Ahto Tuuling Teie 05.09.2016 nr 16-0833-008
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 05.10.2016 nr 14-3/16/587-3
Seisukoht hoonestusloa taotlustele
Austatud hr Ahto Tuuling
Tehnilise Järelevalve Amet esitas Keskkonnaametile 05.09.2016 kirjaga nr 16-3/16-0833-008
Osaühingu Agro marine (registrikood 12157112) poolt esitatud hoonestusloa taotlusele
seisukoha andmiseks. Osaühingu Agro marine soovib rajada karbikasvatuse katseliinid 4 paigas
rannikumeres. Katseliinide rajamine ei kahjusta kuidagi vee-elustikku, kuid projekti edukuse
suhtes on väga suured kahtlused. Soovitakse hakata kasvatama sinimerekarpe. Ilmselt peetakse,
selle nime all silmas söödavat rannakarpi (Mytilis trossulus), kes meie rannikumere soolsuse
juures ei saa kuidagi kasvada 3-4 cm pikkuseks. Reeglina jäävad meie rannikumeres antud liigi
esindajad 2-3 cm pikkusteks. Katseliinide rajamisel peab silmas pidama, et söödav rannakarp
on toiduks paljudele meie mereliikidele ning on oht, et karbikasvandus saab toitealaks osadele
linnuliikidele (nt hahk) ning ka karbist toituvatele kaladele (nt ümarmudil). Ümarmudil on küll
põhjaeluviisiga kala, kuid tema noorjärgud toituvad ka kõrgemates veekihtides. Eriti rohkesti
on viimasel ajal täheldatud ümarmudila levikut Abruka ümbruses.
1. Abruka
Ala Abrukast lõunas jääb Kura kurgu hoiualale (Keskkonnaregistri kood KLO2000316), mis
on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli
2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine“. Ala
kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku Kura kurgu linnualana (VV 05.08.2004 vastu võetud
määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“).
Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud seitsme elupaigatüübi ning ühe imetajaliigi kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse.
Kõnealusel mere alal on registreeritud Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud
mereelupaigatüübi veealused liivmadalad (nn Natura kood 1110) esinemine. Tegemist ei ole
Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud kooslusega. Samas on piirkond oluline kõnealuse
hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud lindude talvitumis- ja toitumisalana.
2. Lõmala
Asub meres Karala-Pilguse külade lähedal. Lähimad kaitstavad looduskaitselised objektid on
Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310; Nautra 2000 võrgustiku Karala-Pilguse loodus- ja
linnuala) 2,2 km kaugusel ja Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327; Natura 2000 võrgustiku
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Riksu ranniku loodus- ja linnuala) 3,3 km kaugusel. Tegemist on rändlindude toitumis- ja
talvitumisalaga.
3. Soela
Esitatud koordinaatide alusel asub see ala hoopis Hiiu maakonnas Kärdla lähedal Tareste lahes.
Seega mitte Saaremaal Soela lahes. 04.10.2016 kirjaga nr 14-9/16/587-2 edastatud täpsustatud
asukoha järgi asub ala Soela väinast loodes. Soovitud ala asub väljaspool kaitstavaid
loodusobjekte, kuid jääb Väinemere hoiuala (moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007
määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Saare maakonnas“ muutmine“) ja samades piirides Väinamere loodus- ja linnuala
(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri“) vahetusse lähedusse. Läheduses on ka Selgarahu hallhülge
püsielupaik, ca 4 km.
4. Võirahu
Rajatakse eelmise kasvanduse lähedale, kuid Väinemere hoiualale.
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud 23 elupaigatüübi ning kokku viie taime- ja loomaliigi (sh hallhülge (Halichoerus
grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica)) kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse.
Kaalumise alused
Sinimerekarpide kasvatus rajatakse Kura kurgu ja Väinamere hoiualadele, samuti soovitakse
neid rajada peamiselt Riksu ranniku, Karala-Pilguse, Väinamere hoiualade lähedusse. Seega
tuleb seisukoha võtmisel kaaluda, kas kavandatud tegevus võib kahjustada hoiuala kaitse-
eesmärke ja samuti Natura 2000 ala.
Hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks ning seal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuulvate alade eesmärk loodusdirektiivi I lisas
nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa
seisundi säilitamine või taastamine.
LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad,
mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle
pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt
toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on
soodus.
Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas
tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi
looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja
tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Seisukoha võtmisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 32 lg-st 2, mis sätestab, et hoiualal on
keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
2 (3)
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Võimalikud mõjud
1. Linnud – mõju lindudele ei ole eeldada, sest linnud kasutavad seda ala toitumiseks. Merre
rajatakse köis, mis teoorias võib lindude surmasid põhjustada (kinni jäämine), aga
arvestades seda, et köis on 1 cm paksune ja tugevast materjalist (jäik) silma suurusega 20
cm, siis on see ebatõenäoline. Linnud märkavad seda takistust ega uju sinna sisse. Pigem
võib see parandada hoopis lindude toitumistingimusi, sest osad linnud toituvad karpidest ja
karbid puhastavad merevett.
2. Hülged – mõju tõenäoliselt ei ole, kui jälgida, et paigutatava kasvatusvõrgu silma
küljepikkus ei oleks suurema suurusega kui 200 mm. Suurem silmasuurus (küljepikkus)
võib ohtlikuks saada hüljestele, kes võivad võrkudesse takerduda ja hukkuda. Kui selgub,
et tekib probleem hüljeste hukkumisega tuleks paigaldada katseala lähedusse hülgepeletid.
3. Elupaigatüüpe kavandatud tegevus ei mõjuta, sest Kura kurgu ja Väinamere hoiualadel
kaitse-eesmärgiks olevat mere elupaigatüüpi registreeritud ei ole ning ei ole ette näha
mõjusid läheduses asuvatele hoiualadele.
4. Karbikasvandusel on kindlasti positiivne mõju rannikumere puhastamise osas, sest karbid
oma elutegevusega filtreerivad veest välja toitaineid ning läbi selle puhastavad
rannikumerd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Padjus
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lääne regioon
Helena Vipre 680 7430
[email protected]
3 (3)