Saatja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia <
[email protected]>
Saadetud: 11.01.2021 11:00
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: EMTA kultuuripreemia ettepanek Lembit Peterson 2021
Manused: EMTA_kultuuri_aastapreemia_Lembit_Peterson_11.01.2021.asice
Tere
Edastan Teile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt digitaalselt
allkirjastatud riigi kultuuri aastapreemia ettepaneku (lisatud kirjale).
Lugupidamisega
Malle Tragon
rektoraadi abi
Kultuuriministeerium
Riigi kultuuripreemiate komisjon
Suur-Karja 23 11. jaanuar 2021 nr 1-20/2
15076 TALLINN
Põhjendus riigi kultuuri aastapreemia taotlusele
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teeb ettepaneku riigi kultuuri aastapreemia määramiseks
Lembit Petersonile – Theatrumi kunstilisele juhile ning muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti
osakonna professorile, XXX lennu juhendajale.
Teatriaasta 2020 oli keeruline ja raske, kuid vaatamata eriolukorrast tingitud piirangutele, nn
teatrikatkestustele ja ka pealesunnitult uute väljendusvormide otsingutele ei muutunud teater
siiski olemuslikult või pöördumatult. Veebiteater on huvitav vaheldus, kuid elav teater ning vahetu
elamus on privileeg. Lembit Petersoni looming on igas mõttes tõestus, et heal tasemel elav teater
kestab ka keerulistes tingimustes edasi. Eredaid hetki oli Lembit Petersoni tööaastas mitu.
• Möödunud sügisel etendus Lembit Petersoni juhtimisel muusika- ja teatriakadeemia
lavakunsi osakonna XXX lennu bakalaureusetööna koostöös Theatrumiga Eduard Vilde
1912. aastal kirjutatud näidend „Tabamata ime”, mille taset on teatriaasta kokkuvõtetes
kõrgelt hinnanud ja esile tõstnud ka teatrikriitikud. Lavastaja on ise sedastanud selle töö
põhiolemuse ja -tähtsuse: „See on olnud huvitav ja suur töö noortega. Ühest küljest
“Tabamata ime” näidendi läbitöötamine, teisest küljest Eduard Vilde kui autori uuesti
avastamine. Koos noortega mõjub see hästi aktuaalselt, ehkki on kirjutatud pea 110 aastat
tagasi. Vilde on tabanud midagi geniaalselt eestlaseks olemise ime kohta.”
https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/
• Enne kui maailm päriselt lukku läks, jõudis Theatrumis lavale Eva ja Indrek Koffi
algupärand „Tagasi” – Lembit Peterson on tüki lavastaja ning mängib selles ise ka ühte
neljast peategelasest. Lavastaja sõnul on „Tagasi” üks huvitavamaid eesti algupäraseid
näidendeid ja samas üks keerukamaid, mida lavale seada – see on poeetiline, võiks öelda
ka sümbolistlik, samas realistlik, mänguline, traagiline ja koomiline samaaegselt – lisaks
aktuaalne, meist endist: olevikus, minevikus, igavikus, lootuses ...
https://www.theatrum.ee/lavastused/tagasi/
• Raskete olude kiuste etendus Theatrumis lisaks ülalmainitule veel kolm uuslavastust:
Florian Zeller „Poeg” (Le Fils); VHK teatrikooli diplomilavastus „Lõpp hea, kõik hea” (William
Shakespeare); Andri Luup „Felicitas”. https://www.theatrum.ee/lavastused/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peab riigi kultuuri aastapreemia vääriliseks Lembit Petersoni
panust, sest keerulisi aegu trotsides tõi ta 2020. aastal lavale taas sellise teatrikunsti, mis
sügavuti inimesse või üldinimlikkusesse süüvides puudutab nii tegijaid kui ka publikut. Lembit
Petersoni poolt teatrilavale toodud sisu aitab mõista nii maailma kui inimesi (sh iseennast) –
kriisist räsitud ajal on see ehk olulisemgi kui muidu. Lembit Petersoni loodud teater on
püsiväärtusi kandev teater, mis vahel peab ilmselt kõigest jõust vastuvoolu ujuma, et
pinnapealsusele vastanduda. See väärib tunnustust ja austust.
Meie kultuurikeskkonna jaoks tervikuna kannab olulist lisaväärtust see, et oma tegevusse on
professor Peterson kaasanud igapäevaselt ka oma üliõpilased, kes saavad seeläbi kindlasti
paremaks ja tugevamaks näitlejaks, aga ka paremaks ja sisukamaks inimeseks üldiselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Ilja
rektor
Lisatud: Lembit Petersoni CV
Taotlusvorm
LEMBIT PETERSON
Sündinud 18.08.1953
ÕPPINUD: Tallinna Riiklik Konservatoorium (näitleja ja lavastaja)
TÖÖTANUD: 1976–79 ja 1985–88 Noorsooteatris, 1979–82 Ugalas ning 1988–90 Eesti
Draamateatris lavastajana, 1976–79 Noorsooteatris ka näitlejana, olnud 1978–86 (vaheaegadega)
lavakunstikateedri (1982–86 kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga), 1989–93 Viljandi
Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud (1991–93 teatrikateedri juhataja), 1992–2003 Eesti
Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) ning aastast 1997 Vanalinna
Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas 1986–87 Tallinna Puhkeparkide
Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 (koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja
Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega) stuudioteatri Theatrum (algul
Humanitaarinstituudi teaterkool), on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Praegu on Lembit
Peterson ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisprofessor, tema juhendada on lavakunsti
osakonna XXX lend.
LAVASTUSED
2020 Vilde „Tabamata ime” (EMTA lavakunsi osakond ja Theatrum)
2020 E. ja I. Koff „Tagasi” (Theatrum)
2018 Calderon „Suur maailmateater” (Theatrum)
2018 Kross/Tomberg/Peterson „Neli monoloogi Püha Jüri asjus” (Theatrum)
2016 Calderon „Armastusega ei tehta nalja” (Theatrum)
2015 Võrõpajev „„Delhi” tants” (ka tõlge, Theatrum)
2015 Molière „Tartuffe” (Eesti Draamateater)
2014 Võrõpajev „Joobnud” (Theatrum)
2014 Kruusvall „Hääled” (Theatrum)
2013 Shakespeare „Palju kära ei millestki” (Theatrum)
2013 Fosse „Ma olen tuul” (Theatrum)
2013 „Je voudrais” (création) (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa)
2012 Tšehhov „Onu Vanja” (Theatrum)
2012 Claudel „Maarja kuulutamine” (Teatr Polski, Varssavi)
2011 Molière „Misantroop” (Theatrum)
2011 Fosse „Üks suvepäev” (Theatrum)
2011 „M.de Maupassanti tagasitulek” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa)
2010 Vallejo „Lõõmav pimedus” (Theatrum)
2010 Griškovets „Planeet” (Theatrum)
2010 „Etüüd teisest pärnapuust vasemal” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa)
2009 „La Fontaine…” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa)
2008 Griškovets „Linn” (Theatrum)
2008 Claudel „Maarja kuulutamine” (Theatrum)
2007 Shakespeare „Kaks veroonlast” (Theatrum)
2006 Wojtyła „Juveliiri poe ees” (Theatrum)
2006 Eliot „Kokteiliõhtu” (Theatrum)
2006 Dostojevski-Peterson „Valged ööd” (Theatrum)
2004 Tendrjakov „Koolilõpuöö” (Theatrum)
2003 Shakespeare „Palju kära ei millestki” (Teatro Cervantes, Valladolid, Hispaania)
2003 Shakespeare „Hamlet” (Theatrum; ka helikujundus koos Eva Eensaare ja Marius
Petersoniga)
2002 Sinisterra „Ay, Carmela!” (Tallinna Linnateater)
2001 Görgey „Vader, kus tukk on?” (Theatrum)
2000 Molière „Tartuffe” (Theatrum)
1998 Tšehhov „Väikesed komöödiad” (Theatrum)
1998 Maeterlinck „Pelléas ja Mélisande” (Theatrum)
1998 Bernhard „Harjumuse jõud” (Eesti Draamateatri ja Theatrumi ühistöö)
1998 Anouilh „Antigone” (Theatrum)
1997 Puškin „Väikesed tragöödiad” (Theatrum)
1996 Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust (Theatrum)
1995 Tšehhov „Armastuse mirage” (Theatrum, koos Juhan Viidinguga)
1995 „Aadama mäng” (Theatrum, koos Marius Petersoniga)
1994 „Armastuse mirage” (Theatrum)
1993 Rummo „Valguse põik” (Viljandi Kultuurikolledž)
1992 „Farss isand Pathelinest” (Viljandi Kultuurikolledž)
1990 Molière „Kodanlasest aadlimees” (Eesti Draamateater)
1989 Kangro „Merre vajunud saar” (Eesti Draamateater)
1987 Bernard „Päral” (Noorsooteater)
1986 Molière „Misantroop” (Noorsooteater)
1986 „Aucassin ja Nicolette” (Rändteater)
1982 Anouilh „Antigone” (Ugala)
1982 Albee „Kõik aias” (Ugala)
1980 Wesker „Neli aastaaega” (Noorsooteater)
1980 Molière „Don Juan ehk Peetri pidusöök” (Ugala)
1980 Büchner „Woyzeck” (Ugala)
1979 Tammsaare, Rummo “RamildaRimalda” (Noorsooteater)
1978 Tendrjakov „Koolilõpuöö” (Noorsooteater)
1977 Crommelynck „Suurepärane sarvekandja” (Noorsooteater)
1976 Beckett „Godot’d oodates” (Noorsooteater)
OSATÄITMISED
2020 E. ja I. Koff „Tagasi” Harri (Theatrum)
2018 Shakespeare „Kuningas Lear” Lear (Theatrum)
2016 Zeller „Isa” André (Theatrum)
2010 Pagnoli „Tuulesaared” Cesar (Theatrum)
2008 Griškovets „Linn” Isa (Theatrum)
2008 Claudel „Maarja kuulutamine” Anne Vercors (Theatrum)
2006 Wojtyła „Juveliiri poe ees” Adam (Theatrum)
2003 Shakespeare „Hamlet” Isa vaim (Theatrum)
2002 Turgenev ja Šapiro „Isad ja pojad” Nikolai Petrovitš Kirsanov (Tallinna Linnateater)
1998 Maeterlinck „Pelléas ja Mélisande” Arkel (Theatrum)
1986 Molière „Misantroop” Alceste ja Philinte (Theatrum)
1986 „Aucassin ja Nicolette” (Theatrum)
1978 Tšehhov „Kajakas” Boriss Trigorin (Noorsooteater)
1978 Tendrjakov „Koolilõpuöö” Genka Golikov (Noorsooteater)
1978 Petruševskaja „Cinzano” Paša (Noorsooteater)
1977 Tuglas ja Volkonski „Jumala saar” (Noorsooteater)
1975 Vilde „Tabamata ime” Magnus Kull (Draamateater)
1975 Tuglas „Popi ja Huhuu” Huhuu (Draamateater)
FILMIROLLID
1989 Ilmar Kuusberg („Varastatud kohtumine”)
1982 Taaniel Tina („Arabella, mereröövli tütar”)
1980 Katku Villu („Kõrboja peremees”)
1979 Simonet („Hukkunud alpinisti hotell”)
TUNNUSTUS
2015 riiklik kultuuri aastapreemia (Võrõpajev „Joobnud”)
2015 aasta lavastuse auhind (Võrõpajev „Joobnud” – lavastaja)
2011 Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse Ordeni rüütlikraad
2009 Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest
2009 parima lavastaja auhind (Claudel „Maarja kuulutamise” ja Griškovets „Linn”)
2007 Aasta isa
2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk
2004 parima lavastaja auhind (Shakespeare „Hamlet”)
2002 parima meesnäitleja auhind (Nikolai Kirsanov, Turgenev-Šapiro „Isad ja pojad”)
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
2000 Beata Angelico auhind, Rooma
1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1984 Ants Lauteri nimeline preemia
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK
Info preemia kandidaadi kohta:
Kandidaadi nimi Lembit Peterson
(kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud)
Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia
(pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest)
Kultuuri aastapreemia
(eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest)
Selgitus aastapreemia kategoorias Eredaid hetki oli Lembit Petersoni tööaastas mitu.
kandideerimise juurde • Möödunud sügisel etendus Lembit Petersoni
(üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud juhtimisel lavakunstikooli XXX lennu
väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse)
bakalaureusetööna koostöös Theatrumiga
Eduard Vilde 1912. aastal kirjutatud näidendi
põhjal „Tabamata ime”.
https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-
ime/
• Enne kui maailm päriselt lukku läks, jõudis
Theatrumis lavale Eva ja Indrek Koffi
algupärand „Tagasi” – Lembit Peterson on
tüki lavastaja ning mängib selles ise ka ühte
neljast peategelasest.
https://www.theatrum.ee/lavastused/tagasi/
• Raskete olude kiuste etendus Theatrumis
lisaks ülalmainitule veel kolm uuslavastust:
Florian Zeller „Poeg” (Le Fils); VHK
teatrikooli diplomilavastus „Lõpp hea, kõik
hea” (William Shakespeare); Andri Luup
„Felicitas”.
https://www.theatrum.ee/lavastused/
Info preemia kandidaadi esitaja kohta:
Esitav organisatsioon või isik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
(ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad
teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või
põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane
tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud
omavalitsused)
Kontakttelefon 6675 700
E-posti aadress
[email protected]
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale:
Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.
Ivari Ilja, rektor Allkirjastatud digitaalselt 11.01.2021
NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt.
Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad.
Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga
aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.