Taotlus riigipreemiale

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.01.2021 17:53 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: kultuuripreemia Manused: Kultuuripreemia_taotlusvorm_Valton_2021.asice Tere! Saadan lisas MTÜ Fenno-Ugria Asutuse taotluse kultuuri elutööpreemia määramiseks. Lugupidamisega Viia-Kadi Raudalainen juhatuse liige tel 6445155 Riigi Kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2021 PÕHJENDUS MTÜ Fenno-Ugria Asutus teeb Riigi Kultuuripreemiate komisjonile ettepaneku määrata elutööpreemia kirjanikule ja tõlkijale Arvo Valtonile. Arvo Valton on üks viljakamaid ja omanäolisemaid eesti kirjanikke. Tema looming on väga mitmekesine nii teemadelt kui žanritelt ja võttestikult. Temalt on ilmunud ühtekokku ligi 70 originaalteost, tõlkeraamatud peale selle. Ta on olnud võtmefiguuriks eesti kirjanduse proosauuenduses juba 1960-70- ndatel aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid („Teekond lõpmatuse teise otsa“ – ajalooline romaan Tšingis- khaanist, autobiograafiline „Masendus ja lootus“, mida on nimetatud küüditatute entsüklopeediaks, filosoofilised lühiromaanid „Pildikesed…“ jpm) ning miniatuurid. Oma tekstides on ta olnud kompromissitult eestimeelne, millega on nõukogude ajal ära teeninud kirjandusliku dissidendi kuulsuse. Tema tekste on tõlgitud rohkem kui 40 võõrkeelde. 2014. aastal jõudis lõpule tema kogutud teoste välja andmine 24 köites. Ka eesti filmikunstis on tema panus tähelepanuväärne: ta on muu hulgas eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia“ autor. Arvo Valton on olnud ühiskondlikult aktiivne Eesti taasiseseisvumise protsessis. Ta on olnud Eesti Kirjanike Liidu aseesimees, Kinoliidu esimees, Riigikogu ja Tallinna Linnavolikogu liige, on olnud üks fosforiidisõja juhtkujusid, olnud Kultuurinõukogu asutajaliige, osalenud Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Punase Risti taasasutamisel (olnud viimases asepresident), olnud korduvalt Estonia seltsi juhatuse liige. Oma tegevusalast lähtudes rõhutab Fenno-Ugria Asutus eraldi Arvo Valtoni pikaajalist pühendunud tegevust meie hõimurahvaste heaks, eeskätt soome-ugri rahvaste kirjanduste tõlkimisel ja tutvustamisel, soome-ugri rahvaste kirjanduselu elavdamisel, soome-ugri kirjarahva innustamisel emakeelse kirjasõna väärtustamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Tänu Arvo Valtoni järjekindlale tõlke– ja toimetajategevusele saab eesti lugeja erinevate sarjade kaudu põhjaliku ülevaate soome-ugri rahvaste luule- ja proosaklassikast, samuti tänapäeva kirjandusest. Valdavalt kakskeelsena ilmunud luulekogud ning eestikeelsed proosakogud ja romaanid on samas väga olulised ka hõimurahvaste endi jaoks: asjatundlikult teostatud, esinduslikud väljaanded on asendamatuks kaasabiks soome-ugri rahvuskultuuride jäädvustamisel ning soome-ugri haritlaskonna eneseteadvuse tõstmisel. Eraldi väärivad esile tõstmist nelja soome-ugri rahva (udmurdi, mari, komi, mansi) eepose tõlked eesti keelde. Arvo Valton on ka tegus soome-ugri rahvaste kirjanduselu korraldaja. Ta on 1993. aastal loodud Soome- ugri kirjanduste assotsiatsiooni üks rajajaid ning toinimud 14 aastat ka selle presidendina. 2017. aastal toimus assotsiatsiooni korraldatav soome-ugri kirjanduskongress tema eestvedamisel Tartus. (http://aful.kirjandus.ee). Kolleegid soome-ugri kirjandusmaailmast hindavad tema tegevust kõrgelt, neist mitmed on saatnud ka toetuskirju, mis on lisatud avaldusele. Arvo Valton on aastaid õpetanud Tallinna Ülikoolis soome-ugri rahvaste kirjandust ja kultuurilugu, samuti olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Arvo Valtoni töö selles vallas väärib tunnustamist ka seetõttu, et ta on teinud seda aastaid eelkõige vastutustundest ja entusiasmist. Arvo Valtonit on tema kirjandusliku ja soome-ugri tegevuse eest tunnustanud Prantsuse riik kirjanduste ja kunstide ordeniga, Udmurdi Vabariik teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamisega ning Handi- Mansi Rahvusringkond aumärgiga. 2014. aastal pälvis Valton Eesti Rahvuskultuuri fondi preemia, 2015 omistas Tartu Ülikool talle rahvusmõtte auhinna, samal aastal pälvis ta ka Ungari riigi teenetemärgi Rüütliristi. 2016. oli ta üks Aadu Luukase missioonipreemia nominentidest. Oleme veendunud, et Arvo Valton väärib oma eluaegse kirjandusliku ja ühiskondliku tegevuse eest kultuurivaldkonna elutööpreemiat. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ettepaneku aluseks on juhatuse koosoleku otsus 16. detsembrist 2020. Lugupidamisega Kadi Raudalainen, Fenno-Ugria tegevdirektor, juhatuse liige Tel 6445155 MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Pärnu mnt. 28-9, 10141 Tallinn E-mail: [email protected] www.fennougria.ee  1 Arvo Valtoni tegevus soome-ugri kirjanduse valdkonnas Tõlgitud raamatud: 1976 Zsuzsa Rab „Umbaknad“ (ungari) 1978 Valentina Mišanina „Hõbedane jõekarp“ (mokša) (70-ndatel ajakirjades jutte - udmurdid S.Samsonov ja G.Krassilnikov, marid V.Kossorotov ja A.Juzõkain jt.) 1993 Sandor Csoori „Kahekõne pimedas“ (ungari) 1994 Sandor Kanyadi „On maid“ (ungari) 1996 kogumik „Enne koitu. Soome-ugri luuleklassikat“ (komi, mari, udmurdi kirjanduse rajajad Ivan Kuratov, Nöbdinsa Vittor, Sergei Tšavain, Kuzebai Gerd ja Ašaltši Oki) 1998 kogumikud „Neli marilannat“ (autorid Svetlana Essaulova, Valentina Iziljanova, Albertina Ivanova ja Nadežda Nikitina) ja „Neli komilannat“ (siin Valtoni tõlkes Galina Butõreva) 1999 kogumik „Neli mordvalannat“ (siin Valtoni tõlkes Anna Suldina) 2000 kogumik „Neli udmurditari“ (siin Valtoni tõlkes Tatjana Tšernova) 2002 „Kevadhommik. Soome-ugri luuleklassikat II“ (mokšad Zahhar Dorofejev, Mihhail Bezborodov ja Maksim Beban, ersad Aleksandr Zinkov ja Jakov Kulurkajev, marid Jõvan Kõrlja ja Olõk Ipai, udmurdid Grigori Vereštšagin ja Mihhail Iljin, permikomid Pitju Önjö ja Pjotr Lihhatšov, sürjakomid Tima Ven ja Illja Vass) 2004 „Suvepäev. Soome-ugri luuleklassikat III“ (ersad Anatoli Eskin, Aleksandr Martõnov ja Ivan Prontšatov, handid Maria Vagatova ja Vladimir Voldin, mansid Svetlana Dinislamova, Juvan Šestalov ja Andrei Tarhanov, marid Evrik Anissimov, Gani Gadiatov, Miklai Kazakov ja Valentin Kolumb, mokšad Sergei Kinjakin ja Vassili Krigin, neenetsid Prokopi Javtõsõi ja Juri Vella, permikomid Fjodor Istomin, Vassili Klimov ja Ivan Minin, sürjakomid Gennadi Juškov, Serafim Popov, Vladimir Timin ja Albert Vanejev, udmurdid Nikolai Baiterjakov, Aleksandr Belonogov, Vladimir Romanov ja Flor Vassiljev) 2005 udmurdi luuleantoloogia „Hõbepaat“ (koos Nadezda Pchelovodovaga, 152 autorit 18. sajandist tänapäevani), luulekogud. komi Ivan Kuratov „Poleks kurbust, poleks rõõmu“ ja udmurt Ašaltši Oki „Mu kullerkupud“, proosa- ja luulekogu: neenets Prokopi Javtõsõi „Tundra elanik Nentsiko“ 2006 „Kuum öö. Soome-ugri rahvaste tänapäeva luule“ (118 kaasaegset karjala, vepsa, ingeri-soome, komi, udmurdi, mari, ersa, mokša, neenetsi autorit, karjala, vepsa tõlkinud Jaan Õispuu, ülejäänud Valton), luulekogud: udmurdid Muš Nadii „Paljajalu“, Pjotr Zahharov „Kolmanda silma avamine“, Sergei Matvejev „Ma kandun mööda linnuteed“, Shiban Viktor „Toominga vari“, Vjatšeslav Ar-Sergi „Öö niit“, romaan: komi Vladimir Timin „Vana-Permi poisi Tikö seiklused“ 2007 luulekogud: komid Niina Obrezkova „Niinepuu“ ja Aljona Jeltsova „Hommikune vihm“, udmurdid Larissa Orehhova „Ääretu laas“ ja Arzami Otšei „Ära“, mokša Vassili Krigin „Abistan Sisyphost“, mari Valentin Kolumb „Kes paneb jõe põlema“, udmurt Rafit Min „Viimne rändaja“  2 2008 luulekogud: marid Albertina „Sonaat viiulisoolole“ ja Tatjana Pchjolkina „Tulen helluses“, udmurdid Ljuza Badretdinova „Minu tee viib südamesse“, Zinaida Rjabinina „Kaksteist pilti“ ja Larissa Mardanova „Ekslemine“, komid Angelika Jelfimova „Valged unelmad“ ja Bajar Ljuba „Linnud ei tauni“, ersa Maria Jerjomina „Valgus“ ja mokša Marina Agejeva „Kus elab Jumal“ 2009 luule- ja miniatuuride kogud Omel Ladi „Ajaloo nägu“ ja Juri Vella „Räägi minuga“, luulekogud Flor Vassiljev „Allikselge pilguga“, Jànos Pusztay „Talvesina“, luule ja artiklite kogu Kuzebai Gerd „Olen udmurt“ 2010 luulekogud Aleksandr Volkov „Hilissügis“. Nikolai Abramov „Kurgede aeg“, Juvan Šestalov „Kuulake mu loitsu“, Raja Orlova „Kuulake, jumalannad, ka mind, naisterahvast“, Zoja Dudina „Soovin saada näkineiuks“, Tatjana Otšejeva „Valge ingel“, Tšislav Žuravljov „Kurekesed“, Mihhail Fedotov „Valged luiged tulevad tagasi“ 2011 komi proosakogu „Seal kaugel, kaugel“; 2012 mari proosakogu „Vana maja monoloog“, udmurdi proosakogu „Varsti on jälle kevad“ 2013 mokša proosakogu „Läbi kolme põrgu“, ersa proosakogu „Kuupaiste valss“ 2014 udmurdi eepos „Kõldõsini aeg“, Kuzma Abramovi romaan „Purgaz“, Ekaterina Makarova luulekogu „Sügisesed motiivid“ 2015 mari eepos: Anatoli Spiridonov „Jugorno“ komi eepos: Kallistrat Žakovi „Biarmia“ 2016 mansi eepos: Mihhail Plotnikov „Jangal-Maa“ 2017 Mihhail Petrovi romaan "Vana Multan" 2018 Kuzma Abramovi romaan "Priiuse eest" Kokku on Arvo Valton tõlkinud umbes 60 soome-ugri raamatut ning kirjutanud neile ka järelsõnad. Ta on avaldanud ajakirjanduses hulgaliselt artikleid soome-ugri rahvaste ja nende kirjanduse kohta aastatel 1972-2008. Korraldanud ka (leidnud tõlgid ja kirjastused, vahendanud rahastamist, teinud valikud ja vajadusel ka reaalused tõlked vene keelde) eesti luuleklassika väljaandmist sugulaskeeltes: udmurdi (kogumikud: Karl Ristikivi, Kristjan Jaak Peterson, Betti Alver, Marie Under, Ernst Enno, Juhan Liiv, Anna Haava, Lydia Koidula, Hando Runnel, Arvo Valton, Ellen Niit, Eno Raud – kõigi tõlkijaks Nadezda Pchelovodova), mari (Betti Alver, Maria Under, Hando Runnel, Karl Ristikivi – tõlkinud Albertina Ivanova. Ellen Niit ja Eno Raud – tõlkinud Svetlana Grigorjeva) ja komi (Betti Alver ja Arvo Valton – tõlkinud Nikolai Kuznetsov, Marie Under ja Hando Runnel – tõlkinud Niina Obrezkova) Osalenud Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni loomisel, aastast 1989 olnud soome-ugri kirjanike kogunemistel eesti kirjanduse esindaja, aastast 1996 kuni 2010 assotsiatsiooni president. Korraldanud ja kaaskorraldanud assotsiatsiooni kongressi 1996 Lohusalus ja 2017 Tartus, osalenud presidendina ja eestvedajana kõigi teiste, iga kahe aasta tagant toimuvate  3 kongresside korraldamisel. Andnud 1993 ja 1996 välja kongressiks kogumikud „Inf“ ning osalenud hilisemate samalaadsete kogumike koostamisel. Olnud udmurdikeelse entsüklopeedia loomise üheks initsiaatoriks. Osalenud ettekannetega soome-ugri kirjanike Kuzebai Gerdi ning Mihhail Petrovi mälestusele pühendatud teaduskonverentsidel Ižkaris, Joškar-Olas, Sõktõvkaris, olnud tõlkeseminari juhendaja Sõktõvkaris. Arvo Valton on lugenud Tallinna Ülikoolis 2004-2014 soome-ugri kirjanduste kursust, 2006- 2014 soome-ugri rahvaste kultuuriloo kursust. Esinenud Udmurdi Ülikoolis loengutsükliga eesti kirjanduse kohta, Užgorodi ülikoolis loengutsükliga soome-ugri kirjanduste kohta, esinenud arvukatel kirjanduslikel kohtumistel erinevates soome-ugri keskustes. Korraldanud 2007-2010 soome-ugri kirjanike kohtumisi Eestis ning väljapaistvate udmurdi, mari, komi ja mokša kirjandusteadlaste loenguid Tartu ja Tallinna Ülikoolides. Aidanud 2010- 2019 soome-ugri rahvaste kirjandusi tutvustada rahvusvahelistel kirjandusfestivalidel Head Read ja Prima Vista ning hõimupäevade kirjandusprogrammi üritustel. Valton kirjutab ka kirjastuse TEA poolt välja antavasse entsüklopeediasse artikleid soome- ugri rahvaste kirjanduste, kirjanike ja ajalooliste tegelaste kohta. Igal sügisel osaleb ta HTM hõimurahvaste programmi soome-ugri kirjandusauhindade žürii töös. Arvo Valton on saanud udmurdi kirjanduse tõlkimise eest Udmurdi teenelise kultuuritegelase aunimetuse, Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna Jugra autasu, Paabeli tõlkepreemia Vladimir Timini romaani „Vana-Permi poisi Tikö seiklused“ eest, Tallinna Ülikooli preemia soome-ugri tõlgete eest, muuhulgas ka soome-ugri-alase tegevuse eest on Valtonile omistatud Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse rüütlijärgu orden.  Curriculum vitae ARVO VALLIKIVI (kirjanikunimi Arvo Valton) Sünniaeg: 14. 12. 1935 Sünnikoht: Märjamaa alev, Eesti Vabariik Rahvus: eestlane Aadress: Koidula 17-11, Tallinn 10125, Eesti Telefon: 372-6013074; 5110794 E-aadress: Arvo Vallikivi <[email protected]> Perekonnaseis: abielus, abikaasa Tiina Vallikivi Lapsed: Helen-Vesta 1967, Hannes 1974, Mari 1975, Laur 1978, Maarja 1978, Hando 1984 Haridus: kõrgem; Keskkool lõpetatud Susumanis Magadani oblastis Venemaal (küüditatud koos perega 1949, tagasi Eestis 1954); Tallinna Polütehniline Instituut 1959 mäeinsenerina, Üleliiduline Kinoinstituut Moskvas 1967 filmidramaturgina; kunstiõpe rahvaülikoolis 1961, inglise keele kursused 1975-79. Keeleoskus: eesti, vene – valdamine; inglise, soome, saksa – kesktasemel; ungari – passiivne Töö: mäeinsener Maardu Keemiakombinaadis 1959-61; insener-tehnoloog Tallinna Mõõduriistade Tehases 1961-68; filmidramaturg Tallinnfilmis 1975-88; filmiametnik Kultuurikomitees 1988-89; aseesimees Eesti Kirjanike Liidus 1989-1992, projektijuht Eesti Lastekaitseliidus 1992 (ka selle liidu asutajaliige); Eesti Komitee liige 1990-91; Eesti Vabariigi Riigikogu liige 1992-95, Tallinna volikogu liige 1999-2002, soome-ugri kirjanduste lektor Tallinna Ülikoolis 2005-st, vabakutseline kirjanik (aastatel 1968-75 ja 1995-st). Ühiskondlik tegevus Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1965, korduvalt olnud selle juhatuses, kirjanike klubi Pegasus president 1985-92. Eesti Kinoliidu liige aastast 1970, korduvalt olnud juhatuses; Kinoliidu esimees 2000-2004. Eesti Punase Risti asepresident 1992-94. Soome-ugri Kirjanduste Assotsiooni president 1996- 2010, juhatuse liige kuni tänaseni. Kirjanduslik tegevus: eesti keeles avaldanud 56 raamatut (romaane, novelle, luulet, näidendeid, filmistsenaariume, miniatuure, aforisme, lasteraamatuid), teoseid tõlgitud teoseid rohkem kui 30 keelde; Tõlkinud ilukirjandust vene, inglise ja ungari keeltest, lisaks vahendkeelte abil komi, mari, udmurdi, ersa, mokša, neenetsi, handi, mansi keelest – tõlkeraamatuid ilmunud üle 40. Lähemalt soome-ugri tegevuse ülevaates. Autasud ja tunnustused: Valgetähe III järk, Riigivapi III järk, Prantsuse Kirjanduse ja Kunstide ordeni rüütlijärk (2005), Udmurdi teeneline kultuuritegelane, Tallinna ülikooli audoktor, Tartu ülikooli rahvusmõtte auhind ja Ungari riigi teenetemärk Rüütlirist (2015), Aadu Luukase missioonipreemia nominent (2016).