Taotlus riigipreemiale

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Ettepanek anda emeriitprofessor Jüri Talvetile kultuuri elutööpreemia Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna kultuuriteaduste ja kunstide instituut esitab emeriitprofessor Jüri Talveti kultuuri elutööpreemiale pikaajalise tulemusliku teadustöö ja viljaka loomingu eest luuletaja, esseisti ning tõlkijana. Jüri Talvet (1945) on rahvusvaheliselt tuntud kirjandusteadlane, kel on väljapaistvad teened humanitaarteaduste arendamisel nii Eestis kui ka välismaal. Tema teaduslik ja kultuuriline loovenergia on rajav ja eeskujuandev. Ta on Academia Europaea korraline liige ja Rahvusvahelise Eetilise Kirjanduskriitika Assotsiatsiooni (International Association for Ethical Literary Criticism) aseesimees. J. Talvet on kauaaegne maailmakirjanduse õppejõud, kes on Tartu Ülikoolis loenguid pidanud ja kirjandusuurijana tegutsenud 47 aastat, alates 1992. aastast professorina ja eriala peamise kujundajana Eestis. Ühtlasi on Talvet hispaania filoloogia eriala asutaja ning juhtiv edendaja Tartu Ülikoolis ja Eestis. Tema uurimisvaldkond on avar, hõlmates vanemat ja uuemat lääne maailmakirjandust, võrdleva kirjandusteaduse teooriat, hispaania ja ladinaameerika kirjanduslugu, barokk-kirjanduse, romaanižanri ja luule poeetikat, kirjanduse retseptsiooni ja kultuuridevahelist tõlget, maailma ning eesti modernismi võrdlevat tõlgendust, eksistentsialistlikku mõtet, üldist kirjandusteooriat ja - filosoofiat. J. Talveti rajatud ja juhitud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon (EVKA) koondab kirjandusteadust üle Eesti ning on asutamisest peale (1994) Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) liige. Prof. Talvet kuulus aastatel 2000–2007 ICLA täitevkomiteesse. Tema juhtimisel on aastatel 1996–2020 toimunud Tartus kolmteist EVKA rahvusvahelist konverentsi, mis on Tartusse toonud arvukalt kirjandusteadlasi ja kultuuriuurijaid üle kogu maailma ning kujunenud oluliseks Ida- ja Kesk-Euroopa kirjandusliku ja kirjanduskultuurilise mõtte foorumiks. EVKA-st, mille liikmed teevad aktiivselt koostööd Euroopa Võrdleva Kirjandusteaduse Ühinguga (European Society of Comparative Literature – ESCL) on saanud arvestatav võrdleva kirjandusteaduse keskus Euroopas. Talvet on rahvusvahelise kirjandusteadusliku ajakirja Interlitteraria asutaja ja peatoimetaja. Interlitterariat on ilmunud tänaseks 25 aastakäiku (39 köidet) ning seal on avaldatud ligi 800 võõrkeelset artiklit rohkem kui neljakümne maa kirjandus- ja kultuuriuurijatelt. Nii Eesti assotsiatsioon kui ka selle ajakiri Interlitteraria (mis tänaseks 1 kuulub maailma teaduspublikatsioonide kõrgeimasse kategooriasse ja mida ühena vähestest Eesti teaduslikest sariväljaannetest indekseerivad Clarivate Analytics Web of Science ja ERIH PLUS) on peamisi foorumeid, mille vahendusel toimub eesti kirjandusteaduse rahvusvaheline koostöö ja tutvustatakse meie kirjandusteadust ja kirjandust välismaal. Professor Talvet on olnud mitme riiklikult rahastatud teadusteema juht. Tema juhendamisel on kaitstud üle paarikümne doktori- ja magistritöö. Ta on sage külalislektor välismaal, konverentsikõneleja, on olnud külalisuurija mitme maineka ülikooli juures (s.h USA Fulbrighti stipendiumi toel Stanfordi ja New Yorgi Columbia ülikoolis). Õppejõu pika pedagoogilise tegevuse silmapaistev väljund on rida õpikuid ja õppevahendeid gümnaasiumile või kõrgkoolile, üksi või koostöös teiste pädevate autoritega (Arthur Robert Hone, Ain Kaalep, Linnart Mäll, Peeter Torop, Jaan Unt jt). Professori suuri saavutusi on Eesti asjatundjate koondamine mahuka ajaloolise ülevaateteose Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani kirjutamiseks ja väljaandmiseks: Ida kirjandused, Lääne kirjandus antiigist romantismini ja Lääne kirjandus realismist tänapäevani. Enam kui 1000-leheküljeline kolmeköiteline teos võimaldab jälgida rahvuslikku maailmakirjanduse tõlkelugu ja maailmakirjanduse osa Eesti vaimses kujunemises ja arenemises rahvusena ja kultuurrahvana. Talveti enda kirjutatud on antud teoses ulatuslikud peatükid keskaja, renessansi, baroki ja klassitsismi, valgustuse, romantismi ning 20. sajandi luule ja romaani teemadel. Jüri Talveti tähtsamad publikatsioonid (rohkesti üle paarisaja) hõlmavad tema akadeemilisi raamatuid, kultuurifilosoofilist esseistikat, teadusartikleid ja muid uurimuslik-akadeemilisi käsitlusi eesti, inglise, hispaania ja vene keeles. Viimasel aastakümnel ilmunust paistavad akadeemiliste raamatute seas silma vastne ingliskeelne monograafia maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse teooriast ja praktikast Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the “Other (Cambridge Scholars Publishing, 2019) ja seni kõige põhjalikum käsitlus Juhan Liivi luuleloomingust, Juhan Liivi luule: Monograafia (2012). Monograafiad Luulest (2015), Tõrjumatu äär (2005) ja Hispaania vaim (1995) keskenduvad maailmaluulele „keskustes“ ja „perifeerias“ (sh eesti luulele maailmakirjanduse kontekstis). Talveti mitme kultuurifilosoofilise esseeraamatu eeskujudeks on prantsuse ja Euroopa renessansi mõjukad mõtlejad Michel de Montaigne, Miguel de Unamuno ja José Ortega y Gasset, vene kultuurifilosoofide Mihhail Bahtini, Leonid Pinski ja Juri Lotmani teosed. Talveti ingliskeelsete esseeraamatute Ten Letters to Montaigne. „Self“ and „Other“ (Toronto, 2019) ja A Call for Cultural Symbiosis (Toronto, 2005; emakeelsena osaliselt raamatus Sümbiootiline kultuur (2005)) vahendusel on rahvusvahelises kultuurifilosoofilises arutluses elustunud kultuurisümbioosi mõiste. Panustades iseäranis mõjukalt Juhan Liivi loomingu tõlgendusse seoses Euroopa ja maailma luulega, on Talvet oma käsitlustega innustanud uutmoodi mõtestama teiste eesti kirjanduse oluliste autorite loomingut (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). Seega on Talveti teened eesti kirjanduse nähtavaks tegemisel rahvusvahelisel vaimuväljal silmapaistvad. Nii on tema algatusel, toimetamisel ning koostöös välismaiste tõlkijate ja kirjanikega ilmunud Juhan Liivi luule esmakordsed iseseisvad valimikud inglise keeles (The Mind Would Bear No Better (Tartu, 2007), Snow Drifts, I Sing (Toronto, 2013)), hispaania keeles (La nieve cae, mi voz canta (Madrid, 2014), itaalia keeles (Rondine, dove hai preso il tuo grido? (Roma, 2015), Sebbene sia scuro il tuo paese (Novi Ligure, 2019) 2 ja saksa keeles (Schnee stiebt, ich singe (Wien, 2019)). Kõik need on varustatud tema saatekäsitlustega. Koostöös USA kirjandusteadlase ja luuletaja H. L. Hixiga on Talvet kaasa aidanud eesti luule levikule maailmas. Jüri Talvet on koostanud, toimetanud ja saatesõnastanud rea uusi valimikke Juhan Liivi luulest eesti keeles. Neist mahukaim on käsikirjade uurimise tulemusena valminud Lumi tuiskab, mina laulan (2013), mis on F. Tuglase ja A. Vinkeli valimike järel seni suurim ja kõige põhjalikumalt kommenteeritud valimik Liivi luulet. Samuti on Talvetil peateened pagulaskirjaniku ja kirjandusteadlase Ivar Ivaski esseistika toimetamisel ja väljaandmisel (Tähtede tähendust tunda ja Hetked igavikust). Riiklikult rahastatud uurimisprojekti „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas“ (2014–2019) toel asutas professor Talvet koos eesti kirjanduse professor Arne Merilaiga eesti kirjanduse ingliskeelse e-leksikoni ja andmebaasi Estonian Writers Online Dictionary (https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht). See suuremahuline, Eesti kirjanduse ja kultuuri seisukohalt püsiväärtusega töö edeneb samm-sammult. EWOD koondab eesti kirjanduse kohta käivat võõrkeelset teavet, teadvustades meie kultuuri laias maailmas ja tõstes meie rahvusvahelist suhtlemisvõimet. Järgnevalt saab andmebaasi aluseks võtta ka emakeelse kirjanike leksikoni uuendamisel (mille ilmumisest on möödunud juba 20 aastat). J. Talvet on tunnustatud tõlkija, maailmakirjanduse klassika uurija ja tõlgendaja. TÜ Kirjastuse juures asutas ta sarjad Maailmakirjanduse tõlkevaramu, Kaasaegne mõte ja Kaasajaluule, neist kahe esimese väljaandmine jätkub tema juhtimisel. Kõik seal ilmunud teosed on rikastanud eesti vaimuelu ja saanud lugemismaterjaliks kirjanduskursustel. Talvet on mahuka Ameerika luule antoloogia (2008) ja maailmaluule klassiku F. Pessoa antoloogia Sõnum koostaja ja peamisi tõlkijaid, maailmadraama värsivormis suurteoste tõlkija hispaania keelest (P. Calderón de la Barca Elu on unenägu ja Suur maailmateater (mis on jõudnud ka meie teatrilavadele), Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline). Tema kaalukaimate tõlketeoste seas on ka barokkaja suurkirjanike F. de Quevedo Valik luulet, B. Graciáni Käsioraakel ja arukuse kunst ning anonüümne kelmiromaan Tormese Lazarillo elukäik. Praegu koostab ta omaenda luuletõlgete köidet, mis loodetavasti avaldatakse juba käesoleval aastal. Eesti Kirjanike Liidu liige (1984) Jüri Talvet on loovkirjanik, kellelt on ilmunud kümme algupärast luuletuskogu. Koondvalikkogu Eesti eleegia ja teisi luuletusi: 1981–2012 (2014) sisaldab üle neljasaja luuletuse, kuid viljakus jätkub. Uuel aastatuhandel on Talveti luule saanud tuntuks rahvusvaheliselt, alatasa kutsutakse teda maailma luulefestivalidele. Tõlkeraamatud on ilmunud inglise, hispaania, itaalia, rumeenia, prantsuse, vene, serbia ja jaapani keeles, lisaks on tema luule ümberpanekuid avaldatud paljudes välismaa ajakirjades ja antoloogiates. Ka tema esseistikat on ilmunud lisaks inglise keelele hispaania, itaalia ja katalaani keeles. Mõndagi tema loomingust on praegugi tõlkimisel ja väljaandmisel võõrkeeltes. Humanist Jüri Talvetit kui teadlast, pedagoogi, loovisiksust ja rahvusaate kandjat on tunnustatud autasudega: Eesti Vabariigi Valgetähe neljanda klassi orden (2001), Hispaania Kuningriigi Isabel Katoliiklase Orden (1992), Juhan Liivi luuleauhind (1997), Juhan Smuuli nim. eesti kirjanduse aastapreemia (1986), Tartu Ülikooli Suur Medal (2015), International Naji Naaman Literature Prize 2020, Ivar Ivaski mälestusstipendium 3 (2002), Võru Instituudi F. R. Kreutzwaldi mälestusmedal (2016), Alatskivi valla teenetemärk (2015), ajakirja Akadeemia aastapreemia (2011). 2015. aastal korraldati Tartu Ülikoolis J. Talvetile (70) pühendatud teaduslik konverents „Maamesilasena maailmas“. Sellest lähtuvalt ilmus 2016. aastal ajakirja Methis võrdleva kirjandusteaduse erinumber (17/18, koostajad Liina Lukas ja Leena Kurvet-Käosaar). Jüri Talveti CV Eesti Teadusinfosüsteemis: https://www.etis.ee/CV/J.Talvet. (Teksti koostas eesti kirjanduse professor Arne Merilai.) Art Leete, professor, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi juhataja 7. jaanuar 2021 4 Saatja: Art Leete <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 20:08 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Vs: Jüri Talvet Manused: J. Talvet, kultuuri elutööpreemia 2021.asice Vabandust, ei teagi, kuidas see asi juhtus. Art Leete Saatja: KUL preemia <[email protected]> Saadetud: pühapäev, 10. jaanuar 2021 19:19 Adressaat: Art Leete <[email protected]> Teema: RE: Jüri Talvet Tere! Kirjal puuduvad manused. Lugupidamisega Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti www.kul.ee Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. From: Art Leete <[email protected]> Sent: Sunday, January 10, 2021 4:11 PM To: KUL preemia <[email protected]> Subject: Jüri Talvet Tere saadan täidetud taotlusvormi ja selgituskirja, millega esitan Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi poolt Kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Jüri Talveti. Heade soovidega Art Leete, etnoloogia professor Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi juhataja Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.