Taotlus riigipreemiale

Saatja: Kerttu Ahuna <[email protected]> Saadetud: 11.01.2021 13:20 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Koopia: Veljo Lamp <[email protected]> Teema: Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine Manused: 2020_aasta_kultuuripreemia.pdf; 2020_aasta_spordipreemia.pdf; 2020_elutoo_kultuuripreemia.pdf; 2020_elutoo_spordipreemia.pdf; Lisa 1.pdf; Lisa 2.pdf; LVK2020122201472.asice Tere Edastan manuses Tartu Linnavalitsuse korralduse ?Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine? ja selle juurde kuuluvad 6 lisa. Lugupidamisega Kerttu Ahuna Asjaajamisteenistuse spetsialist | Tartu Linnakantselei | Tel: 736 1111, +372 522 2540 Ülevaade Tartu linna poolt Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordi preemiate kandidaatideks esitatud inimeste erialasest tegevusest ning saavutustest 2020. aastal 1.1. Kultuuri elutööpreemia kandidaat Vaike Uibopuu Vaike Uibopuu on pikaaegne Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori dirigent (1963–2005), Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koorijuhtimise eriala õpetaja (1963–2010), üks Tartu Ülikooli Kammerkoori asutajatest ning Eesti Naislaulu Seltsi taasasutaja. Märkimisväärne on, et 1985. aastal valiti Vaike Uibopuu esimese naisena Eesti üldlaulupeo üldjuhiks. Alates 2005. aastast tegutseb Vaike Uibopuu Eesti Kooriühingu mentorina. Hoolimata väärikast vanusest on Vaike Uibopuu koorimaastikul aktiivne tegutseja ning selle tõestuseks on 2017. aasta asutatud uus koor Liivitar. Vaike Uibopuu on koorimuusika valdkonda panustanud väga mitmekülgselt: kooridirigendina, pedagoogina, Eesti naiskooride kõlakultuuri edendajana, Eesti koorimuusika tutvustajana ja kooriliikumise edendajana. Dirigendina on ta viinud oma juhatatud koorid Eesti koorikultuuri tippu ja rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeliseks. Pedagoogina iseloomustab Vaike Uibopuud loomingulisus, sügavad teadmised koorimuusikast, nõudlikkus ja täpsus, mille kaudu on tal õnnestunud juhatada mitme põlvkonna jagu õpilasi muusikamaailma. Vaike Uibopuu tuntuimaks õpilaseks on Triin Koch, kes jätkab Uibopuu tööd Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Ülikooli Kammerkoori dirigendina. Tänu Vaike Uibopuu oskusele tuua esile naishäälte sära ja rikkalikke külavarjundeid on ta naiskooride kõlakultuuri edendajana toonud naiskoorilaulule palju uusi austajaid. Vaike Uibopuul on oluline roll Eesti koorimuusika tutvustamisel. Nii on tänu talle kõlanud kontsertidel Eestis ja välismaal, konkurssidel ning plaatidel Eesti koorimuusika pärlite Veljo Tormise, Ester Mägi, Gustav Ernesaksa, Cyrillus Kreegi ja paljude teiste looming. Lisaks sellele on Vaike Uibopuu dirigeerimisel ette kantud suurem osa Veljo Tormise naiskoorilauludest ja laulutsüklitest ning etendus „Naistelaulud“. Kooriliikumise edendajana on Vaike Uibopuu Tartu ja Lõuna-Eesti naiskooride innustaja ning laulupäevade algataja ja eestvõtja, pakkudes nõnda kooridele võimalusi kooslaulmiseks ning vormi hoidmiseks ja uue repertuaari omandamiseks üldlaulupidude vahelisel ajal. Tänu laiahaardelisele, pikaaegsele ja pühendunud tööle koorimuusika valdkonna arendajana on Vaike Uibopuu väärikas kandidaat kultuuri elutööpreemiale. 1.2. Kultuuri aastapreemia kandidaat Valve-Liivi Kingisepp Valve-Liivi Kingisepp on keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent. 2020. aasta novembris ilmus Valve-Liivi Kingisepa sulest mahukas teos „Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala- Lehhe sõnastiku“, mis sisaldab kokku umbes 8500 märksõnaartiklit. Lisaks sõnastikule sisaldab väljaanne ülevaadet O. W. Masingu elust ja tegevusest, tema kirjaviisi tutvustust, valikut „Marahwa Näddala-Lehhes“ ilmunud tekste ning bibliograafilist loendit Valve-Liivi Kingisepa uurimustest O. W. Masingu kohta. Lisaks sellel on 2020. aasta novembris 85. sünnipäeva tähistanud Kingisepp olnud tegev oma teises olulises töövaldkonnas - teadusloo uurimisel. 2020. aasta detsembris ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus tema põhjalik publikatsioon „Julius Mägiste ja Andrus Saareste erialasest koostööst paguluses kirjavahetuse põhjal“. Selles avab ta asjatundlikult kahe suure keeleteadlase ligi 20-aastase kirjavahetuse filoloogilist ja sotsiokultuurilist sisu. Valve-Liivi Kingisepp on aktiivse kuulajana, küsijana-kommenteerijana, osalenud erialaseltside, sealhulgas Emakeele Seltsi koosolekutel ning valmistanud ette õpilaste emakeeleolümpiaadi lõppvooru aktusel ettekandmiseks mõeldud olümpiaadide ajaloo tutvustuse. Paraku jäi olümpiaadi lõppvoor ja ka ettekanne kevadise eriolukorra tõttu ära. 85-aastase keeleteadlase töövõime ja tegevushaare olnud 2020. aastal liialdamata hämmastavad. Oma tööga Valve-Liivi Kingisepp rikastanud eesti kultuurilugu ning väärib kõrgetasemelist tunnustust. 1.3. Spordi elutööpreemia Mart Siliksaar Mart Siliksaar on tunnustatud sulgpallitreener, kes on selle ala juures olnud alates 1965. aastast, mil ta asus treenima Helmut Valgmaa käe all. Mart Siliksaar jõudis sportlasena mõne aastaga sulgpalli Eesti tippu ja koondisesse, kuhu ta kuulus aastatel 1974–1979. Sportlasena olid tema parimad saavutused aastatel 1976–1978 Eesti meistrivõistlustelt võidetud 3 kuldmedalit segapaarismängus ning 1976. ja 1979. aastal võidetud hõbemedalid meesüksikmängus. Alates 1976. aastast tegutseb Mart Siliksaar sulgpallitreenerina. Oma õpilastega osaleti nii vabariiklikel kui ka mitmetel rahvusvahelistel võistlustel üle Nõukogude Liidu. Alates 1999. aastast on Mart Siliksaar sulgpalliklubi Triiton juhatuse esimees ja aktiivne sulgpalli edendaja ning treener. Tänaseks päevaks on klubi arenenud oma liikmeskonna poolest Eesti suurimaks ja aktiivseimaks klubiks. Perspektiivikate sportlastega osaletakse rahvusvahelistel võistlustel nii noorte kui täiskasvanute klassis. Klubi tulemuslikust näitab Eesti meistrivõistlustelt, Eesti noorte meistrivõistlustelt ja rahvusvahelistelt etappidelt võidetud medalite arv. Mart Siliksaar on treener, kes viis esimese treenerina Eesti sulgpallurid, Kati Tolmoffi ja Raul Musta olümpiamängudele. 2019. aasta Euroopa mängudel jäi naispaar Kati- Kreet Marran ja Helina Rüütel jagama kõrget 5. kohta. Mart Siliksaare tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anneli Lambing, Terje Lall, Peeter Munitsõn, Heiki Sorge, Raul Must, Kati Tolmoff, Kristin Kuuba, Helina Rüütel, Kati-Kreet Marran, Tauri Kilk, Catlyn Kruus. Hetkel on Mart Siliksaare tähtsaim projekt aidata Kristin Kuuba Tokyo olümpiamängudele. Keerulisele aastale vaatamata on ka aasta 2020 on olnud sportlikult ülimalt edukas. Tema sportlased on osalenud erinevatel Euroopa karikaetappidel ning saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Enamus koondisse kuuluvaid sportlasi on Mart Silksaare õpilased. Võistkondlikel juunioride Euroopa meistrivõistlustel sulgpallis saavutas Eesti võistkond kolmanda koha. Eesti viieliikmelises võistkonnas olid kolm sportlast Mart Siliksaare õpilased. Sulgpalliklubi Triiton korraldab alates 2014. aastast maailma kalenderplaani kuuluvat võistlust Yonex Estonian Youth International, kus nende aastate jooksul on osalenud vähemalt 30 riigi noorsportlased. Eesti Sulgpalliliit on valinud Mart Siliksaare mitmeid kordi aasta treeneriks. Samuti on Mart Siliksaar pälvinud Tartu linna tunnustuse kui edukas treener. Vaatamata sellele, et Mart Siliksaar tähistas möödunud aastal oma 70. juubelit, on ta jätkuvalt aktiivses tegevuses Eesti sulgpalli edendajana ja treenerina nii noorte- kui tippsulgpalluritega. Mart Siliksaare pikk ja pühendunult tulemuslik treeneritöö ning jätkuvalt kõrged ambitsioonid Eesti sulgpalli edendamisel väärivad äramärkimist ja kandideerimist elutöö preemiale. 1.4. Spordi aastapreemia Urmo Aava Rally Estonia on toimunud alates 2010. aastast ning selle peakorraldaja on endine rallisõitja Urmo Aava. 2014. aastal kuulus Rally Estonia juba Euroopa meistrivõistluste (FIA ERC) arvestusse. Nii enne rallit, selle ajal kui ka peale seda sai Rally Estonia kiidusõnu FIA ERC sarja promootori Eurosport Eventsi juhi Jean-Pierre Nicolase käest ning tunnustuse kui parim FIA ERC etapp. See tunnustus motiveeris Urmo Aavat ja tema meeskonda töötama selle nimel, et korraldada Eestis esimene FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp. 2020. aasta oli erakordne kõikidele spordisündmuste korraldajatele. Vaatamata rasketele tingimustele toimus Rally Estonia WRC etapp esmakordselt Eestis ning seda kõike Urmo Aava juhtimisel. Rally Estonia tõestas, et pealtvaatajatega ülemaailmset tippspordisündmust saab korraldada ka koroonakriisi ajal. Eesti riigi, FIA, WRC promootori ning korraldaja koostöös toimus võistlus ilma ühegi koroonaviirusesse nakatumiseta. Rally Estonia sündmustest sai osa 26 000 inimest. Rallimaailmas sai Eesti WRC etapi korraldus ülimalt positiivse hinnangu, tänu millele on rahvusvaheline alaliit otsustanud ka järgneval kahel aastal autoralli WRC üks etappidest läbi viia Eestis. Urmo Aava suur pühendumine, järjepidev töö autospordi edendamisel ning erakordsetes tingimustes maailmatasemel tippspordisündmuse korraldamine on aluseks Urmo Aava esitamiseks 2020. aasta spordi aastapreemia kandidaadiks. ÜLEVAADE VAIKE UIBOPUU MUUSIKAALASEST TEGEVUSEST MUUSIKAÕPINGUD 1953–1957 Tartu Muusikakooli koorijuhtimise eriala õpilane 1957–1962 Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise eriala üliõpilane; rahvalaulu kogumine Herbert Tampere juhendamisel Saare-, Hiiu- ja Viljandimaal 1970–1976 Laulupedagoog Rudolf Jõksi eraõpilane TÖÖ DIRIGENDI JA ÕPETAJANA 1962–1963 Kohila Keskkooli muusikaõpetaja, Kohila KM segakoori dirigent 1963–1976 Tartu I Laste-Muusikakooli muusikateoreetiliste ainete õpetaja 1963–2010 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koorijuhtimise eriala õpetaja 1963–2005 Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori dirigent 1971–1979 Tartu Ülikooli Kammerkoori asutajaid ja dirigent 1977–1984 Vanemuise teatri lavastuse „Naistelaulud. Meestelaulud” dirigent, sh külalisetendustel Leningradis ja Moskvas 1988–1993 Eesti Koorijuhtide Naiskoori dirigent 1990–1995 Tartu Ülikooli kultuurikateedri dotsent 1992–2013 TÜ Akadeemilise Naiskoori [Tartu] vilistlaskoori asutaja, dirigent 1995–2000 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kunstide osakonna dotsent 2000 Kammerkoori Camerata Universitatis dirigent alates 2005 Eesti Kooriühingu mentor alates 2017 asutas kammernaiskoori Liivitar, on selle dirigent ÕPILASED Tartu Heino Elleri Muusikakoolis on koorijuhtimise erialal lõpetanud Vaike Uibopuu klassi 1968 Helle Minski 1979 Riina Airenne (Kadaja) ja Kai-Tõe Villmann (Mugra) 1982 Marju Murumets 1983 Eha Hunt 1984 Merle Joonase (Kangur) ja Kalli Lindam 1985 Helen Kivimägi (Harju), Piret Puhm ja Ain Tarro 1986 Piret Kuus ja Valve (Libene) Magnus 1987 Kristel Krautman (Kurvits) 1988 Tiiu Müller ja Saari Tamm 1989 Piret Variksaar 1990 Evelin Saul 1991 Anne Kullerkupp 1992 Annika Kuslapuu ja Vilve Maide (Saul) 1993 Helen Hansberg, Signe Kiis ja Kristi Kiilu 1994 Mailis Sütt (Heimar) 1995 Esta Kivisild, Maren Penu, Inga Rannat ja Inga Liiming 1996 Jane Pakkanen 1997 Triin Koch 1998 Erle Päid 1999 Maarja Haamer 2003 Airi Liiva (Vettik) 2004 Veera Fedulova, Marge Matson (Laur) ja Veiko Teekel 2007 Tiiu Ivanova (Sinipalu), Kristina Asuküla Käst 2009 Kristina Sildos (Kodas) Lühemat aega on õppinud Vaike Uibopuu klassis Peeter Lilje, Imbi-Maie Kuuse, Liivi Lepik (Vijar), Ene Soots (Palm), Sirje Häelme-Olesk, Signe Lehto, Kersti Kuusk, Pille Kangur, Airi Allvee, Lilia Tsakuhhina, Annela Mängli, Anna Koppas, Annika Kasema, Kristi Kasak, Merily Songe, Merle Veeroos, Mari Kalling. Õpilane Triin Koch: Ma väga täpselt ei oska öelda, mis on need asjad, mis on Richard Ritsingu ajast kandunud üle Vaike aega ja sealt veel edasi praegusesse aega – fakte mul nii täpselt ei ole, aga ma arvan, et Vaike ajast on koorielus väga palju. Tugevad ja hästi toimivad juhatused on võibolla pärit ka juba Ritsingu ajast, aga kindlasti Vaike ajast. Vaikele oli väga oluline, et koor toimiks hästi ja ladusalt ja et asjad oleksid korras ja hästi organiseeritud. Ka selles, mismoodi ma ise koori tööd korraldan ja proove üles ehitan, olen ma väga palju eeskuju võtnud Vaikelt. Kõik need hääleseadetunnid ja see, et hääleseadesse oma aja panustamine on võtmeküsimus, on kindlasti pärit Vaikelt. Lisaks sellele pärineb eelmiste dirigentide ajast loomulikult lõputul hulgal akadeemilisi traditsioone, mis käivad koorielu juurde. Nt hooaja alustamise ja lõpetamisega seotud traditsioonid pärinevad minu jaoks kõik Vaike ajast, aga võibolla on palju sellest olnud olemas juba veel varem. Või siis sellised naiskoori jaoks armsad asjad nagu sünnipäevalaulu ja sooviloo laulmine sünnipäevadel ning eriti uute lauljate koori vastuvõtmine ja nende eest hoolitsemine nende esimesel aastal, mis on kindlasti eriline ja pigem haruldane traditsioon. Nii et neid traditsioone on palju. KOORIDIRIGENT Vaike Uibopuu oli Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori dirigent aastail 1963–2005 (1964– 1971 oli tema kõrval dirigent Linda Taal). Koormeistritena on Vaike Uibopuu kõrval töötanud alates 1971. aastast Ene Ahven, kes jätkas koormeistrina ka Triin Kochi kõrval, ja aastail 1976– 1985 Kadri Leppoja. Mõlemad on tunnustatud muusikaõpetajad ja dirigendid, kes on Vaikelt saadud teadmisi ja kogemusi oma töös tulemuslikult kasutanud. Vaike Uibopuu tegevuse tulemusena tõusis TÜ AN vaieldamatult Eesti parimaks naiskooriks ja saavutas rahvusvahelist edu. Dirigendi taotletav koori eriline kõlakultuur eristas seda koori teistest omataolistest. Vaike enda sügav musikaalsus, peensusteni lihvitud, samas emotsionaalne dirigeerimisviis, võime nii lauljaid kui kuulajaid kaasa haarata, aga ka repertuaarivalik koos kava koostamise oskusega teevad tema kontserdid alati elamusi pakkuvalt nauditavaks. 2005. aastast juhatab koori Vaike õpilane Triin Koch. Akadeemilise naiskoori kõrval oli Vaike Uibopuu üks Tartu Ülikooli Kammerkoori asutajaid ja aastail 1971–1979 selle dirigent, lihvides sellegi koori kõla ning juhtides lauljaid muusika sügavustesse. TÜ Kammerkoori juhatab aastast 2001 Triin Koch. Aastatel 1988–1993 oli Vaike Uibopuu Eesti Koorijuhtide Naiskoori dirigent, sel ajal kuulus koor Eesti naiskooride paremikku. Aastal 1992 asutas Vaike Uibopuu Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori Tartus. Koori moodustanud vilistlastest polnud paljud enam aastaid kooris laulnud, eri aegadel laulnute häälte taastamise ja kokkusobitamise järel hakkas seegi koor kõlama nii, et sai kontserdielamusi pakkuda. Vaike juhatas koori aastani 2013, seejärel tegeles kooriga tema õpilane Tiiu Sinipalu (Ivanova), praegu juhatab koori Ülle Sakarias. 2017. aastal asutas Vaike taas uue koori, mida ta ise juhatab ning mis kannab nime kammernaiskoor Liivitar. Sealgi laulavad enamasti Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlased. Lisaks neile tema enda kooridele jätkavad paljud TÜ Akadeemilises Naiskooris Vaike häälekoolitust ja muusikaõpetust saanud lauljad muudes koorides. Tartus on need naiskoorid Emajõe Laulikud ja Omal Viisil, Tallinnas laulavad paljud Vaike Uibopuult laulukogemusi saanud naised Tartu Ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskooris (dirigent Triin Koch), naiskooris Carmina jt. TÜ Akadeemilises Naiskooris või selle Tartu vilistlaskooris on Vaike Uibopuu käe all laulnud mitmed praegused dirigendid ja (muusika)õpetajad, nagu Maarja Helstein, Mari Kalling, Triin Koch, Kristina Kodas, Kristina Asuküla (Käst), Vilve Maide, Grete Maipuu, Seidi Mutso, Roosi Rõõmusaare, Tiiu Sinipalu (Ivanova), Saari Tamm, Anneli Traks jpt. Aastail 1977–1984 oli Vaike Uibopuu teatris Vanemuine Kaarel Irdi lavastatud Veljo Tormise etenduste „Naistelaulud“ ja „Meestelaulud“ dirigent. Regivärsilisse a capella etendusse „Naistelaulud“ kaasas ta TÜ Akadeemilise Naiskoori lauljaid. GAUDEAMUS – Eesti, Läti ja Leedu üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Üldjuhiks ja dirigendiks Vaike Uibopuu: 1971 Ogres: Riho Päts / rahvaluule PILL OLL´HELLE– Eesti ühendkoor 1974 Tartus: Verner Nerep / rahvaluule KUKU, SA KÄGU – Eesti ühendkoor 1978 Vilniuses: Konstantin Türnpu / Marie Heiberg PRIIUSE HOMMIKUL – Eesti ühendkoor 1981 Riias, Ogre pargis: Bárdos Lajos CANTEMUS – Eesti ühendkoor 1984 Tallinnas: Gustav Ernesaks SIRELI, KAS MUL ÕNNE – Eesti ühendkoor 1988 Vilniuses: Gustav Ernesaks / Gordon Byron MUUSIKALE – Eesti ühendkoor ja koreograafiline grupp 1991 Ogres: Friedrich Saebelmann / Paul Ruubel KAUNIMAD LAULUD; Enn Võrk / Martin Lipp „EESTI LIPP“ – Eesti ühendkoor 1995 Tartus: Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen EESTI HÜMN – ühendkoor; Anti Marguste VIVAT, CRESCAT, FLOREAT! – ühendnaiskoorid 1999 Vilniuses: Gustav Ernesaks / Debora Vaarandi SINU AKNAL TUVID – ühendnaiskoorid 2006 Tartus: Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen EESTI HÜMN – ühendkoor LAULUPIDU – rahvusliku identiteedi kandja Dirigendiks Vaike Uibopuu: XX LAULUPIDU 1985 - Esmakordselt jõudis üldjuhtide sekka Tartu (Riikliku) Ülikooli Akadeemilise Naiskoori dirigent Vaike Uibopuu, kes oli ühtlasi esimene naissoost üldjuht. Enne teda olid laulupeol küll mõned naisterahvad – Miina Härma ja Laine Karindi – dirigeerinud, kuid üldjuhi vastutusrikkasse ametisse polnud nad jõudnud. PÄIKENE, SEE PÄEVA PERENAINE – Raimund Lätte / Arvi Siig (naiskoor) KOLM ETÜÜDI: -KEVAD, -PÕUD, -TUUL – Veljo Tormis / rahvaluule (naiskoor) KEVADE KULLENDAV TAEVAS – Alo Ritsing / Ellen Niit (erinaiskoor) XXI LAULUPIDU 1990 SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST- Tuudur Vettik / Markus Univer (ühendkoor) SUVEÖÖL - Eduard Oja / Anna Haava (naiskoor) MIS ME NEIUD KURVASTAME - Eino Linnala / soome rahvalaul „Kanteletar“ (naiskoor) KOLM OSA TSÜKLIST „KIIGELAULUD“: - KITSAS KIIK, - MERI KIIGE ALL, - KIIGEL KARTLIK – Veljo Tormis / eesti rahvalaulud (naiskoor) VII NOORTE LAULUPIDU 1993 HÜÜA JA HUIKA - Ester Mägi / rahvaluule (naiskoor) XXII LAULUPIDU 1994 Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu TEE SILMAPIIRILE - Muusika ja sõnad René Eespere (ühendkoor) MU SÜDA ÄRKA ÜLES - Cyrillus Kreek / eesti rahvaviis (naiskoor) TÕSTA OMA SILMAD Oratooriumist “Elias” – Felix Mendelssohn-Bartholdy (naiskoor) ÖÖBIK - Johannes Kappel / Lydia Koidula (naiskoor) KOLM LIIVI RAHVALAULU: - KARJASE HOMMIK, - KARJASE PÄEV, - VASTLAD Veljo Tormis / sõnade seadja Herbert Tampere (naiskoor) XXII LAULUPIDU 1999 - Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu NEIULAULUD - Ester Mägi / rahvaluule (naiskoor) TA LENDAB MESIPUU POOLE - Peep Sarapik / Juhan Liiv (ühendkoor) XXIV LAULUPIDU 2004 KEVAD SÜDAMES - Alo Ritsing / Jaan Kärner (naiskoor) LAS JÄÄDA ÜKSKI METS - Andres Valkonen / Leelo Tungal, sdn Tõnis Kõrvits (naiskoor) XXV LAULUPIDU 2009 KAUNIMAD LAULUD - Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel (ühendkoor) XXVI LAULUPIDU 2014 EI SAA MITTE VAIKI OLLA – Miina Härma / Anna Haava (valiknaiskoor) XXVII LAULUPIDU 2019 TA LENDAB MESIPUU POOLE - Peep Sarapik / Juhan Liiv, orkestriseade: Tõnis Kõrvits (ühendkoor) TARTU LAULUPEOD Esimene üle-eestiline laulupidu toimus Tartus 18. juuni 1994 – Tartu juubelilaulupidu Peatoimkond, naiskooride üldjuht Eesti rahvaviis sdn Cyrillus Kreek / Paul Gerhardt MU SÜDA ÄRKA ÜLES (ühednaiskoor) Liivi rahvalaulud sdn Veljo Tormis / Herbert Tampere KOLM LIIVI RAHVALAULU (ühendnaiskoor) Renè Eespere / Renè Eespere TEE SILMAPIIRILE (ühendkoor) 19. juuni 1999 Tartu laulupidu Ester Mägi / rahvaluule NEIULAULUD (ühendnaiskoor) Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson TULJAK (ühendkoor) 26. juuni 2004 Tartu laulupidu Alo Ritsing / Jaan Kärner KEVAD SÜDAMES (ühendnaiskoor) Andres Valkonen / Leelo Tungal LAS JÄÄDA ÜKSKI METS (ühendnaiskoor) Enn Võrk / Martin Lipp EESTI LIPP (ühendkoor) 13. juuni 2009 Tartu laulupidu Alo Ritsing / Leili Andre OI SEDA HELEDAT ILMAKEST (ühendnaiskoor) Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel KAUNIMAD LAULUD (ühendkoor) 7. juuni 2014 Tartu laulupidu „Enne ja nüüd“ pühendatud Miina Härma 150. sünniaastapäevale Miina Härma / Gustav Suits NOORUSE UNENÄGU (ühendnaiskoor) Peep Sarapik / Juhan Liiv TA LENDAB MESIPUU POOLE (ühendkoor) Tartu laulupidu 2019 Laulupeo 150. sünnipäev Urmas Sisask / Anne Kahro OOD ARMASTUSELE (ühendnaiskoor) Gustav Ernesaks / Lydia Koidula MU ISAMAA ON MINU ARM (ühendkoor) KOHALIKUD LAULUPEOD JA LAULUPÄEVAD Vaike Uibopuu on oma kooridega osalenud maakondlikel laulupäevadel ja -pidudel dirigendina ja üldjuhina, näiteks: 13. juuni 1998 Peipsi-äärsete maakondade II laulupidu Põlvas Miina Härma / rahvaluule EHI, VELI, OPI, VELI (TÜ AN vilistlaskoor) 10. juuni 2000 Peipsi-äärsete maakondade IV laulupidu Põlvas Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu, laulupeol 2 kooriga TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor Uno Naissoo / Juhan Saar MU KODU (naiskoorid) Ülo Vinter / Enn Vetemaa LAUL PÕHJAMAAST (ühendkoor) 3. juuni 2001 Peipsi-äärsete maakondade laulupidu Põlvas, Vaike Uibopuul 2 koori: TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor Alo Ritsing / Aira Kaal SULLE, MULLE (naiskoorid) Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson TULJAK (ühendkoor) 15. juuni 2002 Taulide torupillitare laulupäev Valgamaal Ester Mägi / rahvaluule OLEN MINA PIIGA PILLIARMAS (ühendkoor) Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA (ühendkoor) 18. juuni 2005 Eduard Tubina mälestusüritus 12. november 2005 Koorijuhtide Regina Soka ja Asta Jäägeri mälestusfestival Põlvas Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA (ühendkoor) Karl August Hermann / Aarne Männik OH LAULA JA HÕISKA (TÜ AN vilistlaskoor) 10. juuni 2006 IX Peipsi-äärsete maakondade laulupidu Andres Valkonen / Leelo Tungal LAS JÄÄDA ÜKSKI METS (ühendnaiskoor) 15. märts 2008 Koorijuht Regina Sokk 100 Põlvas Alo Ritsing KUI MA VAID TEAKSIN (TÜ AN vilistlaskoor) Kadri Hunt ÜKSTEIST PEAB HOIDMA (TÜ AN vilistlaskoor) 29. mai 2010 Uma Pido II laulupidu Põlvas Èrki Meister / Jaan Pulk TULÕ` AGA TULÕ (ühendnaiskoor) 1. juuni 2013 UMA PIDO III laulupidu Võru-Kubijal Priit Pajusaar / Aapo Ilves VÕROMAA LAULU` (ühendkoor) 2. juuni 2018 UMA PIDO V laulupidu Võru-Kubijal Jan Rahman / Jan Rahman MIS OM SUURÕ JÄRVE TAKAN? (ühendnaiskoor) KOORIFESTIVALID JA -KONKURSID Alates 1990. aastast on Vaike Uibopuu olnud Eesti ja rahvusvaheliste koorikonkursside žüriide liikmeks. Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori (TÜ AN) ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori (TÜ AN vilistlaskoor) võistulaulmiste kavad ja tulemused 1969– 2008. 1969 Eesti üldlaulupidude 100. aastapäeva võistulaulmine: 2. koht a) Tartu, eelvoor: M. Härma Lauliku lapsepõli U. Naissoo Luulet Sinu süles A. Lotti Vere languores nostros b) Tallinn, lõppvoor: O. Sau Kosjad kaselatva jäid G. Ernesaks Noor kevade 1971 Tallinn, Eesti naiskooride võistulaulmine: W.A. Mozart Ave Maria J. Brahms Bräutigam G. Verdi Laudi alla Vergine Maria 1975 Tallinn, rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn 75” vabariiklik eelvoor: M. Saar Meie elu E. Tamberg Kangelaskalmul R. Štšedrin Тиха украинская ночь vene rahvalaul (sdn V. Sokolov) Пойду ль я, выйду ль я J. Butsko Закатись ты, солнце красное Z. Kodály Öö mägedes V. Tormis Vanatädi koob V. Tormis Järv tare taga Koorifestivali „Tallinn 75” põhivoorus TRÜ AN ei osalenud. 1976 Tartu, esimese üleliidulise taidlusfestivali eelvoor: kõrgem kategooria A. Ritsing Suvehommik I, II V. Rubin По буквари! tsüklist Пeрвый cнег H. Isaac Innsbruck, ich muss dich lassen V. Tormis Taevaste tuul V. Tormis Lüpsiloits 1977 Tallinn, sama festivali lõppvoor: laureaadi nimetus B. Britten Gloria, Sanctus (Missa brevis in D) V. Tormis Lüpsiloits V. Rubin По буквари! tsüklist Пeрвый cнег O. Sau Üht nime ma tean 1982 Tallinn, koorifestival „Mart Saar 100”: parim naiskoor M. Saar Meie elu M. Saar Sügise päike M. Saar Üks suu M. Saar Päikesele (kohustuslik laul) G. Sviridov Ты запой мне ту песню... 1986 Debrecen (Ungari), XII Bela Bartóki nimelise koorikonkursi folklooriprogramm: eripreemia folkloori kategoorias V. Tormis episood põimikust „Naistelaulud”: Kiigestseen 1987 Tallinn, Eesti naiskooride võistulaulmine: parim naiskoor ja parim dirigenditöö P. Peuerl O, Musica! V. Kikta Хоровой диптих: Мой край тополиный, Набатные колокола G. Ernesaks See kauge hääl A. Marguste Mõistatuslaul 1988 rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 1988”: G. Ernesaks See kauge hääl (kohustuslik laul) E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle J. Brahms Adoramus te P. Kostiainen aakobin pojat 1990 Riva del Garda (Itaalia) I Concorso Corale Internazionale: parim naiskoor, kulddiplom ja Grand Prix kõrgeima punktisumma eest Th. Morley Sing we and chant it G. Verdi Laudi alla Virgine Maria (kohustuslik laul) E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle P. Kostiainen Jaakobin pojat 1992 Tours (Prantsusmaa), Florilege Vocal de Tours: 2. ja 3. preemia naiskooride seas (5 kava) Ühesoolised koorid (Voix egales), eelvoor: T. Morley Sing we and chant it F. Poulenc Ave verum corpus U. Sisask Kyrie Ühesoolised koorid (Voix egales), finaal: J. Brahms Die Nonne H. Badings Kyrie P. Fiala Homo non soli sibi natus Vaba programm (Programme libre) kõigile kooriliikidele, eelvoor: E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle V. Tormis Kurb laulik” tsüklist Laulud laulust ja laulikust V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid Vaba programm (Programme libre) kõigile kooriliikidele, finaal: G. Ernesaks Sinu aknal tuvid M. Ratassepp Tartu etüüd P. Kostiainen Jaakobin pojat Lõppkontserdi kava: T. Morley Sing we and chant it V. Tormis Kurb laulik tsüklist Laulud laulust ja laulikust V. Tormis Lüpsiloits V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid 1996 Viin (Austria), 13. F. Schuberti nimeline koorikonkurss: 2. koht I voor : F. Schubert Das Grosse Halleluja [Ülistuslaul] F. Burkhart Exultavit F. Poulenc Ave verum corpus K. Nystedt Musica Sacra: Sok Herren II voor : E. Mägi Äiu-püiu tsüklist Kuus eesti rahvalaulu naiskoorile V. Tormis On hilissuvi, Üle taeva jooksevad pilved tsüklist Sügismaastikud V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid Suvi tsüklist Bulgaaria triptühhon 1997 Tallinn, Eesti naiskooride võistulaulmine: parim naiskoor kõrgeimas, A-kategoorias F. Burkhart Exultavit E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle P. Kostiainen Regina Angelorum 1997 Cork (Iirimaa) 44. rahvusvaheline koorifestival, Fleischmanni rahvusvaheline koorivõistlus: 3. koht, I koht naiskooride seas, eripreemia euroopa praegusaja helilooja koorilaulu (Virmalised) parim esitus L. de Victoria Tenebrae factae sun K. Nystedt Musica Sacra: Sok Herren V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid 1998 Elsenfeld (Saksamaa), II rahvusvaheline koorikonkurss, 4. koht A-grupis ja 3. koht B-grupis A-grupp: M. Reger Er ist’s (kohustuslik laul) P. Kostiainen Regina Angelorum E. Mägi Kuus eesti rahvalaulu naiskoorile: 3. Äiu-püiu V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid B-grupp: E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle V. Tormis Lüpsiloits V. Tormis Viis eesti rahvatantsu naiskooridele 2000 Tallinn, Veljo Tormis 70. sünnipäevale pühendatud eesti naiskooride [II] võistulaulmine: 1.-3. koht kõrgeimas, A-kategoorias K. Nystedt Sancta Maria V. Tormis Järv tare taga V. Tormis Virmalised tsüklist Talvemustrid J. Mäntyjärvi Pseudo-Yoik Lite 2000 (samas): TÜ AN vilistlaskoor: 2. koht C-kategoorias V. Tormis Etüüdid helilaadides (kohustuslik laul) eesti rahvalaul, sdn V. Tormis Oh, mina väike mehikene (kohustuslik laul) H. Backman Pühapäeva hommik K. Nystedt Hele täht 2001 Maasmechelen (Belgia), VI rahvusvaheline Flandria koorivõistlus 3. koht ühesooliste kooride seas (equal voices) T. L. Victoria Tenebrae factae sunt A. Pärt Zwei Beter C. Kreek Mu süda, ärka üles Lucien Posman To Morning (kohustuslik laul) J. Mäntyjärvi Pseudo-Yoik Lite 2003 Rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2003”: A. Vujic Vater unser A. Pärt Zwei Beter G. Ernesaks Sinu aknal tuvid J. Mäntyjärvi Pseudo-Yoik Lite 2004 Rakvere, Eesti kammerkooride konkurss 1. koht kammernaiskooride kategoorias, 2. koht kammerkooride seas, eripreemia kohustusliku teose parima esituse eest; Klassikaraadio eripreemia eesti koorimuusika kõrgetasemelise esituse eest I voor: E. Mägi Vahtralt valgõ pilve pääle G. Ernesaks Sinu aknal tuvid C. Kreek Meil aiaäärne tänavas (kohustuslik laul) II voor: A. Pärt Zwei Beter M. Ratassepp Tartu etüüd E. Mägi Ühele lapsele E. Mägi Pieta 2005 Tallinn, Eesti Naislaulu Seltsi 10. aastapäevale pühendatud III eesti naiskooride võistulaulmine: parim naiskoor kõrgeimas, A-kategoorias, dirigendipreemia ja kohustusliku laulu parim esitus V. Tormis Kodulaulud: 3. Sääl on me kodu (kohustuslik laul) Eesti rahvaviis, sdn C. Kreek Meil aiaäärne tänavas E. Mägi Pieta 2005 (samas): TÜ AN vilistlaskoor: 2. koht C-kategoorias Eesti rahvaviis, sdn E. Võrk Naabri Mari (kohustuslik laul) David Hamilton Ave Maria Traditsionaal, sdn A. Männik Öeldud on 2008 Tallinn. Eesti naiskooride võistulaulmine ERNESAKS 100: TÜ AN vilistlaskoor: 1. koht B-kategoorias, kohustusliku laulu parim esitus, B-kategooria naiskooride dirigendipreemia – Vaike Uibopuu S. Milliken Missa piccola (Kyrie, Gloria, Sanctus, Agnus Dei) A. Ritsing Kui ma vaid teaksin G. Ernesaks Ööviiul (kohustuslik laul) EESTI NAISLAULU SELTS (ENLS) Eesti Naislaulu Selts loodi oktoobris 1994. aastal. Vaike Uibopuu kuulus seltsi esimesse juhatusse ja oli ühtlasi seltsi muusikaline juht 1994–2000. Ta valiti 2001. aastal Eesti Naislaulu Seltsi auliikmeks. ENLSi LAULUPÄEVAD Vaike Uibopuu osales oma kooridega ja dirigeeris ühendnaiskoore: 10. juuni 1995 Eesti Naislaulu Seltsi esimene laulupäev Rakveres, 39 koori 1085 lauljat. 27. juuni 1998 Eesti Vabariik 80. aastapäevale pühendatud naiskooride laulupäev Hüpassaares ja Viljandis, 65 koori, 1500 lauljat. Laulupäeva üldjuht Vaike Uibopuu, kes dirigendiks ka kolmele koorile: TÜ AN, TÜ AN vilistlaskoor ja H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli naiskoor. Miina Härma EI SAA MITTE VAIKI OLLA Ester Mägi NEIULAULUD 23. oktoober 1999 Eesti Naislaulu Seltsi 5. aastapäev ja lipu pühitsemine ning kontsert Kaarli kirikus Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA, ENLS-i motolaul 28.juuni 2003 Eesti naiskooride laulupäev Haapsalu Piiskopilinnuses Alo Ritsing / Jaan Kärner KEVAD SÜDAMES Richard Ritsing / Eduard Wöhrmann SA OLED MU SÜDAME SUVI 8. juuni 2008 Eesti naiskooride laulupäev “Ei see lõpe kunagi “ Türil Ester Mägi / rahvaluule NEIULAULUD I ja IV 6. juuni 2010 Eesti naiskooride laulupäev “Päev paistab, pidu kestab...” Rakveres Tuudur Vettik sdn Aarne Männik / Markus Univer SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST TARTU JA TARTUMAA NAISKOORIDE LAULUPÄEVAD Tartu ja Tartumaa naiskooride kuraatori, laulupäevade traditsiooni algataja ja pikaajalise kunstilise juhi dirigent Vaike Uibopuu eestvedamisel hakati 1994. aastast korraldama Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäevi. See traditsioon kestab praeguseni. Laulupäevadel dirigeeris Vaike Uibopuu nii oma koore kui ühendkoore: 13. veebruar 1994 – Tartumaa naiskooride kontsert: M. Härma (130) nimelised muusika päevad 19. märts 1995 – Tartu ja Tartumaa naiskooride kontsert: Enn Võrk, Eduard Oja - 90 Enn Võrk / Ernst Enno SUVI (TRÜ AN) Eduard Oja / rahvaluule KANGAKUDUMISE LAUL (TRÜ AN) Eduard Oja / Anna Haava SUVEÖÖL (ühendkoor) 29. oktoober 1995 – Tartu ja Tartumaa naiskooride kontsert: „Laula, laula, suukene” pühendatud Veljo Tormise 65. sünnipäevale Ferdinand Mühlhausen / Martin Körber VAIKNE KENA KOHAKENE (TÜ AN vilistlaskoor) Veljo Tormis / rahvaluule LÜPSILOITS (TÜ AN vilistlaskoor) Veljo Tormis / Viivi Luik SÜGISMAASTIKUD I ja II (TÜ AN) Veljo Tormis / rahvaluule VIIS EESTI RAHVATANTSU (TÜ AN) Veljo Tormis / rahvaluule KOLM LIIVI RAHVALAULU (ühendkoor) 23. märts 1997 – Tartu- ja Tartumaa naiskooride IV laulupäev Veljo Tormise seatud rahvalaul OH MINA VÄIKE MEHIKENE (TÜ AN vilistlaskoor) Ester Mägi seatud rahvalaul VAHTRALT VALGE PILVÕ PÄÄLE (TÜ AN) Ester Mägi seatud rahvalaul ÜHELE LAPSELE (TÜ AN) Pekka Kostiainen / tekst Piiblist REGINA ANGELORUM (TÜ AN) Ester Mägi seatud 4 uuemat rahvalaulu NEIULAULUD (ühendkoor) 8. märts 1998 – Tartu ja Tartumaa naiskooride V laulupäev Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA (ühendkoor) Artur Kapp / Eduard Ludvig Wöhrman SA OLED MU SÜDAME SUVI (TÜ AN) Tuudur Vettik / Anna Haava SEE OLI SIIS.... (TÜ AN) Veljo Tormis / rahvaluule SAARE LEIB (ühendkoor) Ester Mägi / rahvaluule NELI UUEMAT EESTI RAHVALAULU: NEIULAULUD 10. märts 2001 – Tartu ja Tartumaa naiskooride VII laulupäev pühendatud Arvo Ratassepa 75. sünniaastapäevale, Vaike Uibopuu 2 kooriga: TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor Arvo Ratassepp / Friedrich Reinhold Kreutzwald SAAREPIIGA LAUL (ühendkoor) Alo Ritsing / Aira Kaal SULLE, MULLE (TÜ AN vilistlaskoor) Norra rahvalaul, sdn. Alo Ritsing HEAD ÖÖD (TÜ AN vilistlaskoor) Veljo Tormis / Ado Reinvald KODUKEEL (TÜ AN) Veljo Tormis / eesti rahvalaul LAULIKU LAPSEPÕLI (TÜ AN) 14. aprill 2002 – Tartu ja Tartumaa naiskooride VIII laulupäev OLEN MINA PIIGA PILLIARMAS Mart Saar 120 ja Ester Mägi 80 Alo Ritsing / Anna Haava ÜKS ON MINUL PÜHAM KODA (TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor) Cyrillus Kreek / vaimulik rahvalaul MA TÄNAN SIND (TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor) Ester Mägi / rahvaluule OLEN MINA PIIGA PILLIARMAS (ühendkoor) 27. märts 2004 – Tartu ja Tartumaa naiskooride X laulupäev, Miina Härma 140. Alo Ritsing / Jaan Kärner KEVAD SÜDAMES (ühendkoor) Andres Valkonen / Leelo Tungal LAS JÄÄDA ÜKSKI METS (ühendkoor) Miina Härma / Anna Haava KÜLL OLI ILUS MU ÕIEKE (TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor) Miina Härma / rahvaluule ET SA NEIO (TÜ AN ja TÜ AN vilistlaskoor) Peep Sarapik / Juhan Liiv TA LENDAB MESIPUU POOLE (ühendkoor) Miina Härma / Karl-Ferdinand Karlson TULJAK (ühendkoor) 11. november 2005 Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride XI laulupäev Uno Uiga 80 ja Juhan Simm 120 Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA (ühendnaiskoor) 9. aprill 2006 Tartu ja Tartumaa naiskooride XII laulupäev Miina Härma / Anna Haava EI SAA MITTE VAIKI OLLA (ühendnaiskoor) Cyrillus Kreek vaimulik rahvalaul MA TÄNAN SIND (TÜ AN vilistlaskoor) Cyrillus Kreek vaimulik rahvalaul OH, KUI ÕNDSAD ON NEED PÜHAD (TÜ AN vilistlaskoor) 12. aprill 2008 XIV Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev „Meelespea”. 8. november 2009 Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride XV laulupäev Gustav Ernesaks / Ernst Enno KOJUIGATSUS (naiskoorid) Alo Ritsing / Helgi Muller KUI MA VAID TEAKSIN (TÜ AN vilistlaskoor) Traditsionaal ÖELDUD ON (TÜ AN vilistlaskoor) Peep Sarapik / Juhan Liiv TA LENDAB MESIPUU POOLE (ühendkoor) 28. november 2010 Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev „Helisev ootus” Tartu Jaani kirikus Leò Delibes MESSE BRÈVE (TÜ AN vilistlaskoor) Eesti rahvapärane koraaliviis Paul Gerhardt sdn Cyrillus Kreek MU SÜDA, ÄRKA ÜLES (ühendkoor) 19. november 2011 Tartu ja Tartumaa naiskooride XVII laulupäev 2. detsember 2012 Tartu ja Tartumaa naiskooride XVIII laulupäev PLAADID ja helisalvestised, noodikogumikud 1982 – vinüülplaat „Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Tartu riikliku Ülikooli Akadeemiline Naiskoor“ (dir Alo Ritsing ja Vaike Uibopuu) 1997 – „Vivat Academia“ (Tartu Akadeemiline Meeskoor, TÜ Kammerkoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dir Alo Ritsing, Vaike Uibopuu) 1999–2000 – „Tähemõrsja“, Veljo Tormise looming, (Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dir Vaike Uibopuu) 2005 – „Laulupuu“, Ester Mägi looming (RAM, TÜ Akadeemiline Naiskoor, dir Ants Soots, Vaike Uibopuu) 2005 – „Eesti mustrid“, eesti heliloojate looming, TÜ Akadeemiline Naiskoor, dir Vaike Uibopuu) Üksikuid tema juhatatavaid laule on kogumikplaatidel, nt: 2010 – Eesti Naislaulu Selts 20. (koost Margit Võsa). 2014 – DVD Miina Härma 150. Enne ja nüüd. Miina Härma 150. Juubelikontsert 9. veebruaril 2014 Vanemuise kontserdimajas. Tartu linnavalitsus, Eesti Segakooride Liit. 1991 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor [helisalvestis] Dirigent Vaike Uibopuu. Helikasseett. Tallinn: Auvi: Forte. Ligi 100 Vaike Uibopuu juhatatud kooriteost on salvestanud Eesti Rahvusringhääling. Tartu Ülikool on salvestanud nii videona kui helis rea kontserte ja muid üritusi, kus dirigeerib Vaike Uibopuu, vt nt: https://www.uttv.ee/otsing#sona=Vaike%20Uibopuu Vaike Uibopuu on koostanud noodikogumikke naiskooridele (Naiskooride lemmiklaulud, Naiskooride uued laulud jt). TUNNUSTUSED 1980 Eest NSV teeneline kunstitegelane 1995 Eesti Kultuurifondi aastaauhind dirigendile ja pedagoogile 1996 Arvo Ratassepa mälestusauhind 1999 Tartu Ülikooli Raefondi preemia 2000 Tartu Ülikooli väike medal 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2003 Gustav Ernesaksa nimeline koorimuusika peastipendium 2005 Eesti Kooriühingu Aasta dirigent 2005 Tartu Ülikooli suur medal 2006 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia 2005. aasta eest 2008 Tartu aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler 2011 Maailma Kultuurinõukogu diplom 2015 TÜ Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori audirigent VAIKE UIBOPUU SIHTKAPITALI STIPENDIUM Vaike Uibopuu sihtkapitali stipendium on asutatud eesmärgiga toetada püsivalt tegutsevaid Lõuna-Eesti naiskoore ja nende dirigente, et tunnustada kvaliteetse naiskoorimuusika viljelejaid. Stipendiaadid: 2020 Triin Koch 2017 Signe Rõõmus 2016 Maarja Ülper 2014 Silja Otsar 2012 Merike Allik 2011 Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor 2010 Saidi Tammeorg KASUTATUD ALLIKAID: Saari Tamm. Vaike Uibopuu: neiulaul ja naistelaul. Eesti Naislaulu Selts, [Tallinn] 2010. Gaudeamus 50. Eesti, Läti ja Leedu üliõpilaste laulu- ja tantsupeod 1956–2006. Koostanud Ene Puusemp, Alo Ritsing, Ants Nilson. Tartu 2006. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehekülg – https://sa.laulupidu.ee/ Vikipeedia – https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Uibopuu Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori koduleht – http://vilistlaskoor.ee. Erakogud. KOOSTANUD: Leeni Uba, Anneli Piir detsember 2020 RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Valve-Liivi Kingisepp (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias 2020. aastal ilmus Valve-Liivi Kingisepalt mahukas kandideerimise juurde keeleteaduslik teos „Otto Wilhelm Masingu Marahwa (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud Näddala-Lehhe sõnastik“. väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Pikem põhjendus on esitatud Lisas 1. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Tartu Linnavalitsus, reg nr 75006546 (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 736 1111 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Urmas Klaas, linnapea NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. RIIGI SPORDIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Urmo Aava (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Spordi elutööpreemia (Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale) X Spordi aastapreemia (Aastapreemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel, panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul) Selgitus aastapreemia kategoorias Rally Estonia – Eestis esmakordse WRC etapi suurepärane kandideerimise juurde korraldamine koroonatingimustes vaid 63 päevaga, millest said osa 26 000 kohapealset vaatajat. Ettepaneku pikem põhjendus on esitatud Lisas 1. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või juriidiline isik Tartu Linnavalitsus, reg nr 75006546 (Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus) Kontakttelefon 7361 111 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi spordipreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri (paberkandjal esitades) Kuupäev Urmas Klaas, linnapea NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusel nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Vaike Uibopuu (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Koorimuusika valdkonna mitmekülgse arendamise kandideerimise juurde eest. Ülevaade kandidaadi tegevusest koorimuusika (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) valdkonna arendajana on toodud Lisas 1 ja 2. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Tartu Linnavalitsus, reg nr 75006546 (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 736 1111 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Urmas Klaas, linnapea NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. RIIGI SPORDIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Mart Siliksaar (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria X Spordi elutööpreemia (Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale) Spordi aastapreemia (Aastapreemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel, panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul) Selgitus aastapreemia kategoorias Pikaaegse ja väljapaistva tegevuse eest sulgpalli kandideerimise juurde arendamisel vabariigi kui kohalikul tasandil (Tartu linn ja Tartumaa). Ettepaneku pikem põhjendus on esitatud Lisas 1. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või juriidiline isik Tartu Linnavalitsus, reg nr 75006546 (Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus) Kontakttelefon 7361 111 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi spordipreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri (paberkandjal esitades) Kuupäev Urmas Klaas, linnapea NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Soovituskirjad saadavad Eesti Sulgpalliliit ja Tartu Spordiliit. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusel nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 22.12.2020 nr 1472 Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine Võttes aluseks riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse § 4 lg 1 p 4, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Esitada koorijuht ja muusikapedagoog Vaike Uibopuu koorimuusika valdkonna mitmekülgse arendamise eest Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks. 2. Esitada keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp teose „Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Lehhe sõnastiku“ eest Eesti Vabariigi kultuuri aastapreemia kandidaadiks. 3. Esitada sulgpallitreener Mart Siliksaar pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest sulgpalli arendamisel Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia kandidaadiks. 4. Esitada Urmo Aava Rally Estonia - WRC etapi eduka korraldamise eest Eesti Vabariigi spordi aastapreemia kandidaadiks. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär