Saatja: Muinsuskaitseamet <
[email protected]>
Saatmisaeg: 3. oktoober 2016. a. 19:53
Adressaat: TJA - Avalik
Koopia: Liis Piper
Teema: [Muinsuskaitseamet: V�ljaminev dokument] Seisukoht Tallinna
vanalinna kaitsev��ndisse Kalevipoja monumentaalskulptuuri
p�stitamise kohta
Manused: LISA_1_Tallinna_vanalinna_kaitsevoond.jpg; Kalevipoeg(2).bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
5.1-17.6/148-2
--
Triin Talk
Ehitism�lestiste peainspektor
[email protected]
Tehnilise Järelevalve Amet Teie 02.09.2016 nr 16-7/16-0695-021
[email protected] Meie 03 . 10 .2016 nr 1.1-7/1794-2 Seisukoht Tallinna vanalinna kaitsevööndisse Kalevipoja monumentaalskulptuuri püstitamise kohta Muinsuskaitseamet asus Tallinna lahte Tallinna vanalinna kaitsevööndisse kavandatava Kalevipoja monumentaalskulptuur i lubatavuse osas eitaval e seisukohal e , sest m onumentaalskulptuur m uinsuskaitseala kaitsevööndis loob uue visuaalse dominandi Pirita teelt avaneva Tallinna vanalinna silueti ette ning oma suuruse tõttu jääks konkureerima ka Orlovi lossi ja Maarjamäe memoriaaliga. Kalevipoja monumentaalskulptuuri ( skulptuur ) rajamiseks Tallinna lahte Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt soovitakse skulptuur püstitada Tallinna lahte kaldast 83 m kaugusele 900 m² alusele, skulptuuri kõrguseks on kavandatud 23,6 m. Skulptuuri ümbrusesse kavandatakse jäätõkked (hõlmavad enda alla 3900 m² ala) ning samuti varustatakse skulptuur elektriga. Taotluse juurde lisatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi Keskkonnamõjude eelhinnang Tallinn a lahte skulptuuri paigaldamiseks ( eelhinnang ) käsitleb vaadet Tallinna vanalinnale ja kuigi möönab, et Piritalt vanalinna vaatlevale inimesele on skulptuur muidugi vaate üheks uueks elemendiks… (p 4.5) leiab siiski järeldustes vastuoluliselt varemöeldule, et skulptuur vanalinna vaadeldavust ei varja. Kuna taotluse ja selle juurde lisatud eskiiside kohaselt kavandatakse asukohta oluliselt suurmate mõõtmetega skulptuuri kui on kajastatud 2006. aastal koostatud eelhinnangus, siis on eelhinnangu esitamine eksperdiarvamusena eksitav. Taotlusele lisatud eskiiside kohaselt soovitakse skulptuuri püstitada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse . Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153; edaspidi MuKS ) § 4 kohaselt on muinsuskaitseala maa-ala l /…/ kinnismälestistest ja teistest asjadest koosnev kultuuriväärtuslik tervik (lg 2) ning selle säilimi s e taga miseks näeb seadus ette kitsendused muinsuskaitsealal (MuKS § 24) ja selle kaitsevööndis (MuKS § 25) . MuKS § 25 lg 2 kohaselt kehtestatakse kaitsevöönd muinsuskaitseala vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse tagamiseks (p 1) ning kaitsevööndis tuleb tagada muinsuskaitseala ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumili s e s kontekst is (p 2). Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus (RT I 2003, 44, 303; edaspidi Põhimäärus - https://www.riigiteataja.ee/akt/795759 ) kohaselt koosneb kaitsevöönd mh muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest ja vaatesektoritest . Muinsuskaitse alaga külgnev kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega. Pirita teega, /…/ , Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni (Põhimääruse § 4 p 1) . Üle Pirita lahe avanevad suurepärased kaugvaated Tallinna vanalinnale, ajaloolisele nn kilukarbi-siluetile, mis on Tallinna üks olulisi sümboleid ja väärtuseid. Tallinna vanalinna kaitsevöönd on Viimsi suunas võrreldes teiste suundadega suur ulatudes Miiduranna tee alguseni ja hõlmates ulatuslikult ka mereala (vt lisa 1, kaitsevööndi kaart Tallinna veebikaardilt). Suure kaitsevööndiga Viimsi suunas kaitstakse Tallinna vanalinna silueti vaadet vanalinna suunal piki mereäärt ning selle hüve säilimist tagavad kaitsevööndis kehtivad nõuded. MuKS ja Põhimääruse sätted kehtivad koostoimes ning kaitsevööndi üldist ülesannet täpsustab põhimäärus teatud aspektides ning Tallinn muinsuskaitseala vaadeldavus tuleb tagada nii vaatesektorites kui ka kogu kaitsevööndis. Vanalinna silueti vaadeldavuse tagamine on üks oluline kaitsevööndi eesmärk (põhimääruse § 6 lg 1). Siluett on katkematu piirjoon ja kujutatava objekti või objektide kogumit ( vana linna) edasi andev tasandiline kujutis ( www.eki.ee ). Kavandatav s kulptuur asukohas kata ks Pirita teelt vanalinnale suunatud vaates Tallinna vanalin na silueti osaliselt ja läbistaks silueti piirjoone umbes plaanitava Kalevipoja skulptuuri puusakõrgusel . S eetõttu muutuvad - skulptuuriga võrreldes - selle taha taustale jäävad objektid marginaalseks ning Pirita teel t ei ole ks vanalinna siluett enam täies ulatuses vaadeldav . V õimalus kaaluda ehitise püstitamist on sätestatud keeluprintsiibil ja keeldu mitte rakendada oleks võimalik üksnes väga kaalukate huvide ja mõjuvate põhjuste olemasolul. Muinsu s ka i tselised piirangud on seadusandja poolt aktsepteeritud kitsendused, mis tagavad avaliku huvi objektiks oleva kultuuripärandi säilimise ( sh sellele sobiva keskkonna ja vaated ). Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kanti 4. detsembril 1997. a UNESCO maailmapärandi nimekirja. UNESCO maailmapärandi nimistu ( World Heritage List ) on nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mida UNESCO maailmapärandi komitee peab inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt oluliseks. Kahtlemata on ka linna atraktiivsuse tõstmine samuti avalik es huvi des , kuid juhul kui üht avalikku huvi realiseeritakse teise avaliku huvi arvelt, tekib kohustus avalike huvide vahel kaaluda ja seejuures ka seda , kuivõrd põhjendatud j a vältimatu on skulptuuri püstitamine soovitud asukohta. Taotluse juurde lisatud eelhinnangu kohaselt on s kulptuuri võimalik püstitada soovitud asukohast mujale. Skulptuuri on võimalik püstitada üldse väljapoole muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndit ning sellisel moel täpselt samamoodi rikastada või mitmekesistada (Tallinna) linnaruumi. UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objekt i vastu on kõrgendatud h uvi , mis tõttu on Tallinna vanalinna silueti vaa deldavus e rikkumine (häirimine, varjamine) kaitsevööndi kogu ulatuses oleks mõeldav üksnes ülekaaluka avaliku huvi korral. Kuna taotleja soovitud eesmärgid võivad realiseeruda muul viisil ning seejuures kultuuripärandit säästvamal moel, ei saa monumentaalskulptuuri püstitamist muinsuskaitseala kaitsevööndisse erandina lubatavaks pidada. Enne otsuse tegemist küsis Muinsuskaitseamet arvamust ehitismälestiste eksperdinõukogult ning aruta s küsim ust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti m uinsuskaitse osakonnaga , taotlejale anti võimalus eksperdinõukogu koosolekul oma ettepanekut põhjendada ja selgitada . K aasatud ekspertide erakordselt konsensuslik seisukoht on see, et skulptuuri rajamine merre Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ei ole võimalik, kuna see kahjustaks nii ka itsevööndi s koosseisus kaitstavat kaugvaadet vanalinnale kui ka Tallinn a vanalinna silueti terviklikku ja häirimatut vaadeldavust selle vaate kaitseks kehtestatud kaitsevööndi alalt . VeeS § 22´8 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Taotluse asjaoludel ei ole ette näha võimalust, et Muinsuskaitseamet võiks küsimuses edaspidise menetluse käigus oma seisukohta muuta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie peadirektor Lisa 1 - kaitsevööndi kaart Tallinna veebikaardilt Triin Talk
[email protected] 640 3037 Merike Peterson
[email protected] 6403038