Meediapäring

Saatja: Sven Harjo <[email protected]> Saatmisaeg: 28. november 2016. a. 9:44 Adressaat: Anu V�lma Teema: kalevipoja kuju Tere, kas Kalevipoja kuju ning selle aternatiivi hoonestuslubade menetluses on arenguid? Milline on hetkeseis? Millal v�ib mingit (vahe)tulemust oodata? Ait�h, Sven Harjo BNS Kalevipoja kuju ja selle alternatiivi hoonestus�iguse otsustus venib TALLINN, 27. september, BNS - Tehnilise J�relevalve Amet (TJA) menetleb j�tkuvalt Tallinna lahte soovitud Kalevipoja kuju ja selle alternatiivks pakutava skulptuuri "Betooni valatud merelaine" hoonestuslubade taotlusi ega oska otsuseni j�udmise aega ennustada. "Otsuse tegemise kuup�eva me hetkel veel prognoosida ei saa," �tles teisip�eval BNS-ile TJA pressiesindaja Anu V�lma. "Kui selgub, et hoonestusloa menetlus on v�imalik m�lema esitatud taotluse puhul, siis kaalutakse milline vastab k�ige enam Eesti �hiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule." TJA-le on lisaks Tauno Kangro skulptuurile �Kalevipoeg� esitatud hoonestusloa algatamise taotlus autor Neeme K�lma skulptuuri �Betooni valatud merelaine" p�stitamiseks. Tallinna lahte saja meetri kaugusele kaldast kavandatud 23,6 meetri k�rgune Kalevipoeg oleks monumentaalskulptuur koos selle juurde kuuluvate j��t�kete ja elektri merekaabliga. MT� Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt kunstnik Neeme K�lmalt tellitav "Betooni valatud merelaine" kujutab endast 25 ruutmeetri ja 50 sentimeetri paksust ruudukujulist veealust betoonvormi, mis sisaldab ideeliselt endas merelainet. Skulptuur l�htub formaalselt kunstniku 2005�2006 aastal valminud teosest "Betooni valatud lehm", mille minimalistlik-kontseptuaalne ideestik l�htub betoonvormi sees oleva visuaalselt n�htamatu objekti m�ttelise olemasolu tunnetamises. Sarnaselt viitaks ka skulptuur veealuse kultuurikihistuse olemasolule, olles otseseks viiteks v�imalikele laevavrakkidele ja muule mere poolt v�etule. Erinevalt �Betooni valatud lehmast� on skulptuuri betoonvorm samuti visuaalselt peidetud, sest see paikneb keskmistes ilmastikutingimustes veepinnast allpool, andes oma olemasolust m�rku ainult l�bi enda kohal murduvate lainete. Anu V�lma s�nul pole Kalevipoja kuju hoonestusloa algatamise vastu keskkonnaamet ega veeteede amet. Keskkonnaministeeriumil vastuv�iteid ei olnud, kuid nad juhtisid t�helepanu asjaolule, et tuleb arvestada sette liikumisega ning leida selline lahendus, et skulptuuril ei oleks p�sivat negatiivset m�ju Tallinna lahe setete liikumise d�naamikale. Muinsuskaitseamet oli menetluse algatamise vastu, sest nende hinnangul on tegemist liigselt domineeriva skulptuuriga, mis varjutab vaateid Tallinna lahelt vanalinnale ja vastupidi. Oma k�rguse t�ttu domineeriks kuju ka Maarjam�e memoriaali ja Orlovi lossi ees. Kultuuriministeerium oli Kalevipoja vastu, sest skulptuuri rajamine m�jutaks negatiivselt veealuseid kultuurim�lestisi. Samuti leidsin nad, et kindlasti tuleks enne kuju rajamist hinnata uuesti skulptuuri rajamisega tekkivaid keskkonnam�jusid. Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate n�ol lisandub Tallinna lahte m�rgatav kogus vetikatele sobivat substraati, mis v�ib suurendada vetikate produktsiooni ja selle tulemusena ka rannikul lagunevate vetikate massi. Seet�ttu leidsid nad, et tekkivat m�ju tuleks eelnevalt eksperdi poolt hinnata. Peale teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja lehes esitas oma arvamuse Eesti Kunstimuuseum, kes leiab, et uus skulptuur ei anna lisav��rtust praeguseks v�ljakujunenud rannavaatele, kuid l�hub samal ajal vaate vanalinnale. Tegemist on liiga domineeriva kujuga ja enne selle rajamist tuleks linnaelanike jaoks koostada 3D mudel, mida saaks merel n�idata. Kunstiteadlaste ja kuraatorite �hing leidis, et skulptuur ei sobitu muutunud linnaehituslikku konteksti, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning et vaade Pirita teelt merele on esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning k�lalistele nauditavam ilma kavandatava skulptuurita. Kollektiivselt avaldas arvamust ka Kaasaegse Kunsti Keskus, kes leiab, et sellise skulptuuri just sellisesse asukohta planeerimine on p�hjendamata, see ei sobi planeeritud asukohta ning selle kunstiteose sobivust ei ole hinnanud eksperdid. Samuti toodi v�lja, et kuju hilisem hooldus on liiga kulukas ning kavandatav teos ei sobi muutunud linnaehituslikku konteksti. Eesti Kunstiakadeemia leidis, et kavandatav Kalevipoja skulptuur ei v��ri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Tegemist on olulise avaliku huviga avaliku ruumiga ning sinna skulptuuri planeerimine peaks k�ima l�bi avaliku arutelu. �Betooni valatud merelaine� kuju hoonestusloa algatamise osas on arvamust avaldanud keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, veeteede amet, muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning kellelgi neist hoonestusloa menetluse algatamiseks vastuv�iteid ei ole. Tallinna toimetus, +372 610 8866, [email protected] Baltic News Service