Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.01.2021 19:17
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: Fred Jüssi. Olemise ilu
Manused: Fred Jüssi. Olemise ilu .asice
Tere!
Saadan ettepaneku riigi kultuuripreemiate komisjonile.
Lugupidamisega,
Jaan-Eik Tulve
MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing
Taara 19
10918 Tallinn
Tel.: 56 276 456
e-mail:
[email protected]
EV Kultuuriministeeriumile
AVALDUS
Eesti Gregoriaani Ühing teeb Riigi kultuuripreemiate komisjonile ettepaneku anda riigi
kultuuripreemia 2020. aastal avalikkuse eette jõudnud filmi «Fred Jüssi. Olemise» ilu
loomingulisele meeskonnale:
režissöör ja stsenarist: Jaan Tootsen
operaator: Joosep Matjus
monteerija: Katri Rannastu
helikujundajad: Fred Jüssi ja Külli Tüli
helirežissöör: Henri Kuus
Harmooniline kompositsioon Fred Jüssist on suutnud meile veelgi rohkem lähendada
inimest, keda tunnevad ju kõik. Just selline intiimselt õnnestunud dialoog näitab
dokumentalisti väga kõrget professionaalsust. Film on ka publiku poolt soojalt vastu
võetud. Vaatamata raskele koroonaaastale vaatas «Fred Jüssi. Olemise ilu» Eestimaa
erinevates kinodes kokku üle 57 000 inimese.
lugupidamisega,
Jaan-Eik Tulve
Ansambli Vox Clamantis kunstiline juht
Eesti Gregoriaani Ühingu juhatuse esimees
Tallinnas, 9. jaanuaril 2021
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK
Info preemia kandidaadi kohta:
Kandidaadi nimi Jaan Tootsen, Fred Jüssi, Joosep Matjus, Katri Rannastu,
(kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Külli Tüli, Henri Kuus
Preemia kategooria
Kultuuri aastapreemia
(eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest)
Selgitus aastapreemia kategoorias Film Fred Jüssi. Olemise ilu
kandideerimise juurde
(üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud
väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse)
Info preemia kandidaadi esitaja kohta:
Esitav organisatsioon või isik MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing
(ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta
võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas
või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane
tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud
omavalitsused)
Kontakttelefon 56 276 456
E-posti aadress
[email protected]
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale:
Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev
Jaan-Eik Tulve, juhatuse esimees 09.01.2021
NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt.
Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad.
Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga
aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.
Fred Jüssi. Olemise ilu
loominguline nais-meeskond:
režissöör ja stsenarist: Jaan Tootsen
operaator: Joosep Matjus
monteerija: Katri Rannastu
helikujundajad: Fred Jüssi ja Külli Tüli
helirežissöör: Henri Kuus
Film „Fred Jüssi.Olemise ilu” rändab nii loodus- kui hingemaastikel. Film kui hümn
jõudeolemise kiituseks ja austusavaldus loodusele, Loojale, Eestimaale. Inimene
peab võtma iseendaga olemiseks aega, ainult nõnda saab vaimus edasi, ainult
nõnda tuleb uusi taipamisi. Kuidas muidu saaksime olla loojad kõikides oma
erinevates rollides, kui meil poleks aega puhkamiseks, enda laadimiseks.
Fred Jüssi on olnud aastakümned nö viljaka mittemidagitegemise eestkõneleja.
Mõnikord juhtub see ime, et mõni loominguline teos satub väga õigesse aega –
koroonaajastu eeltaktina – jaanuaris 2020 välja tulnud film paneb meid mõtlema elu
püsiväärtustele. Vaikus kui loodusvara. Meie keskkond, metsad. Kõik see, mis on
meile nii iseenesest mõistetav, aga mis on väga habras, kui me ei oska seda hoida.
Film, mille muusika on kirjutanud loodus.
Siinkohal on hea lahti rääkida, miks filmi peategelane Fred Jüssi nimi on sattunud
filmi tegijate hulka, see ei ole eksitus, Fred Jüssi on üks neid vanu ja väärikaid
loovisikuid, kes 85-aastaselt on veel täiesti loomejõus. Nähes filmi esimest pildirida,
küsis ta režissöörilt, et kas tema ise ei võiks teha sellele filmile helikujunduse. Selle
filmi helikujunduse on teinud Fred Jüssi ja Külli Tüli, kes on piki aastaid olnud hea
tandem loodushelidega komponeerimisel. Haruldane juhus, kus filmi peategelane
teeb ise ka „käed mullaseks” on loomingulise kollektiivi täieõiguslik liige. Kes on
vaadanud terase pilguga filmi lõputiitreid, siis sinna on kirjutatud, et filmis on
kasutatud Fred Jüssi salvestatud loodushelised aastatest 1977-1988. Filmikunsti ime
on see, et see on saanud kõik üheks kunstiliseks audio-visuaalseks tervikuks.
Õnneks oli Fred Jüssil omal ajal kasutada maailma parim salvestustehnika, mille
helikvaliteet on ajaproovile väga hästi vastu pidanud. Sellist liigirikkust helipildis
praegusel ajal enam Eestimaa loodusest ei leiaks.
Kindlasti ei oleks see film selline kui ei oleks maailmaklassi loodusfilmi tegijat Joosep
Matjust. Väga tundlik operaatoritöö joonistab välja poeetilise maailma, üksteisest
põimuvad läbi mikrokosmos ja makrokosmos, Eestimaa maastikega mängib kenasti
kokku vana mehe näomaastikud. Kas on midagi ilusamat kui vana ja targa inimese
nägu? Film, eriti dokumentaalfilm sünnib montaažilaual. Siin ei saa alahinnata
monteerija Katri Rannastu tööd koos režissööriga kogu seda tervikut kokku
punumast.
Režissöör Jaan Tootsen, kes viimase täispika filmi tegi preester Vello Salost on
sattunud hoopis teise maailma. Ta on ise kinnitanud, et tahtis selles filmis näidata
Fred Jüssit sellisena nagu ta on siis, kui ta on üksinda - Fred Jüssi omas mahlas.
Kui tema, kes meie jaoks on looduse vahendaja, teejuht, käib oma vaimu laadimas,
uitab oma hingemaastikel. Oleme ju harjunud BBC loodusfilme vaadates nägema
pidevat võitlust, seiklusfilmilikke pöördeid. Lõvi ajab savannis sebrat taga, lendab
verd ja karvatuuste. Režissöör on rõhutanud, et teda huvitas eelkõige, kuidas edasi
anda lihtsate asjade ilu. Kuidas näha ilu kõige lihtsamates asjades: rammestav
suvevihm, sügislehed hõljumas vette, lume langemine nagu Uku Masingu unenägu.
Puumustrid ja kivimustrid. Omamoodi kummastav film – intriigi ei ole, nalja ei saa,
pikad ja rahulikud kaadrid. Aga inimesed tunnevad vajadust sellise rahu järele ja
koroonaeelsel ajal jõudis kinno üle 57 000 vaataja. Jälle haruldane kokkusattumus –
film mis meeldib nii tavavaatajale kui filmikriitikutele.