Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium Olav Ehala esitamine riiklikule kultuuri elutööpreemiale 08.01 .202 1 Olav Ehala (s 1950) on üks Eesti populaarsemaid heliloojaid . Ta o n tuntud nii laululoojana kui ka filmi- ja teatrimuusika kirjutajana; tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavast ustest) on saanud ülimenukateks ja on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (Eugen Kapp) . 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning oli 2001 -2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaaegu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Ehala loomingu hulka kuulub ka mitmeid muusikale (Nukitsamees, Buratino, Johnny, Kaotajad, Thijl Ulenspiegel, Kaotajad, Lumekuninganna , Arabella jt), muusikaline lavastus ”Bullerby lapsed” ja muusikaline lasteetendus ”Käsikivi kosmosest”. Tema l ooming on juba mitukümmend aastat kõlanud kõigil laulupidudel – kui kavas ei ole mõnd tema laulu, siis kindlasti on vähemalt mõni arranžeering või orkestriseade (enamasti mitu) . Lisaks on Ehala esinenud pianistina ning osalenud ansamblite töös. Tihedam koostöö seob teda ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranžeerijana. Ta on Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Kooriühingu auliige. Olav Ehalal on ilmunud 12 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Muusika filmist "Nukitsamees" (Daydream, Inglikala Grupp, Tallinnfilm, 2001), "Burattino" (Tallinna Linnateater, 2001), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007), "Lavastuse "Bullerby lapsed" laulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater (2007), "Lumekuninganna" (Teater Vanemuine, 2008), "Thijl Ulenspiegel ja teisi laule" (Tallinna Linnateater, 2010), "Arabella" (Birgitta Festival, 2015). Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), riikliku kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011) ja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia (2015). Eesti Kooriühing soovib taotleda Olav Ehalale kultuuri elutööpreemiat tema mahuka panuse eest Eesti filmi-, teatri ja koorimuusikasse. Hirvo Surva Eesti Kooriühingu esimees RIIGI KULTUURI PREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi (kandideerida saa vad füüsiline isik või füüsilised isikud) Olav Ehala Preemia kategooria X Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) FORMCHECKBOX Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) FORMTEXT Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esita v organisatsioon või isik ( e ttepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimää ruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Eesti Kooriühing Kontakttelefon 627 44 51, 51 44 301 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Hirvo Surva, Eesti Kooriühingu esimees allkirjastatud digitaalselt 08.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Kultuuriministeerium Riigi kultuuripreemia taotlemine Tõnu Kaljustele väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal TAOTLUS 08.01.2020 Tõnu Kaljuste ( s 1953) on rahvusvahelist tuntust kogunud oma mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu suurepärase asjatundja ja tutvustajana. Ta on Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ja Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutaja ja pikaaegne peadirigent, on olnud Rahvusooper Estonia dirigent ja Tallinna konservatooriumi õppejõud. 2010-2020 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Praegu on ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori audirigent, Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht (al 2019 ) ning alates 2006. aastast toimuvate iga-aastaste NargenFestivalide kunstiline juht. Kaljuste kuulub Heino Kaljuste Fondi ning EMTA Fondi omanimelise allfondi halduskogudesse ning on ka Eesti Kooriühingu juhatuse liige. Tõnu Kaljuste rahvusvahelist tuntust ja erakordset reputatsiooni on toetanud ka tema koostöö mitmete tuntud orkestrite ja kooridega mitmel pool Euroopas , Austraalias ja Ameerika Ühendriikides . Ta on olnud Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent . Teoste salvestamisel on Tõnu Kaljuste teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic ja Caprice Records. Kaljuste plaadistused on võitnud mitmeid auhindu: Diapason d ' Or 2000, Cannes Classical Award, Edison Prize, Brit Award 2003. Tema salvestisi on korduvalt esitatud ka Grammy plaadiauhindade nominendiks. EFK, TKO ja Tõnu Kaljuste ühiselt salvestatud album Arvo Pärt „Adam’s Lament“ (ECM) pälvis Grammy 2014. aastal . 2020. aasta oli muusikute jaoks keeruline ning ka Tõnu Kaljustel jäi terve hulk planeeritud kontserte ära nii kodu- kui ka välismaal. Ometi on avalikkuseni jõudnud loominguliste saavutuste nimekiri ka möödunud aastal silmapaistev: Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja TKOga salvestatud CD „Jõul“ (klassikalised jõululaulud ning Margo Kõlari „Pirita Missa“) , samanimeline kontsert ja telesaade ; Arvo Pärdi autorikontsert Elbphilharmonie’s (Hamburg, Saksamaa ) 03.02.2020 ( Tallinna Kammerorkester , Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kavas Arvo Pärt) Jaan Kross 100 kontsert Estonia kontserdisaalis 19.02.2020 (muusikajuht Tõnu Kaljuste) Kõrvaring II EMTA kontserdi- ja teatrimajas 21.02.2020 (Kaljuste poolt algatatud uue kontserdisarja teine kontsert , esinejateks Tallinna Kammerorkester , EMTA koor ja sopran Yena Choi ) . Uu s kontserdisar i „Kõrvaring“ toob fookusesse heliteosed, mida siinmail esitatakse harva või pole kunagi esitatud. Kuulajatele tähendab see võimalus laiendada teadmisi vähetuntud väärt muusikast ja tuntud teoste uutest tõlgendustest. Tõnu Kaljuste: "Kontserdiseeria Kõrvaring II ideed seonduvad Schoenbergi ja Tüüri varajase loomingulise perioodiga. Mõlemad sõbrustasid vanemate kolleegidega ja õppisid neilt loomingulisi elutarkusi. Schoenbergil oli selleks Alexander von Zemlinskyja Tüüril Lepo Sumera." „Saabumissümfoonia“ 10 kontserti Eesti kirikutes ja Arvo Pärdi Keskuses (juuli-august 2020, Tallinna Kammerorkester ja solistid) Viit kontserti juhatas Tõnu haigestumise tõttu tema poeg Andres Kaljuste. Kontserdid „Vana madrus“ Noblessneri valukojas ja Viinistul 24.-25.07.2020 (Marko Matvere ja TKO) Tormis 90: Tormise tuules Noblessneri valukojas 07.09.2020 (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, TKO) Pärdi päevade kontserdid Laulasmaal ja Tallinnas 3., 4. ja 11.09.2020 (EFK, TKO, Collegium Musicale, solistid) Mozarti Reekviem Tartu Pauluse ja Tallinna Kaarli kirikus 1.-2.11.2020 (EFK, TKO, solistid) . Arvestades Tõnu Kaljuste panust Eesti muus ikasse ja loomingulisi saavutusi 2020 . aastal, tema muusikutöö kõrget kunstilist taset ja laia kõlapinda ning tema teeneid meie muusikakultuuri tutvustamisel t aotleb Eesti Kooriühingu muusikanõukogu talle riigi kultuuripreemiat 2020 . aasta loomingulise tegevuse eest. Hirvo Surva Eesti Kooriühingu esimees RIIGI KULTUURI PREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi (kandideerida saa vad füüsiline isik või füüsilised isikud) Tõnu Kaljuste Preemia kategooria FORMCHECKBOX Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) X FORMCHECKBOX Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Arvo Pärdi autorikontsert Elbphilharmonie’s (Hamburg, Saksamaa ) 03.02.2020 ( Tallinna Kammerorkester , Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kavas Arvo Pärt) Jaan Kross 100 kontsert Estonia kontserdisaalis ( muusikajuht Tõnu Kaljuste) Kõrvaring II EMTA kontserdi- ja teatrimaja s 2 1.02.2020 (Kaljuste poolt algatatud uue kontserdisarja teine kontsert , esinejateks Tallinna Kammerorkester , EMTA koor ja sopran Yena Choi ) „Saabumissümfoonia“ 10 kontserti Eesti kirikutes ja Arvo Pärdi Keskuses (juuli-august 2020, Tallinna Kammerorkester ja solistid) Tormis 90: Tormise tuules Noblessneri valukojas 07.09.2020 (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, TKO) Pärdi päevade kontserdid Laulasmaal ja Tallinnas 3., 4. ja 11.09.2020 (EFK, TKO, Collegium Musicale, solistid) Mozarti Reekviem Tartu Pauluse ja Tallinna Kaarli kirikus 1.-2.11 .2020 (EFK, TKO, solistid) CD „Jõul“ salvestamine ja samanimeline kontsert Tallinna Jaani kirikus 12.12.2020 (EFK, TKO, Kadri Toomoja orelil) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esita v organisatsioon või isik ( e ttepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Eesti Kooriühing Kontakttelefon 627 44 51, 51 44 301 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Hirvo Surva , Eesti Kooriühingu esimees Allkirjastatud digitaalselt 08 .01.20 21 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Eesti Vabariigi kultuuripreemiate val i miskomisjon SOOVITUSKIRI Aa s tapreemia Tõnu Kaljustele 2020. aasta loomingulise tegevuse eest Tõ nu Kaljuste on üks omanäolisemaid ja eredamaid loomeisiksusi Eesti muusika maastikul. Tema ideed ja eneseväljendusviisid muusikas ületavad tradit s ioonilise lähenemise piire, ühendades ja/või sidudes muusika nii teatri, pärimuskultuuri kui visuaalkunstiga. Samuti on Tõnu K aljuste on üks olulisemaid Eesti autorite - eriti Pärdi ja Tormise – tutvustajaid kogu maailmas. Samavõrd se pühendumusega , kui seda on Eesti autorite loomingu esitami ne ja tutvustami ne välismaal, panustab Kaljuste Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori töösse, rikastades seeläbi igakülgselt E esti ja kogu maailma muusikakultuuri. Kaljuste kontserdid on oodatud ja publikurohked muusikasündmused, mis pälvivad v astukaja ja kiitv a id hinnaguid nii k odu-Eestis kui raja taga. Tõnu Kaljuste interpretatsioon ja loovus väljendub tema kontsertidel kogetavas ainukordses esituses, muusikaline emotsioon sünnib kohapeal ja hetkes, see pole pelgalt meisterlik dir i geerimine, koori või orkestri juhatamine. 2020. aasta oli Covid-19 pandeemia tõttu väga raske aasta, mispuhul kõik loomingulised inimesed pidid otsima ja leidma uusi võimalusi ning väljundeid, et ennast realiseerida ja pakkuda publikule kv a liteetseid ja positiivsete emotsioonide küllaseid kultuu r ielamusi. Vaatamata keerulistele oludele , mispuhul jäid ära nii mitmedki kavandatud konsterdid, jõudsid läinud aastal publiku ette arvukad Tõnu Kaljuste juhatatud muusikaprojektid, sealhulgas kunstiliselt väga õnnestunud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi sünnipäevakontserdid. Väärtustades Tõnu Kaljuste panust Eesti muusikasse ja tunnustades tema säravaid loomingulisi saavutusi sel ütlemata keerulisel 2020. aastal, olen seda meelt, et Tõnu Kaljuste väärib 2020. aasta loomingulise tegvuse eest riigi kultuuripreemiat. Lugupidamisega Marju Kõivupuu TLÜ TÜHI vanemteadur/dotsent Kontakt: [email protected] ; +372 50 98 658 10. 01. 2021 /allkirjastatud digitaalselt/ . Tegelikult tahaksin kirjutada hoopis, et Kaljuste on täiesti hull vend pööraste ideedega, mis kummalisel kombel suurepäraselt teostuvad. Et ta on ainus inimene Eestis, kes võib ehitada ooperiteatri kolme püsielanikuga sadamata saarele, ja publik tuleb talle sinna ka sadade kaupa järele. Et kui keegi sulle Jaapanis, Ameerikas või Uus-Meremaal ütleb, et oi, sa oled Eestist, ma tean ka ühte eestlast, siis see nimi, mille ta suure vaevaga moodustab, kõlab 9 juhul 10st umbes nagu Toonu Kaljüst. Ja et Tõnu oma kontsertidel mitte kunagi ei dirigeeri, ta LOOB muusikat. Sealsamas kohapeal loobki. Just seetõttu pole ta kontserdid mitte kunagi ühte nägu ja neil on päriselt hing sees. Ja kui Tõnule helistada, võtab ta alati toru ja ütleb „halloo“ asemel „ma kuulan sind tähelepanelikult“, mis on lihtsalt nunnu. – See oleks mõtlemata ja moodustamata ühe hingetõmbega soovitus, mille ma tegelikult kirjutaksin, aga see pole ametnikukeelne ja seega vist antud kontekstis nii hästi ei sobiks  ). Saatja: Kaie Tanner <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 19:58 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Ettepanekud riigi kultuuripreemiatele Manused: Riiklik kultuuripreemia 2020 Olav Ehala.asice; Riiklik kultuuripreemia 2020 Tõnu Kaljuste.asice; Olav Ehala.asice; Olku elutöö (1).asice; Kaljuste_K6ivupuu.asice Tere õhtust, saadan Eesti Kooriühingu ettepanekud riigi kultuuripreemiatele:  elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest - Olav Ehala (soovitajad Leelo Tungal ja Riina Roose)  preemia eelmisel aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest - Tõnu Kaljuste (soovitaja Marju Kõivupuu) Tervitades, Kaie Tanner Eesti Kooriühingu tegevjuht