Kiri

Pöördumine 25.02.2021 Muusikavaldkonna kriisist väljumise plaan: kahjustatud sektori tegutsemisvõime taastamine Austatud Vabariigi Valitsus Rahanduskomisjoni liikmed Kultuurikomisjoni liikmed Eesti on olnud uhke oma muusikaelu üle, mis on žanriliselt mitmekesine, unikaalne ja maailmas silmapaistev. Muusikavaldkonnas tegutseb ligi 2000 ettevõtet ning muusikaga seotud tegevused on püsiva sissetuleku allikaks enam kui 5000 inimesele, hooajati veelgi suuremale hulgale inimestele. COVID-19 kriisist tingitud piirangud on seadnud muusikasektori enneolematu surve alla. Keskmisest kõrgema tööhõivega loomemajandussektor tervikuna on Euroopas kannatanud kriisis enim – isegi rohkem kui turismisektor –, Eestis on sissetulekute langus selles sektoris olnud Euroopa suurim (sarnaselt Bulgaariale langus 44%, vrd 31% euroala keskmine; ​Ernst & Young Consulting, 2021​). Muusikavaldkonna kogutulust ligi 90% moodustavad elava esitusega seotud tulud, mis on poole aastaga langenud ligi 80% ja seadnud seega paljude korraldusvõime löögi alla. Et piirangud vähendavad autori-, fonogrammi- ja esitajatasude laekumist ka tuleval aastal, siis jätkub muusikaettevõtluse kriis ka 2022. aastal. 2020. aastal välja töötatud lühiajalised meetmed kriisikahjude hüvitamiseks aitasid ellu jääda. Täna on selge, et aasta 2021 ei tule lihtsam. Kuna kriis on venimas oodatust pikemaks, on möödapääsmatu töötada välja plaan, mis tagaks valdkonna toimimise. Oluline on hoida professionaalsed ettevõtted, organisatsioonid, loovisikud ja tugiteenuste osutajad tegutsemisvõimelistena, et olukorra stabiliseerudes oleks võimalik tegevustega jätkata. Selleks on vaja suunata ettevõtete majanduslikuks jätkusuutlikkuseks täiendavat kriisiabi, sest praeguste piirangutega ei ole võimalik muusikaettevõtetel üritusi korraldada. Muusikasektori esindusorganisatsioonid pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ettepanekutega, mis aitaksid sektoril kriisist väljuda, tagaksid elujõulisuse ja võimaldaksid professionaalsetel muusikavaldkonna ettevõtjatel keskenduda ka edaspidi sellele, mida valdavad kõrgel tasemel: meie muusikakultuuri hoidmisele ja arendamisele. LÜHIAJALISED MEETMED Teeme ettepaneku ​eraldada muusikasektorile minimaalselt 8 miljonit eurot kriisiabi​: 1) eraldada ajavahemikuks veebruar kuni oktoober 7 miljonit eurot kriisiabi​, mis võimaldab a) katta osa ​muusikaettevõtjate püsikuludest​ (palga-, rendi- ja halduskulud);  b) luua riskifondi professionaalsetele muusikaettevõtetele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka juba mujal Euroopas. 2) eraldada ja suunata läbi loomeliitude ​loovisikutele täiendavat loometoetust. Muusika valdkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad antud valdkonna loomeliidud täiendavalt 1 miljon eurot. PIKAAJALISED MEETMED Teeme ettepaneku 1) suurendada loomemajanduse ja kultuuri taastumiseks vahendeid 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. ​Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud minimaalses mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektori (​Euroopa Komisjon 2020​) ja ​Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (​Euroopa Parlament 2020​). 2) alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 9 protsendile ​ajutiselt vähemalt kuni 2024. aasta kevadeni. Käibemaksumäär tõsteti praegusele tasemel möödunud majanduskriisi ajal ning see vähendas oluliselt sektori konkurentsivõimet pea terveks kümnendiks. Muusikaettevõtlus saavutas konkurentsivõime taas paar aastat tagasi, kuid selle arengu on täielikult läbi lõiganud uus kriis. Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus. Allakirjutanud organisatsioonid: Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt TAUSTTEAVE Muusikavaldkonna esindajad kutsuvad valitsust üles eraldama muusikasektorile minimaalselt 8 miljonit eurot kriisiabi, vähendama kontserdipiletite käibemaksu vähemalt ajutiselt majutusasutustega samale tasemele (9%-le) ning leidma loomemajanduse ja kultuuri pikemaajaliseks taastumiseks vahendeid 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt järgmisi sihtrühmi: ● Loovisikud ja loomingulised kollektiivid (esitajad ja autorid, sh interpreedid, heliloojad, produtsendid jt) ● Muusikaettevõtted (kontsertide ja festivalide korraldajad, kontserdipaigad, agentuurid, management’id, plaadifirmad) ● Tugiteenuste osutajad (kontserdipaiga haldajad, produktsiooniteenused, piletimüügisüsteemid, heli- ja valgusteenused, helistuudiod) Peame oluliseks, et kriisimeetmetest oleks tuge valdkonnas tegutsevatele professionaalsetele korraldajatele, kes on panustanud järjepidevalt nii Eesti muusikakultuuri edendamisse kui ka muusikaeksporti. Professionaalsust on võimalik kirjeldada nii tegutsemise kestuse ja regulaarsuse, müüdud piletite, korraldatavate ürituste ja külastajate arvu, maksukäitumine ning regionaalsuse või rahvusvaheline mõõtme alusel. Vabariigi Valitsus on sõnastanud strateegilised suunad kultuurivaldkonnas, sh kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamine, kultuuri kättesaadavuse tõstmine digiplatvormidel ja kultuurikiirendi loomine. Professionaalsed muusikaettevõtjad on kõigis sihtides valitsusele headeks partneriteks, tuletades meelde, et neid on võimalik saavutada üksnes koostöös toimiva sektoriga. Selleks tuleb täna kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Kuigi 2020. aasta suvi pakkus muusikavaldkonnale küll mingil määral leevendust, kui kogu piletimüük langes 2019. aastaga võrreldes vaid 50%, siis paraku ei aidanud see erilisel määral ära hoida muusikaettevõtluse sattumist pankrotiohtu. Ka kõige positiivsemad prognoosid näitavad, et heal juhul langeb muusikaettevõtluse kogutulu tänavu samas mahus kui mullu, kuid ka positiivsemate stsenaariumide puhul on keeruline muusikaettevõtlust taaskäivitada, sest juba praeguseks hetkeks on ettevõtted oma varud ammendanud. Eriti keeruline on jätkata olukorras, kus tegevus on justkui lubatud, kuid on ilma toetusteta muutunud võimatuks. Kontserdikorralduse riskifondid on loomisel juba näiteks Norras, Saksamaal ja Austrias. Festivalid on juba teist aastat tegutsenud olukorras, kus korralduskulu on ette tehtud (honorarid, turunduskulu, vahendustasu piletimüügivõrkudele jm), kuid piletitulu pole olnud võimalik teenida. 2020. aastal leevendas olukorda kultuuriministeeriumi kaudu suunatud toetus, kuid et festivalid on hakanud tegema kulutusi tänavuseks aastaks, siis on tekkinud uued kohustused, mille eest neid ei tohiks üksi vastutavaks jätta. Kindlustunde loomine võimaldaks julgemalt planeerida ning tagada sektori avanedes kiire raharinglus. Muusikavaldkonna loovisikute seas on palju vabakutselisi, näitena on Eesti Esitajate Liit tunnustatud loomeliitudest suurim, kuhu kuulub üle 1500 liikme, lisaks esindab Eesti Interpreetide Liit üle 300 ja Eesti Heliloojate Liit üle 100 loovisiku. 2020. aastal eraldati riigieelarvest loomeliitudele loometoetuste maksmiseks 1,4 miljonit eurot ja lisaeelarvega täiendavalt 4,2 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatud toetuse saajatest 54% olid loomeliitude liikmed, ülejäänud loomeliitudesse mittekuuluvad vabakutselised loovisikud. Valdkondlikult jagunes kriisiabist 26% kunstivaldkonna, 24% helikunsti, 20% etenduskunstide ning 30% veel viie eri valdkonna vabakutselistele. Muusikavaldkonna loometoetusteks suunati 2020. aastal kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatud toetuse vahendid lõppesid kultuuriministeeriumil 23.09.2020, vajadus täiendava rahastuse osas oli oluliselt suurem. 2021. aastaks eraldati riigieelarvest helikunsti valdkonnas tegutsevatele loomeliitudele 522 000 eurot. Arvestades loometoetuse saajate ja loometoetust vajavate isikute hulka, on riigieelarvest eraldatud vahendid ebapiisavad. Tavaolukorras on loomeliidu vahenditest võimalik loometoetust maksta kuni 5%-le loomeliidu liikmetest. Olukorras, kus kogu muusika valdkonda on tabanud erakorraline kriis, on vajadus täiendavate loometoetuste maksmiseks vähemalt 2020. aastaga võrreldavas mahus. Hinnanguliselt on lisatoetuse täiendav vajadus muusika valdkonna loomeliitudel (Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit) 1 miljon eurot. Euroopa Parlament on nõudnud koroonakriisi ajal kultuuri sihipärast toetamist. Kõige muu hulgas 17.09.2020 vastu võetud resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et rahaline toetus peab tulema osalt liikmesriikide eelarvest ja osalt ELi vahenditest. Parlamendile tegi muret, et Euroopa majanduse taastekavas ei ole ette nähtud kindlat summat kultuuri- ja loomesektori otseseks toetamiseks. Seetõttu kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles eraldama vähemalt 2% taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist (RRFist) kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadustele. Lisaks on sellele tähelepanu juhtinud Eesti loomeliidud. Seda soovitust on Eesti ignoreerinud ning planeerinud loomemajandusele ja kultuurile RRFist vahendeid ebapiisavas mahus. Ühtlasi ei ole me teadlikud, et kultuur ja loomemajandus oleks esindatud REACT-EU taasteabi plaanis. Seetõttu on oluline suurendada loomemajanduse ja kultuuri taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Käibemaks. Muusikaettevõtluse kiiremaks kriisist taastumiseks on tarvis kogu väärtusahelat horisontaalset läbivat meedet, mis ühelt poolt aitaks tagada väiksemate tegijate jalule aitamise, teisalt suurendaks nii väiksemate kui ka suuremate korraldajate rahvusvahelist konkurentsivõimet; vaid nii saab peatada trendi, kus suurkontserdid kolivad soodsama maksukeskkonna tõttu näiteks Lätti, kus kontserdipiletitele käibemaksu ei rakendata. Käibemaksumäär tõsteti praegusele tasandile möödunud majanduskriisi ajal ning see vähendas oluliselt kogu sektori konkurentsivõimet pea terveks kümnendiks. Muusikaettevõtlus saavutas konkurentsivõime taas paar aastat tagasi, kuid selle arengu on täielikult läbi lõiganud uus kriis. Nagu Euroopa Parlamendi resolutsioon taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi puhul välja toob on 40% turismist seotud kultuurireisidega, mistõttu on oluline tagada loomemajanduse taastamiseks sobiv keskkond, mis ühelt poolt tagab sektori enda taastumise, teisalt soodustab ka turismisektori taastumist. Sarnaselt on käitunud Suurbritannia, alandades teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu lühiajaliselt 5%-le. Kultuuriministeerium Meie: 02.03.2021 nr 7-5.13/21-00474-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud muusikavaldkonna organisatsioonide pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Pöördumine 25.02.2021 Muusikavaldkonna kriisist väljumise plaan: kahjustatud sektori tegutsemisvõime taastamine Austatud Vabariigi Valitsus Rahanduskomisjoni liikmed Kultuurikomisjoni liikmed Eesti on olnud uhke oma muusikaelu üle, mis on žanriliselt mitmekesine, unikaalne ja maailmas silmapaistev. Muusikavaldkonnas tegutseb ligi 2000 ettevõtet ning muusikaga seotud tegevused on püsiva sissetuleku allikaks enam kui 5000 inimesele, hooajati veelgi suuremale hulgale inimestele. COVID-19 kriisist tingitud piirangud on seadnud muusikasektori enneolematu surve alla. Keskmisest kõrgema tööhõivega loomemajandussektor tervikuna on Euroopas kannatanud kriisis enim – isegi rohkem kui turismisektor –, Eestis on sissetulekute langus selles sektoris olnud Euroopa suurim (sarnaselt Bulgaariale langus 44%, vrd 31% euroala keskmine; ​Ernst & Young Consulting, 2021​). Muusikavaldkonna kogutulust ligi 90% moodustavad elava esitusega seotud tulud, mis on poole aastaga langenud ligi 80% ja seadnud seega paljude korraldusvõime löögi alla. Et piirangud vähendavad autori-, fonogrammi- ja esitajatasude laekumist ka tuleval aastal, siis jätkub muusikaettevõtluse kriis ka 2022. aastal. 2020. aastal välja töötatud lühiajalised meetmed kriisikahjude hüvitamiseks aitasid ellu jääda. Täna on selge, et aasta 2021 ei tule lihtsam. Kuna kriis on venimas oodatust pikemaks, on möödapääsmatu töötada välja plaan, mis tagaks valdkonna toimimise. Oluline on hoida professionaalsed ettevõtted, organisatsioonid, loovisikud ja tugiteenuste osutajad tegutsemisvõimelistena, et olukorra stabiliseerudes oleks võimalik tegevustega jätkata. Selleks on vaja suunata ettevõtete majanduslikuks jätkusuutlikkuseks täiendavat kriisiabi, sest praeguste piirangutega ei ole võimalik muusikaettevõtetel üritusi korraldada. Muusikasektori esindusorganisatsioonid pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ettepanekutega, mis aitaksid sektoril kriisist väljuda, tagaksid elujõulisuse ja võimaldaksid professionaalsetel muusikavaldkonna ettevõtjatel keskenduda ka edaspidi sellele, mida valdavad kõrgel tasemel: meie muusikakultuuri hoidmisele ja arendamisele. LÜHIAJALISED MEETMED Teeme ettepaneku ​eraldada muusikasektorile minimaalselt 8 miljonit eurot kriisiabi​: 1) eraldada ajavahemikuks veebruar kuni oktoober 7 miljonit eurot kriisiabi​, mis võimaldab a) katta osa ​muusikaettevõtjate püsikuludest​ (palga-, rendi- ja halduskulud);  b) luua riskifondi professionaalsetele muusikaettevõtetele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka juba mujal Euroopas. 2) eraldada ja suunata läbi loomeliitude ​loovisikutele täiendavat loometoetust. Muusika valdkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad antud valdkonna loomeliidud täiendavalt 1 miljon eurot. PIKAAJALISED MEETMED Teeme ettepaneku 1) suurendada loomemajanduse ja kultuuri taastumiseks vahendeid 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. ​Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud minimaalses mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektori (​Euroopa Komisjon 2020​) ja ​Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (​Euroopa Parlament 2020​). 2) alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 9 protsendile ​ajutiselt vähemalt kuni 2024. aasta kevadeni. Käibemaksumäär tõsteti praegusele tasemel möödunud majanduskriisi ajal ning see vähendas oluliselt sektori konkurentsivõimet pea terveks kümnendiks. Muusikaettevõtlus saavutas konkurentsivõime taas paar aastat tagasi, kuid selle arengu on täielikult läbi lõiganud uus kriis. Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus. Allakirjutanud organisatsioonid: Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt  TAUSTTEAVE Muusikavaldkonna esindajad kutsuvad valitsust üles eraldama muusikasektorile minimaalselt 8 miljonit eurot kriisiabi, vähendama kontserdipiletite käibemaksu vähemalt ajutiselt majutusasutustega samale tasemele (9%-le) ning leidma loomemajanduse ja kultuuri pikemaajaliseks taastumiseks vahendeid 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt järgmisi sihtrühmi: ● Loovisikud ja loomingulised kollektiivid (esitajad ja autorid, sh interpreedid, heliloojad, produtsendid jt) ● Muusikaettevõtted (kontsertide ja festivalide korraldajad, kontserdipaigad, agentuurid, management’id, plaadifirmad) ● Tugiteenuste osutajad (kontserdipaiga haldajad, produktsiooniteenused, piletimüügisüsteemid, heli- ja valgusteenused, helistuudiod) Peame oluliseks, et kriisimeetmetest oleks tuge valdkonnas tegutsevatele professionaalsetele korraldajatele, kes on panustanud järjepidevalt nii Eesti muusikakultuuri edendamisse kui ka muusikaeksporti. Professionaalsust on võimalik kirjeldada nii tegutsemise kestuse ja regulaarsuse, müüdud piletite, korraldatavate ürituste ja külastajate arvu, maksukäitumine ning regionaalsuse või rahvusvaheline mõõtme alusel. Vabariigi Valitsus on sõnastanud strateegilised suunad kultuurivaldkonnas, sh kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamine, kultuuri kättesaadavuse tõstmine digiplatvormidel ja kultuurikiirendi loomine. Professionaalsed muusikaettevõtjad on kõigis sihtides valitsusele headeks partneriteks, tuletades meelde, et neid on võimalik saavutada üksnes koostöös toimiva sektoriga. Selleks tuleb täna kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Kuigi 2020. aasta suvi pakkus muusikavaldkonnale küll mingil määral leevendust, kui kogu piletimüük langes 2019. aastaga võrreldes vaid 50%, siis paraku ei aidanud see erilisel määral ära hoida muusikaettevõtluse sattumist pankrotiohtu. Ka kõige positiivsemad prognoosid näitavad, et heal juhul langeb muusikaettevõtluse kogutulu tänavu samas mahus kui mullu, kuid ka positiivsemate stsenaariumide puhul on keeruline muusikaettevõtlust taaskäivitada, sest juba praeguseks hetkeks on ettevõtted oma varud ammendanud. Eriti keeruline on jätkata olukorras, kus tegevus on justkui lubatud, kuid on ilma toetusteta muutunud võimatuks. Kontserdikorralduse riskifondid on loomisel juba näiteks Norras, Saksamaal ja Austrias. Festivalid on juba teist aastat tegutsenud olukorras, kus korralduskulu on ette tehtud (honorarid, turunduskulu, vahendustasu piletimüügivõrkudele jm), kuid piletitulu pole olnud võimalik teenida. 2020. aastal leevendas olukorda kultuuriministeeriumi kaudu suunatud toetus, kuid et festivalid on hakanud tegema kulutusi tänavuseks aastaks, siis on tekkinud uued kohustused, mille eest neid ei tohiks üksi vastutavaks jätta. Kindlustunde loomine võimaldaks julgemalt planeerida ning tagada sektori avanedes kiire raharinglus. Muusikavaldkonna loovisikute seas on palju vabakutselisi, näitena on Eesti Esitajate Liit tunnustatud loomeliitudest suurim, kuhu kuulub üle 1500 liikme, lisaks esindab Eesti Interpreetide Liit üle 300 ja Eesti Heliloojate Liit üle 100 loovisiku. 2020. aastal eraldati riigieelarvest loomeliitudele loometoetuste maksmiseks 1,4 miljonit eurot ja lisaeelarvega täiendavalt 4,2 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatud toetuse saajatest 54% olid loomeliitude liikmed, ülejäänud loomeliitudesse mittekuuluvad vabakutselised loovisikud. Valdkondlikult jagunes kriisiabist 26% kunstivaldkonna, 24% helikunsti, 20% etenduskunstide ning 30% veel viie eri valdkonna vabakutselistele. Muusikavaldkonna loometoetusteks suunati 2020. aastal kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatud toetuse vahendid lõppesid kultuuriministeeriumil 23.09.2020, vajadus täiendava rahastuse osas oli oluliselt suurem. 2021. aastaks eraldati riigieelarvest helikunsti valdkonnas tegutsevatele loomeliitudele 522 000 eurot. Arvestades loometoetuse saajate ja loometoetust vajavate isikute hulka, on riigieelarvest eraldatud vahendid ebapiisavad. Tavaolukorras on loomeliidu vahenditest võimalik loometoetust maksta kuni 5%-le loomeliidu liikmetest. Olukorras, kus kogu muusika valdkonda on tabanud erakorraline kriis, on vajadus täiendavate loometoetuste maksmiseks vähemalt 2020. aastaga võrreldavas mahus. Hinnanguliselt on lisatoetuse täiendav vajadus muusika valdkonna loomeliitudel (Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit) 1 miljon eurot. Euroopa Parlament on nõudnud koroonakriisi ajal kultuuri sihipärast toetamist. Kõige muu hulgas 17.09.2020 vastu võetud resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et rahaline toetus peab tulema osalt liikmesriikide eelarvest ja osalt ELi vahenditest. Parlamendile tegi muret, et Euroopa majanduse taastekavas ei ole ette nähtud kindlat summat kultuuri- ja loomesektori otseseks toetamiseks. Seetõttu kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles eraldama vähemalt 2% taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist (RRFist) kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadustele. Lisaks on sellele tähelepanu juhtinud Eesti loomeliidud. Seda soovitust on Eesti ignoreerinud ning planeerinud loomemajandusele ja kultuurile RRFist vahendeid ebapiisavas mahus. Ühtlasi ei ole me teadlikud, et kultuur ja loomemajandus oleks esindatud REACT-EU taasteabi plaanis. Seetõttu on oluline suurendada loomemajanduse ja kultuuri taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Käibemaks. Muusikaettevõtluse kiiremaks kriisist taastumiseks on tarvis kogu väärtusahelat horisontaalset läbivat meedet, mis ühelt poolt aitaks tagada väiksemate tegijate jalule aitamise, teisalt suurendaks nii väiksemate kui ka suuremate korraldajate rahvusvahelist konkurentsivõimet; vaid nii saab peatada trendi, kus suurkontserdid kolivad soodsama maksukeskkonna tõttu näiteks Lätti, kus kontserdipiletitele käibemaksu ei rakendata. Käibemaksumäär tõsteti praegusele tasandile möödunud majanduskriisi ajal ning see vähendas oluliselt kogu sektori konkurentsivõimet pea terveks kümnendiks. Muusikaettevõtlus saavutas konkurentsivõime taas paar aastat tagasi, kuid selle arengu on täielikult läbi lõiganud uus kriis. Nagu Euroopa Parlamendi resolutsioon taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi puhul välja toob on 40% turismist seotud kultuurireisidega, mistõttu on oluline tagada loomemajanduse taastamiseks sobiv keskkond, mis ühelt poolt tagab sektori enda taastumise, teisalt soodustab ka turismisektori taastumist. Sarnaselt on käitunud Suurbritannia, alandades teatri- ja kontserdipiletite käibemaksu lühiajaliselt 5%-le.  From: Ave Tölpt <[email protected]> Sent: Thursday, February 25, 2021 7:42 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; Tarvi Sits <[email protected]> Subject: Avalik pöördumine: Muusikavaldkonna kriisist väljumise plaan Austatud Peaminister Kaja Kallas Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Majandus- ja taristuminister Taavi Aas Kultuuriminister Anneli Ott Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar Kultuurikomisjon esimees Aadu Must Erakorralisel ajal tehti vastutustundlik otsus ja jäeti ära kaitsejõudude paraad. Aga ilma laulmiseta ei möödunud ka eilsel pidupäeval hommikune lipuheiskamise Toompeal ega ka õhtune Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Paides. Muusika on igal ajal, ka kõige raskemal, olnud meie identiteedi lahutamatu osa. Hoides kultuuri ja muusika valdkonna elujõulisena, suudame keerulised ajad kergemini ületada. Esitan järgmiste organisatsioonide nimel muusikavaldkonna ettepanekud kriisist kahjustatud sektori tegutsemisvõime taastamiseks: Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt Kirja lisas allkirjastatud pöördumine ja taustteave. Lugupidamisega -- Ave Tölpt Director [email protected] (+372) 5688 1366