Kiri

Kultuuriministeerium Teie 02.12.2020 nr 1-11/ 2273-1 Meie 1 4 .12.2020 nr 5-1/399 - 3 Eelnõu kooskõlastamine Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab kultuuriministri määruse „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekute arvestamisel. Määruse eelnõu § 4 lg 8 kohaselt peab taotleja olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Olukorras , kus toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse ametias u tus või hallatav asutus , ei ole võimalik nõuet täita, sest neil puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus. Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. jaanuaril 2021. Teeme ettepaneku kaaluda erandi tegemist 2021. aasta osas ning võimaldada toetust taotleda ka juhul, kui juhendajaga on sõlmitud leping võlaõigusseaduse alusel. Valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Rakendussäte 2021. aasta kohta annab toetuse taotlejale võimaluse vajadusel planeerida eelarves se vajalikud vahendid ning teha asutuse struktuuris muudat used. Soovime juhtida tähelepanu määruse eelnõu § 6 lõikele 4, mis võib tööandjale kaasa tuua kulud, mida ei ole eelarvesse planeeritud. Teeme ettepaneku seletuskirja täpsustada selgitusega, miks on arvestuse aluseks võetud kontakttunni maksumus ning kas on võimalik vältida tööandjate lisatööd toetuse taotlemisel, kui üks ja sama juhendaja on töölepinguga tööl nt kahes linna asutuses . Kohalike omavalitsuste huvikoolides ja koolides on palgal töötajad, kelle tööleping hõlmab nii tema põhitööd kui ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate õpilaste kollektiivi juhendamist. Täpsustamist vajaks kuidas sellisel juhul arvestada kontakttunni hinne juhendamise eest . Ühtlasi märgime, et meile tagasiside korras liidu liikmetelt laekunud arvamuste hulgas soovitakse juhtida tähelepanu ka võimalikele probleemidele, mis võivad tõstatuda eelnõukohase määruse rakendamisel eelkõige täiskasvanud harrastuskollektiivide puhul. Kollektiivil võib olla oma kindel juhatus, mis ei kavanda mitte ainult repertuaariga seonduvat, vaid organiseerib seltsi tegevust (laululaagreid, esinemisi nii kodus kui välismaal). Kollektiiv on oma olemuses vabaühendus, kelle liikmete ühine huvi on neid kokku toonud ja hoiab neid ühtses harrastuskollektiivis. Vaid erandkorras on kollektiivi eest vastutav selle juht ainuisikuliselt. Seega on tavapärane, et kollektiivi juhi taandumisel, või ka siis, kui kollektiiv leiab, et juhti peaks vahetama, toimub see juhatuse ja kollektiivi nõusolekul. Samuti on selge, et kui kollektiivi liikmed otsustavad mitte enam kokku tulla, pole ka juhendajal midagi ilma kollektiivita teha. Praktika näitab ka seda, et kollektiiv ise otsustab, kas läheb suvepuhkusele mais või juunis ning kas hakkab koos käima septembris või oktoobris, samuti seda, kes on nende juhendaja. Samuti pole välistatud, et peale pingelist perioodi tehakse ka hooaja keskel pikem paus ja kollektiivi tegevus tervikuna võib mõnel hooajal olla intensiivsem või ka märksa väiksem. Kuna kollektiivi tööperiood on ebaregulaarne ja sõltub kollektiivi tahtest , siis töölepingu tingimuste täitmine ja järelevalve katusorganisatsiooni poolt võib osutuda keeruliseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Trei ELVL asedirektor tegevdirektori ülesannetes