Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 12 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 14 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi ka arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivuaega pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnatakse Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab olemasoleval Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Varudi turbatootmisala (joonis 1.1.) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas kohaliku tähtsusega Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on 100 % turbatööstusmaa. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 189,02 ha ja teenindusmaa pindala 223,4 ha. Turbavarud on kinnitatud Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva maavara kaevandamise loa LVIM-018 põhjal on kaevandatava varu kogus 356 tuh t, millest moodustab 224 tuh t (2 plokk) vähelagunenud turvas ja 132 tuh t (1 plokk) hästilagunenud turvas. Minimaalne aastatoodangu kogus on 5 tuh t ja maksimaalse toodangu kogus 20 tuh t. Kaevandatakse pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Varudi turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta. Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine ning väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavaid tingimusi, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud.  ASENDIPLAAN ASENDIPLAAN Joonis Joonis 1.1 1.1 M M 11 :: 50 50 000 000 58.0 Villavere Hiie 58.8 Kunda Linnuse Kutsala Siberi Kutsala 52.0 Kure 57.0 VIRU-NIGU Linnuse 56.7 53.7 35.5 50.9 KU Lepiku ND 52.7 52.0 AJ ja ao N all Kanguristi M 49.3 Ku nd 53.8 a 49.5 so Aruvälja o a Vasta 52.7 oj 52.0 a ngl Nugeri Ko 49.2 55.2 51.7 Varudi Varudi Viru-Nigula Viru-Nig Va 51.3 VVaa 51.8 ru di rruu 50.3 ra ba ddii IIII 53.4 47.6 Võrkla 52.6 oja gla 57.2 Kon 60.7 63.4 52.5 Varudi Va rud 70.2 io ja 57.8 Pikaristi 67.1 KU Varudi Pikaristi ND Kohala A J 61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEA 66.4 67.7 70.3 Varudi Varudi ja ja Varudi Varudi IIII turbatootmisalade turbatootmisalade Märkused: mäeeraldised mäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 Turbatootmisalade Turbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaad teenindusmaad OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Toodangu väljavedu toimub aastaringselt. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kavandatav tegevus on seotud järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega: - Looduskaitse arengukava aastani 2020, Tallinn 2012; - Lääne-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; - Viru-Nigula üldplaneering. Veemajanduskavad on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Varudi turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse „Ida-Eesti veemajanduskavaga“, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.  Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.  Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik.  Kuivendustingimused.  Maavara kvaliteet ja varu.  Kliima.  Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.  Kasutatav tehnoloogia ja tehnika.  Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.  Kaevandatud ala korrastamine. 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 7 kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest.  Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Kuivendusvesi juhitakse isevoolselt läbi maaparandussüsteemi (edaspidi MPS) „VARUDI 1/PÜ-142KUNDA-SONDA“ ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja (VEE1072300) ja läbi MPS „VARUDI 3/PÜ-142KUNDA-SONDA“ ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke (VEE1072900). Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab eesvooluks olevate pinna- veekogude veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi formuleerub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus eesvooludele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, eesvoolu seisundist ja ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest eesvooluni. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus.  Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis. Turba tootmine toimub soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiks kõlbmatu). Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt on ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi eesvooludesse. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku (soodustab puistu ja teiste kuivalembeliste taimeliikide kasvu). Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltuvalt sademetehulgast kuude lõikes erineb.  Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Turvast toodetakse soosetete veekihis, mida joogiveena ei kasutata. Turbalasundi all lasuvad Balti jääpaisjärve setted (keskmine paksus 1,5 m), mis koosnevad savi- liivadest, liivadest ja savidest. Ei ole põhjust eeldada, et turba kaevandamine avaldab mõju põhjaveele või kohalike inimeste joogivee kvaliteedile ja tasemele.  Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 8 Taotletava mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli (katastritunnus: 90202:001:0008) kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega nr 20, mida kasutatakse toodangu väljaveoks. Mõju infrastruktuurile avaldub peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate kohalike ja riiklike teede liiklusintensiivsus, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastiku- tingimustest (tuulekiirus, põud, sademed). Kruusakattega teede kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel tolmuteket.  Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele. Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt turbatootmisala ümbritsevast puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Turbatootmisalal levib ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon tavatingimustel teke kohast kuni 100 m kaugusele. Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ alusel. Tolmu ehk peenete tahkete osakeste kontsentratsiooni saastatuse tase määratakse keskkonnaministri määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“ põhjal.  Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega. Turbatootmisala kuivendusvõrgustik vajab iga aasta settinud turbaheljumist puhastamist. Jäätmeseaduse mõistes on turbatootmisalalt eemaldatud sugekiht, juuritud kännud ning settebasseinide ja kraavide puhastamisel väljatõstetud sete kõrvalsaadused, mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele negatiivset mõju. Toodangut ladustatakse turbatootmisalal turbaaunades. Jäätmeid (rehvid, vms) tekib masinate ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 9 seadmete remondil ja hooldusel. Realiseerimata maavara ja kõrvalsaadused ning tehnikaga seotud jäätmed võivad rikkuda turbatootmisala ja selle lähipiirkonna maastikuilmet.  Võimalikud keskkonnaavariid. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kanduda kraavide kaudu looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Turvast toodetakse mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille tulemusena võib hävida ümberkaudne mets. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised. Turba kaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni- ministri määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“. Rabad on nii looduslikus olekus kui ka kasutusel olles turbatootmisalana kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutuse eeskirju rangelt jälgida ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Tulekahju tekkimise riski suurendab tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud.  Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades. Varudi maardla Varudi kaevandamisala kuulub keskkonnaministri määruse nr 7 alusel „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja“. Maapõueseaduse § 64 lõike 4 alusel eelnevalt nimetatud nimekirjas toodud turbaladel kaevandamisele turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära ei kohaldata, mis seavad piiranguid maakondades aastas kaevandada lubatavale turba hulgale. Keskkonnaministri määruse nr 7 seletuskirja kohaselt on piirangute mittekohaldamise eesmärk olemasolevate kuivendatud turbaalade maksimaalne taaskasutamine, mis aitab vähendada loodusliku veerežiimiga rabade kuivendamist ja kasutuselevõttu.  Mõju maastikule. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 10  Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taasutmisvõimelised rabad“ (7120), kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti. II kaitsekategooria taimeliikidest jääb mäeeraldise lõunapiirist ~30 m kaugusele kaunis kuldkinga (Cypripedium calceolus), mäeeraldisest lõuna suunas jäävale looduslikule alale (osaliselt kattub Varudi turbatootmisala II mäeeraldise teenindusmaaga) kärbesõie (Ophrys insectifera) ja Varudi turbatootmisala II mäeeraldisele madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukohad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa lõunapiiriga külgnevad III kaitsekategooria taimeliikide - kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), väike vesiroosi (Nymphaea candida), valge vesiroosi (Nymphaea alba), suur käopõlle (Listera ovata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), hall käpa (Orchis militaris), harilik käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja roomava öövilge (Goodyera repens) kasvukohad. Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilma (Lampetra fluviatilis) ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), harjuse (Thymallus thymallus) ja ojasilma (Lampetra planeri) elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260). Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana (KLO2000063) ja kuulub samuti 12.12.2008. aastal kinnitatud Sirtsi loodusala (EE0070104) hulka. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu (Lampetra fluviatilis). Teiste Sirtsi looduala kaitse-eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub, seetõttu ei ole neid ka siinkohal loetletud. Turbatootmisala kuivendamisega mõjutatakse kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine. Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Masinate ja inimeste liikumine turbatootmisalal loomi ei ohusta ega nende liikumist otseselt ei takista.  Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Turbatootmisalal on kõige tolmavamateks tegevusteks turba freesimine ja laadimine, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekke kohast kuni 100 m kaugusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 11 Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt turbatootmisala ümbritsevast puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka (katastritunnus: 77002:002:0080) kinnistule. Varudi turbatootmisala on ümbritsetud puistuga ning asub eelnevalt nimetatud elumajast piisavalt kaugel, mistõttu turba kaevandamise otsene mõju (veetaseme alanemine, välisõhk) kohalike inimeste elukohtadeni ei ulatu. Täpsem hinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. Samas ei saa kohalike inimeste heaolu otseselt seostada kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Ümberkaudsetele elanikele on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna turba põlemisel tekivad tervisele ohtlikud saasteained ning laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu lähimad elumajad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus pakub inimestele kas otseselt või kaudselt tööd. 3.9 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks, samuti käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus koos graafiliste lisadega, KMH menetlust kajastavad dokumendid, asjaomastelt asutustelt ja teistelt huvigruppidelt avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid. Laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 12 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal on: - keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - keskkonnamõju kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamisel võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Keskkonnaregistri, Metsaregistri ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on: - Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvaru määramise eeluuringu aruanne, 1994; - maavara kaevandamise loa taotlus, 1999; - markšeidermõõdistuse ja turbalasundi sondeerimise andmeid, 2016; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Varudi turbatootmisala lähipiirkonda ei jää rekreatsiooni-, tööstus- ega tiheasustus- alasid vm tegevusi, seetõttu ei ole KMH programmi koostamise käigus ette näha, et kavandatava tegevusega tekib mõne teise tegevusliigiga koosmõju keskkonnale. Turbatootmisalal ja selle lähiümbruses riiklikult kaitstavad kultuurimälestised ja ka pärandkultuuri objektid puuduvad. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 13 kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.1). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabel 4.1 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamisel korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Tabel 5.1 Keskkonnamõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 14.07.2016 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja 14 päeva jooksul pärast programmi 3 Otsustaja edastamine asjaomastele asutustele * saamist (KeHJS § 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul vastavalt KKA ettepanekutele Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta 30 päeva jooksul pärast programmi 5 Otsustaja ja asjaomased asutused seisukohad saamist (KeHJS § 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 6 ülevaatamine ja omapoolse sisukoha kujundamine ning Otsustaja asutuste seisukohtade saamist edastamine arendajale ja ekspertidele (KeHJS § 151 lg 5) PROGRAMM Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine 7 vastavalt seisukohtadele ning täiendatud programmi Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul esitamine otsustajale KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust 14 päeva jooksul pärast programmi 8 Otsustaja arutelust teavitamine saamist (KeHJS § 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase kestusega 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 16 lg 1) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast programmi 10 KMH programmi avalik arutelu otsustajaga avalikku väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele vastamine. 30 päeva jooksul pärast avaliku 11 Ekspert ja arendaja Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine arutelu (KeHJS § 17 lg 3) ning esitamine otsustajale 12 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes Otsustaja 30 päeva jooksul pärast programmi OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 15 asjaomaste asutuste seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2) KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise 14 päeva jooksul pärast otsuse 13 Otsustaja otsusest teavitamine ** tegemist (KeHJS § 18 lg 4) KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast 14 Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul KMH programmist ja esitamine otsustajale 21 päeva jooksul pärast aruande 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja saamist (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul vastavalt KKA ettepanekutele Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta 30 päeva jooksul pärast aruande 17 Otsustaja ja asjaomased asutused seisukohad saamist (KeHJS § 201 lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 18 ja omapoolse sisukoha kujundamine ja edastamine Otsustaja asutuste seisukohtade saamist arendajale ja ekspertidele (KeHJS § 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ARUANNE 19 vastavalt seisukohtadele ning täiendatud aruande Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul esitamine otsustajale KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust 14 päeva jooksul pärast aruande 20 Otsustaja arutelust teavitamine saamist (KeHJS § 21) Vähemalt 21 päevase kestusega 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 21) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast aruande avalikku 22 KMH aruande avalik arutelu otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele vastamine, 30 päeva jooksul pärast avaliku 23 Ekspert ja arendaja vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine arutelu (KeHJS § 21) ning esitamine otsustajale KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast aruande 24 Otsustaja ja asjaomased asutused poolt saamist (KeHJS § 22 lg 3) 25 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes Otsustaja 30 päeva jooksul pärast asjaomaste OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 16 asjaomaste asutuste kooskõlastustele asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS § 22 lg 5) KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse 26 Otsustaja teavitamine **** tegemist (KeHJS § 22 lg 7) * Kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud (KMH algatati 14.07.2016, seega hiljemalt 14.01.2017) otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED Arendaja: Otsustaja: OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Keskkonnaameti Viru regioon Puiestee 2, Sõmeru Kunderi 18 44201 Lääne-Viru maakond 44307 Rakvere Registrikood: 10045989 Kontakt: Tiit Kuusmik Juhatuse liige Tel: 508 8135 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood: 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Juhtekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2017) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma ning hindab keskkonnamõju hindamisel mõju maastikule ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Raili Kukk (tehnikateaduste bakalaureusekraad geotehnoloogia erialal, loodusteaduste (Maa-teadused) magistrikraad geoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal, kes on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2012. aastast alates. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju infrastruktuurile, mürataseme ja tolmu kontsentratsiooni mõju, võimalike jäätmete ja keskkonnaavariide teket ning loodusvarade kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 18 Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. Aastatel 2010 - 2015 tegeles kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamisega. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Asjaomased asutused: Asjaomased asutused on Keskkonnaamet, Viru-Nigula Vallavalitsus ning Põllumajandusamet. Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Viru-Nigula Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna kavandatav tegevus toimub Viru-Nigula vallas. Kohalik omavalitsus esindab kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Põllumajandusamet on KMH menetlusse kaasatud, kuna kavandataval tegevusel kasutatakse maaparandussüsteeme kuivendusvee juhtimisel looduslikesse vooluveekogudesse.