Taotlus riigipreemiale

Bonn, January 7, 2021 BTHVN2020 Beethoven Jubiläums Gesellschaft mbH TO WHOM IT MAY CONCERN Loggia am Stadthaus Thomas-Mann-Str. 4 Ladies and Gentlemen, D-53111 Bonn I am writing to lend my support for the nomination of Jüri Rein- Tel: +49 228 – 77 20 31 vere as a recipient of this year’s Estonian State Cultural Prize. www.bthvn2020.de Given the nominee’s outstanding advancement of the field of — music in general and of the reception history of Beethoven in Beethoven-Haus Bonn particular it is my great honor and privilege to do so. Bonngasse 24-26 D-53111 Bonn The year 2020 marked Beethoven’s 250 anniversary. Despite all th Tel: +49 228 – 98175 39 the pandemic setbacks the worldwide celebrations generated not www.beethoven.de only many commissioned works but also an overwhelming inter- — est into the composer’s biography and legacy. With regard to Malte Boecker this broad attention and expectations Jüri Reinvere made semi- Künstlerischer Geschäftsführer, BTHVN2020 nal contributions in the field of contemporary music, that seem, Direktor, Beethoven-Haus to me, quite unparalleled and instrumental in shedding a surpris- — ingly new light on Beethoven’s biography. [email protected] In autumn 2019 Mr. Reinvere caught the attention of a broad public when his first concert for cello was premiered under the baton of Fuad Ibrahimov at a Beethoven themed Festival at Kronberg by the Ensemble Modern and the internationally re- nowned french soloist Jean-Guihen Queyras. The concert title Inter lacrimas et luctum alludes to Beethoven’s alleged own characterization of his cello sonata No 3 in A major op. 69, which is associated with Beethoven’s last and painful farewell letter to his beloved Josephine Deym, born Brunswick, who later married Estonian Baron Christoph von Stackelberg. While de- manding an orchestra and virtuosic performance skills Reinvere’s concert still paints a rather intimate, loving and vulnerable emo- tional world and thus introduces a rather unknown middle aged Beethoven, whose aspirations for marital life seem to have col- lapsed. By this the cello concert set the scene for nothing less than a two hour opera Minona, named after Josephine’s seventh child, who was born in April 1813 and raised by Josephine’s second husband Christoph Stackelberg in Reval. Reinvere’s third stage work, commissioned by Theater Regensburg and funded by the prestigious Ernst von Siemens Musik Stiftung premiered in Janu- ary 2020 just weeks before the Germany wide Corona lockdown. Albeit the production only saw few performances it has in retro- spect undoubtedly proven to be one of the most outstanding cultural events of the entire Beethoven anniversary: First, for obvious reasons (resources, artistic venture, long-time predictive planning) the anniversary catalyzed no more than just a tiny hand-full of theatrical projects. Minona has to be seen in the context of Paul Griffith’s pasticcio Oh friends, no more of these sounds! (O Freunde, nicht diese Töne!) premiered in a cer- emonial act to open the BTHVN2020 anniversary, of Manfred Trojahn’s prolog A Letter (Ein Brief) to Beethoven’s oratorio Christ on the Mount of Olives at Theater Bonn, and of Christian Josts opera Egmont in fifteen scenes, commissioned by and premiered at Theater an der Wien. Furthermore, two yet unreal- ized projects bear mentioning: Helmut Oehring’s new work for the deaf Hip-Hop performance artist Kassandra Wedel Beetho- ven? The Redeeming Frailty (Beethoven? Der erlösende Fehler) to be premiered at Bundeskunsthalle Bonn and Charlotte Seither’s: Fidelio is silent. (Fidelio Schweigt) expected at Musiktheater im Revier. In this constellation Minona emerges, due to its length and Reinvere’s double role as librettist and composer, as the most elaborated and ambitious work among all. One is tempted to call it a modern "Gesamtkunstwerk" at its best: a captivating story, a strong form of expression, and a music fascinating the audience. Without doubt the opera received the highest media attention among all theatrical projects, so far. Second, Reinvere’s libretto is not only historically well informed, but also an eye opener to the Estonian links of Ludwig van Beet- hoven. In Beethoven research there is growing circumstantial evidence and arguably a prevailing view already that Beethoven’s famous love letter from 1812 to the Immortal Beloved ("Un- sterbliche Geliebte") was dedicated to Josephine von Stackelberg and that her seventh child was in fact Beethoven’s illegitimate daughter, conceived in Prague that same night that Beethoven wrote this letter. In the absence of a sound proof and given the social ostracism that such a ‘lapse’ would have implied for Jose- phine Stackelberg, Beethoven and her child it is unclear to what extent Beethoven, Christoph Stackelberg and Minona were in- formed. However, Reinvere’s libretto is based on these new find- ings and introduces this surprising Beethoven link to Estonia for the first time in an artistic way to a larger audience. In his com- prehensive and psychologically convincing narrative Reinvere combines different times and places: Vienna, Prague, and Reval, 1812 when Beethoven met his "immortal beloved", Minona as a young girl in the 1820s, and as an old woman in the Beethoven anniversary year of 1870. The story line is very compelling, in- deed. Third, Beethoven's relationship to the female sex has always been of high interest to Beethoven scholars as well as to music lovers. This interest seems to even increase in recent times, may- be because of its interdisciplinary impact. With his opera Rein- vere sheds light on two strong women in the context of Ludwig van Beethoven, both of whom do not meet the ideal of Fidelio’s triumph of marital love. Through the eyes of Minona, who lost contact to her mother at an early age and whose will was bro- ken by Stackelberg’s strict education, Reinvere paints a vivid por- trait of Josephine, a modern, flamboyant woman, constantly torn between her true passions for Beethoven and the arts and the social safety net provided of a befitting marital status with the Estonian pietist Stackelberg. In addition, the unhappy situation in which Minona grows up, incites a psychological approach. The fact that she was a proficient pianist as well as a remarkable composer, but lived in isolation, raises questions of female crea- tivity and the importance of women as cultural actors. The ques- tions of identity and the biographical constellation are meaning- ful and invite for an interpretation of Minona as a counternarra- tive to Beethoven’s one and only opera Fidelio. With his third stage work and a fourth one looming already on the horizon Reinvere consolidates his position as one of the most interesting opera composers of his generation. In his music theatre, he successfully combines a topical, but comprehensible, even descriptive musical language with a deeply humanistic ap- proach. He convincingly connects different techniques, forms, and styles, enriches his music with meaningful quotations, and uses a sort of recall motives to establish relationships across the scenes. With these characteristics, Reinvere’s music is especially appropriate for the stage. In sum I highly recommend that Jüri Reinvere be awarded the prestigious Estonian State Prize. Sincerely, Malte Boecker Artistic Director, BTHVN2020 Director, Beethoven-House Bonn Saatja: Ia Remmel <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 22:21 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Avaldus Eesti Vabariigi Kultuuripreemiale - Jüri Reinvere Manused: Jüri-Reinvere-Ühisavaldus.asice; ERR Tiia Teder. Reinvere_Avaldus.asice; Soovituskiri Beethovenhaus Bonn, Malte Boecker Letter of Recommendation - Jüri Reinvere.pdf; Soovituskiri Opernwelt-Albrecht-Thiemann-Statement-about-Jüri- Reinvere.doc; Jüri-Reinvere.-Põhjendus-riigi-kultuuripreemiale.docx; Jüri-Reinvere-CV.docx Tere, siin on ühisavaldus 5 organisatsioonilt ja kuues eraldi, sest eelmises olid juba allkirjad antud. Kõik nad on osalised selles ühisavalduses. Loodetavasti võib selline esitusviis olla. lugupidamisega, Ia Remmel SA Kultuurileht, ajakiri Muusika PÕHJENDUS RIIGI KULTUURIPREEMIALE 2020. aasta Eesti nüüdismuusika koguloome rahvusvaheliselt suurim ja väljapaistvaim teos oli Jüri Reinvere kolmas ooper “ Minona ”. Teose tõi lavale Regensburgi Teater Saksamaal . “ Minonale ” eel nesid Reinvere teised täispikad ooperid - “ Puhastus ” Soome Rahvusooperi s ja “Peer Gynt ” Norra Rahvusooperi s . 2020. aastasse olid planeeritud ka Reinvere suure oratooriumi “ Ismaeli väljaheitmine ” esi ettekanded Berliini Filharmoonias 20. märtsil ja Hamburgi Elbphilharmonie’s 23. märtsil , kuid alanud pandeemia tõttu oldi sunnitud kontserdid edasi lükkama 2022. aastale . Jüri Reinvere on Eesti väljapaistev rahvusvahelise nimega helilooja . Tema kõrgprofessionaalne ja olulistel teemadel kõnelev looming on Eesti muusika toonud jõuliselt pildile Euroopa suurtes muusikakeskustes . Kõikjal oma loomingus ja ülesastumistel on Jüri Reinvere alati rõhutanud Eesti helilooj a ks olemist . Reinvere on ka Eesti üks tun tumaid ja viljakamaid ooperiheliloojaid . Ta on kõrgeid hinnanguid ja tunnustust pälvinud just selles klassikalise muusika kõige gigantsemas ja keerulisemas žanris . Ooperil “ Minona ” on unikaalne , möödunud Beethoveni-aastaga seonduv süžee , millel on sügavad seosed nii Eesti kui Saksamaaga . Teos põhineb Beethoveni oletatava tütre Minona lool , kes elas suure osa oma elust Eestis . Uusimad Beethoveni-uurimused tõestavad aina selgemini , et Minona võis tõepoolest olla Beethoveni tütar . Ooper “ Minona ” kutsus Saksamaal esile suurt tähelepanu ja sensatsiooni . Teose ettekandele eelnes teaduskonverents mitmete Saksamaa juhtivate muusikateadlaste ga . “ Minona ” pälvis hulgaliselt eel- ja järelkaja Saksamaa esi ajakirjanduses ning teiste maade väljaannetes . “ Minona ” oli nomineeritud maailma juhtiva ooperiajakirja “ Opernwelt ” aastapreemiale kategoorias “ Aasta esiettekanne ”. Esietendusel oli kohal Eesti delegatsioon , teatri info kohaselt oli Eesti kuulajaid ka järgnevatel etendustel . O n alustatud planeerimis e ga , et seda teost tuua ka Eestisse ja seda siin esitada . Beethoveni-aastale tagasi vaatavates hinnangutes on ooperit “ Minona ” Saksamaal hinnatud kui Beethoveni juubeliaasta üht e originaalseimat ja suur e ma õnnestumisega muusikaprojekti . CV Jüri Reinvere (1971) on helilooja ja esseist. Reinvere looming käsitleb eksistentsiaalseid teemasid ajaloo ja kultuuri, looduse ja inimtunnetuse poeetika kaudu. Ta on mitmetasandilise mõtlemisega looja, kirglik metastrukturalist , kes pole kunagi allunud dogmaatilistele reeglitele, vaid on alati otsinud uusi ja iseseisvaid lahendusi, individuaalsust ja oma häält. Jüri Reinvere õppis 1979–1990 Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni erialal Lepo Sumera ja klaveri erialal Virve Lippuse juures. Kompositsiooniõpingud jätkusid 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias Zbigniew Rudziński juures. Aastatel 1992–2005 elas Reinvere Soomes, kus jätkas 1994. aastal õpinguid nii kompositsioonis kui ka teoloogias. Sibeliuse Akadeemia lõpetas Reinvere 2004. aastal magistrikraadiga kompositsioonis, tema juhendajad olid Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna . Alates 2005. aastast elab Reinvere Saksamaal, kuni 2017. aastani Berliinis ning 2017. aastast Maini-äärses Frankfurdis. 1993. aastal tutvus Reinvere eesti-rootsi pianisti ja kirjaniku Käbi Lareteiga , keda peab oma olulisimaks mentoriks. Poolteist aastakümmet suhtles ta tihedalt Laretei ning rootsi filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergmaniga , kes andsid tugevaid impulsse Reinvere loomingulise käekirja väljakujunemisele. Reinvere kasutab muusikaloomingus sageli endaloodud tekste, samuti on ta oma ooperite libretist, luues ooperile „Puhastus“ soomekeelse ning ooperitele „Peer Gynt “ ja „ Minona “ saksakeelse libreto. Esseistina on Reinvere publitseerinud soome, eesti ja saksa ajakirjanduses, alates 2013. aastast kirjutab ta väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung . Oma eestikeelse esseistikaga eelkõige ajalehes Postimees on ta toonud Eesti kultuuriavalikkusele esile olulist ühiskondlikku ja kultuuripoliitilist temaatikat. 2000/2001 oli Reinvere Berliini Kunstide Akadeemia stipendiaat. Tema ansambliteos „Loodekaar“ võitis rahvusvahelise rostrumi 2000. aastal alla 30-aastaste kategoorias ning lindikompositsioon „Liivi itk“ jõudis rostrumi põhikategoorias 2006. aastal kümne soovitatud teose hulka. Soome Rahvusooperis esietendus 2012. aastal Reinvere ooper „ Puhastus“, 2014. aastal Norra Rahvusooperis ooper “Peer Gynt ” ning 2020. aastal Regensburgi T eatris ooper „ Minona “. Reinvere on pälvinud tähelepanu kui Eesti sümfoonilise nüüdismuusika uuendaja. 2018. aasta kevadel tuli Rootsis Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil ettekandele Göteborgi sümfoonikute tellimusel loodud ulatuslik sümfooniline teos „ Through a Lens Darkly “. 2018. aastal tõid Pärnu muusikafestivalil Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester esiettekandele Paavo Järvi ja EFO tellitud teose Reinverelt „…ja väsimus õnnest nad tantsima viis“. 2019. aasta kevadel esitas ERSO orkestri tellimusena valminud Reinvere suurt sümfoonilist teost „Enne kui Leviathan ärkab“. 2019. aastal tuli laulupeo 150. juubeliaastal Tartu juubelikontserdil esiettekandele Reinvere uudisteos „Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm“ koorile, solistile ja sümfooniaorkestrile. 2019. aastal tõi David Geringas esiettekandele Reinvere temale kirjutatud tšellosonaadi. J ean- Guihen Queyras koos Ensemble Moderniga mängisid 2019. aastal Kronbergi Akadeemias Reinvere nende tellimusel loodud tšellokontserti „ Inter Lacrimas et Luctum “. 2020. aasta kevadesse oli planeeritud Reinvere suure oratooriumi „ Ismaeli väljaheitmine“ esmaettekanded Berliini Filharmoonias ja Hamburgi Elbphilharmonie’s . Teose tellisid RIAS Kammerchor ja selle pea dirigent Justin Doyle . Seoses koroonapandeemiaga teose esiettekanne lükkus edasi. Jüri Reinverel on ilmunud kaks autoriplaati: “a second ...a century ” (2009) ning “ Requiem ” (2010 CD+DVD). Reinvere teoste kirjastaja on Hamburgis asuv Internationale Musikverlage Hans Sikorski . Jüri Reinvere on pälvinud mitmeid riiklikke preemiaid ja tunnustusi: 2000 Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2015 Riiklik kultuuri aastapreemia 2017 Enn Soosaare eetilise esseistika preemia 2017 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia 2018 Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2019 Lepo Sumera nim . heliloomingu preemia