Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST SA Viljandi Haigla Teie 20.11.2024 nr 2-4/3044 [email protected] Meie 12.12.2024 nr 2.2-9/24/2987-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite seisukohta PPA-lt isikuandmete pärimise kohta seoses sundravi korraldamisega. Isikuandmete töötlemise õigusliku alusena olete välja toonud IKÜM art 6 lg 1 p-d c, d ja e. IKÜM art 6 lg 1 p-de c ja e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu, IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisvad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks. Teie seisukohast ei nähtu sellist täiendavat õiguslikku alust, mis võimaldaks PPA-l taotluses küsitud isikuandmeid haigla päringu peale haiglale edastada ja haiglal neid andmeid PPA-lt küsida. Kuigi tervishoiuteenuse osutajal on õigus isikuandmeid töödelda TTKS-s sätestatud alustel, siis ka seal puudub alus isikuandmete nõudmiseks PPA-lt. Nii nagu PPA on Teile selgitanud, siis Teie poolt viidatud muud erinevad õigusnormid sellist alust ei anna. Täiendavalt selgitame, et 26.08.2011 sotsiaalministri määruse nr 35 § 3 lg-s 5 nimetatud sundravi kohaldaja informeerimise all on määruse seletuskirja kohaselt mõeldud konkreetselt kohtu informeerimist, mitte haigla informeerimist. Sundravi kohaldaja ja sundravi osutaja on erinevad mõisted. Informeerimise kohustus on kõigil ravialusega kokkupuutuvatel isikutel, eelkõige ravialuse lähedastel ja tervishoiutöötajatel. AKI hinnangul võib kriminaalmenetluse tulemusena otsustatud sundravi kohaldamisel informeerimise kohustus (asjaoludest, mis viitavad ravialuse ohtlikkuse suurenemisele) laieneda ka prokuratuurile. Kohus saab lähtuvalt KrMS § 4021 lg 2 ja 3 kohaselt asendada ambulatoorset sundravi statsionaarsega ning muutmise otsustab kohus prokuratuuri osavõtul. Teie poolt viidatud IKÜM art 6 lg d ei ole samuti konkreetsel juhul sobilikuks aluseks PPA-lt isikuandmete nõudmiseks. Eelnimetatud õiguslik alus võimaldab isikuandmeid töödelda üksnes siis, kui töötlemist ei saa ilmselgelt teostada muul õiguslikul alusel ning ei esine ka sellist hädaolukorda, mida võiks samastada IKÜM pp-s 46 tooduga. Selleks, et haigla saaks otse PPA-lt nõuda isikuandmeid seoses õigusrikkumistega eesmärgiga hinnata ravialuse ohtlikkust, tuleb selline õigus isikuandmete töötlemiseks sätestada seadusega. Loodan, et minu selgitustest on abi. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kudrjavtsev jurist peadirektori volitusel 2 (2)