Unilead Capital Management OÜ Teie: 25.10.2016
[email protected]
Meie: 16.11.2016 nr 12-4/3817
Tehnilised küsimused - PÄRING
Austatud juhatuse liige
Pöördusite Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise meeskonna poole küsimustega seoses
maakonnaplaneeringu joonistel kujutatud trassi koridoriulatusega. Teid huvitab, kuidas mõjutab
nihutamisruumi ala sinna jäävaid kinnisasju Tallinna linnas Suur-sõjamäe tänava piirkonnas. Küsite, kas
tegemist on illustreeriva joonisega.
Teile vastuseks märgime, et Tegemist ei ole illustreeriva joonisega, vaid maakonnaplaneeringu
joonisega. Suur-Sõjamäe tee ei kao ära. Käesolevaga koostatakse maakonnaplaneeringut, mille
koostamise eesmärk vastavalt planeerimisseadusele on raudtee trassi asukoha määramine. Kuna
tegemist on uue ja tehniliselt keeruka raudteega, määratakse lisaks trassi koridori asukohale
raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (teedevõrk) vajadus ja nende
põhimõttelised asukohad. Raudtee ja raudteeinfrastruktuuri konkreetsed asukohad, raudtee rajamisest
tingitud ümberehitused ja lahendused täpsustatakse raudtee projekteerimise käigus.
Raudtee trassi koridori mõiste ja tähendus on kokku lepitud maakonnaplaneeringu koostamise algetapis.
Lähteseisukohad koos trassi koridori alternatiividega avalikustati ja viidi läbi avalikud arutelud
erinevates piirkondades maakonnas. Trassi koridori laius hajaasustuses on 350 m. Tallinna linnas ning
lõikudes, kus trassi koridor kulgeb olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris (tegemist on väljakujunenud
ehitatud keskkonnaga), on trassi koridori laiuseks 150 m. Erandina on ulatuslikum trassi koridor
määratud sõlmjaama piirkonnas Rae valla Soodevahe külas, 700 m. Maakonnaplaneeringuga on
määratud trassi koridor sellises ulatus, et anda vajadusel võimalus raudteemaad trassi koridori sees
nihutada (kui nt uuringutest tulenevalt ilmneb selleks vajadus).
Maakonnaplaneering rõhutab ka raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala ulatust, mis vaatamata trassi
koridori ulatusele on üldjuhul 30-40 m. Raudtee asukoht, samuti raudteemaa ulatus, täpsustatakse
projekteerimisel. Maakonnaplaneering määrab trassi koridori asukoha, üldistusastmest tulenevalt on see
määratud maakonnas tervikuna ühtsetel alustel (hajaasustuses 350m, linnas ja olemasoleva raudtee
koridoris 150m) ja ei tee erisusi asukohapõhiselt.
Siinjuures saame Teile selgitada, teadaolevalt rajatakse raudtee olemasoleva raudtee koridori, Suur-
Sõjamäe tee ja olemasoleva 1520 mm raudtee vahelisele alale. Suur-Sõjamäe teest lõunapoolseid
kinnistuid, sh Ülemiste Kaubanduskeskust, raudtee rajamine ei ohusta.
Suur-Sõjamäe 13 ja Suur-Sõjamäe põik 9a kinnistud asuvas raudtee trassi koridoris, kuid raudtee ei lõika
kinnistuid kaheks osaks. Nii nagu eelnevalt selgitatud, kasutatakse raudtee trassi nihutamisruumi
vajadusel, kui projekteerimise etapis selgub vajadus raudteemaad trassi koridori sees nihutada.
Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452
15077 TALLINN Faks 611 8602
[email protected]
www.harju.maavalitsus.ee
Maakonnaplaneeringus ei ole põhjendatud trassi koridori ulatuse osas erisuste määramine
asukohapõhiselt. Tallinna linnas kulgeb raudtee olemasoleva 1520 mm raudtee koridoris. Seega on õige
eeldus, et Rail Baltic raudtee rajamine ei puuduta neid kinnistuid.
Lisaks esitasite küsimused, millele vastame alljärgnevalt:
Kas Rail Balticu jaoks ehitatakse raudtee ümber või lisatakse rööpapaare juurde. Kas pärast Rail
Baltic raudtee valmimist säilib raudteeühendus Suur-Sõjamäe 13 ja Suur-Sõjamäe põik 9a kinnis-
tutega, nagu see on täna?
Olemasolev 1520 mm raudtee on Rail Balticust eraldiseisev (1520 rööbastee säilib), see tähen-
dab, et Rail Baltic 1435 mm rajatakse Ülemiste piirkonnas olemasoleva raudtee ja Suur-Sõjamäe
tänava vahele. Vastavalt Rail Balticu lähteülesandele ei kavandata raudteeohutuse tagamiseks
samatasandilisi ristumisi, seda ka erineva rööpmelaiusega raudteede ristumistel, seega Rail Bal-
ticu realiseerumisega lõigatakse suure tõenäosusega läbi ka Teie mainitud raudteeinfrastruk-
tuuri ligipääs Suur-Sõjamäe 13 ja Suur-Sõjamäe põik 9a kinnistutele. Nimetatud haruteede prob-
leemile on varasemalt juba tähelepanu juhitud ning võtame eraldi tähelepanu alla selle, et paika
panna just Suur-Sõjamäe piirkonda puudutavat tööde ajakava. Tänasel päeval on selge, et kuni
aastani 2019 ei ole tänane majandustegevus haruteel häiritud, kuid pikemaajaliste investeerin-
gute tegemine ei ole tänasel hetkel olemasolevate haruteedega seotud tegevustesse mõistlik.
Kuigi otseselt kinnistut Rail Baltic raudtee rajamine ei puuduta, siis kaasnevate mõjude osas on
mõistlik alustada läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Tänasel hetkel
ei saa 100% kindlusega lahendusi pakkuda, sest planeeringud saavad kehtestatud 2017. aastal,
misjärel tekib riigil sisuline õigus kokkuleppeid realiseerida. Läbirääkimisi võib siiski alustada
varem.
Milliste mõõtudega planeeritakse raudteed terves Suur-Sõjamäe koridoris? Kas säilib 1520 mm
raudtee ja ehitatakse 1435 mm raudtee juurde või asendatakse vana uuega?
Olemasolev 1520 mm raudtee säilib ning juurde ehitatakse 1435 mm raudtee. Lisanduv 1435
mm raudtee lõikab läbi haruraudtee ühenduse Ülemiste jaamast teie kinnistule.
Milline eritasandiline ristumine jalg- ja/või jalgrattateega kavandatakse Suur-Sõjamäe 13 kinnistu
piirkonda, milline see hakkab välja nägema?
Maakonnaplaneeringus on kasutatud leppemärki, mis maakonnaplaneeringu mõõtkavas 1: 20
000 ka loetav jääb. Seetõttu on sageli objekte kajastavad leppemärgi nö mõõtkavast väljas. Kui-
das hakkab ülepääs välja nägema „päriselus“, seda kahjuks maakonnaplaneeringu etapis öelda
ei saa. Maakonnaplaneeringuga määratakse täiendava läbipääsu vajadus kergliiklejatele, mis on
kavandatud Vesse põik tänava piirkonda. Tõenäoliselt saab see olema kergliiklussild, mis tagab
ülepääsu Rail Baltic raudteest ja juurdepääsu olemasoleva 1520 mm raudtee platvormile.
Kust kuhu see ristumine viib? Kas on olemas detailsemaid jooniseid?
Detailsemaid jooniseid kahjuks maakonnaplaneeringu etapis ei ole. Raudtee projekteerimisel
täpsustatakse kõik detailid.
Kas see ülepääs on mõeldud Suur-Sõjamäe 13 kinnistule? See katab ¼ kinnistu territooriumist.
Antud leppemärk ei ole mõõtkavaline. Leppemärgi mõõtkavas kuvamine ei oleks
maakonnaplaneeringu joonisel loetav ega nähtav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
2 (3)
Ülle Rajasalu
maavanem
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson&Ko.
Alan Rood 6118789
[email protected]
3 (3)