Kiri

Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa Tegemist on Eesti filmilevitajate kollektiivse pöördumisega. Oleme otsustanud pöörduda teie poole, kuna tunneme, et oleme Eesti kultuurivaldkonna osa ilma kelleta ei saa Eesti kinomaastik eksisteerida, kuid kes on siiani on jäänud valitsuse tähelepanu ja toetuseta. Peame tõdema, et viimasel kümnekonnal aastal on Eestis filmindus ja kino teinud suure hüppe edasi. Alustades Mandariinide Oscari-nominatsioonist ning lõpetades Hollywoodi suurfilmi Teneti filmimisest Eestis. Tulevikku on planeeritu Tallinna filmilinnak. Film ja kino on muutumas üheks Eesti kultuuri kvaliteedimärgiks ning riigi tutvustajaks maailmale. Tugev kinokultuur on selle üks alustala. Just läbi kino tekivad uued filmihuvilised ja tulevased filmivaldkonna tipptegijad. Kinod on olnud aga üks kõige suurema löögi saajaid. Meil on olnud juba mitu perioodi, kus kinod on täiesti kinni, kinni osaliselt või avatud piirangutega. Eesti kinokassa langes 2020. aastal üle 50%. Kinode programm on sõltuv filmilevitajatest. Filmilevitajad on need, kes toovad kinodesse filmid. Kinolevi on filmilevitajate põhiline tuluallikaks ja osade jaoks ainus tuluallikas. Kui kinod on kinni, siis puudub sissetulek. Ilma levitajateta ja filmideta ei saa ka eksisteerida ka kinod. Filmilevitajad on üks hammasratas mootoris, mis ei saa ilma selleta toimida. Samamoodi ei saa toimida kinolevitaja, kui kinni on kinod ja puudub toetus. Filmilevitajate sissetulek ja püsimajäämine sõltub otseselt filmidest, mille õiguseid nad erinevatelt filmiturgudelt (Berliin, Cannes, American Film Market) ostavad. Nende õiguste eest peavad levitajad maksma õiguste müüjatele või tootmisfirmadele miinimumgarantiisid tuhandete ja vahel lausa kümnete tuhandete eurode kaupa. See tuleb tasuda enne filmi kinodesse jõudmist. Miinimumgarantiile lisanduvad iga filmi puhul reklaamieelarved, mille samuti levitajad kinni maksavad. Kui reklaamieelarve on ühel korral juba ära kulutatud, et tule teistkordne teavituskampaania hiljem - kui film kinode avanedes taas ekraanidele jõuab - enam vahendite puudumise tõttu kõne alla. Filmilevitaja ainsaks võimaluseks filmile tehtud kulutused katta on läbi kinolevi. Filmidel on tihti ka linastusaknad, millal neid tohib linastada. Osadel juhtudel lõpevad need kinode kinnioleku ajal ja levitajale jääb vaid kahju. Teleõiguste müük ja filmi esitlemine VOD platvormidel toob päeva lõppeks sisse üksnes murdosa filmi õiguste eest makstavast miinimumgarantiist. Kui filmide näitamise väljundiks oleks üksnes televisioon ja VOD platvormid, siis ei ole enamike filmide toomine Eesti publiku ette enam majanduslikult põhjendatud. Rõhutame, et osadel filmilevitajatel puuduvad VOD kanalitele ja televisioonile müümise õigused täielikult ja ainus tulu ongi kinolevi. Nüüd, kui kinod lähevad jälle sulgemisele, siis oleme jälle küsimuse ees, et kas meid ja meie olukorda märgatakse? Kui 2020. aasta kevadel oli kinode sulgemine, siis sai filmivaldkond küsida toetust läbi kriisiabi filmivaldkonna abipaketi. Ka olid nimekirjas filmilevitajad, kuid valikuliselt ja mitte kõik ei saanud seda tänu reeglitele küsida. Kahjuks oleme jõudnud arusaamisele, et kuigi osad filmilevitajad said toetust küsida, ei antud seda mitte ühelegi filmilevitajale. Saime vaid küsida palgatoetust läbi üldmeedete. Koroonakriisi teise laine kultuuri ja spordivaldkonna abipaketi nimekirjas polnud meid aga üldse. Seejärel pöördus ACME Film antud teemal Kultuuriministeeriumi ja Töötukassa poole. Eelmine Kultuuriminister Tõnis Lukas tõstatas selle alusel teema - levitaja koodiga ettevõtete lisamise palgatoetuse saajate hulka - Vabariigi Valitsuse istungil 21.01.2021. Töötukassa nõukogu kogunes seejärel 28.01, ja seal tehti siiski negatiivne otsus, mille alusel teavitas Sotsiaalministeerium Kultuuriministeeriumit, et Valitsus otsustas Töötukassast toetust saavate tegevusalade nimekirja mitte laiendada, sh ka filmilevitajad. Tahaksime ka mainida, et meie lähiriikides on levitajate tähtsusest aru saadud ning arvestatud kultuuri osaks. Näiteks jagati Leedus kevadel 2,8 miljonit spetsiaalselt kinodele ning sellest 560000 eurot jagati filmilevitjate vahel. Lisaks on Lätis ja Leedus palgatoetused alati laienenud levitajatele. Tunneme, et meist on seni ebaõiglaselt mööda vaadatud. Palume Eesti valitsust ja kirja saajaid aru saada, et osana filmivaldkonnast vajavad ka filmide levitajad toetust. Meie panus on kultuurimaastikul oluline ja väärib, et seda hinnataks. Loodame, et seda arvestatakse edasiste toetusmeetmete väljatöötamisel. Filmilevi EMTAK kood on 59131. Allakirjutanud filmilevitajad: ACME Film Eesti, Katre Valgma A-One Films Estonia, Tiina Teras BestFilm.eu, Triin Rohusaar Bigsales OÜ, Elve Niit Estinfilm OÜ, Mati Sepping Hea Film, Timo Diener Must Käsi, Ivar Murd MTÜ Otaku, Artur Veeber VLG Filmid OÜ, Kaupo Liiv Kultuuriministeerium Meie: 01.03.2021 nr 7-5.5/21-00434-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud filmilevitajate ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa Tegemist on Eesti filmilevitajate kollektiivse pöördumisega. Oleme otsustanud pöörduda teie poole, kuna tunneme, et oleme Eesti kultuurivaldkonna osa ilma kelleta ei saa Eesti kinomaastik eksisteerida, kuid kes on siiani on jäänud valitsuse tähelepanu ja toetuseta. Peame tõdema, et viimasel kümnekonnal aastal on Eestis filmindus ja kino teinud suure hüppe edasi. Alustades Mandariinide Oscari-nominatsioonist ning lõpetades Hollywoodi suurfilmi Teneti filmimisest Eestis. Tulevikku on planeeritu Tallinna filmilinnak. Film ja kino on muutumas üheks Eesti kultuuri kvaliteedimärgiks ning riigi tutvustajaks maailmale. Tugev kinokultuur on selle üks alustala. Just läbi kino tekivad uued filmihuvilised ja tulevased filmivaldkonna tipptegijad. Kinod on olnud aga üks kõige suurema löögi saajaid. Meil on olnud juba mitu perioodi, kus kinod on täiesti kinni, kinni osaliselt või avatud piirangutega. Eesti kinokassa langes 2020. aastal üle 50%. Kinode programm on sõltuv filmilevitajatest. Filmilevitajad on need, kes toovad kinodesse filmid. Kinolevi on filmilevitajate põhiline tuluallikaks ja osade jaoks ainus tuluallikas. Kui kinod on kinni, siis puudub sissetulek. Ilma levitajateta ja filmideta ei saa ka eksisteerida ka kinod. Filmilevitajad on üks hammasratas mootoris, mis ei saa ilma selleta toimida. Samamoodi ei saa toimida kinolevitaja, kui kinni on kinod ja puudub toetus. Filmilevitajate sissetulek ja püsimajäämine sõltub otseselt filmidest, mille õiguseid nad erinevatelt filmiturgudelt (Berliin, Cannes, American Film Market) ostavad. Nende õiguste eest peavad levitajad maksma õiguste müüjatele või tootmisfirmadele miinimumgarantiisid tuhandete ja vahel lausa kümnete tuhandete eurode kaupa. See tuleb tasuda enne filmi kinodesse jõudmist. Miinimumgarantiile lisanduvad iga filmi puhul reklaamieelarved, mille samuti levitajad kinni maksavad. Kui reklaamieelarve on ühel korral juba ära kulutatud, et tule teistkordne teavituskampaania hiljem - kui film kinode avanedes taas ekraanidele jõuab - enam vahendite puudumise tõttu kõne alla. Filmilevitaja ainsaks võimaluseks filmile tehtud kulutused katta on läbi kinolevi. Filmidel on tihti ka linastusaknad, millal neid tohib linastada. Osadel juhtudel lõpevad need kinode kinnioleku ajal ja levitajale jääb vaid kahju. Teleõiguste müük ja filmi esitlemine VOD platvormidel toob päeva lõppeks sisse üksnes murdosa filmi õiguste eest makstavast miinimumgarantiist. Kui filmide näitamise väljundiks oleks üksnes televisioon ja VOD platvormid, siis ei ole enamike filmide toomine Eesti publiku ette enam majanduslikult põhjendatud. Rõhutame, et osadel filmilevitajatel puuduvad VOD kanalitele ja televisioonile müümise õigused täielikult ja ainus tulu ongi kinolevi. Nüüd, kui kinod lähevad jälle sulgemisele, siis oleme jälle küsimuse ees, et kas meid ja meie olukorda märgatakse? Kui 2020. aasta kevadel oli kinode sulgemine, siis sai filmivaldkond küsida toetust läbi kriisiabi filmivaldkonna abipaketi. Ka olid nimekirjas filmilevitajad, kuid valikuliselt ja mitte kõik ei saanud seda tänu reeglitele küsida. Kahjuks oleme jõudnud arusaamisele, et kuigi osad filmilevitajad said toetust küsida, ei antud seda mitte ühelegi filmilevitajale. Saime vaid küsida palgatoetust läbi üldmeedete. Koroonakriisi teise laine kultuuri ja spordivaldkonna abipaketi nimekirjas polnud meid aga üldse. Seejärel pöördus ACME Film antud teemal Kultuuriministeeriumi ja Töötukassa poole. Eelmine Kultuuriminister Tõnis Lukas tõstatas selle alusel teema - levitaja koodiga ettevõtete lisamise palgatoetuse saajate hulka - Vabariigi Valitsuse istungil 21.01.2021. Töötukassa nõukogu kogunes seejärel 28.01, ja seal tehti siiski negatiivne otsus, mille alusel teavitas Sotsiaalministeerium Kultuuriministeeriumit, et Valitsus otsustas Töötukassast toetust saavate tegevusalade nimekirja mitte laiendada, sh ka filmilevitajad. Tahaksime ka mainida, et meie lähiriikides on levitajate tähtsusest aru saadud ning arvestatud kultuuri osaks. Näiteks jagati Leedus kevadel 2,8 miljonit spetsiaalselt kinodele ning sellest 560000 eurot jagati filmilevitjate vahel. Lisaks on Lätis ja Leedus palgatoetused alati laienenud levitajatele. Tunneme, et meist on seni ebaõiglaselt mööda vaadatud. Palume Eesti valitsust ja kirja saajaid aru saada, et osana filmivaldkonnast vajavad ka filmide levitajad toetust. Meie panus on kultuurimaastikul oluline ja väärib, et seda hinnataks. Loodame, et seda arvestatakse edasiste toetusmeetmete väljatöötamisel. Filmilevi EMTAK kood on 59131. Allakirjutanud filmilevitajad: ACME Film Eesti, Katre Valgma A-One Films Estonia, Tiina Teras BestFilm.eu, Triin Rohusaar Bigsales OÜ, Elve Niit Estinfilm OÜ, Mati Sepping Hea Film, Timo Diener Must Käsi, Ivar Murd MTÜ Otaku, Artur Veeber VLG Filmid OÜ, Kaupo Liiv  From: Kaupo Liiv <[email protected]> Sent: Friday, February 26, 2021 9:29 AM To: [email protected]; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Taaniel Raudsepp <[email protected]>; Siim Rohtla <[email protected]>; Gerrit Mäesalu <Gerrit. [email protected]>; Katre Valgma <[email protected]>; Silver Aberut <[email protected]>; Ivar Murd <[email protected]>; Timo Diener <timo. [email protected]>; Triin Rohusaar <[email protected]>; [email protected]; Mati Sepping <[email protected]>; Artur Veeber <[email protected]> Subject: Filmievitajate ühine pöördumine Lugupeetud Eesti Valitsuse peaminister, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa, Eesti kinofilmide levitajad on otsustanud teha teie poole ühise pöördumise seoses koroonakriisiga. Oleme kultuurivaldkonna lahutamatu osa, kes siiani on jäänud ilma toetusmeedetest. Seoses praeguse olukorraga tunneme, et vajame selgitamist, kuidas me oleme piirangutest mõjutatud ja palume meid arvestada toetusmeedete saajate hulka. Digiallkirjastatud pöördumine on lisatud manusena. Parimate soovidega, Kaupo Liiv Tegevjuht VLG Filmid OÜ Tel: +37256702568 [email protected]