Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.01.2021 16:14
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: 10-1/117 Riigi kultuuripreemia ettepanek
Manused: Riigi kultuuripreemia ettepanek.asice
Kultuuriministeerium
Edastame Teile dokumendi Rakvere Linnavalitsuse dokumendiregistri Amphora kaudu.
Rakvere linn koos Eesti Rahvakultuuri Keskusega esitavad Eesti Vabariigi kultuuripreemia
kandidaadiks legendaarse tantsupedagoogi, tantsupidude aujuhi ja -lavastaja Maie Orava.
Manustena
1. 171207_kultuuripreemia_taotlusvormMaieOrav2020
2. Maie-Orava-toetuskiri-2020
3. Maie Orav CV
Lugupidamisega
Rakvere Linnavalitsus
322 5870
www.rakvere.ee
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK
Info preemia kandidaadi kohta:
Kandidaadi nimi Maie Orav
(kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud)
Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia
(pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest)
Kultuuri aastapreemia
(eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest)
Selgitus aastapreemia kategoorias
kandideerimise juurde
(üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud
väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse)
Info preemia kandidaadi esitaja kohta:
Esitav organisatsioon või isik Rakvere linn, Eesti Rahvakultuuri Keskus
(ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad
teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või
põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane
tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud
omavalitsused)
Kontakttelefon +372 322 58 70
E-posti aadress
[email protected]
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale:
Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev
Triin Varek, Rakvere linnapea /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2021
NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt.
Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad.
Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga
aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.
Maie Orav – meeste tantsupeo looja ja üldtantsupidude aujuht
2021. aasta on tunnustatud rahvatantsujuhile ja tantsupidude aujuhile Maie Oravale
oluline aasta. Nimelt tähistab lugupeetud tantsupedagoog oma 80. juubelit ja tema
kodukollektiiv tantsuansambel Tarvanpää 75. juubelit. Samuti möödub 2021. aastal 15
aastat esimesest Eesti Meeste Tantsupeost, mille idee autor ja pealavastaja ta on.
Alates 1958. aastast rahvatantsuga tegelenud Orav on oma elutöö teinud Rakveres
Rahvatantsuansambel Tarvanpää juhina. Tarvanpääst on nende aastate jooksul läbi
käinud tuhandeid tantsijaid, kellest mitmed ka ise on valinud rahvatantsuõpetaja tee.
Tema pikaajaline tegevus Virumaa ja Põhja-Eesti pärimuskultuuri tutvustamisel on olnud
märkimisväärne erinevate algatuste poolest, millest tuntuim on Eesti esimese
folkloorifestivali Viru Säru sünd 1986. aastal Lahemaal Palmses.
Maie Orav on üle 60-aastase karjääri jooksul loonud ligi 100 omaloomingulist tantsu nii
sega-, nais ja meesrühmade kui ka lasterühmade kavadesse. Tema tantsud on kogunud
tuntust üle Eesti ning tema loomingulisi saavutusi on tunnustatud Anna Raudkatsi
nimelise rahvatantsu elutööpreemiaga ning kahel korral Ullo Toomi nimelise
rahvatantsustipendiumiga.
Maie Oravat on kolleegid isekeskis nimetanud elavaks legendiks, kes on eriomase
loomingu ning lõputu pealehakkamisega aastaid Eesti rahvatantsu aktiivselt edendanud,
uuendanud ja oma originaalsete ideede kaudu seda liikumist suisa suunanud. Tema
loodud tantsud on tantsijate hulgas armastatud ja populaarsed ning ta on ka üks
esimesi koreograafe Eestis, kel omanimeline võistutantsimine. Rahvatantsuõpetajad ja
folkloristid on öelnud, et tal on haruldane anne luua Eesti pärimustantsu elementidest
niivõrd usutavat uusloomingut, et sageli on kogenud tantsuinimestel raske öelda, kas
tegu on folkloori või autoriloominguga.
Maie Orav on olnud üldjuht mitmel üldtantsupeol ning ka esimese Soome-Eesti
tantsupeo üldjuht Helsinkis 2000. aastal. 2016. aastal tähistas Maie Orav 75. juubelit
omanimelise tantsupeoga enda sünnikodus Kuusalu vallas. Üks tema olulisemaid
panuseid Eesti kultuurilukku on aga ilmselt meeste tantsupidude traditsiooni algatamine.
Esimese Eesti Meeste Tantsupeo eest 2006. aastal tunnustas Eesti Ettevõtlike Naiste
Assotsiatsioon teda Aasta Naise tiitliga. Tänaseks on meeste tantsupeod toimunud
kolmel korral ja käesoleval aastal on Rakveres oodata Meeste Tantsupidu 4 Venda.
Kõike ülalmainitut arvesse võttes, esitavad allakirjutanud 2021. aasta kulltuuripreemia
laureaadiks Maie Orava tema pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja
panuse eest Eesti rahvatantsu ja rahvakultuuri valdkonnas.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Triin Varek Kalle Vister
Rakvere linnapea Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor
Maie Orava elulugu
Sündinud: 28.05.1941 Harjumaal Kolga (Kuusalu) vallas Uuri külas.
Õpingud:
1955.a. lõpetanud Kolga Mittetäieliku Keskkooli.
1958.a. lõpetanud Tallinna Kutuurharidusala Kooli kultuuritöötaja- tantsujuhi diplomiga.
Täiendõpe:
Alates 1958 aastast osalenud Rahvaloomingu Maja ja Rahvakultuuri
Arendus- ja Koolituskeskuse (Eesti Rahvakultuuri Keskuse) kõikidel suvekursustel.
1985 aastast osalenud folklooriseminaridel ja kursustel, täiendanud ja uurinud
pärimuskultuuri. Koostanud igal aastal RTA Tarvanpääle erinevaid paikkondi ja tavasid
käsitlevaid folkloorikavasid. Õpetanud folkloorikavasid Eesti Rahvatantsuansamblite
Liidu seminaridel.
Tantsinud 30 aastat Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühmas.
Töötanud:
1958-68 Väike-Maarja Kultuurimaja instruktor, kunstiline juht ja rahvatantsujuht.
1968- 2011 rahvatantsuansambli Tarvanpää kunstiline juht, koreograaf ja
pärimuskultuuri õpetaja.
Kuulunud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogusse.
Olnud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige.
Alates 2012. aastast “Maie Orava Meistriklassi” õpetaja ja Eesti Meestetantsurühma
looja.
Eesti Rahvatantsukeskuse nõukoja liige.
Tantsualane tegevus:
Alates 1960. aastast Virumaal toimunud tantsupidude, vabariiklike pidude ja festivalide
üldjuht ja lavastaja.
Alates 1963 aastast töö üldtantsupidude lavastusgruppides.
Tantsude autor-lavastaja, erinevate tantsude üldjuht 1981, 1982, 1985 toimunud
üldtantsupidudel.
1986. aastal Palmses toimunud Eesti I Rahvusvahelise Folkloorifestivali Viru Säru idee
autor ja pealavastaja.
1990, 1994, 1999 üldtantsupidude üldjuht.
Eestipoolne kunstiline juht ja pealavastaja I Soome-Eesti ühistantsupeol Helsingis 2000.
aastal.
2004. aastal XVII üldtantsupeo Eesti meestetantsude osa lavastaja.
2006. aastal toimunud Esimese Eesti Meeste Tantsupeo idee autor ja pealavastaja.
2010. aastal toimunud Meeste Tantsupidu 2 – Elementaalne pealavastaja.
2012. aastal toimunud Soome-Eesti 2 tantsupeo aujuht.
2015. aastal toimunud Meeste Tantsupidu KOLM – pealavastaja-üldjuht
2016. aastal toimunud Orava Tantsupeo aujuht
2021. aastal toimuva Meeste Tantsupidu 4 Venda – idee autor ja pealavastaja
Loometöö:
Alates 1971. aastast loonud ligi 90 Eesti pärimustantsu ainest inspireeritud rahvatantsu,
osalenud loomevõistlustel, koostanud erinevate teemadega folkloorikavu ja kirjutanud
erinevatele pidudele stsenaariume.
1996.a. ilmus raamat “Maie Orava tantsud”.
2003.a. ilmus trükist raamat “Maie Orava tantsud II”.
Rahvusvaheline koostöö:
Eesti- Liivi- Soome ühisprojekt a. 1997- 2000. rannikualade folkloor, rahvakalendri
tähtpäevad ja nende mõju kaasaegses kultuurikontekstis.
Ettekanded ühisseminaridel eesti rahvatantsu ajaloost, traditsiooniliste meestetantsude
võrdlev analüüs, tantsu ja muusika seos eesti rahvatantsudes.
Rahvatantsuansambel Tarvanpää on esinenud kõikidel Eesti folkloorifestivalidel,
osalenud erinevatel folkloorifestivalidel Euroopas ja CIOFF-i II rahvusvahelisel
folkloorifestivalil FOLKLORIADA’2000 Tokios.
Alates aastast 1992 Hõimupäevade korraldaja Rakveres.
Tunnustused:
1981.a. aunimetus ENSV teeneline kunstitegelane.
1987.a. Ullo Toomi nimeline I tantsualane aastapreemia.
1996.a. Rakvere linna teenetemärk nr.2.
1999.a. Eesti Vabariigi Presidendi tunnustus- Valgetähe V-klassi orden.
1999.a. Lääne-Virumaa Aasta Naise tiitel.
2002.a. Ullo Toomi 100 Auaadress.
2004.a. omistati folkloorirühmade juhi kõrgem kategooria.
2004.a. Ullo Toomi nimeline II tantsualane aastapreemia.
2006.a. BPW Estonia (EENA) Aasta Naine 2006 tiitel meeste tantsupeo algatuse eest.
2015 a. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi Lokulaud pikaajalise panuse eest
valdkonna arengusse.
2016 a. Eesti Kultuurkapitali Rahvuskultuurikapitali aasta tantsupreemia Meeste
Tantsupidu KOLM eest.
2016 a. Anna Raudkatsi elutööpreemia