Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 16.02.2021 nr 1-11/473-1 Kultuuri arengukava 2021–2030 koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Kultuuri arengukava 2021–2030 koostamise ettepanek“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Arengukava koostamise ettepanek 12 lehel 2. Otsuse eelnõu 1 lehel 3. Eelnõu seletuskiri 3 lehel Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Karin Närep 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  KULTUURI ARENGUKAVA 2021-2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus ................................................................................... 3 2. Arengukavas kajastatavad teemad ................................................................................................... 5 3. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid ............................................... 7 3.1. Varasemad uuringud..................................................................................................................... 7 3.2 Tegevuskeskkonna tegurid ja suundumused ........................................................................... 8 3.3 Valdkonna olulisimad probleemid ................................................................................................ 9 4. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ...... 10 5. Koostamise ajakava ja tähtaeg .......................................................................................................... 11 6. Kaasamiskava ja juhtkomisjon .......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi Põhiseadus teeb riigile ülesandeks tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §- st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitab Kultuuriministeerium käesoleva Vabariigi Valitsusele arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi ka Kultuur 2030 ja arengukava) koostamise ettepaneku (edaspidi ka AKE). „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“1 ehk „Kultuur 2020“ kehtivuse periood on lõppenud. Esialgse plaani kohaselt pidi uus alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“2 valmima 2020. aastal. Kultuuriministeerium esitab AKE vastavalt kabinetiotsusele3 algatada eelnõu koostamine. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia4 tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Kultuur ja sport“ kultuurivaldkonna osa. Spordivaldkonna arengu juhtimiseks on Riigikogu 18. veebruaril 2015. heaks kiitnud arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“. Kultuuri arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide5 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Kultuuri valdkonna eesmärkide saavutamine on tihedalt seotud ka teistes valdkonna arengukavades kirjeldatud sekkumistega.6 „Kultuur 2030“ eesmärgid on seatud kultuurivaldkonna kohta, kuid nad on saavutatavad teiste valdkondadega tihedas koostöös. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja trendidest, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava ja kaasamiskava. 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Kultuurielus osalemine Eestis on aktiivne, viimaste kättesaadavate andmete kohaselt osales 2017. aastal viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 78,7% üle 15-aastatest elanikest (Statistikaameti andmetel). Loomemajanduse kaardistuse (2018)7 kohaselt tegutses valdkonnas 2015. aasta seisuga 9098 asutust, ettevõtet ja organisatsiooni, mis moodustas 11,6% koguarvust Eestis. Valdkonnas töötas kokku 30 681 inimest ehk 4,8% koguhõivest. Kultuuri ja loomemajanduse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust moodustas 2,8%. Arengukava eelnõu võtab arvesse ettepanekud, mis koondati laiapõhjalise kaasamisprotsessi käigus algselt kavandatud kultuuripoliitika põhialuste uuendamiseks aastani 2030. Kogutud 1 https://www.kul.ee/et/tegevused/kultuur-2020 2 https://www.kul.ee/et/kultuur2030 3 Vabariigi Valitsuse 05.10.2020. kabinetinõupidamise otsus 4 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi- eelarvestrateegia (29.01.2021) 5 „Eesti keel ja eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Tõhusriik“ jt. 6 Sh haridus-, sotsiaal-, majandus-, regionaal-, keskkonnavaldkond jt. 7 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1._eesti_lm_olukorra_uuring_ja_kaardistus_yldosa.pdf 3 sisend valdkondadest on aluseks olukorrakirjelduse koostamisel ning arengukava üld- ja alaeesmärkide seadmisel. Kultuur 2030 sätestab eesmärgid, alaeesmärgid, mõõdikud ja peamised poliitikainstrumendid nende saavutamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud TUV-is “Kultuur ja sport”. Kultuur 2030 tegevused viiakse ellu Kultuuriministeeriumi valitsemisala „Kultuuriprogrammi“ kaudu. Kultuur 2030 koostatakse kooskõlas strateegiadokumendi Eesti 20358 strateegilise sihiga „Inimene“, mille kohaselt Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed (mõõdikuks kultuurielus osalemine) ja „Elukeskkond“, mille kohaselt Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (mõõdikuks elukeskkonnaga rahulolu). Samuti panustab Kultuur 2030 Eesti 2035 sihtidesse „Majandus“, „Oskused ja tööturg“, „Riigivalitsemine“ ja „Ruum ja liikuvus“. Arengukava aitab ellu viia „Säästev Eesti 21“ eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus), 2 (heaolu kasv) ja 3 (sidus ühiskond). Dokumendis käsitletakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid nii loojate kui ka loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist. Kultuur 2030 panustab ülemaailmse säästva arengu (ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse)9. Otseselt panustab Kultuur 2030 säästva arengu eesmärki 18 (kultuuriruumi elujõulisus) ja kaudsemalt eesmärkidesse 3. (kõikidele vanuserühmadele tervis ja heaolu), 4. (kõigile kvaliteetne haridus), 11. (jätkusuutlikud linnad ja asumid), 12. (säästev tootmine ja tarbimine) ning 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse). Eesti Euroopa Liidu prioriteetide 2020-202110 kohaselt on Eesti eesmärgid EL kultuurialases koostöös järgmised. „Toetame Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja algatustes läbivalt kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, loominguvabaduse ja meediavabaduse põhimõtet. On oluline, et Euroopa Liidu tasandi koostöö ja programmid kultuuri- ning spordivaldkonnas panustaksid jätkuvalt sidusa ühiskonna kujundamisse, näiteks publiku arendamise ja kultuurile ligipääsu tagamise kaudu, sh digitaalsete vahendite ja digipädevuste arendamise abil. Kultuuri- ja loomevaldkonnas tuleb suurendada ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, võimaldada rahvusvahelistumist, edendada sektori ekspordivõimalusi ning võimaldada piiriülest koostööd ja mobiilsust. Toetame igakülgset koostööd Euroopa Liidu tasandil Euroopa rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide arendamiseks ja säilitamiseks.“ Kultuur 2030 seab strateegilise raami nii valdkonnasisesele kui ka valdkonnaülesele koostööle. Arengukava seob kultuurivaldkonna tulevikuvaate teiste arengustsenaariumite ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega). Kultuuripoliitika lähtub veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Arengukava määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele, pidades samal ajal silmas, et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel. 8 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 9 https://www.riigikantselei.ee/et/saastev-areng 10 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 4 Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab:  tagada Eesti kultuuri elujõulisuse;  ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise tõhusust;  hoida kultuurivaldkonna areng tasakaalus teiste valdkondade arenguga;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise läbipaistvust avalikkusele. Kultuur 2030 koostamine on vajalik järgmisteks eesmärkideks:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi kultuurivaldkonna strateegilised suunad, vastutusalad ja koostöövormid, tagamaks Eesti kultuuri elujõulisus;  planeerida ministeeriumide valitsemisalade kultuuri panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhise eelarvestamise raamistikus. 2. Arengukavas kajastatavad teemad Joonis 1. „Kultuuri arengukava 2030“ kavandatav ülesehitus (esialgne sõnastus) Kultuuri arengukava aastani 2030 sisaldab kultuuripoliitika elluviimise põhiprintsiipe, kultuurivaldkonna arendamise üld- ja alaeesmärke ning mõõdikuid. Arengukavas eesmärkide elluviimiseks toodud tegevussuunad ja poliitikainstrumendid esitatakse nii kogu 5 kultuurivaldkonna üleselt kui ka alavaldkondade lõikes. Arengukava on tihedalt seotud (ka strateegias „Eesti 2035“ välja toodud) rahvusvaheliste makrotrendide ja arenguvajadustega nagu digipööre, rohepööre, rahvastikumuutused ja globaalsed väljakutsed (sh kliimaeesmärgid, kliimamuutustega kohanemine, rahvastiku vähenemine ja rahvastikuränne, linnastumine jne) (vt joonis 1). Kultuur 2030 peab läbivalt silmas viite põhiteemat: (1) loomingut toetavat keskkonda; (2) kultuurimälu kogumist, hoidmist ja uurimist; (3) kultuuri ligipääsetavust ja kättesaadavust kõikidele sihtrühmadele üle Eesti; (4) Eesti kultuuri rahvusvahelistumist; (5) kultuuri seoseid teiste poliitikavaldkondadega. Joonis 2. „Kultuuri arengukava 2030“ läbivad põhiteemad Loome: Loomingu loomine, kogumine, säilitamine ja levi tuleb tagada arvestades tehnoloogiliste võimaluste arengut, jagamismajandust ning rahvusvahelisi kokkuleppeid. Riik soodustab erinevate omandivormidega kultuurikoosluste loomingulist ja majanduslikku koostööd ning taristu ristkasutamist. Teadusvaldkonnad teevad sisulist ja loomevabadusel põhinevat koostööd loomevaldkondadega, kus eesmärk on edendada teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. 6 Mälu: Riik korraldab vaimse, füüsilise ja digitaalsee kultuuri- ja looduspärandi kogumist ja hoidmist koostöös eraomanike, kultuurikandjate, kogukonnaliikumiste, kohaliku omavalitsuse ja teadusasutustega. Tänu digitaalsele arengule hoogustuv kultuuripärandi aktiivne kasutus edendab haridusvaldkonna, turismisektori ja ettevõtluse koostööd. Riik soodustab kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu, panustades seeläbi kestliku arengu eesmärkidesse. Kättesaadavus: Kultuuri kättesaadavusele aitab kaasa uuenduslike tehnoloogiate rakendamine erinevatel platvormidel. Kultuuritaristu planeerimise, kasutamise ja kultuurisündmuste korraldamise puhul on oluline arvestada kõigi erivajadustega läbi kogu inimese elukaare. Laste ja noorte mitmekülgne kultuuris osalemine on läbimõeldud ja süsteemselt toetatud eri kultuurivaldkondade lõikes. Maailm: Eestis pakutava eri valdkondade maailmakultuuri kättesaadavus eesti keeles ja ligipääs Eesti kultuurile tuleb tagada võimalikult laias ulatuses nii külalistele, eesti keelest erineva emakeelega elanikele kui ka rahvusvahelisele kultuuripublikule. Kultuurialane kõrgharidus ja teadustegevus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning vastab valdkonna ja ühiskonna vajadustele. Ühiskond: Kultuuri arengu oluline osa on kommunikatsioon ja kultuurinähtuste ning - sündmuste vahendamine ja tõlgendamine erinevatele sihtgruppidele. Kultuuritaristu kaudu lõimitakse kultuuriteenuseid teiste valdkondade teenustega erinevatele sihtgruppidele. Ennetamaks sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja avardamaks järgmiste põlvkondade valikute paljusust, soodustatakse mitmekesist kultuuris osalemist. 3. Valdkonna olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid Kultuuripoliitika laiem eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi kohaselt on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine (Kultuuriprogramm 2021-2024). 3.1. Varasemad uuringud Kultuuriministrid on iga-aastaselt andnud Riigikogule ülevaateid „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ eesmärkide elluviimisest ja tulevikuplaanidest. Eesti Konjunktuuriinstituut on regulaarselt läbi viinud loomemajanduse kaardistusi (2005, 2009, 2013, 2018), mis pakuvad loomemajanduse statistilist ülevaadet ehk n-ö hetkepildistusi läbi majandusliku prisma. Toimumas on „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpphindamine, samuti mitmesugused uuringud, teiste seas „Loomevaldkondade kestlikkus“ ja „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpphindamise ja käimasolevate uuringute tulemusi ning poliitikasoovitusi võetakse arvesse rakenduslikul tasandil. Varasematest uuringutest on oluliseks tõukeks Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule. 7 „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi. Riigikontroll tegi 2014. aastal Riigikogule ka aruande „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. Kas riigi raha kasutamine on läbipaistev ja kontrollitav?“, kus tuuakse välja, et kõige arvukamalt teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Audit osutab puudustele rahastamise aluste ühtses järgimises ja vajadusele rahastamise põhimõtteid kaasajastada, kuid ei paku etendusasutuste toetuste määramise ja etendusasutuste seaduse muutmise kõrval muid rakenduslikke soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks valdkonnaüleses pikas vaates. Praxise 2018. aastal läbiviidud pilootuuring „Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs“ katsetas uut metodoloogiat, keskendudes Eesti Kultuurkapitali toetuste mõjule kahes loomevaldkonnas (kunst, näitekunst) kitsa ajaraami vaates. Uuringus tõdetakse, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad. Uuring annab mõningaid soovitusi hindamaks, kuidas valdkondlikke kulusid oleks edaspidi võimalik erinevate rahastusallikate lõikes jagada. Uuring tõi välja, et rahastusotsused peaksid põhinema läbipaistvamatel ning objektiivsematel alustel. Samuti soovitati rahastamiskordi paremini seostada strateegiliste dokumentide eesmärke ja prioriteete. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2012. aastal läbi ka uuringu „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs“, mille üldine järeldus oli, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Uuring pakkus regionaalset vaadet suuremahuliste üksiksündmuste mõjule. 3.2 Tegevuskeskkonna tegurid ja suundumused Eesti tuleviku üks peamisi ülesandeid on kohanemine märkimisväärsete demograafiliste muutustega. Ülalpeetavate arv 100 tööealise elaniku kohta lähikümnenditel suureneb ning see seab praeguse tervise- ja sotsiaalkindlustussüsteemi ning teenuste/toetuste jätkusuutlikkuse suure surve alla. Rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine mõjutavad otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ning riigi haldussuutlikkust. Statistikaameti 2019. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi elab aastal 2080. Eestis 1,18 miljonit inimest, mis tähendab rahvaarvu vähenemist u 145 000 inimese võrra. Väheneva tööjõuga seisavad praegu silmitsi nii erasektori eri harud (nt tootmine) kui ka avalik sektor (nt haridus- ja tervishoiusüsteem, sotsiaalhoolekanne, siseturvalisus). Ühiskonna vananemine nii Eestis kui ka Euroopas suurendab nõudlust vanemaealistele mõeldud eri toodete ja teenuste järele. Eesti ühiskond muutub järjest mitmekultuurilisemaks (nt rahvusvahelised õppijad, välistööjõud, ingliskeelse meedia levik), mõjutades sellega nii Eesti keele- kui ka kultuuriruumi, süvenenud on inglise keele pealetung. Oluline on keskenduda eesti kultuuri kättesaadavuse tagamisele, saavutades dünaamilise tasakaalu maailmakultuuriga, arvestades rände ja linnastumise trendiga. Kasvava rände tõttu on vaja ühiskonda paremini lõimida ning kultuuripoliitikas on üha enam vaja arvestada valdkonna mitmekesistumisega. Riigisisene linnastumine toob fookusesse kultuuri regionaalse kättesaadavuse sõltumata inimese elukohast ja sellega seonduvad kultuurivõrgu kujundamise küsimused. Tehnoloogia areng ja tegevusmudelite muutumine võimaldavad enda kasuks pöörata eri digitaalsed lahendused ja uued tööhõivevõimalused (nt kaugtöö, virtuaalsed meeskonnad, väliseestlaste kaasamine virtuaalsel teel, diginomaadlus). Digitaalsete lahenduste jõulisem kasutamine aitab tööhõivet edendada ka maal ja kaasata tööturule rohkem erivajadustega 8 inimesi. Eestil on hea positsioon, et võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja muid innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta kultuurivaldkonna toimimist sujuvamaks. Seejuures saab Eesti olla eeskujuks teistele riikidele, kes soovivad sarnaseid lahendusi kasutusele võtta. Edu eelduseks on digipöördega kaasaskäimine, teadmistepõhine poliitikakujundamine ja poliitika elluviimine, uuenduslike lahenduste võimaldamine ja haldussuutlikkuse tõstmine. Arvestada tuleb nn rohepöördega, mille üheks eelduseks on ELi ühtne ja konkurentsivõimeline pikaajaline kliimapoliitika 2050+, mis aitab kiirendada vähese süsinikusisaldusega majandusele üleminekut. Selles kontekstis on oluline silmas pidada, et järjest enam hakatakse töö- ja elukoha valikul väärtustama kvaliteetset elukeskkonda, sh kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku kultuuriruumi. Kultuuritaristut tuleb planeerida ja pärandit hoida ning väärtustada terviklikult, arvestades ühiskonna vajadusi. Arvestada tuleb nii universaaldisaini põhimõtete (ligipääs kõigile) kui ka ilmastikumuutustest põhjustatud riskidega (üleujutused, tormid, kuuma- ja külmalained). Uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate kasutusele võtmine eeldab soodustavat õigusruumi (nn katseriigiks olemine). Ühtpidi on arengukava fookuses kultuurivaldkonna resilientsus (e vastupanuvõime) erinevate üleilmsete kriiside kontekstis, teistpidi tuleb näha ka kultuuri panust ühiskonna toimetulekul erinevate (majanduslike, finants-, tervishoiu- jt) globaalsete kriiside ja väljakutsetega. COVID-19 pandeemia valguses on Kultuuriministeeriumil oluline roll elukaareüleste kultuuri- ning huvitegevustes osalemise võimaluste analüüsimine ja edendamine, arvestades tegevuste võimalikku mõju inimeste vaimsele tervisele. Kultuurivaldkond tervikuna saab aidata kaasa ühiskondlike lõhede vähendamisele ning iga inimese rahulolu suurendamisele ja toimetuleku parandamisele. 3.3 Valdkonna olulisimad probleemid Eesti kultuur on elujõuline. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mitmekesine ja kõrgetasemeline. Kultuur on Eesti inimestele oluline, kultuuris osalemise ja sellest osasaamise näitajate järgi oleme Euroopa tipus. Sellele vaatamata on kultuurivaldkonnas järgmistel aastatel vaja lahendada mitmeid olulisi väljakutseid:  Loovisikute töötingimused vajavad jätkuvalt arendamist. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinumtöötasu riigisektoris jääb maha Eesti keskmisest palgast, kehvem on olukord kohalike omavalitsuste asutustes ja erasektoris. Veelgi keerulisem on olukord vabakutseliste loovisikute ja neile kohanduvate sotsiaalsete garantiidega.  Kultuurivaldkonnas tegutsevate õpetajate, juhendajate ja eestvedajate pealekasv on väike, tööd ei väärtustata ühiskonnas piisavalt ning töötingimused ei motiveeri noori valdkonda sisenema ega sinna jääma. Eriti põletav on see probleem maapiirkondades.  Kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab nii museaalide hoiutingimusi muuseumides kui ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu.  Laste ja noorte kultuuritegevus vajab tõhusamat koordineerimist, kuuludes mitme eri ministeeriumi haldusalasse. Huvihariduse süsteem vajaks täiendamist, samuti tuleks suurendada kultuuri osakaalu üldhariduses.  Kultuuri kättesaadavus maapiirkondades vajab senisest rohkem tähelepanu, et tagada ka regioonides võimalused saada osa mitmekesisest ja kõrgetasemelisest kultuuripakkumisest. 9   Eesti keelest erineva emakeelega inimeste osalemise suurendamine siinses info- ja kultuuriruumis on pikaajaline protsess, millesse tuleb panustada, nagu ka võimalustesse säilitada mitmekultuuriline ja avatud kultuuriruum.  Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile on piiratud. Erivajadustega arvestamine pole oluline mitte ainult kultuuritaristu arendamisel ega kultuurilise sisu loomisel, vaid ka veebipõhiste lahenduste arendamisel ning kommunikatsioonis.  Kultuuri- ja loomemajanduse sektor oli üks suurima löögi saanud valdkondadest koroonakriisis, selle mõjud kestavad aastaid. Kriis paneb surve alla avaliku sektori eelarved, piirab sektori arengu- ja investeeringuvõimet ning mõjutab sektorit pikaajaliselt läbi turismisektori aeglase taastumise. 4. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude hindamisel on aluseks võetud mõjude hindamise metoodika11 ja kontrollküsimustiku põhimõtted12. Olulisem positiivne mõju arengukava eesmärkide elluviimisel avaldub eelkõige sotsiaalsele keskkonnale ja regionaalarengule, aga ka riigi julgeolekule ja riigikaitsele, kuna kultuuril on oluline roll demokraatia tugevdamisel. Inimeste osalemine kultuurielus suurendab nende silmis riigi usaldusväärsust, kultuurielus osalemisel on otsene seos sellega, kui oluliseks peetakse demokraatlikke väärtusi. Iga eesti inimese elukvaliteeti mõjutab kultuuri elujõulisus ja kättesaadavus. Kultuuriruumi kujundamine, mis arvestab nii inimeste heaolu kui ka säästva arengu põhimõtetega, mõjutab suures ulatuses ka majandust. Kultuurivaldkonna eesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks riigile ka omavalitsustel, kes aitavad oma tegevusega tagada kultuuri regionaalset kättesaadavust. ulatus 11 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf 12 https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/hea-oigusloome-ja-seadusloomeplaanid 10 Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Arengukava lisana esitatakse ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest, samuti valdkonna arengukava mõjude eelhindamise kokkuvõte. Mõjude eelhindamise kokkuvõte. Arvestatakse kehtivat mõjude hindamise korda, sealhulgas mõjude hindamise metoodikat ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Valdkonna arengukavaga seotud mõjusid hinnatakse alaeesmärkide lõikes vastavalt planeeritud poliitikainstrumentidele. 5. Koostamise ajakava ja tähtaeg Kultuuri valdkondliku arengukava koostamise ja kaasamise tegevused algasid juba esialgu kavandatud kultuuripoliitika põhialuste väljatöötamise faasis ja jätkusid käesoleva arengukava koostamise ettepaneku kirjutamisel. Juba 2019. aastal viidi läbi kultuurivaldkonna tulevikutrendide seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Toimus hulk kohtumisi valdkondlike organisatsioonidega, seotud ministeeriumide esindajatega ning muude huviosalistega. Peeti arutelupäevad kõigis maakondades. Oluliste teemade seas, mida rühmiti arutati, olid näiteks regionaalne kultuurikaart, rahvusvahelised suhted, loovisikute toimetulek, kultuuri ligipääsetavuse küsimused, kultuurilise mitmekesisuse tagamine ning kultuuri ja haridusvaldkonna kokkupuutepunktid. Samale perioodile langes ka “Eesti 2035” strateegia koostamine, kus käsitleti kultuuri arenguvajadusi ning seoseid teiste valdkondadega 2035. aastani. Arengukava koostamisel arvestatakse ka teiste valdkondlike arengukavadega ja lähtutakse strateegia „Eesti 2035“ alusmaterjalidest, viies kooskõlla pikaajalises strateegias planeeritud eesmärgid ja tegevused. Tegevus Elluviimise periood Valdkondade ja maakondade kaasamine, sisendi 2019 – Märts 2021 koondamine Arengukava koostamise ettepaneku koostamine, Jaanuar – Veebruar 2021 kooskõlastamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele Juhtkomisjoni töö arengukava eelnõuga, erinevate teiste Märts – September 2021 osapoolte kaasamine Arengukava dokumendi koostamine November 2020 – Aprill 2021 Arengukava dokumendi eelnõu esitamine Mai 2021 kooskõlastamiseks Arengukava dokumendi esitamine Vabariigi Valitsusele Mai 2021 Arengukava dokumendi arutamine Riigikogus Juuni 2021 Arengukava dokumendi esitamine Vabariigi Valitsusele September 2021 kinnitamiseks Tabel 2. Prognoositav ajakava 6. Kaasamiskava ja juhtkomisjon Kultuur 2030 koostatakse ja viiakse ellu lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. 11 Arengukava koostamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Arengukava väljatöötamiseks tehakse koostööd valdkonna organisatsioonide ja huvigruppide esindajatega. Teemavaldkondade arutelusid, osapoolte koostööd koordineerivad ja tulemuste koondamise eest vastutavad Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid ja nõunikud. Arengukava elluviimiseks ja täiendamiseks on kavas moodustada püsivamad koostöövormid (nt töörühmad). Arengukava protsessi juhtimise, üldise metoodika ja arengukava koostamise toetamise eest vastutab Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakond, sisulise koostamise eest vastutavad kunstide osakond, kultuuriväärtuste osakond ja kultuurilise mitmekesisuse osakond. Arengukava koostamisse kaasatakse lisaks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ka teised asjassepuutuvad riigiasutused, riigi osalusega ettevõtted, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, valdkondlikud organisatsioonid ja muude osaliste esindajad. Kultuur 2030 koostamiseks moodustab kultuuriminister juhtkomisjoni. Juhtkomisjon koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning vähemalt 3 eksperdist (sh loomeliitude esindajad). Juhtkomisjoni moodustamisel ja valdkonna arengu planeerimisel lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse kaasamise heast tavast 13. Valdkonna ekspertide valikul lähtutakse nii loomevaldkondade kaasatusest, valdkonna arengut mõjutavatest makrotrendidest kui ka läbivatest fookusteemadest, sh digipööre, rohepööre, ligipääsetavus ja kättesaadavus, säästva arengu eesmärgid ja valdkonna toimetulek üleilmsete väljakutsetega. Eri osaliste kaasamine arengukava koostamise protsessis loob head eeldused edaspidiseks koostööks partneritega arengukava elluviimisel. Esialgse kaasamisplaani järgi kaasatakse nimetatud osapooled, kuid nimekiri võib täieneda arengukava koostamisel. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Arengukava koostamise protsessi algatamisest teavitatakse avalikkust ja huvigruppe, samuti jagatakse informatsiooni Kultuuriministeeriumi kodulehe kaudu. Kaasamiskava senise ülevaate koos uuringute ja kokkuvõtetega leiab Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/kultuur2030. Täiendavalt on toimunud valdkondlikud kohtumised 2020. aasta sügisel, mis jätkuvad ka 2021. aastal, mille kohta on täpsem informatsioon kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/kultuur2030. Arengukavaga seatavaid eesmärke viiakse ellu Kultuuriprogrammi kaudu. Kultuuriprogrammi rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu eelarvevahenditest. 13 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-heatava 12  EELNÕU 05.02.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2021 nr Päevakorrapunkt nr „Kultuuri arengukava 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 3 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsuse heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta septembris. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Kultuuri arengukava 2021- 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ paragrahvist 2 ja riigieelarve seaduse paragrahvi 19 lõikest 3, esitab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi Kultuur2030 või arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab osaliselt riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV) „Kultuur ja sport“. Kultuuri arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide1 ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Kultuuri valdkonna eesmärkide saavutamine on tihedalt seotud ka teiste valdkondade arengukavades kirjeldatud sekkumistega.2 „Kultuur 2030“ eesmärgid on seatud kultuurivaldkonna kohta, kuid nad on saavutatavad teiste valdkondadega tihedas koostöös. Kultuurivaldkonnas puudub hetkel kehtiv strateegiline dokument, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“3 ehk „Kultuur 2020“ kehtivuse periood on lõppenud. Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja trendidest, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava ja kaasamiskava. Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska (tel: 6282207, e-post: [email protected]) ja strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik Karin Närep (tel: 6282230, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 6282225, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Kultuurivaldkonna arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Kultuur 2030 seab strateegilise raami nii valdkonnasisesele kui ka valdkonnaülesele koostööle. Arengukava seob kultuurivaldkonna tulevikuvaate teiste arengustsenaariumite ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega). Senised kultuuripoliitika põhialused on lähtunud veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab: 1 „Eesti keel ja eestlus“, „Tark ja tegus rahvas“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Julgeolek ja riigikaitse“, „Tõhusriik“ jt. 2 Sh haridus-, sotsiaal-, majandus-, regionaal-, keskkonnavaldkond jt. 3 https://www.kul.ee/et/tegevused/kultuur-2020   tagada Eesti kultuuri elujõulisuse;  ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise tõhusust;  hoida kultuurivaldkonna areng tasakaalus teiste valdkondade arenguga;  suurendada kultuurivaldkonna juhtimise läbipaistvust avalikkusele. Kultuur 2030 koostamine on vajalik järgmisteks eesmärkideks:  määrata kindlaks uue arengukava elluviimise perioodi kultuurivaldkonna strateegilised suunad, vastutusalad ja koostöövormid, tagamaks Eesti kultuuri elujõulisuse aluseks;  planeerida ministeeriumide valitsemisalade kultuuri panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus;  tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027;  luua eeldused valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks tegevuspõhise eelarvestamise raamistikus;  tagada kooskõla Eesti2035 strateegias seatud sihtidega ning ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisega. Arengukava viiakse ellu läbi sellekohase programmi (hetkeseisuga nimetus „Kultuuriprogramm“) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punkti 1 kohaselt kiidetakse heaks „Kultuuri arengukava 2021-2030“ koostamine. Punktiga 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Kultuuriministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. Punkti 3 kohaselt tuleb Kultuuriministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsuse heakskiitmiseks hiljemalt 2021. aasta septembriks. 3. Protokolli märgitava otsuse eelnõu mõju Olulisim positiivne mõju avaldub oodatavalt eelkõige regionaalarengule, kuid oodatav on ka positiivne sotsiaalne mõju. Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava ja programmi koostamisel. 4. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamiseks vajalikud vahendid kaetakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest. 5. Otsuse jõustumine Otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.