TIIT PÄÄSUKE Võta vähe, aga vali. ... on öelnud maalikunstnik Tiit Pääsuke (s 1941). Pääsuke esindab vana kooli kompromissitut arusaama professionaalsu se st kui poeetilise väljenduslikkuse täisvabadust ihkavat intiimsust . Veel kunstiinstituudi diplomandina kutsuti Pääsuke õppejõuks, vaheldumisi maali ja joonistamist õpetades veetis ta koolis üle neljakümne aasta; tal on olnud palju õpilasi, kellele ta on vahendanud oma õpetajailt ja iseenda kogemusist saadud teadmisi. Tõenäoliselt mitte niivõrd reegleid ja mitte ka käsitööd – sest ajad muutusid kiiresti – vaid sedasama teadmist elamisest, tööst ja väärikusest kunstis, mis teda omal ajal oma õpetaja Lepo Mikko puhul enim kõnetas. Ja nii ütlebki Tõnis Saadoja Pääsukese õppetunde meenutades: „Pääsukese lähenemine ja selles peituv iva on mulle kohale jõudnud alles aastaid hiljem, võiks isegi öelda, et alles nüüd. Kui ma peaksin lühidalt kokku võtma, mida Pääsuke on mulle õpetanud, siis ilmselt on see vaatamine. Õppejõuna rääkis Pääsuke palju ja huvitavalt, aga otsesõnu väga harva, kõik käis läbi viidete, kuidagi kaude”. Võibolla läheb ki veelahe õpetaja ja õpilase loominguhoiakute vahel läbi õpetaja surmtõsise, mängust kaugele jääva pühendumise ja õpilase naudingulusti erinevuse . Lõputu, pidev joonistamine, nii kaugele kui mälu ulatab, edu ja tunnustus koolides ja suhteline saamatus elus. Näib, et ennast läbi eluraskuste loomingulisse elukutsesse välja võitlemise asemel andis kultuur – see nõrkade ja veidrike hoidja – talle eluõigustuse. Ja kui ta ütleb - juba vana mehena – oma kunstnikuteed põhjendades, et ta ei oska muud teha kui kunsti, siis selles pole ei edevust ega lihtsustamist, just nii see ongi. Ma tahan tegeleda maalikunsti selle osaga, mida ei saa kirjeldada. Mille kohta saaks öelda vaid: seal on veel midagi. Sõnad on võõrad ja seletused banaalsed. Võimalik, et ma müstifitseerin nüüd, kuid selline sõnastamatus on mul aidanud luua , on Pääsuke öelnud . Pääsukese kunst lepitab, ei võitle ega vali pooli. Süvitsiminevana ei ole see kirglik ega äärmuslik, vaid täiuslik . Kõlab pateetiliselt? Las kõlab. Äkki Ta ei taha maalidesse kaasa tuua seda, mis ei ole jääv. Äkki kasutab Ta maale selleks, et hästi öelda, mitte kehvasti. Aga taas, ei saa ju keskenduda ainult sellele, mis nägemist ja nautimist väärt. Selles peab olema midagi enamat. Jah. See peab olema eetika , on arvanud Mihkel Ilus . Minu seisukoht on idealistlik, vanamoodne, ning siin pole teistele õpetlikkuse ivagi. See on: maal peab ise ennast müüma. Mina ei pea pildil olema. Kunstnik peab seisma nähtamatuna oma pildi taga, mitte pildi ees. ... Tellimusi, kus sulle tingimused esitatakse, ei tule vastu võtta, galeriidega ei tohi end siduda … Müügimessidest ei tea ma üldse midagi…Noorel kunstnikul, kes alustab, kelle loomingut veel ei tunta, on tänapäeval kindlasti teised strateegiad ja vabakutselise elu on karmim , on öelnud vanameister ise. Kasutatud on väljavõtteid Tamara Luugi artiklist Tiit Pääsukese kataloogile, Tartmus 2020 . Tiit Pääsukese (s 1941) mahukas ning värviküllane ülevaatenäitus „Nostalgiata“ o n Ta rtu Kunstimuuseumis avatud 24.10.2020—25.04.2021. Kadri Mälk
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 10.01.2021 20:15
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: TIIT PÄÄSUKE elutööpreemiale __ taotlus ja põhjendus
Manused: Tiit Pääsuke ___ elutöö taotlus __ KM.asice; TIIT Pääsuke
__põhjendus __ KM 2.docx
Austatud Kultuuriministeeriumi kultuuripreemiaid otsustav kogu,
esitan elutööpreemiale maalikunstnik TIIT PÄÄSUKESE.
Manuses lisatud digiallkirjastatud taotlus ja põhjenduskiri.
Lugupidavalt,
Kadri Mälk