RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK LISA 1 taotlusvormi juurde: Põhjendus Jaak Kangilaski elutööpreemia kandidaadiks esitamisele Jaak Kangilaski (1939) on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid . Kangilaski kohaolek eesti kunsti- ja kunstiajaloopildis on olnud ja on siiani nii iseenesestmõistetav ja põlvkondadeülene , et tema nimi on kujunenud justkui kunstiajaloolase sünonüümiks. Samuti on Jaak Kangilaski näol tegemist mõjuka ühiskondliku mõtlejaga, kes on rääkinud kaasa mitmetes Eesti jaoks olulistes aruteludes. Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast, mil ta lõpetas Tartu Ülikooli. 1969. aastal kaitses ta kunstiteaduse kandidaadi väitekirja teemal „ Les Nabis ja nende osa prantsuse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maalikunstis”. Samal ajal alustas Kangilaski Tartu Ülikoolis kunstiajaloolaste ning alates 1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kunstnike õpetamist. Ta juhtis 1978–1987 Kunstiinstituudi kunstiajaloo kateedrit ning oli 1989–1995 sama kooli rektor, kelle õlule langes ka kunstikõrghariduse reformimise esimene ja kõige raskem faas. Edasi sai Kangilaskist Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli juhataja, seejärel prorektor (2003–2006) ning 2006. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on ka Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Kangilaski on olnud üks eesti kunstiteaduse peamistest teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme (nt kunsti sotsiaalsus, rahvuslikkus, autonoomsus) ning arutlenud nende üle, rakendades kriitiliselt humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte (nt postkolonialismi teooria kasutatavus eesti kunsti ajaloo käsitlemisel). Seeläbi on ta mänginud võtmelist rolli mitmete kesksete teooriate ja mõistete (postmodernsus, postkoloniaalsus) vahendamisel Eesti kultuuriruumi. Tema publikatsioonide (sh õpikute ja raamatute) nimekiri on väga pikk. Sealhulgas “20. sajandi kunst” (koos Ants Juske ja Reet Varblasega), “Lühike eesti kunsti ajalugu” (koos Sirje Helmega), artiklitekogumik “Kunstist, Eestist ja eesti kunstist”. K a ngilaski on „Eesti kunsti ajaloo” 6/I ja II köite (2013 ja 2016 ), mis käsitleb nõukogude perioodi (1940–1970) ja sama sarja 1970–1991 aastaid käsitleva lõpuköite koostaja ja toimetaja. Selle eest on ta pälvinud ka Eesti ajaloo kirjanduse aastapreemia (2016). Kangilaski on olnud kunsti vahendajaks ja mõtestajaks aastakümneid, ta on andnud suure panuse kunsti(ajaloo) õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Ta on kirjutanud „Kunsti kukeaabitsa” (1967, koos Ott Kangilaskiga), gümnaasiumiõpikud „Kunstikultuuri ajalugu” (2003–2005), samuti hulga artikleid uude Eesti kunstiajalukku. Jaak Kangilaski on nimetanud kunsti inimeste sidumise vahendiks ja pidanud oluliseks selle suunatust võimalikult laiale ringile. Just tänu temale, tänu tema raamatutele, artiklitele ja loengutele ning tööle Õpetajana on maailma ja Eesti kunst nii elementaarsel, üldhariduslikul kui ka erialahariduse tasandil jõudnud väga paljude meie inimesteni. 2019. aasta detsembris tähistasid Eesti kunstiajaloolased Jaak Kangilaski 80. sünnipäeva talle pühendatud konverentsiga. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on veendunud, et Jaak Kangilaski on oma mitmekülgse ja viljaka elutööga teeninud ära Eesti riigi kultuuripreemia. LISA 2 taotlusvormi juurde: Põhjendus Jaak Kangilaski elutööpreemia kandidaadiks esitamisele JAAK KANGILASKI CV Sünniaeg: 10.12.1939 Telefon: 53409012 E-post:
[email protected] Töökohad ja ametid 2008– … Eesti K unstiakadeemia , emeriitprofessor 2006– … Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, e meriitprofessor 2007–2008 Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, kunstiajaloo erakorraline professor 2006–2007 Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond; Erakorraline vanemteadur 2003–2005 Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, kunstiajaloo professor 2003–2006 Tartu Ülikool, prorektor 1995–2003 Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Kunstiajaloo õppetool; professor 1989–1995 Eesti Kunstiakadeemia, rektor 1987–1989 Tallinna Kunstiülikooli õppe- ja teadusprorektor Haridustee 1964–1967 Tartu Ülikool, ajaloo osakond, aspirant 1958–1963 Tartu Ülikool, ajaloo osakond, ajalugu ja kunstiajalugu Teaduskraadid Jaak Kangilaski, doktorikraad, 1969, (juh) Levinson-Lessing , Vladimir, Kunstnikerühmitus " Les Nabis" ja nende osa prantsuse 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse maalikunstis, Tartu Ülikool. Teaduspreemiad ja tunnustused 2016, Kristjan Raua preemia 2016, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia 2016, Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2002, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia 1998, Jaak Kangilaski, Riigivapi IV klassi teenetemärk 1981, Eesti Kunstnike Liidu aastapreemia 1978, Jaak Kangilaski, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Teoseid Kunsti kukeaabits (koos Ott Kangilaskiga ) . Tallinn: Kunst 1967 . Norra. Maa, rahvas, kunst . Tallinn: Eesti Raamat 1985 . 20. sajandi kunst (koos Ants Juske ja Reet Varblasega ) . Tallinn: Kunst 1994 . Üldine kunstiajalugu . Tallinn: Kunst 1997 . Lühike eesti kunsti ajalugu (koos Sirje Helmega ) . Tallinn: Kunst 1999. Kunstist, Eestist ja eesti kunstist . Tallinn: Ilmamaa 2000. Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile . Tallinn: Kunst 2003. Kunstikultuuri ajalugu (11. klassi õpik) . Tallinn: Kunst 2004 . Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile . Tallinn: Kunst 200 5. Eesti kunsti ajalugu 6/I (koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski). Tallinn: Kultuurileht, 2013. Eesti kunsti ajalugu 6/II (koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski) . Tallinn: Kultuurileht, 2016. Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2016−... Eesti Kunstimuuseum SA, nõukogu liige 2005−... Ajalooline Ajakiri toimetuskolleegiumi liige 2003−... Kunstiteaduslikke Uurimusi toimetuskolleegiumi liige 2004−2007 Tartu Kultuurkapitali nõukogu liige 2001−2003 Teaduskompetentsi nõukogu liige 2000−2004 Ervin Pütsepa kunstiteaduse aastauhinna žürii liige 1997−2001 Kaasaegse kunsti keskuse nõukogu liige 1996−2007 UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni esimees Juhendamisel väitekirjad Indrek Grigor , doktorant, (juh) Juhan Maiste; Jaak Kangilaski, Teoreetiline, teooriatu või teoretiseeritud representatsioon? Kunsti ja teooria suhtest pärast II maailmasõda, Tartu Ülikool. Juhendatud väitekirjad Tõnis Tatar, doktorikraad, 2015, (juh) Jaak Kangilaski; Juhan Maiste, Kolmas tee Eesti kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Kunstiajaloo õppetool. Sirje Helme, doktorikraad, 2013, (juh) Jaak Kangilaski, "Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis, Eesti Kunstiakadeemia. Mari Nõmmela , doktorikraad, 2013, (juh) Jaak Kangilaski, Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Epi Tohvri , doktorikraad, 2009, (juh) Jaak Kangilaski, Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses, Tartu Ülikool. Kadri Asmer , magistrikraad, 2014, (juh) Jaak Kangilaski, Neokonservatiivne kultuuriteooria Ameerika Ühendriikides aastatel 1960-1990, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Kunstiajaloo õppetool. Indrek Grigor , magistrikraad (teaduskraad), 2008, (juh) Jaak Kangilaski, Modernistlik ornament. Asemiootilisus modernistlikus kunstiteoorias, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Kunstiajaloo õppetool. Tõnis Tatar, magistrikraad (teaduskraad), 2008, (juh) Jaak Kangilaski, Olav Marani kunstnikutee, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Kunstiajaloo õppetool. Marek Volt, magistrikraad (teaduskraad), 1999, (juh) Eero Loone; Jaak Kangilaski, Controversy about the Cognitive Status of Art in Aesthetics , Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofia ja semiootika instituut, Filosoofia osakond, Praktilise filosoofia õppetool. Viimaste aastakümnete publikatsioonid (1994–2018) ETISe järgi koos indekseerimisklassiga: Kangilaski, Jaak (2016). Postcolonial theory as a means to understand Estonian art history . Journal of Baltic Studies , 47 (1), 31−47. Kangilaski, Jaak (2013). Mõjukas monograafia eesti 1970. aastate kunstist. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture , 22, 230−235. Kangilaski, Jaak (2013). Sotsialistlik realism kui kunstnike ohjamise vahend. Eesti Kunstimuuseumi toimetised (167−172). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. Kanglaski , Jaak (Toim.); Helme, Eneken (Toim.); Kodres , Krista (Peatoim.) (2013). Eesti kunsti ajalugu. 6, I osa, 1940-1991. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Kangilaski, Jaak (2013). Viktoriaanliku ajastu suur romantik. Arhitektuuri seitse lampi. Ilmamaa. Kangilaski, Jaak (2013). Eesti kunst paguluses (1944 − 68). Eesti kunsti ajalugu 1940-1970 (87−109). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Kangilaski, Jaak (2013). Stalinismi kolmas laine (1949 − 55). Jaak Kangilaski, Sirje Helme. Eesti kunsti ajalugu (168−187). Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kangilaski, Jaak (2013). Stalinismi teine laine (1942-48. Jaak Kangilaski, Sirje Helme. Eesti kunsti ajalugu (112−137). Eesti Kunstiakadeemia. Kangilaski, Jaak (2013). Saksa okupatsioon (1941 − 44). Jaak Kangilaski, Sirje Helme. Eesti kunsti ajalugu (48−71). Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kangilaski, Jaak (2013). Stalinismi esimene laine (1940-41). Jaak Kangilaski, Sirje Helme. Eesti kunsti ajalugu (15−39).. Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kangilaski, Jaak (2011). Lisandusi postkolonialismi diskussioonile. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture , 20, 7−25. Kangilaski, J aak . (2009). Kunst ja rahva maitse. Vikerkaar, 141−148. Kangilaski, Jaak; Talvistu, Tiiu (2009). Tartu Kunstnike Maja 50. Tartu: Eesti Kunstnike Liit. Kangilaski, J aak . (2009). Three paradigms of Estonian art during the Soviet occupation . Different modernisms , different avangards . Problems in central and eastern European Art after WW 2, 4: KUMU Art Museum , Autumn Conference 2007. Tallinn: The Art Museum of Estonia, 118−122. Kangilaski, Jaak (2008). Vabanemise tee. Enn Põldroos : maalid 1967-2007 (41−46). Tallinn, Argo. Kangilaski, Jaak; Kask, Virve; Kukk, Kalev; Laas, Jaan; Noor, Heino; Rahi -Tamm, Aigi; Ratas, Rein; Raukas , Anto ; Sarv, Enn; Varju, Peep; Ennuste, Ülo; Salo , Vello; Uisk, Riina (2005). Valge raamat : eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991. [Tallinn]: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kangilaski, J aak . (2005). Monument valgustusele. 200 aastat Vana-Anatoomikumi (7−9). Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi; 34). Kangilaski, J aak . (2005). Die Estnische Kunst 1940-1953. Mertelsmann , O. Vom Hitler-Stalin-Pakt bis zu Stalins Tod (238−251). Hamburg, Bibliotheca Baltica. Kangilaski, Jaak (2005). Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile : postimpressionismist uue meediani. Tallinn, Kunst. Kangilaski, Jaak (2004). Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile : renessansist impressionismini. Tallinn, Kunst. Kangilaski, J aak . (2003). Realismi mõiste metamorfoosid nõukogude kunstiteoorias. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture , 1-2, 11−28. Kangilaski, J aak . (2003). Nõukogudeaegne kantseliit kunstist kõnelemisel. Eesti kunsti sotsiaalsed portreed: lisandusi eesti kunstiloole (17−23). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Kangilaski, J aak . (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile: ürgajast gootikani. Tallinn: Kunst. Kangilaski, J aak . (2002). Tänud ja vastuväited Eda Sepale: [vastukaja E. Sepa artiklile "Okupeeritud Eesti kunnstiajaloo periodiseerimise probleemid ja naiskunstnike osakaal: Valve Janov , Silvia Jõgever , Kaja Kärner"]. Ariadne Lõng, 1-2, 212−214. Kangilaski, Jaak (2002). 20. sajandi kunstiteooriatest. Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20. sajandil (138−147). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised). Kangilaski, Jaak (2002). Kohanemised marksismidega. Kollegium Litteraraum . Kohanemise märgid. (11−19). Tallinn: M. Underi ja F. Tuglase kirjanduskeskus. Kangilaski, J aak . (2002). Sama kohtalo - kolme tietä taiteeseen? Studia Generalia 2002. Itämeri , Pohjolan Välimeri? (73−79). Helsinki: Helsingi Ülikooli Kirjastus. Kangilaski, Jaak (2001). Kunstist, Eestist ja eesti kunstist. Tartu: Ilmamaa. Kangilaski, Jaak (2000). Norra. Maa, rahvas, kunst. Tallinn: Koolibri. Helme, Sirje; Kangilaski, Jaak (2000). Viron taiteen historia . Helsinki: Taifuun. Kangilaski, J aak . (1999). Okupeeritud Eesti kunstiajaloo periodiseerimine. Ajalooline Ajakiri, 1, 23 − 29. Kangilaski, J aak .; Helme, S irje . (1999). Lühike eesti kunsti ajalugu. Tallinn: Kunst. Kangilaski, Jaak (1999). Sten Karling and Estonian history of art. In: Sten Karling and Baltic Art History . (18−21). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kangilaski, Jaak (1998). 20. sajandi ikonoklasmi ideelistest allikatest. Kunstiteaduslikke uurimusi (285−313). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kangilaski, Jaak (1998). Paradigma muutus 1970-ndate aastate Lääne kunstis ja selle kajastus Eesti kunstielus. Rujaline roostevaba maailm: näitus Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla Pildigaleriis 28. II-27. IV 1997, seminar 1970-ndate aastate eesti kunst.. Tartu, 3 − 8. Kangilaski, Jaak (1997). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane (1994). 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Kangilaski, Jaak; Lamp, Ene (1994). Eesti kunstielu ja okupatsioonide repressiivpoliitika. Tallinn: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Allikas: https://www.etis.ee/CV/Jaak_Kangilaski/est
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.01.2021 12:31
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: EV kultuuripreemiate kandidaadid Jaak Kangilaski ja Christian Ackermanni
uurimisprojekti töörühm - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Manused: EV kultuuripreemia Ackermann aastapreemia lisad esitaja EKKÜ.docx; EV
kultuuripreemia Jaak Kangilaski lisad taotluse juurde esitaja EKKÜ.docx; EV
kultuuripreemia_taotlusvorm_Ackermann aastapreemia esitaja EKKÜ.asice; EV
kultuuripreemia_taotlusvorm_Kangilaski elutööpreemia esitaja EKKÜ.asice
Lugupeetud EV kultuuripreemiate valimiskomisjon!
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing esitab kultuuripreemia elutööpreemia
kandidaadiks EKA ja TÜ emeriitprofessor Jaak Kangilaski ning aastapreemia kandidaadiks
uurimisprojekti “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020)
töörühma liikmed Hilkka Hiiopi, Tiina-Mall Kreemi, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova,
Triin Kröönströmi ja Andres Uueni.
Taotlusvormid ja lisad on kirjaga kaasas.
Heade soovidega, Merike Kurisoo
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esinaine
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK LISA 1 taotlusvormi juurde: Põhjendus Hilkka Hiiop i , Tiina-Mall Kreem i , Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström i ja Andres Uueni aasta preemia kandidaadiks esitamisele Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing esitab aastapreemia kandidaadiks Eesti barokkkunsti suurkuju, vabameister Christian Ackermanni elu ja loomingut tutvustava uurimisprojekti, näituse ning sellega kaasneva mahuka monograafia koostamise töörühma . Erakordse lt põhjalik ning laiaulatusliku haardega uurimisprojekt “Christian Ackermann . Tallinna Pheidias , ülbe ja andekas” (2016–2020) tõi esmakordselt nii erialaring i kui väga laia publiku ette meie 17. sajandi lõpukümnendite kõige suurema kunstniku. Mitmetasandilise uurimisprojekti suurimateks väljunditeks olid 2020. aasta lõpul avatud suurejooneline näitus ning mahukas monograafia. Kõrgel teaduslikul t asemel teostatud uurimisprojekt hakkas silma oma kaasavuse ja avatusega haarates inimesi ka kogukondlikul tasandil. Interdistsiplinaarne uurimisprojekt “Christian Ackermann . Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020), Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik https://www.ackermann.ee 2017. aasta kevadel sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Evangeelne Luterlik kirik koostöölepingu, et ühendada jõud Ackermanni loomingu interdistsiplinaarseks uurimiseks ning tuua Eesti skulptuurikunsti omaaegne täht kõige säravamal viisil tagasi kunstiväljale. Projekt algas 2016 aastal Tallinna toomkiriku tellingutel kujuri tippteose – Rootsi-aegse kuningliku toomkiriku altariseina uuringutega ning jätkus 2017. aastal Martna, Karuse, Lihula, Türi ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus asuvate Ackermanni teoste uuringutega. Edasi liikus uurimismeeskond Juuru, Järva-Madise, Rapla, Simuna, Vigala jt Eesti kirikutesse, kus leidub Ackermannile omistatud teoseid. Uuringutesse kaasati ka kohalikud kogukonnad ja kogudused, sest kohaliku inimese päranditeadlikkus aitab hoida ja väärtustada teda ümbritsevat kultuuri märksa enam, kui muinsuskaitselised raamistused . Iga kirik, kuhu uurijad ning neid assisteerinud Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Sisekaitseakadeemia jt kõrgkoolide tudengid saabusid, muutus tõeliseks uurimislaboriks. Koos Maksu- ja Tolliametiga valgustati tööd röntgeniga läbi, et vaadata kujude sisse ja analüüsida meistri töövõtteid; koos Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse loodusteadlastega viidi läbi materjaliuuringud, mis avavad hilisemate värvikihtide alla peitunud barokse värvierksuse; koos Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga määrati skulptuuride valmistamiseks kasutatud puidu liigid; koos infotehnoloogidega 3Dmudeldati kõik skulptuurid, mis annab suurepärase võimaluse nende lähivaatluseks ja võrdluseks. See teadmine aitab kirjeldada ajaloolisi kunstipraktikaid, teha Ackermanni autorluse kohta senisest kindlamaid järeldusi ning leida hilisemate ajalookihistuste alt üles tegelik Ackermann . Tehniliste uuringute tulemusi kirjalike arhiiviallikatega seostades ja võrreldes moodustati digitaalne andmebaas, mis võimaldab kogutud materjali detailselt talletada ja analüüsida. Uurimisprojekti tulemusi tutvustab Ackermanni teadusveeb www.ackermann.ee. Uurimisprojekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on Muinsuskaitseameti aastapreemia 2020 laureaat. Näitus „“Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (06.11.2020–02.05.2021), Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/ Hilkka Hiiopi ja Tiina-Mall Kreemi kureeritud näitusel avaneb publikul esmakordselt võimalus andekat puunikerdajat Christian Ackermanni ja tema loomingut lähemalt tundma õppida. Näha saab ligi 60 Ackermanni töökoja poolt Eesti kirikutele loodud skulptuuri, mis on seni olnud vaatajatele lähivaates kättesaamatud. Näitus demonstreerib vana kunsti tehnilise uurimise meetodeid kõige tänapäevasemal ja atraktiivsemal viisil: tänu kaasaegsele tehnikale saab vaadata skulptuuride üllatavat sisestruktuuri , hilisemate värvikihtide alla mattunud ja taasleitud säravat barokset polükroomiat ning keerutada kujudest tehtud 3D-mudeleid. Näitusega kaasneb rikkalik saateprogramm erineva vanuse ja taustaga külastajatele (kuraatorituurid, töötoad, ekskursioonid, muuseumitunnid), mis võimaldab üheaegselt kogeda nii ajaloolise kunsti ilu kui ka kaasaegse kunstiteaduse väljakutseid – olgu selleks “ Ackermanni meistriklass”, “ Ackermanni sellid ja seiklused Tallinnas”, “Christian Ackermanni pärandus” vms. Näituse p rogramm jätkub suvel 2021 pop-up väljapanekutega Ackermanni kodukirikutes. Näitusemeeskonna sooviks on süvendada Eesti kultuuriruumis arusaama, et sugugi mitte kõik hinnalised kunstiteosed ei ole koondatud nn tõmbekeskustesse ja muuseumidesse, vaid neid leidub ka mujal. Rahvusvahelise publiku ette jõuab Ackermanni looming 2021. aasta sügisel, mil avatakse digiekspositsioon ÜRO Euroopa peakorteris Genfis. Uurimuslik monograafia “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnaarhiiv 2020 (512 lk) https://www.artun.ee/ilmus-raamat-christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/ Christian Ackermannile pühendatud raamat on esmakordne ja erakordselt põhjalik uurimus Eesti barokiajastu kõige olulisema kunstniku elust ja loomingust. Teos esitleb Christian Ackermanni elukulgu avades ja laiendades samal ajal 17. sajandi teise poole Eesti ja Tallinna kultuuri- ja kunstiajaloolist lugu ja tausta. Süvitsiminevad arhiiviuurimused annavad rikkaliku ja esmakordse sissevaate barokiperioodi Tallinna kunstikultuuri. Raamatu teine osa on pühendatud Ackermanni töökoja teostele. Kataloogi formaadis on esitatud iga teose põhjalik kirjeldus ning uurimisprojektiga kaasnenud kunstiajalooliste ja tehniliste uuringute tulemused. Raamatu autoriteks on Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström , Isabel Aaso-Zahradnikova , Hilkka Hiiop ja Anneli Randla. LISA 2 taotlusvormi juurde Hilkka Hiiop CV https://www.etis.ee/CV/Hilkka_Hiiop/est Tiina-Mall Kreem CV https://www.etis.ee/CV/Tiina-Mall_Kreem/est Anneli Randla CV https://www.etis.ee/CV/Anneli_Randla/est
RIIGI KULTUURI PREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi (kandideerida saa vad füüsiline isik või füüsilised isikud) Hilkka Hiiop , Tiina-Mall Kreem , Anneli Randla , Isabel Aaso-Zahradnikova , Triin Kröönström , Andres Uueni Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) X Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Uurimisprojekt “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias , ülbe ja andekas” (2016 – 2020) , Eesti Kunstiakadeemia , Eesti Kunstimuuseum , Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Näitus „ “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias , ülbe ja andekas” ( 06.11.2020–02.05.2021 ), Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum Uurimuslik monograafia “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias , ülbe ja andekas” . Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnaarhiiv 2020 (512 lk) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esita v organisatsioon või isik ( e ttepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimää ruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Kontakttelefon 55670250 E-posti aadress
[email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Merike Kurisoo Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esinaine 0 9 .01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn