Kiri

Teie 29.10.2020 nr 8-3/2014-1 Kultuuriministeerium [email protected] Meie 08.01.2021 nr 1.1-16/20-0005/6649-2 Suur-Karja 23 15076, Tallinn Spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine Austatud Saadame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolse sisendi seoses ülevaate koostamisega strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ rakendamisest perioodil 01.09.2019–31.12.2020. Täiendustega tabel kirjale lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Liis Vahter 639 7616 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ja juurutatakse laste ning noorte huvitegevuse toetussüsteem. 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ning muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ning selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas perioodil 01.09.2019 kuni 31.12.2019 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud ajavahemikus tegelenud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ette transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks, st s tervislikke ja kestlikke eluviise. Aktiivsete ja loodussäästlike liikumisviiside soodustamine on prioriteet, mille eelduseks on läbimõel ning ohutu kergliiklusteede võrgustik ja tänavaruum. Tegevustena tähendab see, et soodustame ja loome lahendusi, mis toetavad kasutamist, sh jalgsi ja jalgrattaga tööle- ja kooli liikumist ning aktiivsete liikumisviiside kombineerimist ühistranspordi ja autoga, et kasutamisest ning suurendada selle arvelt säästlike liikumisviiside kasutust. Nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on hetkel meie valitsemisalas olemas üldised kohalike teede toetusmeetmed, kergliiklusteid. Sellele lisaks oleme ette valmistamas algava Euroopa Liidu struktuurfondide rahastusperioodi 2021-2027 meetmeid investeeringuid toetamaks terviklike rattataristute ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. Eelnimetatud strateegilistest eesmärkidest lähtub oma tegevuses ka riiklik Transpordiamet, mis on vastu võtnud ameti liikuvuse ko jalgsi- ja jalgrattaga liikumise suundumusi, neid mõjutavaid tegureid ja välja töötama terviklahendusi, mis muudavad jalgsi ja jalgra andmed on teadmisepõhiste otsuste tegemise eelduseks, mistõttu oleme koostöös Transpordiametiga sellele suunale ka rõhku pan saavutamist toetavad pehmed tegevused, nt iga-aastane Euroopa Liikuvusnädala kampaania, mille Eesti poolne partner ministeeriu arendama säästvaid liikumisviise.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele nud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ette valmistamisega. Arengukava eesmärk on saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks, st sellise liikuvuskeskkonna ja taristu aredamist, mis toetaks odustamine on prioriteet, mille eelduseks on läbimõeldud ning omavahel ühendatud võimalikult kasutajasõbralik see, et soodustame ja loome lahendusi, mis toetavad igapäevasel liikumisel säästvate ja aktiivsete liikumisviiside misviiside kombineerimist ühistranspordi ja autoga, et vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto isalas olemas üldised kohalike teede toetusmeetmed, mille abil on võimalik rekonstrueerida teetaristut, sh uktuurfondide rahastusperioodi 2021-2027 meetmeid säästva linnalise liikuvuse edendamiseks, kust kavandame ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. ranspordiamet, mis on vastu võtnud ameti liikuvuse kontseptsiooni. Sellega hakkab Transpordiamet mh seirama ka töötama terviklahendusi, mis muudavad jalgsi ja jalgrattaga igapäevase liikumise atraktiivsemaks. Kvaliteetsed ostöös Transpordiametiga sellele suunale ka rõhku pannud. Vähemolulised ei ole strateegiliste eesmärkide ädala kampaania, mille Eesti poolne partner ministeerium on ning mille eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi Riiklik Transpordiamet on välja töötanud Teehoiukava raames nn Liikuvusmeetme, millega toetatakse KOVides puuduvate jalg-ja jalgrattateede lõikude ehitamist oluliste sihtkohtade vahel.