Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium 08.01.2021 nr 1-18/18 Suur-Karja 23 15076 Tallinn Eesti Vabariigi kultuuripreemia kandidaatide esitamine Eesti Kunstiakadeemia esitab Eesti Vabariigi kultuuripreemiatele: Elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest 1. Tiit Pääsuke Aastapreemia 2020. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva töö eest 1. Hilkka Hiiop, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Andres Uueni, Tiina-Mall Kreem ja Triin Kröönström 2. Kristi Kongi Kirjale on lisatud taotlused ja põhjendused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ prof Mart Kalm rektor  Eesti Kunstiakadeemia esitab riiklikule kultuuri elutööpreemiale maalikunstnik Tiit Pääsukese. Tiit Pääsuke on märgiline Eesti maalikunstnik, kes on pühendunult ja süvitsi maalikunstiga tegelenud läbi erinevate ajastute ja vahelduvate põlvkondade. Tema julge ja ergas värvikasutus loob omalaadse sõltumatu maailma ning selle maailma hoiakust on jõudu ammutanud nii nooremad kui vanemad kolleegid, tuge on saanud Eesti kunstipublik läbi aastakümnete. Pääsukese teostes on säilinud nostalgiline side möödunud aegade idealistliku tunnetusega ning alati on kohal kunstniku vankumatu usk maalikunsti võimekusse. Oskus luua oma teostes läbini autonoomne energiaväli andis kunstnikule ja tema vaatajaskonnale okupatsiooni aastatel võimaluse pageda nõukogude tegelikkuse eest. Pääsukese looming tervikuna on pühendumus ja usk maalikunsti. Pingestatud, psühhedeelne värvigamma, oskus luua terviklik kompositsioon faktuuri ja koloriidi vahel, mida saadab irooniliselt hedonistlik mäng maalikunsti võimalustega. Veendumus oma tee õiguses on Pääsukese loomingus suutnud ära oodata ajahetke, kus traditsiooniline maalikunst on muutunud jälle aktuaalseks. Pääsuke on edukalt suutnud suhestuda kaasaegse kunsti hetkeküsimuste ja hoiakutega, heaks näiteks võib tuua tema ühisnäitust Kris Lemsaluga (“Kaunitar ja koletis”, kuraator Tamaara Luuk, Kunstihoone, 19.03-1.05.16) - kuid sama kõnekas ja nüüdse ajaga suhestuv on Pääsukese retrospektiiv näitus “Nostalgiata” (kuraator Johanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseum, 24.10.20 -25.04.21). Eesti kunsti- ja kultuurimaastikul saadab Tiit Pääsukest üsna universaalne imetlus ja austus - tegemist on autoriga, kes valdab suurepäraselt kõike maali diskursusesse kuuluvat - trotsides samas konventsioone ja žanripiire ning ärgitades meid meeldivale tunnetuslikule pingutusele. Eraldi märkimist väärib Pääsukese väärikas panus Eesti kultuurielus maali õppejõuna - Eesti Kunstiakadeemias (1992-2006), Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina (2004) ning EKA emeriitprofessorina (alates 2007). Tiit Pääsuke on väärikalt välja teeninud Eesti Vabariigi elutööpreemia kultuuri vallas.  Eesti Kunstiakadeemia esitab riiklikule kultuuri elutööpreemiale maalikunstnik Tiit Pääsukese. Tiit Pääsuke on märgiline Eesti maalikunstnik, kes on pühendunult ja süvitsi maalikunstiga tegelenud läbi erinevate ajastute ja vahelduvate põlvkondade. Tema julge ja ergas värvikasutus loob omalaadse sõltumatu maailma ning selle maailma hoiakust on jõudu ammutanud nii nooremad kui vanemad kolleegid, tuge on saanud Eesti kunstipublik läbi aastakümnete. Pääsukese teostes on säilinud nostalgiline side möödunud aegade idealistliku tunnetusega ning alati on kohal kunstniku vankumatu usk maalikunsti võimekusse. Oskus luua oma teostes läbini autonoomne energiaväli andis kunstnikule ja tema vaatajaskonnale okupatsiooni aastatel võimaluse pageda nõukogude tegelikkuse eest. Pääsukese looming tervikuna on pühendumus ja usk maalikunsti. Pingestatud, psühhedeelne värvigamma, oskus luua terviklik kompositsioon faktuuri ja koloriidi vahel, mida saadab irooniliselt hedonistlik mäng maalikunsti võimalustega. Veendumus oma tee õiguses on Pääsukese loomingus suutnud ära oodata ajahetke, kus traditsiooniline maalikunst on muutunud jälle aktuaalseks. Pääsuke on edukalt suutnud suhestuda kaasaegse kunsti hetkeküsimuste ja hoiakutega, heaks näiteks võib tuua tema ühisnäitust Kris Lemsaluga (“Kaunitar ja koletis”, kuraator Tamaara Luuk, Kunstihoone, 19.03-1.05.16) - kuid sama kõnekas ja nüüdse ajaga suhestuv on Pääsukese retrospektiiv näitus “Nostalgiata” (kuraator Johanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseum, 24.10.20 -25.04.21). Eesti kunsti- ja kultuurimaastikul saadab Tiit Pääsukest üsna universaalne imetlus ja austus - tegemist on autoriga, kes valdab suurepäraselt kõike maali diskursusesse kuuluvat - trotsides samas konventsioone ja žanripiire ning ärgitades meid meeldivale tunnetuslikule pingutusele. Eraldi märkimist väärib Pääsukese väärikas panus Eesti kultuurielus maali õppejõuna - Eesti Kunstiakadeemias (1992-2006), Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina (2004) ning EKA emeriitprofessorina (alates 2007). Tiit Pääsuke on väärikalt välja teeninud Eesti Vabariigi elutööpreemia kultuuri vallas.  RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Hilkka Hiiop, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Andres Uueni, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Näitus ja monograafia “Christian Ackermann. Tallinna kandideerimise juurde Pheidias, ülbe ja andekas” (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Kunstiakadeemia (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon +372 626 7301 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Prof Mart Kalm, rektor /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  EESTI VABARIIGI KULTUURIPREEMIA 2021 Christian Ackermann. Apostel Peetrus. Detail. Vigala kiriku altarisein. Röntgenfoto skulptuurist. Kultuuri aastapreemia kandidaat: NÄITUS JA MONOGRAAFIA “CHRISTIAN ACKERMANN. TALLINNA PHEIDIAS, ÜLBE JA ANDEKAS” Töörühm: Hilkka Hiiop, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Andres Uueni, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström Esitame aastapreemia kandidaadiks 06.11.20 – 02.05.21 Niguliste muuseumis toimuva Eesti barokk- kunsti suurkuju, vabameister Christian Ackermanni elu ja loomingut tutvustava näituse ning sellega kaasneva mahuka monograafia koostamise töörühma (Hilkka Hiiop (EKA), Anneli Randla (EKA), Isabel Aaso-Zahradnikova (EKA), Andres Uueni (EKA), Tiina-Mall Kreem (EKM), Triin Kröönström (TLA)). Näitus ja monograafia on lõppakordiks neli aastat kestnud interdistsiplinaarsele uurimisprojektile. Näituse kuraatorid: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem Näituse töörühm: Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Kerttu Palginõmm, Liis Reier, Mia-Maria Rohumaa, Tarmo Saaret, Tiina Treibold Näituse kujundus: Villu Plink Graafiline identiteet ja saaligraafika: Marti Laurimaa Meediagraafika ja saalivihiku kujundus: Tuuli Aule Fotod: Andres Uueni, Peeter Säre, Maksu- ja Tolliamet Monograafia autorid: Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova Näituse avamine Niguliste muuseumis. Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiopi ja Eesti Kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreemi kureeritud näitusel avaneb publikul esmakordselt võimalus andekat puunikerdajat Christian Ackermanni ja tema loomingut lähemalt tundma õppida. Näha saab ligi 60 Ackermanni töökoja poolt Eesti kirikutele loodud skulptuuri, mis on seni olnud vaatajatele lähivaates kättesaamatud. Näitus demonstreerib vana kunsti tehnilise uurimise meetodeid kõige tänapäevasemal ja atraktiivsemal viisil: tänu kaasaegsele tehnikale saab vaadata skulptuuride üllatavat sisestruktuuri, hilisemate värvikihtide alla mattunud ja taasleitud säravat barokset polükroomiat ning keerutada kujudest tehtud 3D-mudeleid. Näitusega kaasneb rikkalik saateprogramm erineva vanuse ja taustaga külastajatele (kuraatorituurid, töötoad, ekskursioonid, muuseumitunnid), mis võimaldab üheaegselt kogeda nii ajaloolise kunsti ilu kui ka kaasaegse kunstiteaduse väljakutseid – olgu selleks “Ackermanni meistriklass”, “Ackermanni sellid ja seiklused Tallinnas”, “Christian Ackermanni pärandus” vms. Näitus Niguliste muuseumis jääb avatuks 02.maini 2021. Programm jätkub pop-up väljapanekutega Ackermanni kodukirikutes. Näitusemeeskonna sooviks on süvendada Eesti kultuuriruumis arusaama, et sugugi mitte kõik hinnalised kunstiteosed ei ole koondatud nn tõmbekeskustesse ja muuseumidesse, vaid neid leidub ka mujal. Rahvusvahelise publiku ette jõuab Ackermanni looming 2021. aasta sügisel, mil avatakse digiekspositsioon ÜRO Euroopa peakorteris Genfis. Interdistsiplinaarsel uurimistööl tuginev näitus ja sellega kaasnev mahukas monograafia muudab paljuski senist ettekujutust nii Ackermannist kui ka Eesti Põhjasõja-eelsest ja -järgsest, selgelt barokiajastu Euroopa kultuuriruumi kuuluvast kunstist. Kunstiteadlase Harry Liivranna sõnul on Christian Ackermanni näitus Nigulistes kindlasti sama oluline vanema kunsti sündmus nagu oli paari aasta eest Michael Sittowi näitus, sest see toob esimest korda masside teadvusse ühe erakordse puunikerdaja 17. sajandist. Näituse teeb eriliseks aspekt, et kujud on nüüd nii otseselt kui kaudselt “läbi valgustatud” – on uuritud, millised nad tegelikult algselt välja nägid ning kuidas nad omal ajal valmisid. Selle projektiga on toodud nende varane välimus vaataja ette ja inimesed näevad, et tolleaegne oli tegelikult väga värviline ja üldse mitte igavalt hall. NÄITUSE EELLUGU: Interdistsiplinaarne uurimisprojekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” 2016 – 2020 Christian Ackermann. Kristus ristil. Detail. Koeru kirik. Röntgenfotod Kristuse näost. Koostööpartnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Vatson OÜ, Archaeovision OÜ, Rändmeister OÜ, Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet Projekti põhitäitjad: Hilkka Hiiop (EKA), Tiina-Mall Kreem (EKM), Anneli Randla (EKA), Isabel Aaso- Zahradnikova (EKA), Triin Kröönström (TLA), Andres Uueni (EKA) 2017. aasta kevadel sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Evangeelne Luterlik kirik koostöölepingu, et ühendada jõud Ackermanni loomingu interdistsiplinaarseks uurimiseks ning tuua Eesti skulptuurikunsti omaaegne täht kõige säravamal viisil tagasi kunstiväljale. Projekt algas 2016 aastal Tallinna toomkiriku tellingutel kujuri tippteose – Rootsi-aegse kuningliku toomkiriku altariseina uuringutega ning jätkus 2017. aastal Martna, Karuse, Lihula, Türi ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus asuvate Ackermanni teoste uuringutega. Edasi liikus uurimismeeskond Juuru, Järva- Madise, Rapla, Simuna, Vigala jt Eesti kirikutesse, kus leidub Ackermannile omistatud teoseid. Uuringutesse kaasati ka kohalikud kogukonnad ja kogudused, sest kohaliku inimese päranditeadlikkus aitab hoida ja väärtustada teda ümbritsevat kultuuri märksa enam, kui muinsuskaitselised raamistused. Iga kirik, kuhu uurijad ning neid assisteerinud Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Sisekaitseakadeemia jt kõrgkoolide tudengid saabusid, muutus tõeliseks uurimislaboriks. Koos Maksu- ja Tolliametiga valgustati tööd röntgeniga läbi, et vaadata kujude sisse ja analüüsida meistri töövõtteid; koos Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse loodusteadlastega viidi läbi materjaliuuringud, mis avavad hilisemate värvikihtide alla peitunud barokse värvierksuse; koos Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga määrati skulptuuride valmistamiseks kasutatud puidu liigid; koos infotehnoloogidega 3D- mudeldati kõik skulptuurid, mis annab suurepärase võimaluse nende lähivaatluseks ja võrdluseks. See teadmine aitab kirjeldada ajaloolisi kunstipraktikaid, teha Ackermanni autorluse kohta senisest kindlamaid järeldusi ning leida hilisemate ajalookihistuste alt üles tegelik Ackermann. Tehniliste uuringute tulemusi kirjalike arhiiviallikatega seostades ja võrreldes moodustati digitaalne andmebaas, mis võimaldab kogutud materjali detailselt talletada ja analüüsida. Uurimisprojekti tulemusi tutvustab Ackermanni teadusveeb www.ackermann.ee. Uurimisprojekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on Muinsuskaitseameti aastapreemia 2020 laureaat. _____________________________________________________________________________________ CHRISTIAN ACKERMANN Skulptor Christian Ackermann jõudis Tallinna 1670. aastate algul ja tegutses siin üle kolmekümne aasta. Ta abiellus linna senise parima puunikerdaja Elert Thiele lese Anna Martensiga, sai temaga peale laulatust tollaseid moraalinorme eirates liiga ruttu lapse, asus võitlusse tsunftisüsteemiga ja kehtestas end vabameistrina. Selline radikaalsus tekitas vanades meistrites tõsist pahameelt ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käituvat, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias Ateenast. Tegelikult oligi Ackermann Tallinna Pheidias: vanade käsitöötraditsioonide lõhkuja ja uutmoodi kunstiloome eestseisja. Kuigi elu veeretas Ackermanni teele igasuguseid takistusi, lõi ta imetlusväärseid kunstiteoseid. Tänu Ackermanni moodsale arusaamale natuurist ja silmapaistvale puunikerdamisoskusele jõudsid temani kõik tähtsamad kunstitellimused, sealhulgas kuningas Karl XI initsiaale kandnud Tallinna toomkiriku altarisein – Eesti barokiaegse kiriku- ja skulptuurikunsti hinnaline pärl.  Eesti Kunstiakadeemia esitab riiklikule kultuuri aastapreemiale Kristi Kongi kuraatorinäituse “Lase mul ükskord veel unistada”. Näitus „Lase mul ükskord veel unistada” Narva Muuseumi Kunstigaleriis (18.09.20 - 10.01.21) tegeles unistamise, unustamise, mälu ja mäletamise, koosolemise ja hetke mõtestamisega. Näitus tõi kokku viie olulise Eesti kaasaegse maalikunstniku – Merike Estna, Kristi Kongi, Kaarel Kurismaa, Holger Looduse ja Anna Škodenko – teosed. Kõrvuti eksponeeriti kunstnike vanemaid teoseid ja spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud töid, andes vaatajale võimaluse jälgida kunstniku loomingut kui ajas jätkuvat protsessi. Enamiku kunstnike esimeseks kõrghariduseks on maalikunstniku haridus, seega saab näitusest tinglikult rääkida kui maalinäitusest. Näeme nii klassikalist maali, selle edasiarendusi teistesse meediatesse kui ka ülimalt mängulist suhtumist värvidesse ja valgusesse. Kunstnik ja kuraator Kristi Kongi on näitust iseloomustanud järgmiselt: „See näitus räägib kohalolust, olemisest, mäletamisest, meenutamisest, mälust. Iga kunstnik loob iseseisva, individuaalse narratiivi teiste lugude vahel. Samas moodustavad kõik teosed kokku tervikliku loo, unistamise loo. Olnu meenutamisel tekib iga kord uus tõde. Võibolla see võiks olla inimeste visioon ajast, enda identiteedi konstrueerimisest? Kas mõeldakse, ollakse, kaotatakse end? Näituse ühenduslüliks ongi pealkirjaks kasutatud lause: lase mul ükskord veel unistada.” 11.12.2020 Sirbis ilmunud artiklis kirjutab ELNARA TAIDRE: näituse „Lase mul ükskord veel unistada“ keskpunktis on esmapilgul turvaline, pika traditsiooniga maalikunst, kuid siingi tulevad esile selle žanri praegune seis, kõrge tase ja uued võimalused. Sel näitusel leiab XX sajandi maaliajaloo viidete kõrval rahvusvahelise nüüdiskunsti suundumusi, mis võiksid tekitada Narva vastuvõtjas mitte ainult äratundmise, vaid ka avastamisrõõmu. Ajaloolistest seostest on märkimisväärne XX sajandi alguse avangardi, ka kuulsa vene avangardi suunitlus, nagu oma meediumi põhielementide juurde jõudmine, aga ka meediumi piiride ületamine ja ruumi laienemine. Kristi Kongi on näituse kuraatori ja kujundajana ühendanud teosed, kus kunstnikud juurdlevad maalikunsti aluse üle, loonud neist uue terviku ja lavastanud selle ruumilise narratiivina. Kristi Kongi on maalikunstnik, kes keskendub oma loomingus värvi ja valguse uuringutele ruumis. Lähenedes maali mõistele kontseptuaalselt ja uurimuslikult on Kristi oluliselt panustanud maali kui kunstimeediumi arengusse. Kongi töö Eesti Kunstiakadeemia maali õppetooli dotsendina on kantud entusiasmist ja eriala arendamise soovist. Kongi on aktiivselt tegelenud maali bakalaureuseõppe sisulise kaasajastamisega ja toonud õppeainetes sisse arvukaid uuendusi. Õppekava individuaalset õppeprotsessi täiendab valik traditsioonilisi tehnikaid ja oskuseid, mis õpingute jooksul omandatakse. Kongi on õppekavas suurendanud monumentaalmaali tehnikate osakaalu, toetades traditsiooniliste tehnikate integreerimist kaasaegse kunsti loomingusse. Mitu aastat järjest on Kristi Kongi eestvedamisel toimunud maaliosakonna tudengitööde oksjon, mille läbi tudengite tööd on jõudnud laialdasema vaatajaskonnani.  Eesti Kunstiakadeemia esitab riiklikule kultuuri aastapreemiale Kristi Kongi kuraatorinäituse “Lase mul ükskord veel unistada”. Näitus „Lase mul ükskord veel unistada” Narva Muuseumi Kunstigaleriis (18.09.20 - 10.01.21) tegeles unistamise, unustamise, mälu ja mäletamise, koosolemise ja hetke mõtestamisega. Näitus tõi kokku viie olulise Eesti kaasaegse maalikunstniku – Merike Estna, Kristi Kongi, Kaarel Kurismaa, Holger Looduse ja Anna Škodenko – teosed. Kõrvuti eksponeeriti kunstnike vanemaid teoseid ja spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud töid, andes vaatajale võimaluse jälgida kunstniku loomingut kui ajas jätkuvat protsessi. Enamiku kunstnike esimeseks kõrghariduseks on maalikunstniku haridus, seega saab näitusest tinglikult rääkida kui maalinäitusest. Näeme nii klassikalist maali, selle edasiarendusi teistesse meediatesse kui ka ülimalt mängulist suhtumist värvidesse ja valgusesse. Kunstnik ja kuraator Kristi Kongi on näitust iseloomustanud järgmiselt: „See näitus räägib kohalolust, olemisest, mäletamisest, meenutamisest, mälust. Iga kunstnik loob iseseisva, individuaalse narratiivi teiste lugude vahel. Samas moodustavad kõik teosed kokku tervikliku loo, unistamise loo. Olnu meenutamisel tekib iga kord uus tõde. Võibolla see võiks olla inimeste visioon ajast, enda identiteedi konstrueerimisest? Kas mõeldakse, ollakse, kaotatakse end? Näituse ühenduslüliks ongi pealkirjaks kasutatud lause: lase mul ükskord veel unistada.” 11.12.2020 Sirbis ilmunud artiklis kirjutab ELNARA TAIDRE: näituse „Lase mul ükskord veel unistada“ keskpunktis on esmapilgul turvaline, pika traditsiooniga maalikunst, kuid siingi tulevad esile selle žanri praegune seis, kõrge tase ja uued võimalused. Sel näitusel leiab XX sajandi maaliajaloo viidete kõrval rahvusvahelise nüüdiskunsti suundumusi, mis võiksid tekitada Narva vastuvõtjas mitte ainult äratundmise, vaid ka avastamisrõõmu. Ajaloolistest seostest on märkimisväärne XX sajandi alguse avangardi, ka kuulsa vene avangardi suunitlus, nagu oma meediumi põhielementide juurde jõudmine, aga ka meediumi piiride ületamine ja ruumi laienemine. Kristi Kongi on näituse kuraatori ja kujundajana ühendanud teosed, kus kunstnikud juurdlevad maalikunsti aluse üle, loonud neist uue terviku ja lavastanud selle ruumilise narratiivina. Kristi Kongi on maalikunstnik, kes keskendub oma loomingus värvi ja valguse uuringutele ruumis. Lähenedes maali mõistele kontseptuaalselt ja uurimuslikult on Kristi oluliselt panustanud maali kui kunstimeediumi arengusse. Kongi töö Eesti Kunstiakadeemia maali õppetooli dotsendina on kantud entusiasmist ja eriala arendamise soovist. Kongi on aktiivselt tegelenud maali bakalaureuseõppe sisulise kaasajastamisega ja toonud õppeainetes sisse arvukaid uuendusi. Õppekava individuaalset õppeprotsessi täiendab valik traditsioonilisi tehnikaid ja oskuseid, mis õpingute jooksul omandatakse. Kongi on õppekavas suurendanud monumentaalmaali tehnikate osakaalu, toetades traditsiooniliste tehnikate integreerimist kaasaegse kunsti loomingusse. Mitu aastat järjest on Kristi Kongi eestvedamisel toimunud maaliosakonna tudengitööde oksjon, mille läbi tudengite tööd on jõudnud laialdasema vaatajaskonnani. RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Kristi Kongi (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Kuraatorinäitus “Lase mul ükskord veel unistada” Narva kandideerimise juurde Muuseumi Kunstigaleriis. (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Kunstiakadeemia (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon +372 626 7301 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Prof Mart Kalm, rektor /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.