ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Eesti Töötukassa 20.12.2024 nr 2.1-1/24/1155-2851-3
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai isikult pöördumise selle kohta, et Eesti Töötukassa (edaspidi
Töötukassa) edastab Töötukassa teenuseid kasutavate isikute e-posti aadressid Turu-uuringute
AS-le, kes seejärel saadab isikutele kutseid rahulolu-uuringutes osalemiseks. Kui isik ei vasta,
saadetakse korduvaid meeldetuletusi. Isik peab e-kirjade saamise lõpetamiseks uuringus
osalemisest aktiivselt keelduma.
Töötukassa on isiku sellekohasele pöördumisele vastanud: Töötukassa üheks seadusega
ettenähtud ülesandeks on hinnata tööturuteenuste mõju ja tulemuslikkust. Mõju ja tulemuslikkuse
hindamiseks kasutame me rahuolu-uuringuid, mille läbiviimise tellime hankega uuringufirmalt.
Töötukassa ja uuringufirma on allkirjastanud isikuandmete töötlemise lepingu, kus lepingu
pooled kohustuvad töötlema isikuandmeid kooskõlas andmekaitse aktidega ning üksnes poolte
vahel sõlmitud lepingu alusel. Uuringufirmal on õigus isikuandmeid kasutada üksnes tellitud
uuringu läbiviimiseks ja pärast seda andmed kustutatakse.
Kuna rahulolu-uuringu näol on tegu seadusega ettenähtud töötukassa põhiülesande täitmisega,
siis selle kohta eraldi nõusolekut klientidelt ei küsita. Oleme väga tänulikud, kui te annate meile
oma kliendikogemuse kohta tagasisidet, kuid kui te seda teha ei soovi, siis jätke küsimustikule
lihtsalt vastamata.
Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks
isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus (nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne).
IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e) alusel võib isikuandmeid töödelda avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3 järgi
kehtestatakse punktis e osutatud isikuandmete töötlemise alus vastutava töötleja suhtes
kohaldatava liikmesriigi õigusega. Töötukassa on rahulolu-uuringuteks isikuandmete töötlemise
põhjendamisel tuginenud Töötukassa seadusest tulenevale ülesandele, viitamata konkreetsele
õiguslikule alusele.
Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 1 järgi on Töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine
ja töötuskindlustuse korraldamine töötuskindlustuse seaduses, tööturumeetmete seaduses,
töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Eesmärgi täitmiseks analüüsib
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Töötukassa tööturu olukorda ning oma tegevuse mõju ja tulemuslikkust2. AKI hinnangul ei nähtu
viidatud sätetest isikuandmete töötlemiseks kohustavat või seda lubavat alust.
Lisaks õiguslikule alusele on andmetöötlejal kohustus järgida ka IKÜM artiklis 5 sätestatud
põhimõtteid, muu hulgas seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus, eesmärgi piirang ja minimaalsus.
Läbipaistvus on üks isikuandmete kaitse üldmääruse keskne põhimõte. Läbipaistvus on
isikuandmete kaitse üldmääruse kohane üldkohustus, mida kohaldatakse kolme keskse
valdkonna suhtes:
1) andmesubjektide teavitamine seoses õiglase töötlemisega;
2) kuidas vastutavad töötlejad teavitavad andmesubjekte nende isikuandmete kaitse üldmääruse
kohastest õigustest ja
3) kuidas vastutavad töötlejad aitavad kaasa andmesubjektide õiguste kasutamisele 3.
Läbipaistvuse põhimõte võtab peamiselt arvesse seda, et inimesel on võimalik eelnevalt teada
saada ja kindlaks määrata, milline on tema isikuandmete töötlemise ulatus ja selle tagajärjed.
Oluline on, et inimest ei üllataks hiljem, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. See on ühtlasi
IKÜM artikli 5 lõike 1 kohase õigluspõhimõtte oluline aspekt4.
Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on
lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. See tähendab, et Töötukassa poole
pöördumisel ja teenuste kasutamisel peab inimesel olema võimalik teada saada mis eesmärgil,
kuidas ja milliseid isikuandmeid asutus tema kohta töötleb. Samuti peab inimesele olema
ettenähtav, kellele ja mis eesmärgil võib asutus isiku andmeid veel edastada. Inimeste teavitamist
reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12–14, mis kohustavad andmetöötlejat koostama
konkreetsed andmekaitsetingimused.
AKI on seisukohal, et pelgalt seadusest tulenev ülesanne, analüüsida Töötukassa tegevuse,
sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust, ei võimalda inimesel ette näha tema isikuandmete
töötlemist ja töötlemise tingimusi sel eesmärgil. Seaduses sätestatud kohustus analüüsida mõju ja
tulemuslikkust ei määratle, kuidas seda ülesannet täita. Oma tegevuse mõju ja tulemuslikkuse
hindamiseks sobiva meetodi või vahendi valiku otsustab Töötukassa. Töötukassa teenuseid
kasutanud isikute küsitlemine kolmanda isiku vahendusel ei ole ainus võimalik viis selle
eesmärgi täitmiseks, mistõttu ei ole selline isikuandmete töötlemine inimesele ettenähtav. Seda
enam, et praegusel juhul ei ole isikul võimalik tema andmete sel eesmärgil ja viisil kasutamisest
teada saada ka Töötukassa kodulehel avaldatud andmekaitsetingimustest.
Seetõttu leiab inspektsioon, et isikuandmete töötlemine Töötukassa tegevuse mõju ja
tulemuslikkuse analüüsimise eesmärgil ja kolmandale isikule küsitluste läbiviimiseks
edastamisel ei ole IKÜM põhimõtetega kooskõlas. Osas, milles andmetöötlus ei vasta täielikult
IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.
AKI-le laekunud isiku pöördumise, Töötukassa vastuse ja Turu-uuringute AS saadetud
küsitlusest loobumise vastuseks antud informatsiooni pinnalt võib järeldada, et rahulolu-uuringus
osalemine ja küsitlusele vastamine on isikule vabatahtlik. Isikul on võimalik osalemisest ilma
negatiivsete tagajärgedeta loobuda. Seega toimub küsitluses osalemine sisuliselt isiku
nõusolekul.
2
Näiteks töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 2 p 6 järgi analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse,
sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja
tulemuslikkust ja tööturumeetmete seaduse § 6 lg 8 järgi tööhõiveprogrammi elluviimise raames vastavalt
tööhõiveprogrammis sätestatule. Viimasel juhul küll korraldab Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90
„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 5 lg 3 kohaselt mõju hindamise kas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa.
3
Artikli 29 töörühma suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, punkt 1
4
samas, punkt 10
2 (3)
IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt a järgi võib isikuandmeid töödelda, kui andmesubjekt on andnud
nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Seega peab
isikuandmete töötlemise kontekstis isiku informeeritud nõusolek andmetöötlusele eelnema.
Nõusolek on IKÜM tähenduses andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline
tahteavaldus, milles isik nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Isikul on õigus
nõusoleku andmisest keelduda ning igal ajal nõusolek tagasi võtta ilma, et sellest tekiks talle
kahjulikke tagajärgi5.
AKI möönab, et avaliku sektori asutuse poolt võib isikuandmete töötlemisel isiku nõusolekule
tuginemine olla problemaatiline. Nõusolekut ei saa lugeda vabatahtlikult antuks olukorras, kui
isik ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, nt kui Töötukassa teeb isiku suhtes
siduvaid haldusotsuseid. Kui isikuandmete töötlemine toimub avaliku võimu teostamise või
avaliku ülesande täitmise käigus, ei ole andmetöötlejal õigust küsida isikult lisaks ka nõusolekut
samade andmete töötlemiseks. Selline olukord on isikut eksitav ega vasta üldmääruse
tingimustele.
Siiski ei ole avaliku sektori asutuste andmetöötlusest nõusolek kui õiguslik alus välistatud.
Nõusoleku alusel võib isikuandmeid töödelda selliste juhtumite puhul, kus tõesti isikul on õigus
otsustada oma andmete töötlemise üle kartmata kahjulikke tagajärgi, näiteks asutuse
lisategevuste puhul, mis ei ole seotud avaliku ülesande või võimu teostamisega. Samas paneb see
andmetöötlejale kohustuseks nõusoleku puhul tõendada, et nõusolek on antud vabatahtlikult,
vastasel juhul ei ole nõusolek kehtiv. Isikuandmete vastutava töötlejana on Töötukassa
kohustuseks tagada kehtiva nõusoleku olemasolu isiku rahulolu-uuringusse kaasamiseks,
sealjuures peab nõusoleku küsima ka isiku kontaktandmete edastamiseks uuringu läbiviijale.
Töötukassa poolt isikule antud selgituse põhjal võib mõista, et asutusel uuringusse kaasatud
isikute kehtivad nõusolekud puuduvad. Seega AKI hinnangul võib isikuandmete töötlemine
Töötukassa poolt tegevuse tulemuslikkuse ja mõju analüüsimise ülesande täitmisel toimuda ilma
õigusliku aluseta ning vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega.
Eeltoodust tulenevalt juhime Töötukassa tähelepanu sellele, et isikuandmete töötlemine
peab alati olema seaduslik ja kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Seega
palume Teil üle vaadata ja tagada, et Töötukassale pandud seaduslike ülesannete täitmisel
vastaks isikuandmete töötlemise protsessid isikuandmete kaitse üldmääruse kõikidele
nõuetele.
Analoogsete märgukirjade kordumisel või kahtluse korral on Andmekaitse Inspektsioonil õigus
teostada igal ajal ette teatamata kontrolli või algatada järelevalvemenetlus. Käesolevale
tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
5
Vt nõusoleku kohta lisaks AKI kodulehelt.
3 (3)