Taotlus riigipreemiale

Saatja: Rein Veidemann <[email protected]> Saadetud: 07.01.2021 11:59 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Taotlus Maarja Vainole aasta kultuuripreemia määramiseks Manused: Kultuuripreemia taotlusvorm Vaino.asice; Kultuuri aastapreemia ettepanek.docx; Maarja Vaino CV.pdf Tere, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi nimel esitan 2020. aasta eest riiklikule kultuuripreemiale Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino. Manuses nõutavad dokumendid. Rein Veidemann Curriculum vitae Maarja Vaino Töökohad ja ametid 02.01.2017–... Tallinna Kirjanduskeskus, Direktor (1,00) 2007–2011 Tallinna Ülikool, doktoriõpe (1,00) 2005–31.12.2016 Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseumi filiaali A. H. Tammsaare Muuseumi juht (1,00) 01.01.2002– A.H.Tammsaare Muuseum, teadur 31.12.2005 01.01.1999– Kirjastus "Kunst", müügijuht 31.12.2002 Haridustee 2007–2011 Tallinna Ülikool, doktorantuuriõpingud kultuuriuuringute erialal 2004–2006 Tallinna Ülikool, magistrikraad humanitaarteadustes 1999–2004 Tallinna Ülikool, bakalaureusekraad eesti filoloogia erialal 1982–1994 Õismäe Humanitaargümnaasium, saksa keele eriklass Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2019−2020 Erasmus+ projekti "Kirjanike muuseumid kogukonna sidustajana" koordinaator 2015 Külalislektor EELK Usuteaduste Instituudis loenguga "Kristlus ja eesti proosa" 2015 Erikursus kirjandusest, Tallinna Ülikoolis 2014 Koolitusprogrammi "XXI sajandi muuseum" loengupidaja Tartu Ülikoolis 2014 Külalisloengukursus "Eesti uuem ja nüüdiskirjandus" Peterburi ülikoolis 2014−2016 Erasmus+ programmi „Lugemine põlvkondade vaheliste sidemete loojana“ koordinaator 2013 Oponeering magistritööle. Annela Hendrikson „Tõlke strateegilised erinevused ning nende võimalik seotus tõlkija  kultuurilise kuuluvusega kahe Eesti animafilmi dubleeringu näitel“ 2013 Oponeering Siret Saava magistritööle „Hamleti motiivid Jaan Krossi romaanis "Keisri hull" ning Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" 2012 Oponeering Helen Laansoo-Hämariku magistritööle „Võlumaailmaga seotud päris- ja üldnimede tõlkimine „Harry Potteri“ eestindamisel“. 2012 Erikursus eesti kirjandusest. A. H. Tammsaare ja tema ajastu romaani kujundikeel Tallinna Ülikoolis 2011 Ümarlaud "Kas naiskirjandus on olemas?", Tammsaare muuseum ja TLÜ EKKI, korraldaja 2011 Oponeering Siret Laasneri magistritööle „Filmipealkirjade tõlkimisest ja mõjust kinokülastajale" 2011−2013 Grundtvig programmi "Comparing Learning Opportunities in the Field of Literary Heritage" koordinaator 2009−2011 Osalemine projektis Grundtvig programm “Gaining a Common Perspective for a European Gendered Democratic Policy” 2008−2011 Osalemine ETF grandis 7454 "Eesti kirjanduskultuuri oikumeenilisi aspekte" Loometöö 2015– Kolumnist ajalehes Postimees; Vikerraadio kultuurisaate "Vasar" saatejuht (2016-2020), kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" saatejuht (al 2020). Eesti Muuseuminõukogu teaduskomisjoni aseesimees. Rühmituse 14 NÜ liige. Gustav Meyrinki Seltsi liige. Koostanud raamatud: "A. H. Tammsaare ütlemisi" (2018); A. H. Tammsaare „Kirjad tütrele“ (2008) ; A. H. Tammsaare „Õnnelikest ja õnnetuist aegadest“ (artiklikogu, 2010) ; August Gailit „Saatana karussell. Siuru-aegsed novellid“ (2010); A. H. Tammsaare „Armastusest ja lapselikkusest“ (artiklikogu, 2011).. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu juhatuse esimees. Lisainfo Avaldanud kirjanduskriitikat aastast 2000 Kirjandusteemaliste näituste, ürituste ja konverentside korraldamine alates aastast 2002. Teaduskraadid Maarja Vaino, doktorikraad, 2011, (juh) Rein Veidemann, Irratsionaalsuse poeetika A.H. Tammsaare loomingus, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut. Maarja Vaino, magistrikraad, 2006, (juh) Toomas Liiv, Võimu diskursus A.H.Tammsaare näidendites "Juudit" ja "Kuningal on külm", Tallinna Ülikool. Teaduspreemiad ja tunnustused 2019 Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane. 2019 EÕS tunnustus Emakeeleõpetuse sõber 2013 Ajakiri Looming aasta kriitik 2012 Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi humanitaarteaduste doktoritööde kategooria parim doktoritöö 2012 Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, valdkondade- ja tasemeteülene peapreemia 2011 Eesti Kultuuriministeeriumi muuseumide aastaauhindade "Aasta teadusauhind 2011" nominent Tammsaare Muuseumi 6. sügiskonverentsi "Paradiisi küsimus" eest 2004 Diplom Haridus- ja Teadusministeeriumi teadustööde konkursil artikli "Tammsaare "Tõde ja õigus" Foucault' võimukäsitluse raamistikus" Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.4. Kultuuriuuringud Lisainfo Tammsaare Muuseumi uue püsinäituse "Tõde on inimeses" koostaja, näitus sai 2007.aastal Kultuuriministeeriumilt preemia Lõppenud projektid • ÕA/6309 (Nr 2009-0115-GRU-LP-06) "Ühine suund Euroopa sooteadlikule demokraatlikule poliitikale. Uus ja vajalik koolitusalane kontseptsioon. (1.08.2009−31.07.2011)", Tiina Aunin, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Tallinna Ülikool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut. • ETF7454 "Eesti (kirjandus)kultuuri oikumeeniline aspekt (1.01.2008−31.12.2010)", Rein Veidemann, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut. Publikatsioonid 2020 Vaino, Maarja (2020). Tuttav lõhn sünnist saati. Lõhnamotiive Viivi Luige loomingus. Looming, 6, 853−864. Vaino, Maarja (2020). Surmal on lapse silmad. Ühest motiivist Kalju Lepiku luules. Looming, 10, 1434−1442. Vaino, Maarja (2020). Viivi Luige kolm märksõna. Looming, 12, 1764−1767. Vaino, Maarja (2020). Millal tegelased surevad? Kirjanike muuseumid, mälu ja identiteet. Marge Rennit (Toim.). Pühakutest patusteni Tartu ajaloos. (97−106). Tartu Linnamuuseum. Vaino, Maarja (2020). Tammsaare ja Dostojevski. Kuritöö ja karistus (602−607). Tallinn: Helios. Vaino, Maarja (2020). Kas raamatukogud võtavad end tõsiselt? Raamatukogu, 6, 3−4. Vaino, Maarja (2020). ÜLESTÕUSMISPÜHADE AEGU Doris Kareva. Terendused. Tallinn: EKSA, 2019; Doris Kareva. Suik ja sillerdus. Tallinn: Verb, 2019. Keel ja Kirjandus, 5, 426−429. 2019 Vaino, Maarja (2019). Mis mängu ta mängib? Tähelepanekuid Mati Undi hilisemast loomingust. Keel ja Kirjandus, 7, 551−564. Vaino, Maarja (2019). Unt ja Tammsaare. Kokkukõla. Looming, 7, 1018−1025. Vaino, Maarja (2019). Päikese poeg Vooremaalt. Mati Unt ja mütoloogia. Looming, 1, 130−142. Vaino, Maarja (2019). Mati Undi hämaruse poeetika. Tallinn: EKSA. 2018 Vaino, Maarja (2018). Härra Bõstrõi ja Tammsaare hirmufilosoofia. Looming, 1, 92−101. Grauberg, Ene; Grauberg, Indrek; Soolep, Jüri; Vaino, Maarja; Elken, Mari; Eerik Meelis; Mikser, Rain (2018). Eesti jätkusuutlik areng: kõrg- ja kutsehariduse stsenaariumid 2020-2035. Nord Kirjastus. Einasto, Rein; Vaino, Maarja (2018). Eesti rahvusriik kui ökosüsteem. Laanisto, Lauri; Hiiesalu, Inga; Öpik, Maarja; Vanatoa, Alo; Tammaru, Toomas; Tinn, Oive; Kull, Kalevi (Toim.). Ökosüsteemsus (165−184). Eesti Loodusuurijate Selts. (Schola Biotheoretica; XLIV). Vaino, Maarja (2018). Identiteediloome ja kultuurikatkestus. Stewart, Tuuli (Toim.). Mõõt või meelevald. Eesti Rooma Klubi toimetised I (105−114). Tallinn: Eesti Rooma Klubi. Tammsaare, A. H. ; Vaino, Maarja (koostaja) (2018). A. H. Tammsaare ütlemisi. Tallinn: Tammerraamat. Vaino, Maarja (2018). "Tõe ja õiguse" kirjutamine ja lugemine. "Tõde ja õigus" I (509−517). Tallinn: EKSA. Vaino, Maarja (2018). Ei midagi vähemat kui maailma saatus. Mihkel Mutt. Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat. Tallinn: Fabian, 2017. Keel ja Kirjandus, 4, 328−331. 2017 Vaino, Maarja (2017). Teooriakultusest. Keel ja Kirjandus, 2, 129−131. Vaino, Maarja; Matsin, Paavo (2017). Vasaku käe valikud. Looming (104−110). Vaino, Maarja (2017). Mari kiusatus. Looming, 3, 440−442. 2016 Vaino, Maarja (2016). Psühhoanalüütiline Unt. Keel ja Kirjandus, 3, 161−175.http://. Vaino, Maarja (2016). Ajas kaduma läinud. Looming, 8, 1199−1201. Vaino, Maarja (2016). Me ei tea, mis meid aitab. Mati Undi inimene eksistentsialismi peeglis. Looming, 10, 1460−1471. Vaino, Maarja (2016). Eesti kultuur, selle kujunemine ja saatus üleilmastuvas maailmas. Riigikogu Toimetised, 34, 99−106. Vaino, Maarja (2016). Shakespeare ei kirjutanud "Tõde ja õigust". Keel ja Kirjandus, 10, 794−795.http://. Vaino, Maarja (2016). Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn: EKSA. 2015 Vaino, Maarja (2015). Kassi maja. Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.-1970. aastate loomingus. Keel ja Kirjandus, 4, 225−237. Vaino, Maarja (2015). Sirli, Siim ja unistused. Looming, 4, 553−559. Vaino, Maarja (2015). Koerad hakkavad haukuma. Mati Undi proosa kujundikeeles 1970. aastatel. Looming, 11, 1592−1603. Kraavi, Janek; Lukas, Liina; Puik, Katrin; Talviste, Katre; Lepsoo, Tanel; Sapunjan, Inga ; Vaino, Maarja (2015). "Kirjanduse olukord totalitaarses ühiskonnas"; "Totalitarismiajastu mõju sõnakunstile"; "„Ajaloo ilu“ (1991)". Vaino, Maarja (2015). Kirjanduspärand ja rahvuspained (Koostanud Marin Laak ja Sirje Olesk. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014; Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Koostanud Rein Undusk. Collegium litterarum 25. UTKK, 2014). Keel ja Kirjandus, 2, 126−130. 2014 Vaino, Maarja (2014). Kaks kirglikku meest. Hugo Raudsepp Mait Metsanurgast. Keel ja Kirjandus, 7, 546−549. Vaino, Maarja (2014). Religioossed motiivid „Rooma päevikus“ ja „Hingede öös“. Võrdlevaid tähelepanekuid. Methis. Studia humaniora Estonica, 13, 68−84. Vaino, Maarja (2014). Kannatuskunstnik Heinsaar. Looming, 2, 275−277. Vaino, Maarja (2014). Plagiaat või innovaat või...? Looming, 11, 1634−1636. Vaino, Maarja (2014). Kangelased ja veidrikud. Looming, 10, 1476−1478. Vaino, Maarja (2014). Ema jälg. Ema Tammsaare loomingus. Looming, 6, 829−838. Vaino, Maarja (2014). Tammsaare üllatusromaan. . Vaino, Maarja (2014). Mati Unt. Originaal. . 2013 Vaino, Maarja (2013). Keegi ketrab ETIS-es. Arne Merilai. Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990-2011. Keel ja Kirjandus, 1, 60−62. Vaino, Maarja (2013). Gert Helbemäe kirjutatud elu. Looming, 10, 1410−1421. Vaino, Maarja (2013). Professor ja igavik. Looming, 7, 1027−1030. Vaino, Maarja (2013). Koerad ja suremine Tammsaare loomingus. Looming, 6, 847−856. Vaino, Maarja (2013). Pärismaalased ja sacrificium intellectus. Looming, 3, 417−418. Vaino, Maarja (2013). Igavene naiselikkus A. H. Tammsaare romaanis „Ma armastasin sakslast“. Hinrikus, Mirjam; Undusk, Jaan (Toim.). Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast“ (72−81).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Moodsa eesti kirjanduse seminar; 2). Vaino, Maarja; Kankare, Anneli; Nummenpää, Matti; Leventis, Antonis; Gulyas, Gabriella; Marson, Pierre; Seil, Pascal; Conter, Claude D. (2013). Comparing Learning Opportunities in the Field of Literary Heritage. Budapest, Helsinki, Heraklion, Luxembourg, Tallinn: puudub. Vaino, Maarja (2013). A. H. Tammsaare forever. ELM: Estonian Literary Magazine, 16−19. 2012 Vaino, Maarja (2012). Rist ja rõõm. Lisandusi Leida Kibuvitsa eluloole. Keel ja Kirjandus, 10, 755−767. Vaino, Maarja (2012). Visa hing ja ajude mäss (Daniel Palgi. Peet Vallak. Elu ja looming.). Keel ja Kirjandus, 6, 457−459. Vaino, M. (2012). Kas muuseumikirjanike kaanon on valmis? Keel ja Kirjandus, 1, 55−57. Vaino, Maarja (2012). Kuningas Arturi mõistlik elulugu ("On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust"). Looming, 10, 1504−1507. 2011 Vaino, Maarja (2011). Kas naiskirjandus on olemas? Keel ja Kirjandus, 10, 800−802. Vaino, M. (2011). Poetics of Irrationality in A. H. Tammsaare's Work. Interlitteraria, 226−246. Vaino, Maarja (2011). Raamatumees Daniel Palgi. Keel ja Kirjandus, 6, 457−460. Vaino, Maarja (2011). Reisijad par excellence. Looming, 2, 283−285. Vaino, Maarja (2011). Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Vaino, Maarja (2011). Vabaduse küsimus. Vabar, Sven; Laaniste, Mari (Toim.). Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes (159−163).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Etüüde nüüdiskultuurist; 3). Vaino, Maarja (2011). Taevane ja maine. Tammsaare-lavastuste oikumeenilisi aspekte. Kepp, Õnne; Veidemann, Rein (Toim.). Kõnetav kultuur (53−64).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Vaino, Maarja (2011). A. H. Tammsaare muutmine nõukogude kirjanikuks. Kõvamees, Anneli (Toim.). Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest (125−138).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Vaino, Maarja (2011). Saateks. A. H. Tammsaare "Armastusest ja lapselikkusest" (505−515).. Eesti: Ilmamaa. 2010 Vaino, Maarja (2010). Anton Petrovitš ja sfääride muusika. Keel ja Kirjandus, 7, 508−520. Vaino, Maarja (2010). Saladused ja narri kuju Anton Hansen - Tammsaare poeetikas. Methis. Studia humaniora Estonica, 4, 62−74. 2009 (2009). Runneli mõisted ja mõistatused. Keel ja Kirjandus, 7, 76−79. (2009). Naine ja peegel. Looming, 9, 1296−1298. Vaino, Maarja (2009). Runneli monoloogid. Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70: Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70.. Toim. Kepp,Õnne; Lindsalu, Elo. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 25−32. (2009). Tammsaare "Juudit" mitmest vaatenurgast. Uurimusi 1920.-1930.aastate eesti kirjandusest. Toim. Lindsalu, Elo; Vaiksoo, jaanus. Tallinn: Tallinna Ülikool, 129−147. 2007 (2007). “A.H. Tammsaare ja saladuste kamber”. Konverentsi "TÕdeja õigus" : kirjandus, mis kunagi valmis ei saa" kogumik (10).. A.H.Tammsaare Muuseum. 2006 (2006). Nõiutud Tuks. "Inimene ja (lemmik)loomad". III. Müüdid loomadest” (22).. Eesti Kirjandusmuuseum. 2004 (2004). Tammsaare "Tõde ja õigus" Foucault' võimukäsitluse raamistikus. Keel ja Kirjandus, 681−696. Eesti Vabariigi kultuuriministeerium Käesolevaga e sitame Tallinna Kirjanduskeskuse direktori , kirjandusteadlase , filosoofiadoktor Maarja Vaino Eesti Vabariigi kultuuri aastapreemiale 2020. aasta eest . Arvame , et Maarja Vaino vääri b preemiat Kirjandustänava festivali idee ja selle eduka teostamise eest . Esimene Kirjandustänava festival toimus Kadriorus Koidula tänaval 2017. aastal , praeguseks on juba neljal septembrikuul toimunud festivalist saanud oluline eesti kultuuripilti rikastav nähtus . Festivalil on avar ruumilis-ajaline mööde : see toob rahvale lähedale nii eesti kirjandusklassikat kui ka praegu meie keskel elavaid ja loovaid kirjanikke . Festivali aktsioonid peavad silmas rahvuskultuurilise järjepidevuse ja identiteedi kinnitamist ja arendamist . Prima Vistast ja Head Readist eristab Kirjandustänava festivali just nimelt keskendumine e e s t i kirjandusele , kirjanduspärandile ja kodumaistele kirjanikele . Festivali raames on jõutud tähistada mitmeid olulisi kultuuriloolisi paiku Tallinnas : Artur Adsoni ja Marie Underi kodumaja ning Juhan Jaigi kodumaja mälestustahvliga , pühendatud mälestuspingid Mati Undile ja Enn Soosaarele . Koostöös Kesklinna valitsuse ja Kadrioru Seltsiga avati Maarja Vaino eestvedamisel 2020. aasta Kirjandustänava festivalil Koidula ja Faehlmanni tänava nurgal Lugemispaviljon , mis on esimene omasugune avalik raamatupaviljon Tallinnas , Eestis ja teadaolevalt lähiriikides . Paviljon on saanud kohalike (ja ka kaugemate inimeste ) hulgas armastatud ajaveetmis - ja kohtumispaigaks , kus ühtlasi toimub ka tihe raamatuvahetus . Kirjandustänava festivali k orraldamise käigus on sündinud ka Maarja Vaino initsiatiivil Koidula tänavale rajatud Mati Undi museum. Eesti kirjandusmaastik on saanud juurde kolm maamärki : Kirjandustänava festivali kui nüüd juba traditsioonilise nähtuse , Lugemispaviljoni kui kogukonna kohtumispaiga ja avalikus ruumis raamatuid väärtustava objekti ning Mati Undi muuseumi kui moodsamat kultuuripärandit hoidva ja populariseeriva mälukoha . Lisaks Kirjandustänava festivali korraldamisele on Maarja Vaino 2020. aastal väsimatult seisnud emakeele ja eesti kirjanduse eest avalike sõnavõttude kaudu , olnud üheks Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva pidustuste korraldajaks ning juhtinud Rahvusringhäälingus igapäevatöö kõrvalt kirjandus - ja kultuurisaateid . Rein Veidemann, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees , Tallinna Ülikooli emeriitprofessor , Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Vormi algus Vormi lõpp