Taotlus riigipreemiale

Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud ELUTÖÖPREEMIALE Priit Pedajas, lavastaja, näitleja, õppejõud ja muusik Eesti andekamaid musikaalsemaid draamalavastajaid, kes on toonud eesti teatrite lavale väljapaistvalt tugevat dramaturgilist materjali ning on tõstnud eesti vaatajaile olulisteks tüvitekstideks Madis Kõivu näidendid. Tema lavastuste tugevuseks on väga head näitlejatööd, mis on pälvinud aastast- aastasse teatriauhindu, ning mida peetakse lavastajatööle suurimaks tunnustuseks. Priit Pedajas (s 1954) lõpetas 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta on olnud 1976–1979 Nukuteatri muusikaala juhataja, 1979–1985 Ugala näitleja ja lavastaja, 1985–1991 Endla lavastaja. Aastast 1991 on ta Draamateatri lavastaja ja 1999–2018 peanäitejuht, 1992–2006 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõud (1994–1998 ja 2002–2006 kursuse juhendaja). Priit Pedajas on lavastanud Leedus, Venemaal ja Soomes, kirjutanud lastenäidendeid ja dramatiseeringuid (Émile Zola „Daamide õnn”, 1997). Loonud filmidele ja lavastustele muusikat („Soo”, „Minek”, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”), Priidu viiul“, „Kokkusaamine“, „Tagasitulek isa juurde“, Popi ja Huhuu“, „Mao tee kalju peal“, „Utoopia rannik. Teekond“jt). Tunnustus 1978 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse II preemia (lauluõhtu „Hingekell“) 1979 aasta eripreemia teise žanri eduka viljelemise eest (lauluõhtu „Hingekell“) 1980 aasta eripreemia parima lastelavastuse eest („Iiri muinasjutud“ Ugalas) 1980 noorte lavajõudude ülevaatuse II preemia („Iiri muinasjutud“ lavastaja Ugalas, Antti roll „Kihnu Jõnnis“) 1981 näitlejapreemia („Kihnu Jõnn“) 1985 Ants Lauteri nimeline preemia 1987 teatriühingu aastapreemia (roll lavastuses „Peremees“, „Vägede valitsejad“ lavastaja Pärnu teatris) 1988 parim lavastaja („Minek“ Endlas) 1991 parim lavastaja („Kokkusaamine“ Eesti Draamateatris, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Endlas) 1992 Toruni rahvusvahelise teatrifestivali Kontakt peapreemia („Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Endlas) 1993 parim lavastaja („Tagasitulek isa juurde“) 1994 EV kultuuripreemia („Tagasitulek isa juurde“) 1996 Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia koos EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennuga teatripilti ergastava väikelavastuse „Lugu valgest varesest eest“ 1997 lavastaja aastapreemia („Peiarite õhtunäitus“) 1998 lavastaja aastapreemia („Mao tee kalju peal“) 1999 Suure Vankri auhind lavastajale („Kuradieliksiir“) 1999 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta“) 2000 eesti teatrikunsti aastaauhind, ansambli-preemia lavastuse „Aristokraadid“ trupile 2000 Käsu-Ants („Aristokraadid“ ja „Popi ja Huhuu“) 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005 Festivali DRAAMA 2005 preemia (koos Madis Kõivuga): Auhind koostöö eest filosoofilise teatri loomisel („Finis nihili“) 2008 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Sügissonaat“; „Kõik on täis“; „Lõputu kohvijoomine“; „Leekrüübe“) 2014 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Keskmängustrateegia“; „Hõimud“; „Aiamajas“) 2019 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale (“Linnade põletamine”, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl”) 2020 Eesti teatri aastaauhind lavastajale („Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“). Osi 1980 Antti – „Kihnu Jõnn“, Ugala 1981 Prohvet Maltsvet – „Rahva sõda“, Ugala 1983 Satin – „Põhjas“, Ugala 1988 Huttunen – „Ulguv mölder“, Endla (ka muusika autor) 1991 Meister Pillapart – „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“, Endla 2004 eeslaulja – Veljo Tormis „Eesti ballaadid“, Von Krahli teater 1994 Kurat – Tankred Dorst „Merlin“ 1998 osatäitja – Torgny Lindgren, Priit Pedajas „Mao tee kalju peal“ 2003 Engstrand – Henrik Ibsen „Kummitused“ 2005 Lodovico – William Shakespeare „Othello“ 2005 Major Samzelius – Selma Lagerlöf „Gösta Berlingi saaga“ 2012 köster; nimismees – Aleksis Kivi „Seitse venda“ 2016 Beverly Weston – Tracy Letts „Augustikuu“ Lavastusi Pedajas „Iiri muinasjutud“ (1979, ka osatäitja) Synge „Üle Lääne Kangemees“ (1983, vana Mahoni) Leino „Mere keskel on mees“ (1984) Friel „Tõlkijad“ (1984 Endlas) Pedajas „Priidu viiul“ (1984 Nukuteatris, ka muusikaline kujundus) Luts ja Pedajas „Soo“ (1985 Endlas) Valton „Vägede valitsejad“ (1986) Zindel „Saialilled“ (1987) Frayn „Lavalised segadused“ (1987 ja 1992) Saluri „Minek“ (1988, ka Šiauliais) O’Neill „Saatuse heidikute kuu“ (1989) Strindberg „Erik XIV“ (1990) Ibsen „John Gabriel Borkman“ (1990) Kõiv „Kokkusaamine“ (1991 Draamateatris, ka muusikaline kujundus) Vallak ja Pedajas „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ (1991 Endlas, mängis Andres Pillarparti, I preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1992, taasesietendus 2002 Tartu Teatrilaboris) Friel „Imearst“ (1992 Noorsooteatris ja 2009 Vanemuises) Kõiv „Tagasitulek isa juurde“ (1993, ka muusikaline kujundus, lavastajaauhind ja kultuuripreemia) Tšehhov „Kolm õde“ (1993, diplomilavastus Draamateatris) Kitzberg ja Unt „Tuleingel“ (1993) Kõiv „Filosoofipäev“ (1994) Dorst „Merlin ehk Tühi maa“ (1994, mängis Kuradit) Raud ja Pedajas „Kirves ja kuu“ (1994, ka muusikaline kujundus) Ristikivi ja Kasterpalu „Hingede öö“ (1995 Vanemuises) Shaffer „Leekrüübe“ (1995, ka muusikaline kujundus, ja 2008) Alver ja Pedajas „Lugu valgest varesest“ (1995, diplomilavastus Draamateatris, Kultuurkapitali aastapreemia) Tammsaare ja Pedajas „Mauruse kool“ (1995) Kõiv „Peiarite õhtunäitus“ (1997, diplomilavastus Draamateatris, lavastajaauhind, lavastajapreemia festivalil Draama ’97, III preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1998) Loewe „Minu veetlev leedi“ (1997, diplomilavastus Draamateatris) Kõiv „Kuradieliksiir“ (1998, Suure Vankri auhind) T. Lindgren ja Pedajas „Mao tee kalju peal“ (1998, ka muusikakujundus koos Sofia Joonsiga, lavastajaauhind, teatrikriitikute preemia ja Koperniku Ülikooli auhind Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1999, lavastajapreemia festivalil Draama ’99) Kõiv „Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta“ (1999, ka muusikaline kujundus) Friel „Aristokraadid“ (2000, sõnalavastuste žürii eriauhind, lavastajapreemia festivalil Draama 2001) Tuglas „Popi ja Huhuu“ (2000, ka muusikaline kujundus) Friel „Lõikuspeo tantsud“ (2001 Moskvas Pjotr Fomenko stuudioteatris ja 2012, diplomilavastus) Kivirähk „Eesti matus“ (2002) Levin „Kummikauplejad“ (2002, ka muusikaline kujundus) Kõiv „Finis nihili“ (2004, ka muusikaline kujundus, auhind festivalil Draama 2005, koos Madis Kõivuga) Collins ja Pedajas „Naine valges“ (2004) Mallatratti „Naine mustas“ (2005, ka muusikaline kujundus) Lagerlöf ja Aaloe „Gösta Berlingi saaga“ (2006, major Samzelius) Carr „Naine ja hirmutis“ (2007, ka muusikaline kujundus koos Tauno Makkega) Bergman „Sügissonaat“ (2008) Kõiv „Lõputu kohvijoomine“ (2008) Letts „Augustikuu“ (2010, ka muusikaline kujundus) Logan „Punane“ (2011, ka muusikaline kujundus) Stoppard „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (2013 Tallinna Linnateatris, koostöös Draamateatriga, ka muusikaline kujundus) Raine „Hõimud“ (2014) Kõiv „Keskmängustrateegia“ (2014, ka muusikaline kujundus) Oksanen „Kui tuvid kadusid“ (2016 Kuopio Linnateatris) Kivirähk „Vaimude tund Koidula tänavas“ (2017) Štivičić „Kolm talve“ (2017) Kivirähk „Isamaa pääsukesed“ (2018) McManus „Mõnus maatükk“ (2018) Madis Kõiv, Aivo Lõhmus „Põud ja vihm Põlva kihlelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (2019) Kai Aareleid “Linnade põletamine” (2019) Ene Mihkelson „Katkuhaud“ (2020 Ugala, dramatiseerija, lavastaja, muusikaline kujundaja) Lauluõhtud (autor ja esitaja) „Hingekell“ (1978 Nukuteatris) „Tolmust ja värvidest“ (1982 Ugalas) „Öölaulud“ (1987 Endlas) Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär  Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud ELUTÖÖPREEMIALE Aime Unt (s 1941), teatrikunstnik Eesti teatri olulisemaid lavastuskunstnikke. Koos Eldor Renteri ja Mari-Liis Külaga moodustavad nad mõttelise alusmüüri, millele on nende abiga peale kasvanud praegusaja stsenograafiline mõtlemine. Tema õpilaste hulka kuuluvad Eesti teatris „ilma tegevad“ Pille Jänes, Liina Keevallik, Ene-Liis Semper, Mae Kivilo, Iir Hermeliin, Airi Eras, Jule Käen. Aime Unt on teinud sadu lavakujundusi ja modelleerinud tuhandeid kostüüme pea kõigile eesti näitlejaile, kuid lisaks sellele on ta väärtustanud kunstniku osa Eesti teatris. Nii õppejõuna kunstiinstituudis, inspireeriva kolleegina lavastuste ettevalmistamisel kui kõneldes kunstniku vaimse valmisoleku vajadusest raamatus „Kunstnikuraamat“(Mari-Liis Küla, Aime Unt, Liina Pihlak, Liina Unt). Aime Unt õppis Lätkalu ja Lalsi koolis, lõpetas 1960 Viljandi 1. keskkooli, õppis 1960–63 Tartu Kunstikoolis, lõpetas 1969 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, (EKA; maali- ja teatridekoratsiooni eriala, juhendajad Eldor Renter ja Mari-Liis Küla). Töötas seejärel aastani 1977 Eesti Riiklikus Noorsooteatris (1970–75 peakunstnik), 1977–89 Tallinna Draamateatris (peakunstnik) ja 1999–2002 Tallinna Linnateatris (kunstnik), teinud kujundusi ka teistes Eesti teatrites (sh ballettidele operettidele ja nukunäidenditele). Oli 1980–99 ühtlasi EKA õppejõud (1994–99 professor, stsenograafiaosakonna juhataja), aastast 1999 emeriitprofessor. Eesti NSV teeneline kunstnik (1978), ETL-i (1971) ja Kunstnike liidu liige (1974), Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige. Aime Unt on kujundanud igas žanris lavateoseid. Tema kujundustele on iseloomulik huvitav ruumilahendus, peen koloriit, napp tinglikkus ja sümbolite kasutamine. Poeetilised, rahvusliku värvinguga olid Lesja Ukrainka „Metsalaulu” (1976, Noorsooteater), Jordan Radičkovi „Jaanuari” (1978, Draamateater) ja August Kitzbergi „Libahundi” kujundus (1986, Rakvere Teater), elegantsete interjööridega paistsid silma Edward Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?” (1977, Pärnu teater)), värvirõõmu ja huumoriga Robert Shermani „Mary Poppins” (1970, Noorsooteater) ning Vlasta Pospíšilová „Printsess ja ” (1976, Nukuteater). Muusikalavastustest on ta loonud kujunduse Mati Kuulbergi balletile „Mont Valerien” (1972) ning Eduard Tubina ja René Eespere „Kratile“(1994; mõlemad Vanemuine). Aime Unt on viljelnud õli- ja pastellmaali, esinenud maalinäitustel, teinud vanalinnapäevade, laulu- ja tantsupidude ning näituste kujundusi. Lavakujundusi • Blažeki ja Rychmani Humalakorjajad (1967 Noorsooteatris) • Kitzbergi Libahunt (1968, 1974, Rakvere Teatris 1986) • Ostrovski ja Mikiveri Kuidas karastus teras (1968) • Bulgakovi Don Quijote (1969) • Shakespeare`i Romeo ja Julia (1969) • Milleri Proovireisija surm (1970) • Shermani Mary Poppins (1970 ja 1987) • Osborne`i Vaata raevus tagasi (1971) • O`Neilli Pikk päevatee kaob öösse (1971) • Kuulbergi Mont Valérien (1972 Vanemuises) • Williamsi Tramm nimega „Iha” (1972 Endlas) • Anouilh` Becket ehk Jumala au (1973) • Broszkiewiczi Kuuenda raamatu lõpp (1973) • Kuulbergi Pöördlava (1974 Estonias) • Ardeni Seersant Musgrave’i tants (1974 Draamateatris) • Ibseni Kui me, surnud, ärkame (1975 Draamateatris) • Ukrainka Metsalaul (1976) • Pospíšilová Printsess ja kaja (1976 Nukuteatris)  • Vilde Pisuhänd (1976 Endlas) • Trenjovi Ljubov Jarovaja (1977) • Albee’ Kes kardab Virginia Woolfi? (1977 Endlas) • Ibseni Peer Gynt (1978) • Shakespeare’i Hamlet (1978 ja 1999) • Radičkovi Jaanuar (1978) • Kitzbergi Tuulte pöörises (1979) • Krossi Pöördtoolitund (1979) • Rossini Sevilla habemeajaja (1981 Vanemuises) • Àbrahàmi Savoy ball (1982 Estonias) • Kruusvalli Pilvede värvid (1983) • Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm (1984) • Dudaravi Reamehed (1985) • Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle (1985) • O’Neilli Õli (1985) • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1988 Rakvere Teatris) • Shepardi Maetud laps (1994 Tallinna Linnateatris) • Visconti Rocco ja tema vennad (1994 Tallinna Linnateatris) • Tubina ja Eespere Kratt (1994 Vanemuises) • Impro 1 – Põhjakonn, Rohumaa kompositsioon Kreutzwaldi ainetel (1995) • Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool (1995 Draamateatris) • Rohumaa ja M. Tuulingu Ainus ja igavene elu (1996) • Rohumaa, M. Tuulingu ja I. Olmaru Impro 2 – Nanseni pass (1996) • Giraudoux` Undiin (1996 Vanemuises, koos Liina Undiga) • Stoppardi Arkaadia (1997) • Auburni Tõestus (2002 Tallinna Linnateatris) • Razumovskaja Vladimiri väljak (2004 Vanemuises) • Tätte Meeletu (2005 Tallinna Linnateatris) • Jellicoe Nõks (2007 Tallinna Linnateatris) • Jones'i Kivid sinu taskutes (2007 Tallinna Linnateatris) • Brautigani Arbuusisuhkrus (2008 Tallinna Linnateatris) • Jonassoni Murdlainetus (2008 Tallinna Linnateatris) • Frischi Härra Biedermann ja tulesüütajad (2010 Tallinna Linnateatris) Näitusi • 1989 isikunäitus galeriis Deco • 1991 isikunäitus Eesti Teatriliidus • 1992 isikunäitus Hellemanni tornis • 1992 lavastuskunstnike näitus Viljandis. • 1992 Eesti ekspositsioon näitusel NOTT í92, Kuopio • 1993 Munga galerii, Pärnu  • 1995 Eesti ekspositsioon Praha kvadriennaalil • 1996 EKA lavastuskunsti kateedri näitus Energeetikamuuseumis • 2004 maalinäitus Endla Teatrigaleriis Autasud • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1969) • Balti triennaali II preemia (1971) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1972) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1973) • Praha kvadriennaali II preemia (1975) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1975) • Balti triennaali II preemia (1976) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1978) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1985) • Eesti Teatriliidu kunstnikupreemia (1995) • festivali “Draama 1997” kunstnikupreemia (1997) • Suure Vankri auhind (1997) Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär  Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud ELUTÖÖPREEMIALE Ines Aru (s 1939), näitleja Ines Aru kuulub legendaarse Panso-kooli 1. lendu koos Mikk Mikiveri, Aarne Üksküla, Tõnu Aava, Maila Rästase ja Jaan Sauliga. Ta on oma kursusekaaslastest ainus, kellele on antud aega siiani esineda Laval. Ines Aru on olnud peaaegu kõigi Eesti teatrite näitleja. Tema erakordne lavasarm ei ole teda jätnud, võrdväärses partnerluses esineb ta koos Kersti Kreismanni, Ene Järvise, Mari Lille, Elle Kulli ja noore Sandra Ashileviga, olles silmapaistvalt kõrgetasemelise näitlejameisterlikkuse esindajaks veel 2019. aastal lavastuses „Lootuskiir pimeduses“. Suurepärases partnerluses Üllar Saaremäega sündis 2006. aastal Rakvere teatri lavastus, 230 korda peaaegu igas Eestimaa paigas mängitud ja alles 2016. aastal viimast korda etendunud „Oscar ja Roosamamma“. Ines Aru varjundiküllane, meisterlikult ja vabalt eri mängustiile valdav tundetäpne mängulaad on vaimustanud südamesse minevalt ka väga noori vaatajaid. Ines Aru valdab raadiokunsti avaraid võimalusi. Ta on esimene, kes on saanud Raadioteatri näitlejaauhinna kaks korda. Ta on luule mõtestatud esitaja, teatrisse aukartusega suhtuv Näitleja, Voldemar Panso õpetuse elav kandja ning suurepäraseks eeskujuks järeltulevatele näitlejapõlvkondadele. Lõpetas 1957 Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1961–63 Ugalas, 1963–64 Vanemuises, 1964–65 Filharmoonias, 1965–73 Rakvere Teatris ja 1980–94 Vanalinnastuudios, olnud 1973–80 Tallinna Pedagoogilise Instituudi lavakõneõppejõud, aastast 1994 vabakutseline. Tuntud ka estraadinäitlejana (Elisabeth Jõhvi), esinenud Eesti Raadios, mänginud filmides„Viini postmark”, 1968, „Nukitsamees”, 1981, „Metsluiged”, telelavastustes „Kala neljale”, 1979, „Rudolf ja Irma”, 1985, „Inimese hääl”, 1990, „Kummaline missis Savage”, 1990, „Tont nr. 5”, 1997) ja kuuldemängudes „Ekke Moor“ (2002), Sügisilmutus“ (2015). . Tunnustus Eesti Näitlejate Liidu auliige. Eesti NSV teeneline kunstnik (1985). Naisnäitleja preemia 1988. Raadioteatri näitlejaauhind (2002 ja 2015). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2013). Rollid Galja (Pogodini Elavad õied, 1961) Greta (Remarque’i Lõpp-peatus, 1962) Carol Cutrere (Williamsi Orpheus laskub põrgusse, 1963 Ugalas) Emsi (Raudsepa Mikumärdi, 1963 Vanemuises) Virgilia (Shakespeare’i Coriolanus, 1964) leskproua Shin (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965) Amanda Wingfield (Williamsi Klaasist loomaaed, 1966) Celestina (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1966) Marjutka (Lavrenjovi ja Kurtna Viimne lask, 1967) leedi Hurf (Anouilh’ Varaste ball, 1968) Nadja (Volodini Minu vanem õde, 1968) Roberta Croy (Priestley Varandus, 1971) madam Bieler (Dürrenmatti ja Pau Kreeklane otsib kreeklannat, 1973) Mathilde von Zahnd (Dürrenmatti Füüsikud, 1981) Atujeva (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982) Johanna (Vetemaa Ikka veel püha Susanna ehk Noorpaaride kool, 1982) preili Supo (Anouilh’ Tuuleiil, 1984) Anna Kopecka (Brechti Švejk Teises maailmasõjas, 1985) Naine lillega (Radzinski Kena naine lillega, 1987, näitlejapreemia) Hlopova (Gogoli Revident, 1987) Venera (Ilievi Aken 1988) Pensionär (Merežko Naistelaud „Jahisaalis”, 1989) Rose (Simoni Jumala soosik, 1990) madame Rosepettle (Kopiti Oi issi, vaene issi, emme riputas su kappi kleitide ja pidžaamade vahele ja ma olen väga kurb, 1991) Dolly Talbot (Capote’i ja Raidi Rohukannel, 1991 Ugalas) Ambra (Nicolaj Põgenemine, 1992) Georgette (Fenwicki Härra Schutzi aumärgid, 1992) tädi Angelina (Casona Kolmas sõna, 1993) Netty (M. Simoni Peame elama, mutikesed ehk Ellujäämisjuhised vanale daamile, 1993 Ugalas) proua Orbän (Örkeny Kassimäng, 1994 Salong-Teatris) Olovernes (Karusoo Apokriiva lugu (Juudit), 1994, rahvusvaheline festivaliprojekt) vanaema Kurnitz (Simoni Kommipoodi ära eksind…, 1996 Vanalinnastuudios) Grete (Schwabi Presidenditarid, 1997 Endlas) Memm (Kertészi Lesed, 1999 Rakvere Teatris) Andrene (Heggie’ Elame veel!, 2002 Rakvere Teatris) Fonsia Dorsey (Coburni Džinnimäng, 2003 Rakvere Teatris) Mélusine Melita (Anouilh’ Linnud, 2003 Vanalinnastuudios) Ludmilla (Vadi Kohtume trompetis!, 2004 VAT Teatris) Hippolyta (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 2005, Ludus Rusticus) Roosamamma (Schmitti Oscar ja Roosamamma, 2006 Rakvere Teatris) Mari Maasikas ja Mari Mustikas (Pihlaku Elu ilmalõpus, 2008, Loomine) Mag Folan (McDonagh’ Leenane’i kaunitar, 2011 Rakvere Teatris) Maryjohnny Rafferty (McDonagh’ Üks pealuu Connemaras, 2014 Rakvere Teatris) Püha Miikael (Toksvigi „Lootuskiir pimeduses, 2019 Sundown Entertainment) Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär  Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud ELUTÖÖPREEMIALE Heidi Sarapuu (s 1944), dramaturg, lavastaja Aastal 1987 organiseerib HEIDI SARAPUU kooliõpilastest luuleringi, millest mõni aasta hiljem kasvab välja luuleteater ja mis aastast 1999 kannab nime – teater VARIUS, kus nüüd osalevad vaid professionaalsed näitlejad, lauljad, muusikud ning pearõhk ei ole enam luulel, vaid lugudel meie ja Põhjamaade kirjanikest, kunstnikest, teatri-ja kultuuritegelastest. Kõik need kirjapandud lood toob lavale Heidi Sarapuu, kes on teatri tegevjuht, dramaturg ja meie kultuurimaastikul hetkel vanim tegevlavastaja. Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid Eesti ja Välis-Eesti kirjanikest kõnelevad lavastused „Arbujate aegu” ja „Umbsed tõed” erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on mitmeid erinevaid kultuuri-loolistel materjalidel põhinevaid lavastusi etendatud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksamaal, Austrias, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Nende esinemisreiside korraldamisega, sealsete kultuuritegelastega kontaktide loojana on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuuri saadik, mille eest pälvis 1990.a. Eesti Kultuurifondi auhinna. Meie kultuurilugu on Heidi Sarapuud alati huvitanud. See on valdkond, mida ta on uurinud ja mis tema loomingut inspireerib nagu nähtub töödest arvukate kirjandussaadete autori ja saatejuhina Eesti Raadios: sarjad „Kirjatähti Põhjataevas”, „Maa ja taeva vahel”, „Tuglasega Põhjamaades” jmt., tema kirjutatud kuuldemängudes, mida on kokku üle kahekümne ja millest mitmedki võitnud auhindu. Põhjamaade nimekate autorite ja kultuuritegelaste loomingu kõrgetasemelise tutvustamise eest pälvis Heidi Sarapuu 2005.a. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esinduse auhinna. Kultuurilugudesse sisseminek pani aluse VARIUSELE muuseumietenduste kirjutamiseks ja lavastamiseks. Koostööd on tehtud Kristjan Raua Majamuuseumi, Eduard Vilde Majamuuseumi, Anton Hansen Tammsaare Majamuuseumi, Marie Underi ja Friedebert Tuglase Keskuse muuseumi- osakonna ning Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Valminud on etendused arbujatest, Marie Underist, Artur Adsonist, Fr.Tuglasest, Eduard Vildest, A.H.Tammsaarest, Juhan Viidingust. Lavastus „Laborant Viiding” tõi Teatri-ja Muusikamuuseumile koguni väärika auhinna. VARIUSE teatris mängivad juba aastaid meie Rahvusooperi Estonia solistid: René Soom, Priit Volmer, Urmas Põldma. Viimaste aastate lavastustega on olnud kaasatud veel Helgi Sallo, Liina Vahtrik, Mart Laur, Olari Viikholm, Tiiu Laur, Katrin Lehismets, Mati Turi. Estonia teatri ajalugu on olnud läbiv teema VARIUSE mängukavas: „Paul Pinnat otsimas”, „Helisev viis”, „His Master’s Voice”, „Lõbusad estoonlased”, „Viis kuud Vildega”, „Unustatud prķmadonna”, „Mojens!”, „Saatuslik NAHKHIIR”, „Sada ja üks”, „Sada ja kaks”, kus laval elustuvad omaaegsed Estonia teatri kuulsused: Paul Pinna, Benno Hansen, Agu Lüüdik, Alfred Sällik, Els Vaarman, Gerda Murre jpt. President Lennart Meri isik on jäävustatud lavastustes „Lennud” ja „Treffpunkt – Berliin!”. Heidi Sarapuu koostatud lavatekstidest on ilmunud kuus raamatut: „Ülemere”(2001), „VARIUSE lood”(2007), „Klassikule külla”(2010), „Suurte varjus”(2014), „Estoonlased! Estoonlased!” (2017) ja „Kummardus”(2017). Kõik need kajastavad meie kultuurilugu. VARIUSE lavastused: 1988 - „Arbujate aegu", "Umbsed tõed" 1989 - „Ella Ilbak" 1990 - "...et cetera", "Samas paadis" 1992 - "Austatud Riigikogu liikmed...", "Ystadi eremiit", „Vana torukübar" 1994 - "...ad astra" 1995 - "Surnud amatsoon" 1996 - "Sinine puri", ”Jumalaga, Eesti!" 1997 - "Legend Graalist", „Eesti Kirjanikkude Liit", "Linnud" 1998 - "Mängumehe teekond" 1999 - "Tervist, härra Vilde!", "Põud" 2000 - „Argipäev", "Kojutulek" 2001 - "Saaga" 2002 - "Nii tasa libiseb mu jalg parketil..." 2003 - "Paul Pinnat otsimas", „Nora", "Üle vee , "Doktor Kreutzwald Võrust" 2004 - „Lahkumine", "Värvide igatsus" 2005 - "Jutustan teile oma lugu..." 2006 - "Suzannah" (autor Jon Fosse), "Tänu tulemast" 2007 - "Ankur hiivata!", "Helisev viis" 2008 - "See ei ole Tammsaare!", "His Master's Voice" 2009 - "Rida on raha" 2010 - "Üksi ja Vaba", "Ananassid šampanjas" 2011 - "Lõbusad estoonlased" 2012 - "Lageda taeva all" 2013 - "Kui me elasime raamatukogus..." , "Viis kuud Vildega" 2014 - "Laborant Viiding", "Undset" 2015 - "Suurem kui saatus", „Unustatud primadonna“ 2016 - „Mojens!”, „Saatuslik NAHKHIIR”, 2017 „Lennud” 2018 - „Vihmapiisad ja kuupaiste” 2019 - „Knock-out”, „Sada ja üks”, „Wilded” 2020 - „Sada ja kaks”, „Treffpunkt – Berliin!” Tunnustus 2013 Valgetähe IV klassi orden 2013 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristi ja Siim Kallase stipendium 2017 Klassiku Sõbra tiitel 2019 Tallinna Linna Raemedal 2019 Kristi ja Siim Kallase stipendium. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär  Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud AASTAPREEMIALE Margus Alver, tõlkija 2020. aastal teatrilavale jõudnud kolme näidendi tõlke eest: Stefano Massini „Lehman Brothers“ itaalia keelest, Anat Govi „Oh jumal“ heebrea keelest (mõlemad lavastatud Eesti Draamateatris), ja Alfonso Alegría „Niagara ületamine“ hispaania keelest (Kinoteatris). Margus Alver on viljakamaid ja andekamaid teatritekstide tõlkijaid. Ta on tõlkinud üheksast keelest: heebrea, hispaania, itaalia, katalaani, prantsuse, poola, tšehhi, vene ja inglise keelest. Alveri tõlgitud näidendeid on teatris lavastatud 24, trükis on avaldatud 4, kokku on ta tõlkinud 31näidendit. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär  RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Merle Karusoo x Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Merle Karusoo, lavastaja, kandideerimise juurde teatripedagoog (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Raamatu „Panso 100. Nii palju kui andsid koerale. Mina, mu õpetaja ja teised tegelased“ koostamine. Kahes köites. Kirjastus Varrak, 2020. „Nii palju kui andsid koerale, saad temalt ka tagasi. Nii ütlevad koerapidajad. Vaimuinimesena julgen väita: nii palju kui andsid rahvale, saad temalt ka tagasi. Režissöörina ütlen: nii palju, kui andsid näitlejale, ei saa sa iialgi tagasi. Samuti ka õpetajana. Režissööri ja õpetaja missioon sarnaneb ema omaga.” Voldemar Panso, 23. jaanuar 1977 Käesolev raamat on dokumentaalne selles mõttes, et kasutatud on kunagi kirjapandut nii Merle Karusoolt kui tema õpetajalt Voldemar Pansolt; ja subjektiivne, sest valik ja kärped on alati subjektiivsed. Kasutatud on Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare, intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Karusoo kogumis-ja tõlgendamistöö on ainukordne. Voldemar Panso isikut valgustav ja jäädvustav. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Teatriliit MTÜ (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 5131886 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Riina Viiding Riina Viiding 07.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 05.01.2021 Eesti Teatriliidu ettepanekud AASTAPREEMIALE Merle Karusoo, lavastaja, teatripedagoog Raamatu „Panso 100. Nii palju kui andsid koerale. Mina, mu õpetaja ja teised tegelased“ koostamine. Kahes köites. Kirjastus Varrak, 2020. „Nii palju kui andsid koerale, saad temalt ka tagasi. Nii ütlevad koerapidajad. Vaimuinimesena julgen väita: nii palju kui andsid rahvale, saad temalt ka tagasi. Režissöörina ütlen: nii palju, kui andsid näitlejale, ei saa sa iialgi tagasi. Samuti ka õpetajana. Režissööri ja õpetaja missioon sarnaneb ema omaga.” Voldemar Panso, 23. jaanuar 1977 Käesolev raamat on dokumentaalne selles mõttes, et kasutatud on kunagi kirjapandut nii Merle Karusoolt kui tema õpetajalt Voldemar Pansolt; ja subjektiivne, sest valik ja kärped on alati subjektiivsed. Kasutatud on Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972– 1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare, intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Kui esimeses raamatus on põhiline Karusoo tekst kooliajast ja kommentaarid neli aastat hiljem, siis mida aeg edasi, seda enam vähenevad õpilase märkmed ja hakkavad kehtima õpetaja omad. Merle Karusoo subjektiivne dokumentaarium teeb ukse lahti ja lubab ühte õhku hingata inimestega, kes tegid toona teatrit ja teevad praegugi. Samas äratab ta ellu ka paljud need, keda meie hulgas enam pole. Eelkõige muidugi Panso enda, kelle päikeselise ja energiast pakatava lennuka teatrimehe kuvand sai elu lõpuaastail tumedaid toone juurde. „Meil suuremat meest teatrisajandis ei ole, ent ometi on tema pärand läbi töötamata, osa varandusest laiali kantud, ära antud ja jupikaupa erinevates kohtades üles korjatud. Mina seda lünka ei täida, mina kirjutan oma võlast“ (Merle Karusoo). Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ORIGINAAL : \ Notari ametitegevuse raamatu registreerimise CO nr 4 { Tallinnas, kaheksateistkilmnendal detsembril kahe tuhande seifsmeteistktimnendal aastal (18.12.2017). Kdesoleva notaiaalakti on koostanud ja tdestanud TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle biiroo asub Tallinnas Rotermanni tn 8, kelle juurde ilmus digusvdimelise mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT, kantud diregistisse registrikood 80035656 all, asukoht Uus tn 5, Tallinn, edaspidi nimetatud volitaja, seaduslik esindaja juhatuse liige teo- ja otsusevdimeline Ain Lutsepp, isikukood 35405060309, kelle isik on - tdestajale tuntud ning kelle esindusdigus ja mittetulundustihingu 1igusvdime on kontrollitud registiosakonna keskandmebaasi veljatrAki alusel. Volitaja avaldas, et tema sooyrks on koostada allj€irgnev: VOLIKIRI mittetulundustihing EESTI TEATRILIIT (edaspidi nimetatud MittetulundusAhing) volitab k€ie soleva vol i ki rj ag a Ri i n a Vi idi ng' ut, isiku kood 448020 1 0282, 1. esindama Mittetulundustihingut k6igi juriidiliste- ja tiksikisikute ees, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis, omandama Miftetulundusiihingule vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasju ning valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu igasugust vara, tikskdik, kus see ka asuks vdi millest koosneks, ning sdlmima vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade omandamiseks, valitsemiseks, kasutamrseks ja kdsutamiseks k1iki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas v66randama kinnisasju ning sdlmima laenu- ja liisingulepinguid; 2. valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu pangakontosrd (s.h need avama ja sulgema), kiitte saama arueldusarue kasutamiseks mdeldud turuaelemente (PIN- kalkulaator, turuakoodid jms), esindama Mittetulundusilhingut laenude ja garantiide tagamiseks pandilepingute sdlmimisel, loovutamisel, muutmisel ning l1petamisel ja kinnisasjadele hilpoteegi, seadmisel, muutmisel, loovutamisel, jagamisel, hleandmisel ja ku st uta m i sel n i ng pi i rat ud asj a6ig u steg a ka rm am i sel. 3. esindama Mittetulundusilhingut kui asutajat kdikide isikute ja asutuste ees asjaajamrsfes, mis on seotud mittetulundusilhingute ja sihtasutuste asutamisega. Se//eks volitab Mittetulundus1hing teda esindama Miftdtulundusilhingut kdikide isikute ja asutuste ees, vormistama ja vdlja ndudma Miftetulundusilhingu eest kdik vajalikud dokumendid, i I i  :r: --_ -i es,tarna Miftetulundusdhingu nimel avaldusi, vdtja n1udma kliki vajalikke dokumente, alla kiriutama miftetulundustihingute asutamislepingutele ning sihtasutusle asutamisotsustete ja pdhikiriadele, vaiadusel asutamisofsusfe muutmise otsustele, s1lmima ja atta kirjutama mtitigi- ja asiadiguslepingule, andma ndusolekut kinnisomandi (ileandmrseks.l'a hiipoteegi seadmiseks ja esitama kinnistamisavaldusi, vastu vdtma Mittetulundusilhingule tasumisele kuuluvaid rahasummasid ning sooritama kdik, mis seoses kdesoleva volitusega. Volitatu vdib k€iesoleva volituse alusel teha tehinguid ka iseendaga vdi isikuga, kette esindaja ta samaaegselt on. Kdesolev volikii on kehtiv kuni kolmekilmne esmese detsembini kahe tuhande kahektimne esimese/ aastal (31.12.2021.a.) ning on v6lja antud edasivotitamise 1igusega. Notar on volitaja esindajale selgitanud, et: - tehingu vdib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaia tegi tehingu esindatava nimel ja esindajat oti tehingu tegemiseks esindusligus (tsiviilseadustiku tildosa seaduse g 1151g 1); - vastavalt tsiviilseadustiku illdosa seaduse (edaspidi fstiS) S 125 lg 2 volitus l6peb, kui esindaia on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; tehingu tegemine, milteks.votitus oli antud, on muutunud vdimatuks; volituse tiihtaeg m66dub; saabub dramuutev tingimus, mittega on seotud volituse l1ppemine; esindatav vdtab volituse tagasi; esindaja toobub voftusesf; see tuleneb volituse andmise a/useks olevast tehingust; volituse andmise a/useks olev teping l6peb; esindatav sureb; esindatavaks vdi esindajaks otev juiidiline isik tlpeb; kuututatakie vdtja esindatava pankrot; esineb muu seaduses sEifesfatud volituse llppemise atus; - kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikifl, tuleb see p€irast volituse tdppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei vdi kasutada vdladigusseaduse $-s 7 70 nimetatud kohustuse tditmisest keeldumise 1igust [sUS g 125 lg S). Volttaia esindaia kinnitab, et ta omab kOiki 1igusi ktiesoleva volituse tegemiseks ning et tema volitused on kehtivad ia et neid pole esindatava poott ttihistatud ega tagasi vdetud. Notariaalakt on koostatud ia alla kirjutatud kahes oiginaateksemplais, mittest ilks vtitjastatakse volikiria tdestamise pdeval volitajale ja teine sdilib notaribi.iroos (vastavalt fdesfamisieaduse $ a6 E 2). Tehinguosalisel on pdrast notariaalakti tdestamist ja seltest kinnitatud digitaatse iirakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdep1dsudigus endaga seotid n ota i aa I selt tdestatu d doku m e ndi le. Notari tasu vastavalt notarifasu seaduse $ 37 p 3 on kdesoleva notariaalakti tlestamise eest notaritasu 49,20 eurot + (Mm 20%d g,g4 eurot, kokku og,o4 eurot. Kdesoleva notariaalakti on notar volitaja esindajate enne enda juuresolekut attakirjutamist esitanud ldbivaatamr'seks, volitaja esindajale efte lugenud, volituse sisu ja 1igustikud tigajarjed selgitanud, volitaja esindaja on selle kiitrud, omakiieliselt allkirjastanud ja see vastab volitaja tahtele. SK Volitaja esindaja i Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.01.2021 14:36 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Ettepanekud riigi kultuuripreemiatele Manused: 171207_kultuuripreemia_taotlusvorm, Pedajas.asice Siin Eesti Teatriliidu esildis riigi kultuuripreemiatele 2020. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär tel 513 1886 [email protected] www.teatriliit.ee