Kiri

Eesti Teatriliit 04. 01. 2021 Lugupeetud Tõnis Lukas Kultuuriminister Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Teatriliidu ettepanekud Kultuuripoliitika arengukavva aastani 2030. Loominguliste töötajate sotsiaalsed garantiid – ravikindlustuse tagamine vabakutselistele loovisikutele. Tänasel päeval on terve hulk loovisikuid (aga ka mitmete teiste valdkondade inimesi), kellel on aasta jooksul piisavalt sissetulekuid, millelt makstakse ka minimaalselt nõutavad maksud, ent sellele vaatamata ei teki neil inimestel ravikindlustust. Üheaegselt mitme tellijaga sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tasutud sotsiaalmaks tuleks summeerida aasta lõikes nii, et summeerituna oleks aastas iga kuu kohta tasutud sotsiaalmaks kokkulepitud miinimummääralt ja seeläbi tagatud ravikindlustus ka perioodiks, mil isik küll töötab, kuid tasu ja sotsiaalmaks ei laeku, st laekuvad kuude lõikes ebaühtlaselt. Mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel sotsiaalmaksu summeerimise erinevad variandid. Samuti kehtib mitmetes riikides säärane süsteem vaid aktiivselt tegutsevatele ja seaduses toodud nõuetele vastavatele loovisikutele. Vabakutselistel loovisikutel peaks sõltumata nende tegevusvormist olema õigus ja võimalus olla hõlmatud ravikindlustusega, kui nad suudavad oma loometegevusega teenida tulu mahus, mis võimaldab aasta peale kokku katta kokkulepitud miinimummakse hoolimata sellest, et see jaotub kuude lõikes ebaühtlaselt- Töötamise registri rakendumisega peab olema tehniliselt võimalik ühildada Eesti Haigekassa ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasid, millest nähtuks sotsiaalmaksu laekumine kogu aasta jooksul tervikuna ja mis võimaldaks seda aastapõhiselt summeerida. Sellisel juhul oleksid ravikindlustusega hõlmatud kõik isikud, kes saavad tasu ebaregulaarselt, kuid kelle eest tellijate poolt aasta jooksul makstud sotsiaalmaks võimaldab aasta peale kokku katta kokkulepitud miinimummakse. Teatriliit toetab õiguskantsleri 17.06.2013 märgukirjas toodud seisukohta, mille kohaselt ravikindlustuse tekkimisel vahe tegemine ei ole õigustatud ja on põhiseadusega vastuolus. Teeme ettepaneku algatada seaduseelnõu ettevalmistamine, et kindlustada sotsiaalmaksu isikupõhise ajatamise võimaldamine. 2. Leida seadusandlik lahendus, meede, et loovisikute töösuhetes ei sõlmitaks seadusevastaseid litsent s i -ehk autorilepinguid, milledelt ei pea tasuma tööjõumakse, mistõttu jäävad loovisikud ilma sotsiaalsetest tagatistest. 3. Kehtestad a seaduse tasandil üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab arvestada otsuste langetamisel asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Valdkonna professionaalidele peab olema tagatud mõistlik sissetulek. Seadus peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsusena ja sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. Eesti Teatriliidu seisukoht on AITA (arvestusliku inimtööaasta) põhise tegevustoetuse eraldamine, milles on kindlasti arvestatud teatritöötajate ametite palgamiinimume ehk palgamaatriksit. Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel ning annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga muutumisel või siis riigi ning nende poolt hallatavate asutuste keskmise töötasu kasutusele võtmisel kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määramisel. Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid kultuurile ja haridusele. 4. Peame oluliseks kultuuritöötajate kvalifikatsiooni tõstmist ja täiendkoolitust, et kindlustada kultuuritöötajate pädevus vastavalt infoühiskonna pidevalt uuenevatele vajadustele. Sealjuures peab kultuuritöötajate töötasu olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. 5. Riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavas kultuuriasutuses, riigi ja/või linna osalusega eraõiguslikus sihtasutuses ning avalik-õiguslikus asutuses töötavale kultuuritöötajale või spetsialistile , kes töötab täistööajaga töökohal, mis on kõrgharidusnõude või kõrgema kutsekvalifikatsiooni nõudega või spetsiifiliste erialaste teadmiste nõudega, kus erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust võib võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga on makstav brutotöötasu alammäär võrdne riigi ning nende poolt hallatavate asutuste kõrgharidusega töötajate keskmise brutotöötasuga . 6. K indlustada , et kultuurivaldkonna rahastamine riigieelarvest jätkuks proportsionaalselt vähemalt senises mahus. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär