Nõva sadama projekt

Laki 14a-704, 10621 Tallinn Tel. 670 1009 e-post: [email protected] Registrikood 10006729 MTR EP10006729-0001 Projekteerimine MTR EK10006729-0001 Ehitusekspertiisid MTR EO10006729-0001 Omanikujärelvalve NÕVA VÄIKESADAMA PROJEKTEERIMINE Köide I Nõva sadama konstruktiivne osa Töö nr. 1501 TELLIJA: Nõva Vallavalitsus Projekti juht: Toomas Liiv TALLINN 2015 Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 1/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ Üldandmed Projekti nimetus: „Nõva väikesadama projekteerimine” Tellija: Nõva Vallavalitsus Vallamaja, Nõva küla, Nõva vald Tel. 472 4677 e-post [email protected] Vallavanem Deiw Rahumägi Peaprojekteerija: Corson OÜ Registrikood 10006729 Laki 14a-704, 10621 Tallinn Tel. 670 10 09 e-post [email protected] Projektijuht Toomas Liiv Allhange: Elektrivarustus Arpe OÜ Registrikood 11902027 Kungla 15-4 Projektijuht: Andres Reisberg Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 2/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ SISUKORD Üldandmed.............................................................................................................. 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SELETUSKIRI ..................................................................................................... 3 1. Nõva sadama asendiplaan.................................................................................. 6 2. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise lähteandmed ....................................... 7 2.1. Üldist ............................................................................................................ 7 2.2. Lähteandmed................................................................................................ 7 2.3. Kasutatud projekteerimisnormid ................................................................... 7 2.4. Koormused ................................................................................................... 8 2.5. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid ................................................... 8 3. Pinnaskonstruktsioonid ....................................................................................... 9 3.1. Üldist ............................................................................................................ 9 3.2. Süvendid ...................................................................................................... 9 3.3. Täide .......................................................................................................... 10 3.4. Lammutustööd ............................................................................................ 10 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid ............................................................. 11 4.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded ..................................... 11 4.2. Tarindid ja nende valmistamine .................................................................. 11 4.3. Nõuded ....................................................................................................... 13 5. Ohutustehnika ................................................................................................... 15 6. Hüdrotehniliste konstruktsioonide kirjeldus ....................................................... 16 6.1 Kaide konstruktsioon ................................................................................... 16 6.2. Kai varustus ................................................................................................ 16 6.3. Slipp ........................................................................................................... 16 6.4. Parapett ...................................................................................................... 16 6.5. Akvatoorium................................................................................................ 17 6.6 Muul............................................................................................................. 17 6.7. Kaldakindlustus .......................................................................................... 17 7. Navigatsioonimärgistus ................................................................................... 18 8. Keskkonnakaitselised meetmed ........................................................................ 18 8.1. Tööd kaide rajamise asukohas ...................... Error! Bookmark not defined. 8.2. Ehitusjäätmete käsitlemine ......................................................................... 18 JOONISED ........................................................................................................ 20 Lisa 1 – Nõva sadama tehnilised mahud Lisa 2 – Laineväljade graafilised väljendused Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 3/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ SELETUSKIRI Käesolev põhiprojekt on koostatud lähtudes Nõva Vallavalitsuse poolt koostatud tellimusele. Sadam asub põhjarannikul Nõva vallas, Rannakülas, Nõva sadama kinnistul (katastritunnus 53101:001:1910) ja sellega piirneval Keibu lahes. KÖITED Köite Sisu nr. I Nõva sadama konstruktiivne osa II Nõva sadama veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud III Nõva sadama elektrivarustus IV Nõva sadama hüdrograafiline mõõdistus JOONISED Joonise nr. Kuupäev Joonise nimetus Plaanid 1501 AS 01 13.07.2015 Nõva väikesadama asendiplaan 1501 AS 02 13.07.2015 Nõva väikesadama vertikaalplaneering 1501 AS 03 30.08.2015 Süvendusplaan 1501 EK 01 01.07.2015 Kai nr. 1 plaan 1501 EK 02 01.07.2015 Kai nr. 2 plaan 1501 EK 03 01.07.2015 Kai nr. 3 plaan 1501 EK 04 01.07.2015 Kai nr. 4, kai nr. 5 ja kai nr. 6 plaan 1501 EK 05 01.07.2015 Kai nr. 7 plaan Lõiked 1501 EK 10 31.08.2015 Kaldakindlustuse lõige 1-1 1501 EK 11 12.08.2015 Slipilõige 2-2 1501 EK 12 31.08.2015 Slipilõige 3-3 1501 EK 13 11.08.2015 Kai nr 1 lõige 4-4 1501 EK 14 11.08.2015 Kai nr 4 ja 6 lõige 5-5 1501 EK 15 10.08.2015 Kai nr 7 lõige 6-6 1501 EK 16 27.08.2015 Muuli lõige 7-7 Monteeritav raudbetoon 1501 EK 20 13.07.2015 Kai nr. 1 elementide plaan 1501 EK 21 13.07.2015 Kai nr. 2 elementide plaan 1501 EK 22 13.07.2015 Kai nr. 3 elementide plaan Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 4/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 1501 EK 23 01.07.2015 Kai nr. 4, kai nr. 5 ja kai nr. 6 elementide plaan 1501 EK 24 01.07.2015 Kai nr. 7 elementide plaan 1501 EK 25 19.08.2015 Parapeti armeerimine 1501 EK 26 11.08.2015 Element nr.1 1501 EK 27 17.08.2015 Element nr.1 armeerimine 1501 EK 28 11.08.2015 Element nr. 2 1501 EK 29 17.08.2015 Element nr.2 armeerimine 1501 EK 30 14.07.2015 Element nr. 3 1501 EK 31 12.08.2015 Element nr.3 armeerimine 1501 EK 32 17.08.2015 Element nr. 4 1501 EK 33 17.08.2015 Element nr. 4 armeerimine 1501 EK 34 21.07.2015 Elemendi tõsteaasad 1501 EK 35 26.08.2015 Nurgaelement nr.1 1501 EK 36 26.08.2015 Nurgaelement nr.1 armeerimine 1501 EK 37 24.08.2015 Nurgaelement nr.2 1501 EK 38 24.08.2015 Nurgaelement nr.2 armeerimine 1501 EK 39 19.08.2015 Nurgaelement nr 3 1501 EK 40 19.08.2015 Nurgaelement nr 3 armeerimine 1501 EK 41 18.08.2015 Nurgaelement nr. 4 1501 EK 42 18.08.2015 Nurgaelement nr. 4 armeerimine 1501 EK 43 18.08.2015 Nurgaelement nr. 5 1501 EK 44 18.08.2015 Nurgaelement nr. 5 armeerimine 1501 EK 45 24.08.2015 Slipi ülemine põhjaplaat 1501 EK 46 12.08.2015 Slipi alumine põhjaplaat Monoliitne raudbetoon 1501 EK 50 25.08.2015 Kai nr 1 ja kai nr.2 ääretala armeerimine 1501 EK 51 25.08.2015 Kai nr 3 ääretala armeerimine 1501 EK 52 25.08.2015 Kai nr 4, kai nr. 5 ja kai nr 6 ääretala armeerimine 1501 EK 53 25.08.2015 Kai nr. 7 ääretala armeerimine 1 1501 EK 54 25.08.2015 Kai nr. 7 ääretala armeerimine 2 1501 EK 55 25.08.2015 Pollarivundamendi armeerimine 1501 EK 56 31.08.2015 Ääretala deformatsioonivuuk 1501 EK 57 12.08.2015 Ujuvkai käigutee vundamendi armeerimine 1501 EK 58 27.08.2015 Slipi monoliitse osa armeerimine Varustus 1501 EK 60 27.08.2015 Päästeredel 1501 EK 61 12.08.2015 Kai nr.1 ja kai nr. 2 puitvenderdus 1501 EK 62 27.08.2015 Kai nr. 3 puitvenderdus 1501 EK 63 12.08.2015 Kai nr.4, kai nr. 5 ja kai nr.6 puitvenderdus 1501 EK 64 27.08.2015 Kai nr. 7 puitvenderdus 1501 EK 65 12.08.2015 Päästevahendite komplekt 1501 EK 66 12.08.2015 Päästevahendite komplekti päästeredel 1501 EK 67 26.08.2015 Rattapiirded Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 5/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ Katendid 1501 EK 70 19.08.2015 Katendid Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 6/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 1. Nõva sadama asendiplaan Nõva sadamasse on ette nähtud 7. kai rajamine. Kaide kogupikkuseks on 220 meetrit. Kaide kõrgusmärgid jäävad vahemikku +1,05 - +1,85. Kaid on projekteeritud kasutades raudbetoonist monteeritavaid L-elemente, mis võtavad vastu kaile mõjuvad jõud ja pinged. Vastavalt 1996 aastal välja antud sadamapassile on sadama maksimaalseks sügavuseks deklareeritud 3,5 meetrit. Kai nr. 7 esine on süvendatud 3,5 meetri peale, vastu võtmaks kuni 3 meetrise süvisega laevu. Kai nr. 1 kuni kai nr. 6 esiste projekti järgne sügavus on 3 meetrit vastu võtmaks kuni 2,5 meetris süvisega laevu. Kaide nr. 3 ja kai nr. 7 ette on projekteeritud ujuvkaid. Kai nr. 7 otsa on projekteeritud sadama muul, et kaitsta sadama akvatooriumit merelt tuleva lainetuse eest (Lisa 2). Muuli otsas on roheline tulepaak, mis koos vasaku külje toodriga markeerib sadamasse sissepääsu. Muuli kogupikkus on 30 meetrit. Muulile ja kai nr. 7 on projekteeritud parapet kõrgusmärgiga +3,45 meetrit. Parapeti kogupikkus on 140 meetrit. Sadamasse on projekteeritud ka slipp. Slippi asukoht on kai. nr 1 kõrval. Slipp on pikkusega 28,35 meetrit ja ulatub sügavuselt 3 meetrit kai pinnani 1,05 meetri kõrgusel. Slipp on kaldega 1:7. Projekti järgi ehitatakse kaldakindlustus slipist vasakule poole kaldega 1:1,5. Projekti järgi on planeeritud sadama alale vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektritrass. Lisaks on olema valmidus tankla ehitamiseks. Kaile nr. 5 on projekteeritud reo- ja pilsivee pumpla. Projekteeritud kaide kõrgusmärgid on valitud nii, et nad võimalikult täpselt jälgiks olemasolevat kaide kõrgust. Aluste sildumine on tsoneeritud lähtudes vee sügavusest kai ees ja kai kõrgusmärgist. Nõva sadama rekonstrueerimisega tekib sadamas paadikohti 35 paadile pikkusega 6-20 meetrit. Nõva sadama territooriumil on projekteeritud parkla 16 parkimiskohaga. Lisaks on planeeritud 4 lipumasti kavandatava sadamahoone kõrvale (AS Kobras - Nõva sadama piirkonna detailplaneering töö nr. 2014-109) Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 7/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 2. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise lähteandmed 2.1. Üldist Projekteerimisel ja ehitustöödel tuleb jälgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Projekteerimisel on täiendavalt lähtutud järgmistest väljaannetest: 1. „Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and waterways” EAU Ernst & Sohn 2004. 2. Maritime Works Recommendations ROM 0.2-90, Actions in the Design of Maritime and Harbour Works, Puertos del Estado, Madrid April 2000. 3. Maritime Works Recommendations ROM 0.5-94, Geotechnical Recommendations for the Design Maritime and Harbour Works Puertos del Estado, Madrid 1995. 4. Sadama projekteerimisel on arvestatud ka liikumis-, nägemis- ja kuulmis- puudega inimeste vajadustega (vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 14 28.11.2002 “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes”). 2.2. Lähteandmed Põhiprojekt on koostatud järgmiste lähteandmete põhjal: 1. Nõva sadama detailplaneering.; 2. Nõva Vallavalitsuse poolt välja antud projekteerimis tingimused 2.3. Kasutatud projekteerimisnormid EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  Koormused EVS-EN1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused; EPN-ENV 1.2.5 (ET-1 0113-0097) Projekteerimise alused; EVS-EN 1991-1-4:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus EVS-EN 206-1:2002 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus; EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus; EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus; Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 8/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________  Betoonkonstruktsioonid EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele; EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus;  Geotehnika EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad  Tolerantsid EVS-EN 13670:2010 ehitustolerantsid;  Katendid EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud EVS-EN 1338:2003 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid  PIANC eeskirjad. Betoon– ja raudbetoontarindite kaitse nähakse ette piisava külma- ja karboniseerimiskindluse ning veetiheduse klassiga. 2.4. Koormused Kasuskoormus - ühtlaselt jaotatud koormus 20 kN/m2. Koormus pollarile 150 kN Koormus ujuvkaile 6,3 kN/m² 2.5. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid Ilmastikumõjudele alluvad betoon ja raudbetoonkonstruktsioonid – merevee kloriididest põhjustatud korrosiooni klass XS2 ja XS3 ning külmumise/sulamise mõju klass XF3 ja XF4 vastavalt ENV 206. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 9/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 3. Pinnaskonstruktsioonid 3.1. Üldist Joonised ja seletuskiri täiendavad vastastikku teineteist ja moodustavad ühtse terviku. Vasturääkivuste korral on seletuskiri prevaleeriv. Ehitustööde teostamisel juhindutakse MaaRYL2010 ja Tarindi RYL 2000 (ka siis, kui konkreetsele peatükile pole seletuskirjas viidatud). 3.2. Süvendid Vundamendisüvend kaevatakse pinnases paiknevate konstruktsiooni osade alla, kus olemasoleva maapinna kõrgus eeldab pinnase koorimist ja mere põhja süvendamist konstruktsioonide all. Seejuures on vajalik kontrollida võimalike kommunikatsioonide olemasolu kaevise piirkonnas. Vundamendisüvend tuleb kaevata vastavalt joonistel esitatud kõrgusmärkidele. Kaevikute võimalik tugistamine kavandatakse ehitustööde teostamise projektis. Kaevetöödel juhinduda MaaRYL 2010 12 ptk. „Kaevetööd” nõuetest ja juhistest Samuti järgida: Tarindi RYl 2000 ptk. 23.1, 23.2, 23.3, 23.5 ning 23.4 alapunkti 23.45 nõuetest betoonitöödel Nähtavad betoonpinnad BY 40.2 klassi nõuetele, peituvad 3. klassi nõuetele ja tolerantsid by 39 normaalklassi nõuetele. TarindiRYL 2000 ptk. 22 nõuetest sarrustöödel. TarindiRYL 2000 23.5 kuni 23.8 juhiste kohaselt kontrollimisel, üleandmisel ja parandustööde teostamisel. Nõva sadamas on ette nähtud süvendustööd, mille ulatus on kujutatud joonisel 1501 AS 03. Süvendustööde maht sadama ehitamisel on kokku 14820 m3. Süvendustööde koondtabel Tabel 1 Jrk nr Süvenduse asukoht Süvendusmaht m3 1 Sadama akvatoorium vee sügavusega 3,0 m 8928 2 Sadama akvatoorium vee sügavusega 3,5 m 5892 Süvendustolerants: +0,30 m või -0.00 m Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama merel asuvas töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, lainetus jms. Tööde teostamisel hilissügisel ajal ja talvel võib jää tekkimine aluste konstruktsioonidel tekitada täiendavaid raskusi: - libisemisoht laeva käiguteedel, - jääst tekkiv ebaühtlane lisakoormus laeva konstruktsioonidele. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 10/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ Eritööde teostamisel kasutatakse oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega ja vastavate tunnistustega töötajaid. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. 3.3. Täide Pinnas tihendada kihtide kaupa tiheduseni 95% Proctori teimi järgi. Täitepinnase peale tuua 200 mm killustikukiht fraktsiooniga 32/64 mm ja sellele 100 mm kiht fraktsiooniga 16/32, tihendada (E>=200 MN/m2). Täitena võib kasutada ka süvendustöödel tekkivat materjali juhul kui on võimalik saavutada eelpool mainitud tihendusaste. Täited katendite all tehakse dreneerivast liivast klass 2 ja killustikust vastavalt MaaRYL 2100 15.17 nõuetele. Täitmisel võib kasutada sadama akvatooriumis süvendamisel saadud liiva arvestades ülaltoodud märkusega. Pinnase tihendusaste peab olema vähemalt 95% (Proctor). Täitetöödel juhinduda MaaRYL 2010 15.ptk. „Täitmine” alapunktide 15.11 … 15.13 ja 15.15 … 15.17, samuti 15.2, 15.3 ja 15.4 nõuetest ja juhistest Samuti järgida: RIL 132-1987 Pinnasetööde seletuskiri hoonete ehitamisel RIL 126-1987 Ehituste ja kruntide kuivendustööd – juhised. 3.4. Lammutustööd Lammutustööde mahtu kuulub olemasoleva sadamakai lammutamine. Sadama materjal on võimalik kasutada täiteks. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 11/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid 4.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded Kõik betoon- ja raudbetoontarindid peavad olema projekteeritud, valmistatud ja ehitatud (paigaldatud) vastavuses kehtivatele seadustele, normidele, standarditele ja üldtunnustatud nõuetele, samuti ka projekteerija ja järelvalvet teostava ametiisiku juhistele. Mõõtmetolerantsid kohapeal valatavatele konstruktsioonidele Monoliitkonstruktsioonid on järgnevad: - vundamendid - plaadid pinnasel Suurimad lubatavad hälbed kohapeal valatavatele tarinditele on järgnevad: - suurim telgede hälve  10 mm - suurim kõrgushälve  5 mm - suurim kõrgushälve taldmikele ja vundamentidele+10 mm või -15 mm - suurim paiknemis- ja mõõtehälve  10 mm Ankrupoltide paiknemishälve: - Poldigrupi tsenter 10 mm - Üksikpolt 3 mm - Poldi otsa kõrgus + 10 mm või – 5 mm Avade suurim paiknemishälve  15 mm Üksiku sarrusvarda suurim paiknemishälve  15 mm (minimaalne kaitsekiht peab olema tagatud) Konstruktsioonielementide mõõtmete täpsus peab olema vastavuses järgmistele nõuetele: - RakMK B4, - RT 02-10102 klass (kohapeal valatud), - SBK 1.20 klass N (tehasetooted) Nõuete erinevuse korral ülaltoodud normide ja standardite ning seletuskirja vahel on käesolev seletuskiri primaarne. 4.2. Tarindid ja nende valmistamine Nõuded materjalidele, tugevusomadused: Üldist - elemendid peavad vastama kõigile sellekohastele eeskirjadele ja instruktsioonidele, samuti täitma kõiki projekteerija poolt esitatud nõudeid. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 12/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ Betoon - vastavalt konstruktsioonijoonistele peab betoon olema klass C35/45 raskebetoon. Väliskeskkonnas betoon, mis on ilmastiku mõju all, peab sisaldama õhu poore tekitavat lisandit (heaks kiidetud kliendi ja projekteerija poolt), mis tagab betooni C30/37 … C35/45 puhul betooni ja pooride suhte 0,2 ja mahulise õhusisalduse 4 … 6%. Toodete omaduse, nagu tugevus, ilmastiku- ja korrosioonikindlus peavad tellija nõudel olema katseliselt ja arvutuslikult tõendatud; - kaide ääretala ja teiste veega kokku puutuvate betooni valmistamisel kasutada graniitkillustikku; - vesi-tsement tegur tuleb hoida võimalikult madal – w/c<0.45. Tsemendi hulk betoonis peab olema vähemalt 350 kg/m³; - poore tekitava lisandi betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga määramisel arvesse võetud ja vesi-tsement tegur hoitud võimalikult madal; - betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlane kogu toote ulatusel ja mahu kahanemine viidud miinimumini; - tootja peab teadustama tellijat vajaliku külmakindluse tagamiseks kasutatavast meetodist ja esitama testide tulemused tellijale. Terasosad betoonelementidele - vastavalt konstruktsioonijoonistele; - armeerimise, sidemete, taridetailide ja ankrute teras peab vastama kehtivatele normidele ja nõuetele ning konstruktsioonijoonistele. Tellija nõudel tuleb esitada sertifikaadid kõigile terastele, mis on kasutatud sarruseks ja koormusi kandvateks kinnitusteks; - raudbetoondetailide välisõhuga kokku puutuvad terasosad peavad olema kuumtsingitud terasest. Armatuur ja sissevalatud kinnituselemendi - tarindid peavad olema armeeritud vastavalt tööjoonistele. Armatuurvardad peavad paiknema täpselt joonisel näidatud kohas (vt. Lubatud hälbed) ja fikseeritud liikumise vastu betoonimise ja tihendamise ajaks; - kõik teised ilma betooni kattekihita teraselemendid tuleb puhastada ja kruntida; - sarruse tugistus (samuti ka kasutatavad distantsi hoidjad) peavad olema kavandatud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nõutav kaitsekiht ning betooni pinna kvaliteet; Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 13/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ - ilmastiku mõju all olevatel pindadel peab kaitsekihi paksus olema vähemalt 50 mm; - tööde teostaja peab tegema kontrollmõõtmisi terase paiknemise kohta ilmastikukindlatel toodetel ja esitama aruanded mõõtmistulemuste kohta tellijale sellekohasel nõudmisel. 4.3. Nõuded Pinnad - tarindite nähtavad pinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. Praod ja vigastused - tarindeid tohib koormata betooni 70% tugevuse saavutamisel nimitugevusest, tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla tarindi või tema osa tunnistamine kasutuskõlbmatuks. Vormi õli - vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal toote vormimisel ei tohi kahjustada elemendi pinda. Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vorm - vormid peavad olema valmistatud korduvkasutavatena ja sellisest materjalist mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonimine - konsistents ja värvus. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest ei ole lubatud. - betooni tihendbetooni valmistamisel kasutada miksereid, et oleks tagatud betooni segunemine enne vibreerimist, vältides võimaluse korral pindvibraatorite kasutamist. - tarindite pealispind viimistleda: vertikaalpinnad „terashõõrdena” ja horisontaalpinnad „puuhõõrdena”. Betooni hooldus - maksimaalne temperatuur esimese 2 … 3 tunni jooksul ei tohi ületada +45 o , edaspidi +60o C. Vajadusel betoonimassi jahutada veega; - edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena (ruumitemperatuuri) kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Vajaduse korral jätkata kastmist 10 päeva jooksul; Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 14/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ - enne töödega alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine ülesoojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Korrosioonivastased abinõud - Terastarindite välispinnad ning sissebetoneeritavad pinnad 50mm ulatuses kaetakse keskkonnaklassile C5-M vastava värvkattega. Poldid, mutrid, alusplaadid, naelad ja kruvid kaetakse kuumtsinkimisega vastavalt keskkonnaklassile C5-M; - Teraskonstruktsioonide valikul on lähtutud 50 aastase kasutusea jooksul korrodeerunud pealiskihtide mahaarvamisega kasulikust ristlõikest. Arvutuslik korrosioonikulum vahelduva veetaseme tsoonis on 10 mm. - Pidevalt vee all olevas osas ja pinnases on korrosioonikulumid tunduvalt väiksemad ja terasvaiade, sulundi tugevuse seisukohalt ei ole määrava tähtsusega. Korrosioonikulumiks lugeda sõltuvalt sügavusest 3-4 mm. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 15/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 5. Ohutustehnika - Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. - Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. - Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. - Süvendaja ja pinnaseveo pargaste meeskonnad ja rekonstrueerimisel hõivatud töölised peavad olema läbinud vastava koolituse adekvaatseks tegutsemiseks võimalikus avariiolukorras. Samuti peab sadamas pidevalt olema koheseks kasutuseks piisav kogus võimaliku õlireostuse likvideerimise vahendeid ning tulekustutusvahendeid. - Pinnaseveo pargaste liikumisel kaadamiskohale tuleb arvestada, et liigutakse madalmeres. - Vähendamaks sadama rekonstrueerimise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. - Enne kindlustuskihtide ehitust, nõlv tasandatakse nii veealusel kui ka veepealsel osal. - Kindlustuskihi filtrid ja killustikalused puistatakse vette šabloonide järgi, millised paigutatakse mitte harvem kui iga 20 meetri tagant. - Kõik kaldpindade südamiku tasandused teostatakse täpsusega 200 mm. - Jälgida ka pkt. 2.2 Süvendid esitatud nõudeid. Tööohutuse alased määrused Süvendustööde teostamisel peetakse kinni kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest, mis peavad olema nähtaval ka tööde teostamise kohas. 1. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176 Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 16/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 6. Hüdrotehniliste konstruktsioonide kirjeldus Vastavalt lähteandmetele ning detailplaneeringuga ette nähtud tingimustele on koostatud Nõva sadama uus põhiplaan (joonis 1501 AS 01) ja vertikaal planeering (joonis 1501 AS 02). Nõva sadama konstruktiivse ossa kuulub sadama akvatooriumi süvendamine (joonis 1501 AS 03), kaide rajamine (joonised 1501 EK 01…1501 EK 05), muuli rajamine ja slipi lisamine. Ehitustööde käigus teostatavate rajatiste eeldatav eluiga on 50 aastat. Sadamasse on planeeritud sildumiskohti 35 paadile pikkusega 6-20 meetrit. 6.1 Kaide konstruktsioon Kai on moodustatud raudbetoonelementidest (joonised 1501 EK 26, 1501 EK 28, 1501 EK 30, 1501 EK 32, 1501 EK 34). Lisaks on kasutatud raudbetoonist nurgaelemente (joonised 1501 EK 37, 1501 EK 39, 1501 EK 41, 1501 EK 43, 1501 EK45). Elementide peale valatakse ääretala (joonised 1501 EK 50 – 1501 EK 54). Kai kõrgusmärk on +1,05 - +1,85 meetrit. Kaide kogu pikkuseks on ettenähtud 220 meetrit. Kaide number 4-6 vahel on rajatud perspektiiv tankla ehitamiseks ja pilsivee pumplaks. Samuti on sinna rajatud tuletõrje veevõtu kaev (Köide II - Nõva sadama veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud) Kaidel on ettenähtud valgustus ja veetud elekter (Köide III - Nõva sadama elektrivarustus)ja veevõimalus (Köide II - Nõva sadama veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud) 6.2. Kai varustus Kaile paigaldatakse kai varustus: pollarid, piirded, puitvenderdus ja päästeredelid (joonised 1501 EK 60 …1501 EK 67). 6.3. Slipp Kai nr. 1 kõrvale on planeeritud raudbetoon elementidest slipp (joonised 1501 EK 45…1501 EK 46). Slipp on planeeritud kaldega 1:7. Vastavad slipi lõiked on toodud joonistel 1501 EK 11…1501 EK 12. Slipi maapealsele osale on projekteeritud raudbetoonist serv (joonis 1501 EK 58). Slipi kandevõimeks on arvestatud 10t. Slipi plaatide pealispind on autode rehvide parema haardumise tagamiseks karestatud. Slipi külgedele rajatakse kaldakindlustus graniitkividega läbimõõdus 300-500mm. Kaldakindlustus on projekteeritud kaldega 1:1,5. 6.4. Parapett Muulile ja kai nr. 7 on planeeritud raudbetoonist parapett kõrgusmärgiga + 3,45 (joonis 1501 EK 25). Parapeti paigaldus kaile on nähtav lõikelt 6-6 (joonis 1501 EK Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 17/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 15). Parapeti paigaldus muulile on nähtav lõikelt 7-7 (joonis 1501 EK 16). Parapeti kogupikkuseks on ettenähtud 144 meetrit. 6.5. Akvatoorium Sadama akvatooriumisse on ettenähtud ujuvkaid kai nr. 3 ja kai nr. 7 ette. Esimene ujuvkai koosneb kahest monoliitsillast ja teine ujuvkai koosneb 5 monoliitsillast. Monoliitsilla pikkus on 12m ja laius 3m, vabaparda kõrgus 0,57 m ning kandevõime 6,3 kN/m². Ujuvsildade ankurdamiseks kasutatakse kette läbimõõduga Ø 20mm ja 2000 kg betoonankruid koos 200 kg vaheankrutega. Esimesel ujuvkail on ettenähtud sildumiskohad kaheksale 8m paadile. Teisel ujuvkail on ettenähtud sildumiskohad kahele 20m paadile, neljale 15m paadile ja kuuele 8m paadile. Ujuvsilla kate on karestatud betoon. Ujuvsild on ühendatud kaiga metallist käigusilla abil, mis toetub ujuvkäi käigutee vundamendile (joonis 1501 EK 57) Ujuvkaidele on veetud vesi ja elekter (Köide II - Nõva sadama veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud ja Köide III - Sadama akvatoorimi sügavuseks on ettenähtud -3,0m. 6.6 Muul Projekteeritud muul asub kai nr. 7 otsas on 30m pikk. Muuli kõrgusmärk on +1,85. Muuli külgede kalded on 1:2. Muuli välisküljel tuleb kasutada graniitkive läbimõõduga 1500mm ja muuli siseküljel tuleb kasutada graniitkive läbimõõduga 500-1000mm. Muuli välisküljele on kavandatud parapett (joonis 1501 EK 25) kõrgusmärgiga +3,45. Muuli lõige on nähtav joonise 1501 EK 16. 6.7. Kaldakindlustus Kaide tagumisele küljele on planeeritud kaldakindlustus kaldega 1:2. Kalda kindlustusel tuleb kasutada graniitkive läbimõõduga 1300-1700mm. Kaldakindlustuse kogupikkus on 118.8m. Kaldakindlustuse lõige on nähtav kai nr. 7 lõige 6-6 (joonis 1501 EK 15). Ennem kaldakindlustuse ehitamist tuleb likvideerida olemasolev isetekkeline kaldakindlustus. Lisaks on projekteeritud kaldakindlustus slipi kõrvalt algavale maaribale. Kaldakindlust rajades tuleb kasutada graniitkive läbimõõduga 300-500mm. Kaldakindlustuse kogu pikkus on 86,7m. Kaldakindlustus on nähtav lõikelt 1-1 (joonis 1501 EK 10). Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 18/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ 7. Navigatsioonimärgistus Veesügavused sadamaalast väljaspool pn piisavad, et tagada aluste ohutu lähenemine sadamale. Sadamasse sissesõidu moodustavad üks punane tooder ja sadama muuli otsa paigaldatud roheline püsimärk., mis markeerib koos vasaku külje toodriga sissepääsu sadamaalasse. Selleks, et vältida aluste välja sõitu süvendatud alalt, on sadama akvatooriumi serv tähistatud nelja punase toodriga. Navigatsioonimärkide soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 1501 AS 01. Lõplik navigatsioonimärgistuse projekt koostatakse pärast süvendustööde teostamist ja mõõdistamist. 8. Keskkonnakaitselised meetmed 8.1. Ehitusjäätmete käsitlemine Ehituskulude minimiseerimiseks on kasulik, et ehitustöid teostav organisatsioon püüaks enne tööde algust võimalikult täpselt arvestada kasutatavate materjalide koguseid, mida ehitusplatsile kohale toimetatakse. Sellest hoolimata võib ehitustööde käigus tekkida veel lisaks järgmisi jäätmeliike, mille orienteeruvad mahud peaksid jääma alla 10 m3. Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette nähtud. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid ja betoon), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt ning kile. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, metall- ja puittalad jne). Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on eelistatav pingerida järgmine: korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena, energiakasutus (põletamine). Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 19/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ Jäätmete taaskasutamise eeldused on: - jäätmete liigiti kogumine ja kohtsortimine; - jäätmete segunemise vältimine; - tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega. Projekt eeldab, et ehitaja arvestab ülaltoodud soovitustega ja jäätmekogused, mis ei allu ülaltoodud toimingutega antakse üle jäätmekogumise firmadele. Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________ Konsultatsiooniböroo CORSON OÜ 20/20 Töö nr. 1501 Nõva väikesadama projekteerimine ________________________________________________________________________________ JOONISED Koostas K. Liiv ____________ Projektijuht T. Liiv ____________