Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide (edaspidi kollektiiv) juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (edaspidi juhendaja) tööjõukulu toetuse (edaspidi toetus) määramise tingimused, sealhulgas nõuded kollektiivile ja juhendajale, kollektiivi juhendamise tasule ning toetuse suurus, selle jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord. § 2. Toetuse eesmärk (1) Toetuse eesmärk on toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate tööjõukulude katmisel. (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu ja sotsiaalsed garantiid ning laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus. § 3. Toetuse määramine, jaotamine ja tagasinõudmine Toetust määrab, jaotab ja nõuab tagasi Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). § 4. Nõuded kollektiivile toetuse saamiseks (1) Kollektiiv on Eestis alaliselt, regulaarselt ja planeeritult tegutsev ning iseseisvalt esinev koor, rahvatantsurühm, rahvamuusikakollektiiv, puhkpilli-, sümfoonia-, sümfoniett- või keelpilliorkester, kes on osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol. (2) Kollektiiv on tegutsenud vähemalt ühe hooaja. Kui tema tegutsemise ajal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üritust toimunud, on kollektiivil hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava. (3) Kollektiivi koosseis vastab järgmistele miinimumnõuetele: 1) kooris on vähemalt 16 liiget; 2) rahvatantsurühmas on vähemalt 10 liiget; 3) rahvamuusikakollektiivis on vähemalt 6 liiget (sealhulgas 4 viisipilli); 4) puhkpilliorkestris on vähemalt 8 liiget; 5) sümfoonia- või sümfoniettorkestris ning keelpilliorkestris on vähemalt 12 liiget. (4) Kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi ühes nädalas või 24 kontakttundi kolmekuulise perioodi jooksul. Kontakttund on tööaeg, millal kollektiivi juhendaja teeb kollektiiviga proovi. Üks kontakttund kestab 45 minutit. (5) Kollektiivil on töölepingu alusel töötav juhendaja, kes vastab käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele ja kellele makstakse töötasu antud kollektiivi juhendamise eest vähemalt käesoleva määruse § 6 lõikes 1 toodud määras. (6) Toetust saab taotleda juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus või Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kool, kellel on kollektiivi juhendajaga kehtiv tööleping (edaspidi taotleja). (7) Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (8) Taotleja peab olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. (9) Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise ning 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga riiklikku maksuvõlga (sealhulgas maksevõlga) ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas määruses loetakse riikliku maksu võlaks tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. (10) Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla. (11) Taotleja teeb toetuse andjaga koostööd, esitades toetuse andja nõudmisel kõik taotluse menetlemiseks ja hilisemaks toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed. § 5. Nõuded juhendajale toetuse saamiseks (1) Juhendaja on kollektiivi juhendamisega vahetult seotud isik: 1) koorijuht; 2) rahvatantsurühma juhendaja; 3) rahvamuusikakollektiivi juhendaja; 4) puhkpilliorkestri juht; 5) sümfooniaorkestri või sümfoniettorkestri juht; 6) keelpilliorkestri juht. (2) Koorijuhil on koorijuhi kutse, puhkpilliorkestri juhil on puhkpilliorkestri juhi kutse ja rahvatantsurühma juhendajal on tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses. (3) Rahvamuusikakollektiivi juhendaja, sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri juht vastab kollektiivi liigile vastava katusorganisatsiooni esitatud nõuetele. (4) Juhendajaga on sõlmitud tööleping vähemalt taotletava toetuse perioodiks (kalendriaastaks). Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. (5) Kui taotletava toetuse perioodi kestel juhendajaga sõlmitud tööleping lõpetatakse, peab uue juhendaja tööleping olema sõlmitud vähemalt ülejäänud toetuse perioodiks. § 6. Kollektiivi juhendamise tasu ja toetuse suurus (1) Toetust makstakse juhul, kui taotleja maksab taotletava toetuse perioodil juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimuse täitmisel eraldatakse toetust kuni 50% ulatuses sellele juhendajale kollektiivi juhendamise eest makstavast kontakttunni tasust, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kuid ühe kontakttunni eest mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kontakttunni kahekordne maksumus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (3) Juhendaja tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, arvestatakse puhkusetasu töölepingu järgi kuni 56 kalendripäeva eest aastas. (4) Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab kinnitatud eelarvega võrdseks. § 7. Eelarve kinnitamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlus toetuse saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse toetuse andjale e-keskkonna kaudu ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini. (3) Taotluste esitamisest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (4) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. (5) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (6) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 8. Taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid (1) Taotlus esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andja vormil. Taotluses esitatakse järgmine teave ja dokumendid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) kollektiivi liik; 3) andmed käesoleva määruse § 4 lõikes 1 toodud üritusel osalemise kohta; 4) kollektiivi tegutsemise aeg; 5) käesoleva määruse § 4 lõikes 2 toodud juhul kollektiivi hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava; 6) kollektiivi liikmete arv; 7) kollektiivi kontakttundide toimumise aeg; 8) juhendaja nimi ja ametinimetus; 9) andmed juhendaja kutse kohta või valdkonna katusorganisatsiooni kinnitus juhendaja nõuetele vastavuse kohta; 10) juhendaja töölepingu kestus ja ühe kalendriaasta kontakttundide arv; 11) ühe kontakttunni maksumus (brutotasuna); 12) taotletava toetuse suurus kalendriaasta kohta; 13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus ja töötasu maksmine juhendajale kollektiivi juhendamise eest vähemalt käesoleva määruse § 6 lõikes 1 toodud määras; 14) väljavõte töötamise registrist; 15) kinnitused käesoleva määruse § 4 lõigetes 7–10 sätestatud tingimuste kohta; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. (2) Ühes taotluses esitatakse andmed ühe juhendaja kohta. § 9. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja või toetuse saamisega seotud kollektiiv või juhendaja ei vasta käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mis ajaks taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudused kõrvaldatakse, loetakse puudustega seotud nõue täidetuks. (5) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud nõuded. (6) Toetuse andja võib taotluste menetlemiseks kaasata vastava valdkonna eksperte. § 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ning taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või toetuse saamisega seotud kollektiiv või juhendaja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 või §-s 8 sätestatud või teistele määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (4) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 11. Toetuse maksmine (1) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks. (2) Toetuse andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeval maksta juhendaja kohta, kelle nõutav kutse või katusorganisatsiooni kinnituskiri kvartali kestel aegub, toetuse välja osaliselt ja ülejäänu kümne tööpäeva jooksul pärast kutse uuendamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui: 1) toetuse saajal on käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud; 2) toetuse saaja ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tulenevat kohustust või 3) toetuse saaja ei ole tähtajaks täitnud käesoleva määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul tehakse toetuse väljamakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui toetuse saaja on toetuse andjat võla tasumisest teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 järgi. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel määrab toetuse andja toetuse saajale täiendava tähtaja käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks või käesoleva määruse § 16 kohase tagasimaksunõude täitmiseks. Tähtaegsel kohustuse täitmisel või tagasimaksunõude rahuldamisel makstakse kvartaalne toetusosa välja täies ulatuses. § 12. Andmete kvartaalne kinnitamine ja muudatustest teavitamine (1) Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks. (2) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. (3) Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 esitatud nõuetele. § 13. Toetuse kasutamise kontroll (1) Toetuse andja: 1) kontrollib kollektiivi ja juhendaja vastavust käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 esitatud nõuetele; 2) teeb vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses esitatud juhendamise töö reaalse toimumise üle. (2) Kui kontrolli käigus tuvastatakse käesoleva määruse nõuete rikkumine, teeb toetuse andja toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse käesoleva määruse §-de 14 ja 16 järgi. Otsus edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 14. Toetuse suuruse muutmine (1) Kui toetuse saaja ei vasta käesoleva määruse § 4 lõikes 8 sätestatud nõudele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuete täitmise tähtpäevast toetusperioodi lõpuni. (2) Kui toetuse saajal on käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva ja võla tasumise vahele. (3) Kui toetuse saaja ei täida toetuse andja korduvast nõudmisest hoolimata käesoleva määruse § 4 lõikes 11 sätestatud kohustust, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb toetuse andja määratud kohustuse täitmise tähtpäeva ja kohustuse täitmise vahele. (4) Kui toetuse saamisega seotud juhendaja ei vasta käesoleva määruse §-s 5 ja § 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele. (5) Kui toetuse saamisega seotud kollektiiv ei vasta käesoleva määruse § 4 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele. (6) Kui toetuse saaja ei ole tasunud vähemalt makstava toetuse suuruse ja käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud kohustuse summale vastavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid juhendajate kohta, kelle tööjõukulude katteks toetus anti, vähendatakse määratud toetust tasumata jäetud maksude ja maksete järgi. (7) Käesoleva määruse § 5 lõikes 5 toodud juhul makstakse toetuse saajale toetust uue juhendaja eest käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud korras, kuid mitte rohkem kui taotlusperioodiks algul määratud summa. (8) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tulenevat kohustust või käesoleva määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet käesoleva määruse § 11 lõike 5 kohaselt määratud täiendava tähtaja jooksul, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb käesoleva määruse § 12 lõikest 1 tuleneva kohustuse puhul samas lõikes nimetatud tähtpäeva või käesoleva määruse § 16 kohase tagasimaksunõude puhul toetuse andja määratud tähtpäeva ning kohustuse täitmise või tagasimaksunõude rahuldamise vahele. (9) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 12 lõikest 2 tulenevat kohustust, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb andmete muutumise ja andmete parandamise vahele. (10) Kui toetuse saajale määratud toetust on käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel vähendatud, võib seda andmete muutumisel taas suurendada, kuid mitte rohkem kui toetusperioodiks algul määratud summani, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3, 8 ja 9 alusel otsustatud vähendamised. § 15. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. (2) Aruanne peab sisaldama tõendeid tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest. (3) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. (4) Toetuse andja menetleb aruannet 60 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. § 16. Toetuse tagasimaksmine Toetuse vähendamisel käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–9 sätestatud alustel nõuab toetuse andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi. § 17. Rakendussätted (1) Toetuse taotlemisel 2021. aasta eest on kaks taotlusvooru: 1) esimene taotluste esitamise periood on 1. märts kuni 31. märts 2021; 2) teine taotluste esitamise periood on 1. august kuni 31. august 2021. (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 2021. aasta eest teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor esimese taotlusvooru kohta 25. maiks ja teise taotlusvooru kohta 25. oktoobriks. (3) Toetus esimese taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (4) Toetus teise taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele, kuid seda ei määrata rohkem kui alates 1. aprillist 2021. (5) Toetuse väljamaksed esimese taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 20. juuniks ja 20. oktoobriks. Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 2021. aasta 30. septembriks. (6) Toetuse väljamaksed teise taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 10. novembriks. (7) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. (8) Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama käesoleva määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 esitatud nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kuigi üleriigilise laulu- ja tantsupeo vastu on väga suur huvi, puudub siiani süsteemne lähenemine pidude liikumise elujõulisuse tagamiseks. Laulu- ja tantsupeo liikumine tugineb seniajani suuresti juhendajate pühendumusele, mida sageli paraku piisavalt ei väärtustata. Noori kutse ei motiveeri, üle poole juhendajatest hakkavad lähiaastatel pensionile suunduma ning kollektiivid ei ole jätkusuutlikud. Juhendajate kehvale materiaalsele kindlustatusele on juhendajate esindusorganisatsioonid aastaid riigi tähelepanu juhtinud. Olukorra täpseks kaardistamiseks tegid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mõttekoja Praxis abiga ning Kultuuriministeeriumi toetusel uuringu, et saada ülevaade kollektiivide ja kollektiivijuhtide reaalsest majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsetest garantiidest. Uuringu tulemusi esitleti 30. septembril 2019. Kinnitust leidis tõsiasi, et kollektiivide juhendajad on sageli alatasustatud ning neil ei ole võimalik põhitööna juhendamisele keskenduda isegi siis, kui selleks on soov ja vajalik ettevalmistus. Uuringu kokkuvõte ütleb muu hulgas järgmist:  juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%;  kollektiivi juhendamine on kõrvaltöö 90% juhendajatest (Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%) hoolimata sellest, et 55% on olemas erialane kõrgharidus. Eesti keskmise palga saamiseks peaksid naised juhendama keskmiselt 10 kollektiivi, mehed 6,5. Need andmed näitavad, et juhendamisele kui põhitööle ei ole võimalik keskenduda, isegi kui selleks on huvi olemas;  kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot (neto) keskmiselt 18 töötunni eest kuus;  juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse suuresti võlaõiguslikke lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%)1, ei ole tagatud juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu. 1 Töölepingute osakaal on 62% (sellest 40% on tähtajatud ja 22% tähtajalised). 1 Kultuuriministeerium palus laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonidel teha oma ettepanek selle kohta, milline võiks välja näha riigipoolne toetusmeede, et laulu- ja tantsupeoliikumise kestlikkus säilitada. Ülesande täitmiseks moodustasid esindusorganisatsioonid töögrupi, kuhu kuulusid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Koorijuhtide Liidu ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu esindajad. Töögrupp esitas Kultuuriministeeriumile põhjaliku laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme ettepaneku, mille koostamisel võeti eeskujuks spordivaldkonnas edukalt toimiv treenerite tööjõukulude toetuse süsteem. Kultuuriministeerium toetas ettepanekus toodut ja see oli alus valitsuskabineti memo väljatöötamisel. Laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme eesmärgid ja põhimõtted kiideti heaks valitsuskabineti 6. augusti 2020 nõupidamisel. Rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse ettepanek lähtub kultuuripoliitika põhialustest aastani 2020 ja valitsuse tegevusprogrammist, et tagada Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni ning rahvakultuuri jätkumine. Toetuse eesmärk on, et rahvakultuuri kollektiivi juhendajale on tagatud stabiilne sissetulek, mis on võrdne riigi kultuuritöötaja palgaga. Muudatus mõjutab otseselt ligikaudu 2000 juhendajat ja 100 000 rahvakultuuri harrastajat üle Eesti. Kaudselt mõjutab laulu- ja tantsupidude traditsioon kõiki Eesti elanikke ja külalisi. Toetusmeetme suurus on 2021. aastal koos menetluskuludega 2,7 miljonit eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (eino.pedanik@kul,ee, 628 2227), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], 628 2231), finantsosakonna finantsnõunik Siiri Saarmann ([email protected], 628 2243), Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar ning Eesti Kooriühingu, Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud valdkonna esindusorganisatsioonide töögrupi ettepanek laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme kohta. Ettepanekus toodud selgitusi on kasutatud selles seletuskirjas. Eelnõu koosneb 17 paragrahvist. 2 Eelnõu § 1 määratleb määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate harrastuskollektiivide (edaspidi kollektiiv) juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (edaspidi juhendaja) tööjõukulu toetuse (edaspidi toetus) määramise tingimused, sh nõuded kollektiivile ja juhendajale, kollektiivi juhendamise tasule ning toetuse suurus, selle jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord. Määruse väljatöötamisel on eeskujuks võetud kultuuriministri 26. novembri 2014 määrusega nr 9 kehtestatud „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“2. Eelnõu § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate tööjõukulude katmisel. Toetuse andmise tulemusena on tagatud juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu, sotsiaalsed garantiid ning laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus (eelnõu § 2). Toetusprogrammi eesmärk on laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkuse tagamine, sest see loob tööandjatele võimaluse taotleda toetust juhendajate töötasu tõstmiseks. Toetuse andmise soovitud tulemus on olukord, kus võimalikult paljudele juhendajatele on tagatud senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See võimaldab omakorda suuremal hulgal juhendajatel keskenduda juhendamisele kui põhitööle ja tagada laiemas mõttes professionaalide pealekasv. Määruse § 3 kohaselt täidab toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise ülesannet Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). Eesti Rahvakultuuri Keskus oli ka COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusmeetme menetleja3. Eelnõu § 4 sätestab nõuded kollektiivile toetuse saamiseks. Nõuded kollektiividele on suuresti üle võetud laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetuste programmist4 (rakendaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) ja selle alusel igal aastal välja antud dokumendist5, mis sätestab programmi tingimused. Lõike 1 kohaselt on kollektiiv Eestis alaliselt ja regulaarselt ning planeeritult tegutsev ja iseseisvalt esinev koor, rahvatantsurühm, rahvamuusikakollektiiv, puhkpilli-, sümfoonia-, sümfoniett- või 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052020021 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020013 4 https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/LTP-TTP-KINNITATUD-STATUUT-mai-2012.pdf 5 http://errs.ee/public/LTP_tegevustoetuste_programmi_tingimused_2019_2020_3.pdf 3 keelpilliorkester, kes on osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol. Toetussüsteem on loodud vaid sellistele Eestis alaliselt tegutsevatele kollektiividele, kes tegutsevad järjepidevalt ja stabiilselt. Kollektiiv tegeleb põhitegevusena repertuaari õppimise ja selle esitamisega. Laulu- ja tantsupidu hõlmab traditsiooniliselt Eesti üldlaulu- ja tantsupidu ning Eesti noorte laulu- ja tantsupidu. Eestis toimub kümne aasta jooksul neli üleriigilist laulu- ja tantsupidu: - kümnendi 2. ja 7. aastal noorte laulu- ja tantsupidu; - kümnendi 4. ja 9. aastal üldlaulu- ja -tantsupidu. Toetuse saamiseks peab kollektiiv olema osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis. Noortekollektiivide jaoks on selleks osalemine toetuse taotlemisele eelnenud noorte laulu- ja tantsupeol või selle ettevalmistusprotsessis ning täiskasvanute kollektiivide jaoks osalemine toetuse taotlemisele eelnenud üldlaulu- ja tantsupeol või selle ettevalmistusprotsessis. Ettevalmistusprotsessis osalemine tähendab, et kollektiiv on osalenud vähemalt ühes laulu- või tantsupeo eelproovis. See näitab, et kollektiiv on avaldanud soovi ning teinud pingutusi, et laulu- ja tantsupeol osaleda. Lisaks eelnimetatud pidudele on kollektiivil võimalus osaleda teistel laulu- ja tantsupeoprotsessi toetavatel valdkondlikel sündmustel, nagu maakondlikud laulu- või tantsupeod või laulupäevad (nt Järvamaa laulupidu, Harjumaa laulupidu), regionaalsed või piirkondlikku eripära kandvad laulu- ja tantsupeod (nt Uma pido, Mulgi pidu, Peipsi-äärsete maakondade laulupidu, Kagu-Eesti tantsupidu), valdkondlikud liigipeod (nt segakooride laulupäev, mees- ja poistekooride laulupäev, laste laulupidu Luunjas, Meeste tantsupidu, Naiste tantsupidu, Pillipidu). Sellistel pidudel osalemist saab tõendada korraldaja väljastatud osalejate nimekirja, sertifikaadi, diplomiga vms. Lõike 2 kohaselt on kollektiiv tegutsenud vähemalt ühe hooaja. Hooaja all mõistetakse perioodi septembrist või oktoobrist mai või juunini. Kui kollektiivi tegutsemise ajal ei ole lõikes 1 sätestatud üritust toimunud, on vastaval kollektiivil hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava ja see esitatakse toetuse taotlemisel taotluse juurde. Lõige 3 sätestab miinimumnõuded kollektiivide koosseisudele. Kollektiiv koosneb liikmetest ning igale kollektiivi liigile on määratud minimaalne liikmete arv, millele kollektiiv peab vastama, et tegemist oleks elujõulise kooslusega, kes saaks laulu- ja tantsupeoliikumisse panustada. Lõikes 4 sätestatakse kollektiivi proovitegevusele miinimumaeg, mis peab olema saavutatud, et toetuse saamiseks kvalifitseeruda. Kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi (tööaeg, millal kollektiivi juhendaja teeb kollektiiviga proovi) ühes nädalas või 24 kontakttundi kolmekuulise perioodi jooksul. Ühe kontakttunni pikkus on 45 minutit, mis teeb kollektiivi miinimumtööajaks (kumulatiivselt proovidele kulunud aeg) ühes nädalas 90 minutit. Väiksema töökoormusega tegutsev kollektiiv kvalifitseerimistingimustele ei vasta. Kaks kontakttundi nädalas on minimaalne aeg, et oleks võimalik elujõuliselt tegutseda ning laulu- ja tantsupeoliikumisse panustada. Tavaliselt töötavad kollektiivid vähemalt 120 minutit ehk 2,5 kontakttundi ühes nädalas. 4 Võimalus on jäetud ka sellistele kollektiividele, kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse näiteks kaks korda kuus ning tööaeg on korraga selle võrra pikem. Seega on üldiseks kriteeriumiks, et kvalifitseerimistingimustele vastab kollektiiv, mis töötab 24 kontakttundi ehk 18 astronoomilist tundi kolmekuulise perioodi jooksul. Lõike 5 kohaselt peab kollektiivi juhendajaga olema sõlmitud tööleping. Samamoodi on kehtestatud ka treenerite toetusmeetmes. Töölepingu alusel töötamine tagab juhendajale vähemalt kord kuus töötasu maksmise, õiguse iga-aastasele puhkusele ja muud sotsiaalsed garantiid, mistõttu on põhjendatud eelistada toetuse määramisel tööandjaid, kes on valmis omalt poolt seda kõike pakkuma. Töölepingute sõlmimine juhendajatega annab juhendaja erialale eelduslikult ka kindlama positsiooni ühiskonnas, mis on ameti väärtustamiseks laiemaltki oluline. Lõike 6 kohaselt saab toetust taotleda juriidiline isik (nii eraõiguslik kui ka avalik-õiguslik, nt kohaliku omavalitsuse üksus või Tartu Ülikool) või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus (nt munitsipaalkool, huvikool, rahvamaja) või Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kool, kellel on kollektiivi juhendajaga kehtiv tööleping (edaspidi taotleja) Tavaliselt tegutsevad kollektiivid mittetulundusühingutena või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse all (nt rahvamajad, külaseltsid, koolid, huvikoolid). Toetust ei saa selle sätte kohaselt küsida valitsusasutused ja riigiasutused. Erandiks on riigigümnaasiumid (Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigikoolid), mille koosseisus tegutsevate kollektiivijuhtidele palgatoetuse osaliseks kompenseerimiseks on võimalik toetust taotleda. On väga oluline, et riigigümnaasiumites tegutseksid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid ning seetõttu on tähtis juhendamist ka toetada. Seega, toetuse taotleja ja toetuse saaja on juhendaja tööandja, kes on otsene toetuse saaja. Toetus ise on sihtotstarbeline ehk seda saab tööandja kasutada vaid juhendajale töötasu maksmiseks. Lõigete 9–10 eesmärk on eraldada toetust vaid nendele juriidilistele isikutele, kellel ei ole riiklikke võlgnevusi ning kes on eelmise aasta majandusaasta aruande õigel ajal esitanud. Selle nõudega kindlustatakse, et toetussummat ei saaks isikud, kellel on finantsdistsipliiniga probleeme. Samuti suunab see toetuse sihtgrupiks olevaid organisatsioone oma administratiivseid kohustusi korrektselt täitma. Sarnane reegel on ka treenerite tööjõukulude toetusprogrammis. Eelnõu § 5 sätestab nõuded juhendajale toetuse saamiseks. Kollektiivi juhendaja peab omama erialast kutset, mis vastab selle kollektiivi liigile, keda ta juhendab. § 5 lõike 2 kohaselt on koorijuhil koorijuhi kutse, puhkpilliorkestri juhil on puhkpilliorkestri juhi kutse ja rahvatantsurühma juhendajal on tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses. 5 Kutsestandard on praegu kehtestatud koorijuhtidel, tantsuspetsialistidel ja puhkpilliorkestri juhtidel6. Erialadel, millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid millele vastavat liiki kollektiiv laulu- ja tantsupeoliikumises osaleb, tõendab toetuse saamiseks vastavust vastava eriala katusorganisatsioon. Praegu on nendeks sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri dirigendid, keda koondav erialaliit on Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, ning rahvamuusikakollektiivide juhendajad, keda koondab erialaliit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Kutsetunnistuse või katusorganisatsiooni kinnituskirjaga kutsestandardi puudumisel tagatakse kontroll, et juhendajal on piisav ettevalmistus erialase töö tegemiseks. Toetusmeetmega ei piirata toetuse eraldamist kutsetunnistuse taseme põhiselt, st kutsetunnistuse konkreetne tase ei ole toetuse määramisel oluline. Lõike 4 kohaselt peab juhendajaga olema sõlmitud tööleping vähemalt taotletava toetuse perioodiks (kalendriaastaks). Eesmärk on ühelt poolt soodustada juhendajatega pikemaajaliste lepingute sõlmimist ning teiselt küljest on see tähtis toetuse jagamise loogikast lähtudes – toetust on planeeritud arvestada kalendriaasta põhiselt ja toetusmeetme korraldajal peab olema kindlus, et selleks perioodiks on kollektiivil olemas konkreetne juhendaja. Sellest tuleb ka loogika, et toetust ei ole võimalik taotleda lühemaks perioodiks kui kogu kalendriaasta. Selliseid potentsiaalseid taotlejaid, kes võiksid toetust soovida lühemaks perioodiks, tõenäoliselt ei ole ja samuti selliseid taotlejaid ei soovita, sest toetust soovitakse eraldada kollektiividele, kes tegutsevad pikka aega (ilma perspektiivita aasta möödudes (või varem) tegevus lõpetada). Juhul, kui toetusperioodi jooksul juhendaja teatud põhjusel vahetub, on võimalik võtta tööle uus juhendaja, kellega sõlmitud leping peab samuti olema tähtajaga, mis ei ole varasem, kui toetusperioodi lõppaeg (lg 5). Sarnast kohustust on rakendatud ka treenerite tööjõukulude toetusmeetmes ehk nõutud on vähemalt toetusperioodiks sõlmitud tööleping. Eeldatakse, et enamasti sõlmitakse juhendajaga tähtajatu tööleping. Juhul, kui juhendaja on tööandja juures tööl ka muude kohustuste täitmiseks (nt tööandja on kool ja juhendaja töötab ka õpetajana), on võimalik need eri tööülesanded ühes lepingus vormistada. Lõike 4 teine lause annab võimaluse sõlmida lühema tähtajaga lepinguid juhul, kui see on sõlmitud teise juhendaja (põhitöötaja) asendamiseks. Sellisel juhul peab kollektiivil olema põhitöötajaga kehtiv tööleping. Sellised asendamise perioodiks sõlmitud lepingud sõlmitakse näiteks põhitöötaja haigusperioodiks, vanemapuhkuse perioodiks või muul põhjusel põhitöötaja asendamiseks. Eelnõu § 6 sätestab juhendamise tasu ja toetuse suuruse. Tasu suuruse miinimummääraks võetakse kehtiv Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud kokkulepe kultuuritöötaja töötasu kohta. Lõike 1 kohaselt makstakse toetust juhul, kui taotleja maksab taotletava toetuse perioodil juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära (praegu 1300 eurot) ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Seega on 6 Seisuga 05.01.2021 on 102 kutsega koorijuhti, 185 tantsuspetsialisti, 31 puhkpilliorkestri juhti. 6 arvutuse kohaselt brutotöötasu ühe kontakttunni kohta 15,5 eurot, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Täiskohaga töö tähendab kollektiivi juhtimise puhul 20 kontakttundi nädalas (ehk 84 kontakttundi kuus). Kontakttund tähendab tööaega, kui juhendaja on kollektiiviga n-ö kontaktis ehk teeb kollektiiviga reaalselt tööd (proovi). Ka treenerite tööjõukulu toetusmeetmes arvestatakse tööaega kontakttundides ning täistööajaga töötamine tähendab treenerile 24 kontakttunni tegemist ühes nädalas. Kollektiivi juhendaja täistööajaks arvestatakse 20 kontakttunni tegemist ühes nädalas. See tähendab, et viiepäevase töönädala jooksul on iga päev 4 kontakttundi. Kui keskmine kollektiiv teeb nädalas ühe proovi, mille pikkus on kaks astronoomilist tundi ehk 2,7 kontakttundi, saab juhendaja kokku täiskoormuse, kui ta juhendab seitset-kaheksat (7,5) kollektiivi. Paraku ei ole sellist andmebaasi, milles oleks juhendajate töökoormused registreeritud, olemas, kuid võib siiski eeldada, et keskmiselt on ühel juhendajal kaks kuni kolm kollektiivi. See tähendab, et praegu on selle eriala põhine täistöökoormus vaid üksikutel juhendajatel (kuigi väljaõpe on selleks saadud). Lõikes 1 toodud tingimuse täitmisel eraldatakse toetust kuni 50% ulatuses sellele juhendajale kollektiivi juhendamise eest makstavast kontakttunni tasust, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kuid ühe kontakttunni eest mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kontakttunni kahekordne maksumus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Et soodustada tööandjatelt juhendajale suurema töötasu maksmist, on valdkonna ettepanek, et toetust eraldatakse alati kuni 50% töötasust (ka juhul, kui palk on kultuuritöötaja miinimumist suurem), kuid mitte rohkem, kui kahekordne kultuuritöötaja miinimumtasu. Ehk – tööandja peab maksma kontakttunni eest juhendajale vähemalt 15,5 eurot (bruto) ja tööandja saaks toetusmeetmest alati 50% tagasi, kui ta maksab kollektiivijuhendajale brutotasu vahemikus 15,5–31 eurot (bruto) kontakttunnis. Järgnevalt on esitatud selgitav tabel. Minimaalne töötasu ja toetus Töötasu ja toetus kahekordse 2020 alammäära korral Brutotasu kuus (täistööaeg) 1300 2600 Brutotasu kontakttunnis 15,5 31 Palgafond kuus 1739,4 3478,8 (täistööaeg) Palgafond kontakttunnis 20,7 41,4 Toetuse osa kontakttunni 10,3 20,7 kohta (50% palgafondist) Lõike 3 kohaselt arvestatakse juhendaja tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas. Lõikes 4 sätestatakse, et kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega. 7 Eelnõu § 7 reguleerib toetusmeetme eelarve kinnitamist ja taotluste esitamist. Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga (lg 1). Taotlus toetuse saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andjale ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini. E-keskkonnaks on Kultuuriministeeriumis kasutusel olev toetuste menetlemise infosüsteem (TMS). Eelnõu § 8 määratleb, mis on taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid. Taotlus esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andja esitatud vormil. Taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid (tuletatud §-des 4–6 toodud nõuetest): 1) üldandmed taotleja kohta; 2) kollektiivi liik; 3) andmed määruse § 4 lõikes 1 toodud üritusel osalemise kohta; 4) kollektiivi tegutsemise aeg; 5) määruse § 4 lõikes 2 toodud juhul kollektiivi hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava; 6) kollektiivi liikmete arv; 7) kollektiivi kontakttundide toimumise aeg; 8) juhendaja nimi ja ametinimetus; 9) andmed juhendaja kutse kohta või valdkonna katusorganisatsiooni kinnitus juhendaja nõuetele vastavuse kohta; 10) juhendaja töölepingu kestus ja ühe kalendriaasta kontakttundide arv; 11) ühe kontakttunni maksumus (brutotasuna); 12) taotletava toetuse suurus kalendriaasta kohta; 13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus ja töötasu maksmine juhendajale kollektiivi juhendamise eest vähemalt määruse § 6 lõikes 1 toodud määras; 14) väljavõte töötamise registrist; 15) kinnitused määruse § 4 lõigetes 7–10 sätestatud tingimuste kohta; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Ühes taotluses esitatakse andmed ühe juhendaja kohta (lg 2). Eelnõu § 9 reguleerib taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest (lg 1). Samuti reguleerib paragrahv taotluste läbi vaatamata jätmist ja puuduste kõrvaldamisega seonduvat. Toetuse andja võib taotluste menetlemiseks kaasata vastava valdkonna eksperte (lg 6). Eelnõu § 10 reguleerib taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor (lg 1). Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ning taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele (lg 2). 8 Lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui: 1) taotleja või toetuse saamisega seotud kollektiiv või juhendaja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 või §-s 8 sätestatud või teistele määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu (lg 4). Eelnõu § 11 reguleerib toetuse maksmist. Toetuste väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks (lg 1). Sarnane süsteem on ka treenerite toetusmeetmes. Lõige 3 sätestab erandid, mil väljamakset ei tehta: 1) toetuse saajal on määruse § 4 lõikes 9 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud; 2) toetuse saaja ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud määruse § 12 lõikest 1 tulenevat kohustust või 3) toetuse saaja ei ole tähtajaks täitnud määruse § 16 kohast tagasimaksunõuet. Eelnõu § 12 reguleerib andmete kvartaalset kinnitamist ja muudatustest teavitamist. Toetuse saaja kinnitab e-keskkonnas 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks taotluses esitatud andmete kehtivust (lg 1). Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (lg 2). Eelnõu § 13 reguleerib toetuse kasutamise kontrolli. Lõike 1 kohaselt toetuse andja: 1) kontrollib kollektiivi ja juhendaja vastavust käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 esitatud nõuetele; 2) teeb vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses esitatud juhendamise töö reaalse toimumise üle. Kui kontrolli käigus tuvastatakse määruse nõuete rikkumine, teeb toetuse andja toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse määruse §-de 14 ja 16 järgi. Otsus edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eelnõu § 14 reguleerib toetuse suuruse muutmist. Sätted on üle võetud toimivast treenerite toetusmeetmest. Kokkuvõtlikult on sätete mõte selles, et nende päevade võrra, mil esinevad puudujäägid, vähendatakse toetust proportsionaalselt. Eelnõu § 15 reguleerib toetuse kasutamisega seotud aruande esitamist. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse andjale aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. Lõike 2 kohaselt peab aruanne sisaldama tõendeid tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest. 9 Lõike 3 kohaselt esitatakse aruanne e-keskkonna kaudu. Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva esitamisest arvates (lg 4). Eelnõu § 16 reguleerib toetuse tagasimaksmist. Toetuse vähendamisel määruse § 14 lõigetes 1–9 sätestatud alustel nõuab toetuse andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi. Eelnõu § 17 käsitleb rakendussätteid 2021. aasta toetuse menetlemisel. Toetuse taotlemisel 2021. aasta eest on kaks taotlusvooru: 1) esimene taotluste esitamise periood on 1. märts kuni 31. märts 2021; 2) teine taotluste esitamise periood on 1. august kuni 31. august 2021. Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 2021. aasta eest 25. maiks (esimene taotlusvoor) ja 20. oktoobriks (teine taotlusvoor). Toetus esimese taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest kuupäevast arvates, mil taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele määruses nimetatud nõuetele. Teisisõnu, kui taotleja (samuti kollektiiv ja juhendaja) ja taotlus vastavad määruses toodud nõuetele 1. jaanuari 2021 seisuga 100%, saab taotleja summa tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Kui esinevad puudujäägid – näiteks juhendajal ei ole kutset ja kutse saadakse 1. veebruaril 2021 –, on võimalus toetussumma saada tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2021. Toetus teise taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2021. aasta eest sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele määruses nimetatud nõuetele, kuid seda ei määrata rohkem kui alates 1. aprillist 2021. Toetuse väljamaksed esimese taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 20. juuniks ja 20. oktoobriks. Toetuse saaja kinnitab taotluses esitatud andmete kehtivust 2021. aasta 30. septembriks (lg 5) Toetuse väljamaksed teise taotlusvooru eest 2021. aastal tehakse 10. novembriks (lg 6). Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (lg 7). Taotlusesse tehtud muudatused peavad vastama määruse §-des 4–5, § 6 lõikes 1 ja §-s 8 esitatud nõuetele (lg 8). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 10 4. Määruse mõjud Määruse mõjusid ja sihtrühma on kajastatud seletuskirja 2. peatükis. Kollektiivide toetamine, juhendajate tööhõive ja tasude tagamine kindlustab Eesti vaimse kultuuripärandi elujõulisuse. Valdkonna esindusorganisatsioonide sõnul on vaimse kultuuripärandi elujõulisus ja laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus lähitulevikus küsitav, sest juhendajate keskmine vanus on kõrge ja noorte pealekasv tagasihoidlik. Seega on riigipoolne tähelepanu ja toetus valdkonnale väga oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse eraldamisega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik kompetents. Rakendamiseks vajalikud vahendid kinnitab kultuuriminister eelarve käskkirjaga. Kaasnevad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest või olemasoleva eelarve piires. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisel on konsulteeritud valdkonna organisatsioonidega (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajaga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Märkuste tabel on lisatud seletuskirja juurde. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler 11  Ministri määruse „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ seletuskirja juurde Märkuste tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium soovib rõhutada, et toetuse Arvestatud. Teadusministeerium jagamisel tuleks tähelepanu pöörata ka teistele tantsujuhendajatele peale rahvatantsurühmade juhendajate, kuna tantsupidudel osalevad ka teiste tantsustiilide esindajad ning nende arengu eest vastutavad eelkõige nende juhendajad, olles samuti osaks laulu- ja tantsupeoliikumisest ning panustades selle jätkusuutlikkusse. Tantsuhuvialavaldkonnas on terviklikult probleemiks juhendajate vähene palk ja sotsiaalsete garantiide puudulikkus ning see ei ole spetsiifiliselt vaid rahvatantsu juhendajate seas esinev probleem. Eraldiseisvana esitame ettepanekuna ka laiemalt lugeda toetusele kvalifitseerituks juhendaja, kellel on tantsuspetsialisti kutse, mitte vaid eesti rahvatantsu spetsialiseerumisega kutse omaja. Tantsu huvialavaldkonnas loob eelnõu ettepanek olukorra, millega toetatakse kvalifitseeritud tantsujuhendajaid mitte kvalifikatsiooni vaid spetsialiseerumise järgi ning kus rahvatantsuõpetaja on tantsuvaldkonnas eri staatuses ning olenemata kutse tasemest riigi poolt toetatud. Juhendamist vajav rahvatantsu spetsialist tasemel 5 saab riikliku palgatoetust, kuid tantsuvaldkonna tipptegijate tasemel (tasemed 7, 8) selline võimalus puudub. Sellise ebakõla vähendamiseks tuleks laiendada tingimusi kõikidele tantsuspetsialisti kutse omajatele. 1  Toetuse saamiseks on nõutud rahvatantsu, koorijuhi või Ka muusikakooli õpetajal peab olema puhkpilliorkestri juhi kutse. Rahvamuusikakollektiivi nõutud kutse või ta peab vastama juhendaja, sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri juht peab katusorganisatsiooni esitatud nõuetele vastama aga katusorganisatsiooni esitatud nõuetele vastavalt vastavalt eelnõu § 5 lõikele 3. eelnõu § 5 lõikele 3. Seletuskirjas on välja toodud, et erialadel, millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid millele vastavat liiki kollektiiv osaleb laulu- ja tantsupeoliikumises, tõendab toetuse saamiseks vastavust vastava eriala katusorganisatsioon. Kas antud säte (eelnõu § 5 lg 3) võimaldab toetust ka muusikakoolide õpetajatele, kes võivad muuhulgas olla ka näiteks muusikakoolis koori või orkestri juhendajad, kuid kellel vastavat kutsestandardit ei ole? Näeme, et muusikaõpetaja haridusega koori- ja orkestrijuhendajad muusikakoolides on samuti olulised laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkuse hoidjad, kelle panus on samuti palga ja sotsiaalsete garantiide võrdluses alaväärtustatud. Arvestades, et laulu- ja tantsupeo juhendajatest oli Kultuuriministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi küsitletutest vaid 17% muusika- või tantsuvaldkonna kutse omandanud, tuleks meetme tulemuslikkuseks sihtgrupi ringi laiendada ka nendeni, kes kutset omamata panustavad meetme eesmärkide saavutamisse. 2. Rahandusministeerium 1. Seletuskirjast tulenevalt tegutsevad reeglina laulu- ja Täpsed andmed puuduvad, eelkõige on tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid tegemist siiski eraldiseisvate mittetulundusühingutena (edaspidi MTÜ) või tegutsetakse eraõiguslike isikutega (mitte KOV kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ametiasutuse hallatava asutatud isikutega). asutuse all. Palume seletuskirjas täpsustada, kas MTÜ-na tegutsevad kollektiivid on reeglina KOVide asutatud või tegutsevad eraldiseisvalt eraõiguslikena kollektiivi liikmete poolt asutatuna. Lisaks palume panna arvulised näited, kui palju 2 kollektiive on seotud KOVide allasutuste või KOVide asutatud MTÜ-dega. 2. Seletuskirjas on öeldud, et kollektiivide juhtide puhul Täpsustatud seletuskirja. Töölepinguid kasutatakse võlaõiguslikke lepinguid 32% juhtudel ja on 62% (sellest 40 % tähtajatud ja 22 % töölepinguid 22% juhtudel. Kuidas on töösuhe korraldatud tähtajalised), 32% võlaõiguslikud ülejäänud 46% juhtudest? lepingud, 4% FIEd, OÜd, 2% stipendiumilepingud. 3. Seletuskirjas on märgitud, et asjaomaseid kollektiivide juhte Praxise uuringu tulemusel on tüüpiliselt on ca 2000. 90% kollektiivide juhendajatest on see kõrvaltöö. kollektiivi juhendamine kõrvaltöö – ligi Kas 10% põhitööd tegevatel juhendajatel on kõik sotsiaalsed 90% juhendajatest ütleb, et neil on lisaks garantiid tagatud ja kas kõrvaltööd tegevatele juhendajatele on kollektiivi juhendamisele veel mõni mingis osas sotsiaalsed garantiid tagatud? Kas KOVide töökoht. Loodame, et määrusega loodav hallatavate asutuste all tegutsevate kollektiivide puhul on oma meede aitab vähendada kõrvaltööna töötajast juhendajale põhitöökohal sotsiaalsed garantiid kollektiivi juhendamist ning aitab tagada taganud? KOV avaliku õigusliku isikuna peab lepingute juhendajate jätkusuutlikkust. sõlmimisel lähtuma seadustest ja kõik maksud tasuma. Või KOV allasutuste all tegutsevate kollektiivide juhendajate puhul on probleemiks mittekonkurentsivõimeline palk? Kuna meetme eesmärk on juhendajatele palgatoetusega väärilise palga maksmine ja sotsiaalsete garantiide tagamine, siis palume teha ka analüüs kui paljudel juhtudel on sellised tingimused juba tagatud ja kui paljudel juhtudel mitte. 4. Kui riik sekkub toetusmeetmega kohaliku elu korraldamisse, Mitte arvestatud. Tõenäosus on pigem, et siis reeglina KOV võtab sellest valdkonnast oma eelarve raha KOVid pingutavad, et jõuda nõutud 15,5 vähemaks. Kui pool kollektiivi juhendaja palgast tuleb riigilt, euro tasemele, mitte ei hakka makstavat võib KOV seni oma eelarvest panustatud osa vähendada. tasu vähendama. Palume analüüsida, kui suure protsendi meetme eesmärgiks olevast juhendaja palgamäärast 15,5 eurot per kontaktund 3  KOVid keskmisena juba ära katavad. Valdkonna arendamisel oleks mõistlik võtta eesmärgiks, et KOVid suurendaksid panust kultuuri valdkonna rahastamisel, selle asemel, et anda KOVidele hea ettekääne oma raha asendada riigilt tuleva toetusega. Seega KOVide puhul peaks kohustuslik omaosalus olema eeldatavasti suurem kui 50% eesmärgiks olevast palgamäärast. 5. Taotluste esitamise protseduur on väga bürokraatlik. Kas Teadmiseks võetud. Hetkel sellist riigi riiklikes infosüsteemides ei ole kirjas infot kollektiivide kohta? andmebaasi ei ole, kust saaks andmed Kui üleriigilist infosüsteemi ei ole kollektiivide kohta, siis võiks üle võtta. teatud püsivama iseloomuga infot küsida pigem ühekordselt ja paluda uuesti esitada andmeid nende muutumisel. Tõenäoliselt töölepingute kohta peab infot küsima taotlejatelt. 6. Määrusest ei selgu, kas on võimalik ka olukord, kus Reguleeritud määruse § 6 lõikes 4: Kui abikõlblikke taotlusi on rohkem kui eelarve toetada lubab ning koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, kuidas sellel juhul valitakse toetuse saajad taotlejate hulgast. § vähendatakse kõikide taotlejate toetust 10 kohaselt on üheks taotluse rahuldamata jätmise aluseks võrdselt teatud protsendi võrra, kuni mittenõustumine osalise rahastamise otsusega, kuid puudub taotlejatele eraldatav summa saab selgitus, mis juhtudel tehakse ettepanek osaliseks kinnitatud eelarvega võrdseks. rahastamiseks. Palume määruse eelnõu seletuskirja punkti 5 lisada lause: Arvestatud, seletuskirja täiendatud. „Kaasnevad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest või olemasoleva eelarve piires.“ 3. Eesti Linnade ja 1. Määruse eelnõu § 4 lg 8 kohaselt peab taotleja olema Kui majandusaasta aruande esitamise Valdade Liit esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud kohtustust ei ole, siis ei kuulu määruses korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja toodud nõue rakendamisele. sihtasutuste registrile. Olukorras, kus toetuse taotlejaks on 4 kohaliku omavalitsuse ametiasutus või hallatav asutus, ei ole võimalik nõuet täita, sest neil puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus. 2. Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. Teadmiseks võetud. VÕS lepinguid ei jaanuaril 2021. Teeme ettepaneku kaaluda erandi tegemist võimaldata, aga sisse on toodud ka teine 2021. aasta osas ning võimaldada toetust taotleda ka juhul, kui taotlusvoor, mis võimaldab pikema juhendajaga on sõlmitud leping võlaõigusseaduse alusel. Valla perioodi jooksul lepingud vastavusse või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate viia määruses toodud nõuetega. koosseisu kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Rakendussäte 2021. aasta kohta annab toetuse taotlejale võimaluse vajadusel planeerida eelarvesse vajalikud vahendid ning teha asutuse struktuuris muudatused. 3. Soovime juhtida tähelepanu määruse eelnõu § 6 lõikele 4, Teadmiseks võetud. Paraku vastav risk mis võib tööandjale kaasa tuua kulud, mida ei ole eelarvesse jääb. planeeritud. 4. Teeme ettepaneku seletuskirja täpsustada selgitusega, miks Teadmiseks võetud. Kontakttunni on arvestuse aluseks võetud kontakttunni maksumus ning kas maksumuse ettepanek tuli on võimalik vältida tööandjate lisatööd toetuse taotlemisel, kui katusorganisatsioonidelt (Eesti Laulu- ja üks ja sama juhendaja on töölepinguga tööl nt kahes linna Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti asutuses. Kohalike omavalitsuste huvikoolides ja koolides on Rahvatantsu ja palgal töötajad, kelle tööleping hõlmab nii tema põhitööd kui ka Rahvamuusika Selts, Eesti Koorijuhtide laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate õpilaste kollektiivi Liit, Eesti Muusikaõpetajate Liit) ja seda juhendamist. Täpsustamist vajaks kuidas sellisel juhul arvestada on kajastatud seletuskirjas. Selline kontakttunni hinne juhendamise eest. töötasu arvestamise alus on kõige selgem antud kontekstis. 5. Ühtlasi märgime, et meile tagasiside korras liidu liikmetelt Teadmiseks võetud. Kui kollektiiv laekunud arvamuste hulgas soovitakse juhtida tähelepanu ka soovib osaleda laulu- ja tantsupeo võimalikele probleemidele, mis võivad tõstatuda eelnõukohase protsessis ja saada toetust määruse määruse rakendamisel eelkõige täiskasvanud alusel, eeldame kollektiivi tegevuses harrastuskollektiivide puhul. Kollektiivil võib olla oma kindel teatud järjepidevust ja regulaarsust. 5 juhatus, mis ei kavanda mitte ainult repertuaariga seonduvat, vaid organiseerib seltsi tegevust (laululaagreid, esinemisi nii kodus kui välismaal). Kollektiiv on oma olemuses vabaühendus, kelle liikmete ühine huvi on neid kokku toonud ja hoiab neid ühtses harrastuskollektiivis. Vaid erandkorras on kollektiivi eest vastutav selle juht ainuisikuliselt. Seega on tavapärane, et kollektiivi juhi taandumisel, või ka siis, kui kollektiiv leiab, et juhti peaks vahetama, toimub see juhatuse ja kollektiivi nõusolekul. Samuti on selge, et kui kollektiivi liikmed otsustavad mitte enam kokku tulla, pole ka juhendajal midagi ilma kollektiivita teha. Praktika näitab ka seda, et kollektiiv ise otsustab, kas läheb suvepuhkusele mais või juunis ning kas hakkab koos käima septembris või oktoobris, samuti seda, kes on nende juhendaja. Samuti pole välistatud, et peale pingelist perioodi tehakse ka hooaja keskel pikem paus ja kollektiivi tegevus tervikuna võib mõnel hooajal olla intensiivsem või ka märksa väiksem. Kuna kollektiivi tööperiood on ebaregulaarne ja sõltub kollektiivi tahtest, siis töölepingu tingimuste täitmine ja järelevalve katusorganisatsiooni poolt võib osutuda keeruliseks. 6