ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Anželika Kovešnikov Teie 16.12.2024 nr
Meie 23.12.2024 nr 2.2-9/24/3207-2
angelika.kovesnikova@valgamaaarstikesku
s.ee
Vastus selgitustaotlusele
Küsite, kas perearstil on õigus esitada PPA-le seoses kriminaalasja eeluurimisega andmeid
alaealise patsiendi tervisliku seisundi kohta, milleks ema nõusolek on olemas.
Lapse isikuandmete töötlemisel lähtutakse üldjuhul vanema nõusolekust, kuigi töötlemine kaasneb
mõnikord ka nendes olukordades, kus seadus muus osas noorele iseseisvalt otsustamise õiguse
annab.1 Selgitame, et terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete avaldamine on lubatud ainult
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lõikes 2 toodud asjaolude esinemisel, sh patsiendi
selgesõnalise nõusoleku alusel. Isikuandmete avaldamisel vastutab seadusliku aluse olemasolu
eest isikuandmete avaldaja (antud juhul tervishoiuteenuse osutaja).
Kuigi uurimisasutuse nõuded on kõigile täitmiseks kohustuslikud,2 peab isiku terviseandmete
väljastaja tagama, et järgitaks isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, minimaalsuse ja
läbipaistvuse põhimõtet.3 See tähendab, et andmete saamise taotlusest peab selguma, milliseid
andmeid, mis mahus ja missuguse seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks vajatakse ning isik,
kelle andmeid antakse, peab aru saama, mis andmeid, kellele ja miks edastatakse.
Riigikohus on lahendi nr 1-20-5071 punktis 24 leidnud, et nõusolek oma terviseandmete
avaldamiseks kuulub patsiendi autonoomia hulka. Seega ei saa välistada võimalust, et patsient
võib anda konfidentsiaalsuskohustust tühistava nõusoleku oma terviseandmete kolmandatele
isikutele (antud juhul PPA-le) avaldamiseks. Seejuures on kohus rõhutanud, et just
tervishoiuteenuse osutaja kohustuseks on selgitada patsiendile arusaadaval ja lihtsal kujul andmete
avaldamise ulatust (st millised konkreetsed terviseandmed), eesmärke (sh kellele andmed
avaldatakse) ning tagajärgi, tagades nii, et nõusolek on antud kõiki asjaolusid arvestades
(teavitatud nõusolek).
IKÜM art 7 lg 1 näeb ette, et kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema
võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Seega
konfidentsiaalsuskohustusega kaetud isikuandmete (sh terviseandmete) avaldamine patsiendi
selgesõnalisel nõusolekul eeldab, et isikuandmete avaldaja (tervishoiuteenuse osutaja) on ise
veendunud, et patsiendi nõusolek vastab IKÜM nõuetele ehk on vabatahtlik, konkreetne, teadlik
ning üheselt mõistetav (vt IKÜM preambuli p 32 ja art 4 p 11). Juhul, kui tervishoiuteenuse
osutajale esitatakse patsiendi nõusolek kolmanda isiku poolt, puudub tervishoiuteenuse osutajal
1
https://www.err.ee/1609327389/oiguskantsler-soovitab-vanusepiirid-seadustes-ule-vaadata
2
Kriminaalmenetluse seadustik § 215 lg 1
3
IKÜM art 5
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
võimalus kontrollida (ning vajaduse korral ka tõendada) ülal viidatud põhimõtete järgimist
nõusoleku võtmisel.
Tervishoiuteenuse osutaja ei ole kriminaalmenetluse osaline, seega puudub tal võimalus ja ka
pädevus hinnata, millised andmed ja mis mahus on kriminaalmenetluse aspektist vajalikud
eesmärgi saavutamiseks. Küll aga juhul kui tervishoiuteenuse osutaja on nõusoleku saanud, peab
ta lähtuvalt minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest väljastama ainult need andmed, mis on
nõusolekuga hõlmatud, seejuures veendudes selles, et patsient on teavitatud sellest, millised
konkreetsed andmed edastatakse (nt kui edastatakse haiguslugu, siis peaks patsiendile tutvustama
haigusloos sisalduvaid andmeid, et ta suudaks hinnata konkreetsete andemete avaldamisega seotud
riskid) ning mõistab terviseandmete PPA-le avaldamise tagajärgi.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Biin
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)