Hellamaa Perekeskuses. Emmaste raamatukogu jagab infot ürituste ja uudiste kohta Facebooki lehel. Kõikide maakonna raamatukogude üldiseks turunduskanaliks on Hiiumaa valla koduleht, Hiiumaa Teataja, Hiiu leht. 4.9 Andmebaasid Kärdla Linnaraamatukogu tegeleb kodulooliste teavikute ja artiklite kataloogimisega, nii kohalikest kui ka üleriigilistest lehtedest. Läbi kodulehe pakutakse ligipääsu Hiiumaa 33 raamatukogude andmebaasile, samuti koostatavale koduloolisele andmebaasile. Kodulehele on koondatud viited teistele olulistele elektroonilistele andmebaasidele, infosüsteemidele ja online väljaannetele. Samuti on kodulehel teiste Hiiumaa rahvaraamatukogude kontaktid ja lahtiolekuajad, et info oleks lihtsasti kättesaadav. Käina ja Palade raamatukogu kodulehelt on võimalik siseneda otse Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteemi RIKSWEB. RIKS-i e-kataloogi lisati koduloolist materjali Käina piirkonna kohta Hiiu Lehest ja Hiiumaa Teatajast. 5. 2021. aasta tegevused ● Maikuus tähistatakse 150 aastat raamatukogu Kärdlas. Selle puhul korraldatakse koduloo konverents, kus on teemad „Minu lugu“, „Kas juurte eest saab põgeneda?“, „Kuidas kirjutada kodulugu?“ ● Kärdla Linnaraamatukogus teostatakse viimased ettevalmistustööd avatud raamatukogu funktsiooni kasutusele võtmiseks: paigaldatakse videokaamerad ja -valve; luuakse elektrooniline sisenemine välisustest; luuakse eeskirjad avatud raamatukogu kasutamiseks; õpetatakse lugejaid; avaldatakse projekti käigus loodud kodulehe veebileht jms ● Jätkub raamatukoguhoidjate täiendkoolituse läbiviimine ● Jätkatakse laste lugemisharjumuse kujundamisega, sh lugemisprogrammide läbiviimine ● Käina raamatukogul on plaanis soetada Cleveroni raamatukapp, mis võimaldaks lugejatel tellitud teavikud kätte saada kontaktivabalt ja ööpäevaringselt ● Käina raamatukogu ülesandeks on ERÜ maaraamatukogude suveseminari korraldamine, mis toimub 2021. a juunikuus Hiiumaal ● Jätkub traditsiooniliste ürituste ja tegevuste korraldamine nii palju kui võimalik olles jätkuvalt koroonaviiruse küüsis 34 Koostajad: Annely Veevo, Kärdla Linnaraamatukogu direktor Kerli Varrik, arendusspetsialist-vanemraamatukoguhoidja Kaja Paulus, vanemraamatukoguhoidja (lasteosakond) Kadri Lauri, vanemraamatukoguhoidja (komplekteerimine) Aruanne on koostatud maakonna rahvaraamatukogude aruannete põhjal. Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Annely Veevo 35 LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks (koolituse maht ) kulutatud Kärdla Linna- 16 ​464,5h ​3932.34€ raamatukogu Käina raamatukogu 19 154,5h 50.00 Lauka 1 4h 0€ haruraamatukogu Palade raamatukogu 1 6h 39,75 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ● 11.08.2020 külastasid Kärdla Linnaraamatukogu Lääne-Harju valla raamatukogude direktorid (7 in), kellele direktor näitas raamatukogu ja tegi ettekande raamatukogu tegemistest ● 21.09.2020 külastas Kärdla Linnaraamatukogu ERÜ komplekteerimise töörühm (7 in), kellele raamatukogu direktor tegi ettekande raamatukogu tegemistest ● Arendusspetsialist-vanemraamatukoguhoidja tegi 26. novembril ettekande maakonna raamatukogutöötajatele ‘Create the Future Leaders & Innovators in the Classroom’ koolitusest Küprosel ● Aasta jooksul esinevad raamatukogu töötajad paljudel üritustel ja koolitustel raamatukogus (nii lastele kui täiskasvanutele) LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2020) Kärdla Linna- Uus maja välisuks, uus raamatukogu välisuks, väiksemad raamatukogu aknaplekitööd. Kõrgessaare Hiiumaa valla kaasavast eelarvest saadud rahaga remonditi ja raamatukogu värviti Kõrgessaare Noortemaja (milles asub ka Kõrgessaare raamatukogu) välisfassaad. Suuremõisa Kogu parketivahetus, osaline lagede ja seinte pahtliparandused ja raamatukogu värvimine. Emmaste raamatukogu Raamatukogule tehti 2019 aastal asfalteeritud parkla, 2020. aastal sai kivisillutis-jalgtee parklast trepini. 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kärdla Linnaraamatukogu Muuminäitus ja teematund 43 Viskoosa ja Palade Lasteaed Muuminäitus ja teematund 165 Kärdla Põhikooli IVb, IIa, IIIa, IIIb, IIb, IVa, Ib, Va, Ia, VIb klassid Muuminäitus ja teematund 30 Lauka põhikooli I, II, III, IV klaasid Muuminäitus ja teematund 36 Kärdla Lasteaia Oravate, Pääsukeste rühmad Muuminäitus ja teematund 9 Kärdla Sotsiaalkeskuse lastele Muuminäitus ja teematund 22 Palade Põhikooli I, II, III klassid Väikelaste raamatutund 17 Kirjanduslik viktoriin Kärdla 13 Põhikooli Va klass Ettelugemisvõistluse “Minu 15 vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…” Hiiumaa eelvoor Kohtumine Ilmar Tomuskiga 92 Suvelugemise programmi 59 “Suvelugemise väljakutse” lõpetamine Nukitsa konkursi raamatute 106 tutvustamine ja hääletus Kärdla Põhikooli Ia, Va, IIa, IVb, IIIa, Ib, IIb klassid Loetud raamatute tutvustamine 15 Kärdla Põhikooli Va klass 37 Krimikirjanduse ülevaade 39 Kärdla Põhikooli VIIIa ja VIIIB klassid Emakeelepäevaks parimat 13 soovitades Kärdla Põhikooli IX a klass Andrus Kivirähk - 50 Kärdla 19 Põhikooli III a klass Raamatukogu tutvustus ja 26 laenutamise reeglid Kärdla Põhikooli I klass Lugemisisu programmi 118 tutvustus Kärdla Põhikooli IIa, I, IIb, IIIa, IIIb, IVb klassid Lugemisisu programmi 19 tutvustus Suuremõisa Lasteaed-Algkooli I-V klassid Lugemisisu programmi 45 tutvustus Kärdla Lasteaia Oravate ja Siili rühmad Muinasjutu tund- autorid, liigid 18 Kärdla Põhikooli VIIIa klass Nutiseadmete kaante 6 meisterdamise töötuba Lugemisisu - Illustratsiooni 17 teematund Suuremõisa Lasteaed-Algkool I-V klassid Lugemisisu - Nukitsamehe 28 raamatukogu teematund Kärdla Põhikooli I klass Lugemisisu - Raamatu teekond 17 teematund Kärdla Põhikooli IIa klass Rikswebi, ESTERi, ISE ja 18 raamatukogu kodulehe tutvustamine Kärdla Põhikooli VIII klass 38  Illustratsioon ja illustraatorid 30 Kärdla Põhikooli Va, Vb klassid Raamatukogude ajalugu, 16 raamatute liigitus ja paigutus Kärdla Põhikooli IVb klass Rikswebi ja teatmeteoste 17 kasutamine Kärdla Põhikooli IVa klass Eno Raua elu ja looming Kärdla 23 Põhikooli VIb klass Lauka haruraamatukogu “Lugemisisu “ teematund II ja III 10 klass “Fantaasiategelased” IV ja V 7 klass Raamatukogutund, teemaks 8 raamatukogud IV + V klass “Lugemisisu” tund I klassiga 9 “Nukitsa konkurss” I-V klass 28 “Muuminäituse” külastamine 7 Kärdlas IV ja V klass Raamatukogutund, teemaks 4 raamatute tegelased “Lugemisisu” illustratsiooni 13 teematund I ja II klass Raamatukogutund, teemaks 7 uudiskirjandus IV ja V klass Suvelugemise lõpuüritus Kärdlas 2 IV klassi ettelugemisvõistlus 14 (tutvustav tund) Maakondlik neljandate klasside 1 ettelugemisvõistlus Kärdlas “Majamäng” I-IX klass 44 39  “Lugemisisu” uue õppeaasta 24 avatund I-IV klass “Lugemisisu” tund I ja II klass 11 “Lugemisisu” teematund 12 lugemismängud Kõrgessaare raamatukogu Tuntud muinasjututegelased ja 12 muinasjutud Iloni pildid ja raamatud 10 Minu Eesti 9 Suvelugemine IV -VI 6 Suvelugemine I - III 7 Liiklusreeglid 6 Aastaajad 10 Kadripäev - kombed ja laulud 9 Maailmaruum 10 Jõulujutud 7 Palade raamatukogu Karvased sõbrad 10 Väike raamatu sõber 22 „Lugemisisu“ programm 22 Isadepäev 7 Käina raamatukogu Koolivaheaeg raamatukogus 21 erinevad teemad, ettelugemised ja meisterdamised lastele Väikelaps raamatukogus. 9 Pingviinid Muinasjututund. Külmataat 12 Teematund koolieelikutele. 21 Austraalia ja Lõuna-Ameerika loomad Temaatiline üritus “Salaseltsi 14 koosolek” 40 Täheke-60. Lasteajakiri läbi 16 aegade. Meisterdamine Lugemisisu teematund lastele, 17 kuidas mida lugeda 2kl. Raamatukogutund. Tutvumine 26 raamatukoguga. Erinevad raamatud. Illustratsioon raamatus. 1 kl. Raamatukogutund. 13 Lugemissoovitus ja Nukitsa raamatute tutvustus 4. kl. Uudiskirjandus lastele. Nukitsa 39 konkursi ja raamatute tutvustus 1.- 3. klassid (kokku 3 üritust) Väikelaps raamatukogus. Kalad 8 Muinasjututund. Puujalaga katk 11 Hommikune jututuba lastele. 14 Meie rahvariided ja rahvusmustrid, mustrite värvimine. Teematund koolieelikutele 15 “Meie Eesti”, meisterdamine Emakeelepäev raamatukogus, 13 viktoriin 3. kl. Emakeelepäev raamatukogus, 17 viktoriin 2. kl. Emakeelepäev raamatukogus - 14 Palade kooli algklassid Rahvajutu aasta jututund. 13 Taevatähtede lugu Teematund lastele. Kosmos 15 Lugemissuve lõpetamine, 38 lõpureis Haapsallu Raamatukogutund. Kuidas leida 19 õige raamat ja info raamatutest. 4. kl. 41 Eesti rahvajutud. Vaeslapse 13 käsikivi. Lugemisisu 2. kl. Väikelaps raamatukogus. Sügisel 8 on sünnipäev Muinasjututund. Rahvajutu aasta. 11 Metsavaimu heategu Kohtumine Ilmar Tomuskiga. 82 Käina kooli algklassid Kohtumine Ilmar Tomuskiga. 25 Emmaste kool Lugemisisu teematund. 16 Lugemissoovitus 3. kl. Lugemisisu teematund ja 14 ettelugemine lastele 1. kl. Ettelugemispäev M. Saksatamm 13 “Banaan, jääpurikas ja hädaldaja kastan” Käina Lasteaed 4. rühm Ettelugemispäev A. Kivirähk 15 “Tont ja Facebook” Käina Lasteaed 5. rühm Raamatukogutund. Robotid. 17 Video vaatamine, meisterdamine Väikelaps raamatukogus. 8 Seenemikud Koolivaheaeg raamatukogus. 17 Lugemisisu tutvustamine. Erinevad tegevused lastele Lugemisisu, raamatute 21 tutvustamine, lugemissoovitused 1. kl. Hommikune jututuba lastele. 22 Loomad ja linnud talve ootel. Eesti autorite luule noortele, 16 luule töötuba 6. kl. Ettelugemine 17 hommikuhämaruses. “Molli”. Meisterdamine 42  Ettelugemine 14 hommikuhämaruses. “Liivahunt ja imeline maailm”. Meisterdamine. Käina Lasteaed Põhjamaade muinasjuttude õhtu: 15 maagilised muinaslood. Lugemisisu Lugemisisu - kuuldemäng ja 16 raamatutelefon Töötuba. Jõulumeisterdamised - 15 kaardid, lumememmed, inglid jne. Teematunnid. Kohvernäitus 86 “Pikk-pikk teekond…” Käina lasteaia ja Käina kooli algklassidele Hommikune jututuba. Jõululugu, 17 mängud LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Kärdla Linnaraamatukogu maakonnaraamatukoguna täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid: 1) juhendab metoodiliselt teiste Hiiu maakonna raamatukogude tööd (komplekteerib ja töötleb teavikuid); 2) korraldab raamatukogutöötajate täiendkoolitusi ja õppereise; 3) korraldab maakonna rahvaraamatukogude aruandlust ja analüüsi; 4) koostab maakonna koduloo andmebaasi; 5) kogub vajalikku statistikat ning analüüsib maakonna rahvaraamatukogude tegevust. Raamatukoguteeninduse koordineerimisel täitis Kärdla Linnaraamatukogu kõiki seaduses ettenähtud ülesandeid. Maakonnaülene tsentraalne komplekteerimine riigiraha eest toimib korralikult ja tõrgeteta. Kokku on lepitud, et maaraamatukogud esitavad Rahva Raamatu intranetis oma soovid raamatute tellimiseks, maakonnaraamatukogu komplekteerija vaatab soovid üle ja kinnitab need, ning Rahva Raamat saadab tellitud raamatud igale raamatukogule otse. Maakonnaraamatukogu komplekteerija sisestab RIKSi eelkirjed ning maaraamatukogud teevad vajaliku töö ära siis, kui raamatud kätte saavad. Maakonnaraamatukogu koondab kohalikke koduloomaterjale, need on RIKSWEBi kaudu kõigile nähtavad ja selle kaudu saab neid ka tellida. Enamasti on paberkandjal materjale 2 eksemplari, üks välja laenutamiseks, teine ainult kohapeal kasutamiseks. Samuti on säilitatud 43 kõik kohalikud ajalehed, mida tihti kasutatakse koduloo uurimise eesmärgil. Koduloomaterjalide hoidmiseks on eraldi ruum Kärdla Linnaraamatukogus. Maakonnaraamatukogu koordineerib statistilise aruandluse õigeaegset täitmist, samuti tekstilise tegevusaruande kirjutamist ja koondamist, sh tegevuste analüüsimist. Kõik raamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule oma tekstilise tegevusaruande, mille pealt kirjutab maakonnaraamatukogu ühise maakondliku aruande ning esitab riigile ja omavalitsusele. Maakonnaraamatukogu aitab vajadusel teisi raamatukogusid igapäevatöös ettetulevates küsimustes, kuid seda siiski suhteliselt harva, sest raamatukogude töötajad on kõik nii kogenud; korraldatakse ka teatmebibliograafilist tööd. Suurt ettevalmistust nõuab maakondlike koolituste korraldamine ja neile rahastuse leidmine. ​Aruandeaastal korraldas maakonnaraamatukogu 5 koolitust ja ühe õppereisi. Nendest saab lähemalt lugeda aruande alusest. Tagasisidena saadud info: Käina raamatukogutöötaja: ​Maakonnaraamatukogu korraldatud koolituste arv kasvas, kõik need olid vajalikud, suureks plussiks oli ministeeriumi poolne rahastamine. Koolitused on kallid, paljudel puudub võimalus väljaspool maakonda koolitustel osaleda, mõnikord ei ole see ajaliselt ja rahaliselt otstarbekas. Oli nii erialaseid kui silmaringi laiendavaid koolitusi. Väga hea sünergia tekkis visioonipäeval ning stressi ja enesejuhtimise koolitusel. Märt Treieri häid mõtteid ja esinemist oli nauditav kuulata. Rene Tendermanni kaasaegse kirjanduse ülevaade oli väga informatiivne ja lugema innustav. Õppereis Pärnusse ja Haapsallu andis inspiratsiooni ja uusi ideid kolleegidelt. Mitmed üleskerkinud küsimused lahendati ühise aruteluna. Palade raamatukogutöötaja: ​Kärdla Linnaraamatukogu poolt korraldatud koolitused olid sisukad ja asjakohased. Hellamaa raamatukogutöötaja: ​Koostöö Kärdla Linnaraamatukoguga on hea. Suuremõisa raamatukogutöötaja: ​Maakonnaraamatukogu töötajad on väga abivalmis. Alati leiab probleemile lahenduse. Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused on väga huvitavad. 44