Taotlus riigipreemiale

Saatja: Marika Pabstel <[email protected]> Saadetud: 06.01.2021 12:54 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Kalju Tammaru esitamine kultuuri elutööpreemiale Manused: Kalju Tammaru esitamine riigi kultuuri elutööpreemiale.asice; Kaaskiri_Kalju Tammaru.pdf; CV_Kalju Tammaru.pdf; Vallo Kepp soovituskiri Kalju Tammarule.pdf; Kristina Pai soovituskiri Kalju Tammarule.asice Tere! Saadan manuses dokumendid Kalju Tammaru esitamiseks riigi kultuuri elutööpreemiale. Parimate soovidega Marika Pabstel juhiabi Eesti Hoiuraamatukogu tel +372 646 5202 [email protected] Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja KALJU TAMMARU tegemisi laiem avalikkus ilmselt ei tea. Raamatukogutöötaja ei ole „avalik isik“, nagu näitlejad või lavastajad või kirjanikud, kunstnikud ja muusikud. Raamatukogutöötaja jääb enamasti varju, tihti ka hoiab varju. Sest teda vaimustab tema töö, mitte selle esitlemine. Täpselt selline on Kalju Tammaru. Olles küll sädelev esineja (sagedasti kohtab teda raamatukogutöötajate konverentsidel modereerimas), on temaga väga raske jõuda kokkuleppele avaliku esinemise osas. Mitu dokumentalisti on soovinud vändata dokumentaalfilmi Tammarust ning tema suhetest raamatutesse, kuid Kalju on alati temale omases iroonilises laadis kategooriliselt keeldunud. Kalju armastab oma tööd, aga mitte sellest rääkimist. Või ei, talle meeldib sellest rääkida küll, aga ainult „omade vahel“. Kalju on vaatamata oma värskele pensionäristaatusele tegus ja sportlik, sest tõstab igapäevaselt suurtes kogustes raskeid raamatukaste. Lisaks on Tammaru ülitöökas. Ta jõuab igapäevaselt esimesena tööle - täpselt 7.12, sest siis saabub liinibuss. Sagedasti kohtab Kaljut raamatukogus rassimas ka õhtuti ja puhkepäevadel. Ta ise ütleb, et siis on hea rahulik toimetada. Kalju Tammaru suurim väärtus on aga kõik see, mis asub tema pea sees. Teadmised. Eesti Hoiuraamatukogu kogudes orienteerub ta pimesi – haruldase teaviku otsimisel ei ole vaja siseneda kataloogi, sest enamasti teab Kalju peast, mis meil on ja mida pole. Ta armastab meeletult raamatuid, tema kabineti 3-meetrised seinad on laeni kaetud raamatuid täis riiulitega, kuid raamatuid jagub ka laudadele ja põrandale. Kalju teab täpselt, millised raamatuvajadused on meie peamistel klientidel, rahvaraamatukogudel, aga ka vanglatel, haiglatel, lasteasutustel. Meie siin Hoiuraamatukogus ütleme, et see, mida Kalju raamatutest ei tea, polegi väärt teadmist, ega oskagi õigupoolest kujutleda maailma ilma Kalju Tammaruta. Paraku on Kalju ametlikult noor pensionär, nii et tasahilju tuleb järelkasvu peale tuleb mõtlema hakata, kuigi me kõik loodame kogu südamest, et Kalju on igavene. Sellele vaatamata otsime juba mõnda aega inimest, kes asuks Kalju kõrvale ning oleks valmis alandlikus meeles õppima kõike seda, tahaks õppida kõike, mida Kalju oskab ja teab. Paraku – sellised inimesed on ülimalt haruldased. Inimesed, kes teevad oma tööd niisuguse kirega, nagu Kalju, ja arendavad oma oskused välja sellise professionaalse tasemeni – neid sünnibki võibolla sajandis üks. Vaatamata sellele, et Kalju Tammaru tegevus ei paista meie kultuurimaastikul eredalt silma ega vaata vastu ajakirjandusväljaannete esikaantelt, julgen väita, et tegemist on ühe eesti kultuuri ilmasambaga, kes teeb oma tööd tohutu kirega ja väärib juba ammu riigi kultuuri aastapreemiat. Lugupidamisega Gerda Kulli-Kordemets direktor Eesti Hoiuraamatukogu Suur-Sõjamäe 44b, Tallinn 513 2259 Soovituskiri elutööpreemiale: Isand Kalju Tammarut (1956) tean ja tunnen üle kolmekümne aasta. Väikest viisi bibliofiilina teadsin teda antikvariaatides kohates ja erinevalt teistest stamm-kundedest oli ta alati valmis oma teadmisi meeleldi jagama. Ütleksin, et see kuldaväärt omadus, mis on karastunud Kalju Tammaru lõpututes esinemistes suuremate ja väiksemates seltskondade ees ja paistis „küüned enda poole“ raamatupoodide mentaliteedis reljeefselt esile. Peavarahoidja Kalju Tammaru on Hoiuraamatukokku laekuvate raamatute omamoodi sisuline dispetšer, kes teab ESTER-i vahendusel, mis näiteks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus puudu ja nii rändavadki eelkõige Estica raamatud sinna kogu täiendama. Või Oskar Lutsu muuseum Tartus komplekteerib säilinud kaanepildiga kirjaniku esitrükke. Olen juures olnud kui Betti Alveri muuseum Jõgeval pani aluse oma raamatukogule. Oli perioode, kui Hoiuraamatukogus liikus mundris inimesi – sõjaväeosades komplekteeriti lugemisvara. See esmapilgul Kalju Tammaru märkamatul tegevusel on meie raamatukultuuri seisukohalt kaugesse tulevikku ulatuvad mõjud. Kalju Tammaru väärtuseks on arusaam, et raamat peaks alati leidma koha, kus teda vajatakse või pidulikult öeldes: armastatakse ja see raamat ei tule siis tulevikus jälle Hoiuraamatukokku järgmist ringi ootama. Stoilise raamatufilosoofina näeb ta raamatut alati mingis suuremas kontekstis. Meie kohvijoomisi Hoiuraamatukogus on tihti saatnud minu paberiribakestele üles märgitud küsimustele vastamine. Seal on koorunud välja tema unikaalsed teadmised meie raamatukogude, raamatukogutöötajate saatustest ja eriti neist maha jäänud paberimajapidamistel silma peal hoidmises. Filmimehena tehes dokumentaalfilmi „Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg“ (2014) oli Tallinna Keskraamatukogu kõrval tähtis filmimispaik Hoiuraamatukogu, kus sai Kalju Tammaru soovitusel üles võetud hulk Keskraamatukogule kunagi kuulunud raamatuid, perioodikat ja templeid raamatutes. Omaette väärtus oli käes hoida ja üles võtta raamatute hävitamisnimekirjade brošüüre. Raamatute keelamine, hävitamine, pagulusse siirdunute, küüditatute ja vangistatute isiklike raamatukogude saatusest võis kuulata pajatusi lõputult - mitme raamatu mahus! Koostades raamatut „Üheksa arbujat. Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod.“ (2019) on kaasa mõtleva Kalju Tammaru roll tuntav. Eriti asjade puhul, mille peale ise ei tule või ei oska raamatu kontekstis küsida. Näiteks Mart Raua luuletus Stalinist venekeelses Stalini luuletuste antoloogias. Ja palju muid fakte, mis paratamatult olid libisenud mu vaateväljast eemale, kuid ometigi varjundasid lõppkokkuvõttes minu arbujate kogemust. Kasvõi näiteks venekeelse almanahhi „Estonija“ köidete minu silmapiirile jõudmine ja üllatusliku Paul Viidingu kirjutise leidmine! Samuti arusaamise kinnistumine pealesõja- aegse eesti kirjanike osalisest siirdumisest vene keeles avaldamisele ja sellega „välja libisemine“ eestikeelsest retseptsioonist. Võõrkeelne häbi oli palju väiksem eestikeelsest häbist! Ajal mil raamatute tundmine meie (kirjandus)kultuuris kukub vabalangemises, on Kalju Tammaru teadmistel ja tegemistel kulla kaal! Sümpaatseks teeb veel sarnane huumoritaju – raamatute varjupaik, vanadekodu ja surnuaed jne. Ei saa mitte jätta kirjapanemast üht pealtkuuldud telefonivestlust: „Ah või teie tahate hakata raamatuid põletama! Kui palju neid vaja on? Ainult paar banaanikastitäit! Ma mõtlesin, et palju rohkem! Millal järele tulete? Teeme nii!“ Ülimalt harva, kui õnnestub isand Kalju Tammarut millegiga üllatada raamatuga seoses – need on alati pidulikud hetked ja üles kirjutamist väärt! Vallo Kepp /Riigi Kultuuripreemia laureaat isikuloolise filmitriloogia „Uku Masingu maastikud“ (2000-2009) ja „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri. Lugu Poeedi viimasest kümnest eluaastast 1941-1951“ eest aastal 2010/ Toetan väga Kalju Tammarule riigi kultuuri elutööpreemia andmist. Olles tundnud Kaljut pikki aastaid ja suhelnud temaga tihedalt tööalaselt, võin kinnitada, et tegu on oma tööd hästi ja hingega tegeva kolleegiga. Kalju Tammaru on Eesti Hoiuraamatukogu kauaaegse peavarahoidjana seisnud paljude Eesti raamatukogude eest, jagades Hoiuraamatukokku jõudnud raamatuid laiali just sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Tänu oma kompetentsusele on ta osanud pakkuda ka seda, mida ehk raamatukogud ise ei ole taibanud küsidagi. Ta on justkui alati sammukese ees ja mõtleb juba, kus võiks olla tema kätte jõudnud raamatule õige koht. Millises kogus on ehk just see raamat kõige enam oodatud. Raamatute teisele ringile saatmine, neile parima kodu ja kasutaja leidmine on Kalju Tammaru südameasjaks. Seda tööd teeb ta nii sisuliselt tänu oma laiale silmaringile ja eruditsioonile. Võiks öelda, et oma teadmiste poolest on Kalju Tammaru asendamatu – ta teab raamatute kohta tõesti peaaegu kõike. Kalju Tammaru on pikka aega juhtinud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogia töörühma, tundes muret eesti keele hea käekäigu pärast ja seistes erialaterminite loomise eest. Kalju Tammaru on ka hinnatud päevajuht seminaridel ja konverentsidel - seda nii laia silmaringi, professionaalsuse kui ka muheda huumori tõttu. Kui kasutada lauset Vilde "Pisuhännast", siis mõtlevad (ütlevad) kolleegid tema nime nähes: "Kalju Tammaru - all right!" Kui Kalju nimi on esinejate seas, võib kindel olla, et tühja juttu ei tule. Kalju Tammaru on Eesti raamatukogunduse korüfee, kes väärib igati esiletõstmist. Lugupidamisega Kristina Pai Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium tegevdirektor 55544740 ELULOOKIRJELDUS Kalju Tammaru 21. detsember 1956 Tilgu tee 15, Meriküla, Harku vald, Harjumaa [email protected] +372 5557 4009 Raamatukoguhoidja haridusega spetsialist, kes töötab erinevates raamatukogudes alates 1979. aastast. Hariduskäik 1975-1979 E. Vilde nim Tallinna Pedagoogiline Instituut, kultuuri- teaduskond, raamatukogunduse ja bibliograafia eriala kõrgema kvalifikatsiooniga raamatukoguhoidja-biblio- graaf 1969-1975 Tallinna 2. Keskkool ( Tallinna Reaalkool) 1965-1969 Ranna Algkool Täienduskoolitused Osalenud erinevatel erineva kestusega täienduskoolitustel Eestis, Venemaa, USA-s, Rootsis, Soomes jm. Osalenud koolitajana erinevatel koolitustel. Töökogemus 1996- ….. Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja 1989-1996 Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor 1984-1989 Eesti NSV Riikliku Raamatupalati direktor 1979-1984 Fr. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu teadusosakonna juhataja asetäitja, vanem- raamatukoguhoidja Erialane tegevus 1988-… Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, aseesimees, erinevate töögruppide ja komisjonide liige 2003-…… ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees 1982-2015 Kultuuriministeeriumi erinevate töögruppide ja komisjonide liige 2002 Haridus- ja teadusministeeriumi teadusraamatu- kogude Nõukogu liige ( Kultuuriministeeriumi esindaja) 1990-2015 Rahvusvahelise Raamatukoguühingute- ja insti- tutsioonide Liidu (IFLA) erinevate komisjonide ja töörühmade liige 1998-2002 Euroopa projektide CECUP ja CELIP juhtkomitee liige 1982-2015 osalenud erinevate Eesti ja rahvusvaheliste konverentside korraldamisel ja läbiviimisel Kuulun Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingusse ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi.