Taotlus riigipreemiale

Saatja: Kadriann Kalamees <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 13:18 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Kultuuripreemia taotlus Ilma Adamson Manused: Eesti-Vabariigi-kultuuri-elutööpreemia-kandidaat-Ilma-Adamson_2021.asice; ETTL_toetuskiri_Ilma Adamson_08.01.2021.docx.asice; Ilma Adamson_ CV.pdf; kultuuripreemia_taotlusvorm_Ilma Adamson_2021.asice Tere, Tantsuansambel Sõprus koos Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liiduga esitavad Ilma Adamsoni Kultuuripreemia kandidaadiks. Parimat, Kadriann Kalamees Tantsuansambel Sõprus Juhatuse liige Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaat Ilma Adamson Tantsuansambel Sõprus ja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit esitab pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks tunnustatud tantsuõpetaja, rahvakunstniku, tantsulooja, tantsupidude üldjuhi, rahvatantsu seeniorjuhtide klubi Kullaterad eestvedaja, omanimelise tantsukooli asutaja ja tegevpedagoogi, aasta kodaniku 2014 Ilma Adamsoni. TANTSUÕPETAJA Ilma Adamson (24.06.1934) on Eesti tuntuim ja staažikaim rahvatantsuõpetaja, kes alustas tantsimist 1952. aastal Ullo Toomi juhendatud ENSV Riikliku Filharmoonia rahvatantsurühmas. Ta on auväärse Tantsutaadi õpilane ning tema elutöö veendunud edasikandja ja jätkaja. Ilma Adamson on lõpetanud rahvatantsujuhtide kursused 1956. aastal Tallinnas ning 1964. ja 1968. aastal ballettmeistrite kursused Moskvas, kus üheks tema juhendajaks oli maailmakuulus Igor Moissejev. Kutseline tantsuõpetaja sai Ilma Adamsonist 1956. aastal, mil Ullo Toomi andis talle üle kutseharidussüsteemi rahvatantsurühma. 1958. aastal moodustati rühma juurde noorem koosseis, mida hakkas juhendama Ilma Adamson ning mis tänaseni kannab Tantsuansambel Sõpruse nime. Ansamblit autasustati nii rahvakollektiivi kui teenelise tantsuansambli aunimetustega. Ilma Adamson oli ansambli kunstiline juht-peaballettmeister 2002. aastani. Ilma Adamson pani 1958. aastal aluse ka täna tegutsevale tantsuansamblile Tuisuline. Tantsuansamblit juhtis Adamson 1966. aastani. Pika tantsupedagoogikarjääri jooksul on ta juhatanud 12 tantsurühma nii Tallinnas, Haapsalus, Vasalemmas, Padisel kui ka Keilas. Ilma Adamson on loonud suurel hulgal tantse sega-, nais- ja lasterühmadele. Tuntumad tantsud tema loomingust on „Koduvainul“, „Lainete mäng“, „Põhjamaa päikese kullas“, „Riidaja polka“, „Pöördepolka“, „Ilosa“, „Piigad elevil“ ja „Metsaveerel“. Mitmed Ilma Adamsoni tantsud on pälvinud preemiaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatud vabariiklikel uute tantsude konkurssidel. 2019. aasta novembri lõpus korraldas Tantsuansambel Sõprus esimese Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimise, kus osales 24 rühma üle Eesti. Võistutantsimisele järgneval päeval toimus Alexela Kontsertimajas Ilma Adamsoni 85. juubelikontsert, kus esitati nii uuemat kui ka vanemat Ilma Adamsoni loomingut. Ilma Adamsoni loodud treeningsüsteem ja tantsulooming on samuti jõudnud kaante vahele – 2009. aastal anti välja õpik „Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass“. Raamat sisaldab läbi töötatud ja proovitud harjutusvara aastate pikkuses tööpraktikas nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Õpikusse on koondatud teadmised nii eesti rahvatantsu põhisammustiku omandamiseks kui ka lavalise rahvatantsu süsteemidest. TANTSUKOOL 2016. aastal asutas Ilma Adamson omanimelise rahvatantsukooli. Kooli eesmärgiks on anda nii töötavatele kui ka tulevastele tantsuõpetajatele erialaseid teadmisi ja oskuseid. 2018. aastal lõpetas Ilma Adamsoni Tantsukooli I lend, kes kahe aasta jooksul omandasid teadmisi rahvatantsualase terminoloogia kohta, lavalise rahvatantsu lavastamisest ning Eesti tantsu pärimusest ka kultuurist. Eesti tantsu kõrval on olulisel kohal ka erinevate rahvaste tantsud, mille vallas Ilma Adamson on vaieldamatult üks parim õpetaja ja pedagoog Eestis. KOOLITAJA JA PEDAGOOG Ilma Adamson on õpetanud paljudel tantsujuhtide kursustel ja täiendkoolitustel, mida on korraldanud Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Eesti Tantsuagentuur. Aastatel 1977–2003 jagas Ilma Adamson karaktertantsukogemusi rahvusvahelistel iga-aastastel kursustel Soomes. 2005. aastast tänaseni on ta Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor ning auliige. Ilma Adamson on koos Ullo Toomi õpilase Henn Tiiveliga maakondade tantsujuhtidele välja töötanud Ullo Toomi mentorkoolituse programmi. Adamson on ka Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees. Ta on olnud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis 11 korral, liigi üldjuhina viiel korral (1977, 1981, 1985, 1987, 1990) ja liigi üldjuhi assistendina viiel korral (1963, 1970, 1972, 1973, 1975). 1963. aasta I üldtantsupeol oli ta esimest korda Ullo Toomi assistent. 1993. aastal valiti Adamson noorte tantsupeo pealavastajaks ja kunstiliseks juhiks. Viiel korral on tema loodud tantse esitatud üldtantsupidudel. Ilma Adamson on loonud üle 90 tantsu laste-, sega- ja naisrühmadele. Solistide koosseisule seatud „Lõbus labajalg“ võitis ka uute tantsude konkursi. Igal aastal antakse välja Ilma Adamsoni fondi stipendium (Eesti Rahvuskultuuri Fond). Fondi eesmärk on toetada lavarahvatantsu edendamist. Kadriann Kalamees Tantsuansambel Sõprus Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ MÄRKIMISVÄÄRSED TUNNUSTUSED JA RIIKLIKUD AUTASUD  1960, 1963, 1975, 1981, 1984 ja 1987 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad  1966 – rinnamärk: „Kultuuritöö eesrindlane“  1966 – Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri  1971 – Eesti NSV Teeneline Kultuuritegelane  1970 – juubelimedal V. I. Lenini 100 sünniaastapäevaks  1978 – Eesti NSV Rahvakunstnik  1968 – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega – orden „Austusemärk”  2002 – Eesti Vabariigi Presidendi otsusega IV klassi Valgetähe orden  1997 – U. Toomi nimeline stipendium  2009 – Harjumaa teenetemärk  2004 – A. Raudkatsi nimeline stipendium  2009 – Harjumaa Teenetemärk  2010 – Keila linna kultuuripreemia  2012 – Tallinna teenete- ja vapimärk  2013 – Harjumaa Kultuuripärl  2014 – Aasta kodanik  2019 – Keila linna teenetemärk 08.01.2021 Kultuuriministeeriumile Toetuskiri Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit toetab Ilma Adamsoni esitamist kultuuri elutööpreemiale, tema pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse ja hindamatult suure panuse eest tantsuvaldkonnas. Ilma Adamson on nimekas rahvatantsujuht ja looja, kes on panustanud aastate jooksul valdkonna erialasse oma tegevusega tohutult palju. 2016. aasta sügisel avas Ilma Adamson jätkuks oma senisele tegevusele isikliku tantsukooli, Ilma Adamsoni tantsukooli, kus ta pakub täiendkoolitust rahvatantsuõpetajatele. Ilma Adamson on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu auliige ning varasemalt aastaid kuulunud ka liidu volikokku. Eesti Tantsukunsti ja Tantushariduse Liit hindab väga kõrgelt Ilma Adamsoni panust kultuuri ja rahvakultuuri maastikul ning soovitame teda tunnustada kultuuri elutööpreemiaga. Lugupidamisega Raido Bergstein Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Hobujaama 12 / Narva mnt 9E, 10151 Tallinn Registrikood 80185120 e-mail ​[email protected] WWW ​www.tantsuliit.ee TantsuKuukiri ​http://kuukiri.tantsuliit.ee/ Sünd: 24.06.1934 – Haapsalus elukoht: Wismari 35A – 8, Tallinn telefon: +3725296866, +3726460338 e-mail: [email protected] Haridus/erialane – Ametiühingute Nõukogu – Rahvatantsujuhtide 2 kuulised kvalifikatsiooni tõstmise kursused – 1956.a., Moskvas ballettmeistrite kursused 1964 ja 1968. aastal. Staaž juhendajana/tantsuõpetajana: 62 aastat Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi tantsumentor, Ullo Toomi õpilane, Toomi koolkonna edendaja ning tutvustaja. TEENISTUSKÄIK (erialane) 1958-1966 - Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Rahvatantsuansambel “Tuisuline”(ansambli nimetus –1963) kunstiline juht. 1958 – 2002 - Kutsehariduse Peavalitsuse J. Kreuksi nim. Noorsoo Kultuuripalee (hiljem Mustpeade Maja) Tantsuansambel “Sõprus” kunstiline juht ja peaballettmeister. 1962 - Rahvakollektiivi austav nimetus (sellest ajast ka nimi “Sõprus”) 1966 – Omistati “Sõprusele” Eesti NSV Teenelise kollektiivi nimetus. ERIALANE TÄIENDKOOLITUS 1956 - 2 kuulised rahvatantsujuhtide kvalifikatsiooni tõstmise kursused Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu juures 1964- Üleliidulised koreograafide-ballettmeistrite kvalifikatsiooni tõstmise kursused Moskvas (4-5 nädalat). 1966 – Leedus, Palangas (eesti, läti, leedu) tantsupedagoogide kvalifikatsiooni täiendkoolitus. 1967 – Üleliidulised ballettmeistrite kvalifikatsiooni tõstmise kursused Moskvas. NSVL Kultuuriministeerium (4 nädalat). 1972 – Igor Moissejevi ansambliga turneel Ust-Kamenogorskis ja Alma- Atas (üks kuu, koos “Sõprusega”). Osavõtt tema treeningtundidest. 1954 – 1985 – Osavõtt iga-aastastest Rahvaloomingu Maja poolt korraldatud seminaridest. 1979 - Kvalifikatsiooni tunnistus – Kõrgem Kategooria. Eesti NSV Rahvaloomingu Keskmaja/Kultuuriministeerium TÖÖKOGEMUS (erinevate rahvatantsurühmadega) 1951 – 1954 – Tallinna Ehituskool nr. 10 ( noorte segarühm). 1951 – 1957 - Kombinaat „Balti Manufaktuur“ (segarühm) 1958 – 1963 – Tallinna Ehitajate Klubi (naisrühm) 1968 – 1975 – Linnakutsekool Nr. 15 (neiduderühm) 1970 – 1989 – Eesti Põllumajanduse Ministeerium (naisrühm) 1974 - 1990 – Tallinna Kaubamaja (naisrühm) 1978 - 1992 - Kalurikolhoos “Läänekalur” (segarühm) 2002 – 2007 - Vasalemma Seltsimaja rahvatantsu kollektiiv “Lepalind”, 2002 – 2019 Padise Rahvamaja (naisrühm), Keila Kultuurikeskuse rahvatantsurühmad –“ Keikal“ sega- ja naisrühm ning “Koidula” naisrühm. 2016- Ilma Adamsoni tantsukooli juhataja TANTSUPIDUDE ÜLDJUHT (suuremad lavastused) 1967 - II Koolinoorte Tantsupeol – Kutsekoolide koondkava “Koduvainul” lavastaja. 1977 - IV Koolinoorte Tantsupeo C-rühmade üldjuht 1981 - XII Üldtantsupeo C- rühmade üldjuht 1985 – XIII Üldtantsupeo C-rühmade Üldjuht 1987 - VI Koolinoorte C- rühmade Üldjuht 1990 - XIV Üldtantsupeo C- rühmade üldjuht 1993 – VII Koolinoorte Tantsupeo pealavastaja 1963, 1970, 1972, 1973, 1975 – Üldjuhi assistent (1960, 1965 – neliku juht) 1972 - Põlvas, Intsikurmus – Rahvakunstipeo lavastaja ( Vabariikliku Tantsuansamblite lõppkontsert koos külaliskollektiividega) 1980– Põlvas, Intsikurmus – Rahvakunstiõhtu lavastaja 1988 – Läänemaa Laulu- ja Tantsupeo lavastaja Haapsalus 1993 – Soomes, “Vaasa Spelit “ –Lavastaja ja tantsude seadja. KOGEMUS KOOLITAJANA *Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse kaheaastane kool - kehakooli-, eesti rahvatantsu ja karakterõpetajana. Rahvatantsuõpetus, eesti rahvatantsu põhiliikumised ja terminoloogia (oskussõnastik), treeningtunni ülesehitus ja metoodika. Kehakool ja koordinatsioon, karaktertantsu alused ja metoodika, erinevate rahvaste tantsud ja põhisammud. Tantsukirjelduste koostamine ja lugemine, kavade koostamine ja repertuaari valik, tantsude lavastamine, lava- ja esinemiskultuur. *maakondlikud seminarid. *1977-1983 – Helsingis, suvekursustel- Soome Tantsukunstnike Liidu ja Tantsupedagoogide Liidu kutsel – karaktertantsu õppejõuks. *1985 –2003 – karaktertantsu õpetaja, erinevate rahvastetantsude seadja – Lahtis, Vaasas, Kokkolas, Seinajoel, Turus ja Lappenrannas. *Viinud läbi Kutsehariduse koolide rahvatantsurühmade koondproove. *Loengud: Treeningtunni ülesehitus ja metoodika. Kavade koostamine ja reperuaarivalik. 2002-2003 – Ullo Toomi treeningu ja põhisammudeõpetamine maakondades. 2005. aastast – Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor *2006 –2009 ETA (Eesti Tantsuagentuuri tantsustuudio) -karakterõpetaja * karaktertantsu koolitused ja Eesti rahvatantsu koolitused erinevaid paigus, sh Rahvakultuurikeskus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. *2016- Ilma Adamsoni tantsukool LOOMINGULINE JA METOODILINE TEGEVUS *Loonud tantse sega- , laste- ja naisrühmadele *Koostanud kontsertkavasid ja lavastanud kontserte (Tantsuansambel Sõprus ja maakondlikud peod) *Osalenud loomevõistlustel *Olnud Tallinna Linna vastutav instruktor 1970-1988 *Kutsekoolide metoodiline abi 1960-1986 *Koostanud õpiku – I. Adamsoni meistriklass -2008 – 2009 *Koostanud tantsude kogumiku „Süda on tantsule valla” (raamat+CD+DVD) – 2014 MÄRKIMISVÄÄRSED TUNNUSTUSED JA RIIKLIKUD AUTASUD Nõukogude ajast: *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad – 1960,1963, 1975, 1981, 1984 ja 1987. *Rinnamärk: „Kultuuritöö eesrindlane“ - 1966 *Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi Aukiri - 1966 *Eesti NSV Teeneline Kultuuritegelane – 1971 *Juubelimedal V. I. Lenini 100 sünniaastapäevaks - 1970 *Eesti NSV Rahvakunstnik – 1978 *NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega – orden - Austusemärk” – 1986 Eesti Vabariigi ajal: *Eesti Vabariigi Presidendi otsusega –IV klassi Valgetähe orden – 2002 *U.Toomi nim. Stipendium – 1997 *2009 Harjumaa teenetemärk *A.Raudkatsi nim. Stipendium – 2004 * Harjumaa Teenetemärk – 2009 * 2010 Keila linna kultuuripreemia * 2012 Tallinna teenete- ja vapimärk * 2013 Harjumaa Kultuuripärl * 2014 Aasta kodanik * 2019 Keila linna teenetemärk