Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamine

Keskkonnaamet Teie 18.08.2016 nr 6-2/16/5104-7 [email protected] Meie 27.10.2016 nr 12-3/16/1474-6 [email protected] Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamine Keskkonnaamet kooskõlastas maakonnaplaneeringu 18.08.2016 märkustega. Kõik need on läbi arutatud planeeringukonsultandi meeskonnaga ja KSH läbiviijaga. Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande materjale on korrigeeritud ja täiendatud. Vastused on antud vastavalt teie kirjas toodud märkuste numeratsioonile. 1. Maakonnaplaneeringu kohta tehtud märkuste osas 1. Teie ettepanek veeseaduse §-ga 8 arvestamiseks on läbi arutatud konsultandiga. Kuna vee erikasutusloa vajalikkust reguleerib veeseadus, siis peab õigusaktiga edaspidises protsessis arvestama. Seaduste ümberkirjutamine planeeringu seletuskirjas ei ole otstarbekas, samuti ei vasta see planeerimise heale tavale. 2. Seletuskirja peatüki 3.5.6 esimest (trassi kulgemist kirjeldavat) lõiku on täiendatud järgmiselt (leheküljel 90): „Jõest põhja pool läbib trass Niidu maastikukaitseala.“ Ka peatükk 5.8 sisaldab ettepanekut kaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks. 3. Seletuskirja peatükki 4.2 on täiendatud järgmiselt (allmärkus 81 leheküljel 114): „Põhi-/tööprojekti koostamise etapis viiakse läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.“ Sama sisaldub seletuskirja peatükis 3.1, vt allmärkus 47. 4. Rannametsa jõele plaanitav nn maastikusilla mõõtmed ja suhtelise läbipääsuava indeks on põdrale (ja ka kõikidele teistele liikidele) toimiva läbipääsu tagamiseks sobiv. Seletuskirja peatüki 3.5.1. lõiku „ristumised vooluveekogudega“ on täiendatud (lk 72): „Rannametsa jõele plaanitav sild on kavandatud nn maastikusillana. Maastikusild on oma olemuselt kõrge raudteesild, mille all püsivad looduslikud elupaigad ja ökosüsteem sidusana. Rannametsa maastikusilla alt kulgeb jõgi koos looduslike laiade kallasradadega.“ Seletuskirja sama peatüki lõiku Akadeemia 2 / 80088 Pärnu / tel: 447 9733, faks: 447 9735 / [email protected]/ www.parnu.maavalitsus.ee/ Registrikood 70000603  „raudteeületusvõimalused ulukitele“ on täiendatud (lk 72): „maastikusild Nepste külas“. KSH koostamisel on algusest peale lähtutud seisukohast, et kui raudteel tarasid rakendada, siis selleks, et tagada piisav populatsioonide sidusus, tuleb rajada suurimetajatele läbipääsud umbes iga 10 km järel. ReWildi koostatud loodusuuring toob välja, et soovituslik suurimetajate läbipääsude sagedus metsaelupaikades on üks läbipääs iga 5-10 km kohta. Suurulukite läbipääsude asukohad on välja selgitatud ReWildi koostatud loodusuuringus, mille aluseks olid nii varasemad uuringud, olemasolevad kaasaegsed andmebaasid (Riiklik keskkonnaseire programm, EELIS), 2014-2015 aastal läbi viidud ekspert-välitööd kui ka elupaikade statistiline modelleerimine. Praegu KSH soovitatud läbipääsud on kooskõlas üldise põhimõttega, et vähemalt iga 5-10 km järel on suurloomade läbipääs. KSH-s soovitatud meetmeteks on Krundiküla ja Kõveri ökoduktid, mille vahe on ca 15 km. Selle 15 km keskele rajatakse suurulukitele nn maastikusild ehk kõrge raudteesild, mis ületab Rannametsa jõge. Kõnealune läbipääs on oma olemuselt kõrge raudteesild, mille alt kulgeb Rannametsa jõgi ja mõlemale poole jõge jäävad laiad looduslikud kallasrajad. Plaanitava läbipääsu mõõtmed on järgmised: kõrgus= minimaalselt 5 m, laius =50 m ja pikkus= 12 m. Nende mõõtmete puhul on suhteliseks läbipääsuava indeksiks 20,8 (indeks= kõrgus *laius/pikkus). Juhendis „Loomad ja liiklus Eestis“ on välja toodud taoliste läbipääsude soovituslikud mõõtmed suurte sõraliste jaoks (Tabel 7). Läbipääsude kasutatavust suurte sõraliste poolt on uuritud näiteks Rootsis. Uuringus vaadeldi muuhulgas nii loomaläbipääsudena disainitud kui ka inimkasutuseks loodud nn altpääse. Uuringu tulemusel selgus, et põtrade puhul on läbipääsu kasutamise peamiseks määrajaks läbipääsu avatus: põdrad kasutavad enam avatumaid ja suuremaid läbipääse sh ka mitte loomaläbipääsuna disainitud struktuure. Kokkuvõtvalt soovitatakse põdra puhul läbipääsu mõõtmeteks minimaalselt 5x10m (kõrgus x laius) ja pikkuseks maksimaalselt 27 m ning suhtelise läbipääsuava indeksi väärtuseks minimaalselt 1,85. Viidatakse ka sellele, et selliste mõõtmete juures on tõenäolisem, et läbipääsu kasutab kohalik populatsioon ning rändavatele isenditele on vaja suurema läbimõõduga avasid (The use of highway crossings to maintain landscape connectivity for moose and roe deer. M. Olsson, 2007). Lähtudes ülaltoodud kirjanduse andmetest võib öelda, et Rannametsa jõele plaanitava nn maastikusilla mõõtmed ja suhtelise läbipääsuava indeks on põdrale (ja ka kõikidele teistele liikidele) toimiva läbipääsu tagamiseks sobiv. Tuleb rõhutada, et läbipääsuava indeksi väärtus on kordades parema väärtusega kui erinevate allikate soovitatud. Lähtudes toodud olemasolevast praktikast võib kavandatavat maastikusilda pidada suurulukitele (sh põdrale) sobilikuks läbipääsuks. Suurulukitele on seega planeeritud 2 (6) läbipääse Häädemeeste vallas vähem kui 10 km vahedega, mida KSH meeskond ja eksperdid on pidanud piisavaks, et tagada populatsioonide sidusus. Sealjuures on oluline ka välja tuua, et Eesti tasase maastiku tingimustes on ökoduktide kavandamise üheks põhiliseks probleemiks just toimiva lahenduse saavutamine põdrale, sest tihtipeale ei ole võimalik tagada põdrale sobivat võimalikult madalat ja laugete nõlvadega ökodutki. Meie hinnangul on antud juhul ilmselt oluliselt paremaks lahenduseks sobivate mõõtmetega altpääsu tagamine kui alternatiivina sellise ökodukti rajamine, millel ei saa tagada väga head disaini loomade jaoks. Tulenevalt eelnevast leiame, et KSH praeguse lahenduse järgsed suurloomade läbipääsud on planeeritud sobiva tihedusega ja suurloomadele sobilike disainlahendustena ekspertide poolt soovitatud asukohtadesse. Täiendava ökodukti rajamine ei ole seega KSH ekspertide hinnangul põhjendatud. 2. KSH aruande kohta tehtud märkuste osas 1. KSH aruande lisas II-7 kajastuvad leevendavad meetmed on seatud tuginedes koostatud Loodusväärtuste uuringule ja ekspertide soovitustele. Loodusväärtuste uuringu raames läbi viidud linnustiku inventuuri aluseks on olemasolevad kaasaegsed andmebaasid (EELIS, eElurikkus, Loodusvaatluste andmebaas ja hiljutised uuringud) ja võtmeelupaikades läbi viidud ekspert-välitöö 2014. aasta kevadel, suvel ja sügisel (OÜ Xenus, FIE Renno Nellis, FIE Andrus Jair, OÜ Rewild). Eksperdid töötasid välja leevendavad meetmed asukohtades, kus pidasid seda vajalikuks lähtudes konkreetse asukoha linnustiku koosseisust, kaitsestaatusest, tundlikkusest ning linnustiku elupaikade (pesade) lähedusest raudteele. Sealjuures on välja selgitatud trassilõikude piirkonnad, kus mõju linnustikule on vajalik leevendada (täpsemalt saab metoodikaga tutvuda Loodusuuringu aruandes, KSH Lisa VI-4). Tihtipeale on nendes piirkondades leevendavate mõjude rakendamine vajalik mingile kindlale linnuliigile, kuid kuna piirkonnas on ka teisi kaitstavaid linnuliike, siis toimivad meetmed ka teistele piirkonnas leiduvatele liikidele. Samas võivad olla meetmed seatud ka arvestades paljude kaitstavate linnuliikide asumist läheduses. Seetõttu ei ole leevendavad meetmed alati sarnaseks kujunenud samade liikide sama kaugel ja isegi lähemal paiknevate elupaikade puhul. KSH-s määratud linnustikku puudutavad ajalised piirangud tulenevad otseselt läbi viidud Loodusväärtuste uuringu tulemustest ja eksperdi soovitustest. Need ajalised piirangud, mille KSH on seadnud leevendavate meetmetena, on rangeks täitmiseks. Nõustume teie poolt viidatud asjaoluga, et need meetmed ei kata alati pesitsuse ja poegade üleskasvatamise aega. Seetõttu on linnustikku puudutavate piirangute osas KSH-d täiendatud. Nimelt, vastavalt looduskaitseseaduse § 55 linnustiku kaitse ja häirimise välistamise osas on täiendatud KSH aruande punkti 1.4. häiringute kriteeriumi, kuhu on sisse viidud viited seaduse vastavatele punktidele. Aruandes on toodud, et liikide pesitsus ja poegade üleskasvatamise aegseid leevendavaid meetmeid tuleb täpsustada keskkonnakorralduskava koostamisel lähtudes projektlahendusest ja selle elluviimise iseärasustest konkreetses piirkonnas ning häiringu ulatusse jäävatest liikidest. Vajalik on ette näha keskkonnajärelevalve, et järgida spetsiaalselt koostatud keskkonnakorralduskava nõudeid. Nii keskkonnakorralduskava kui ka keskkonnajärelevalve protsessi on vajalik seetõttu kaasata vajaliku kvalifikatsiooniga ekspert. Eksperdi kaasamine tagab muuhulgas vastavalt konkreetsele asukohale ja 3 (6)  muudele asjaoludele linnustiku tarvis seatud ajaliste piirangute täpsustamise keskkonnakorralduskavas ning spetsialisti tasemel keskkonnajärelevalve nende meetmete rakendamise osas. Leiame, et piirangute täpsustamine mitte KSH vaid just keskkonnakorralduskava raames tagab täpsemad ja asjakohasemad meetmed. KSH aruannet on täiendatud ja lisatud ülaltoodu keskkonnakorralduskava põhimõtetesse (KSH aruande Ptk 16; täpsemalt näiteks Ptk 16.1.2 ja Ptk 16.1.4 Tabel 16.2 lk 182) ning keskkonnakorralduskava sisu aluseks olevasse leevendavate meetmete registrisse (KSH Lisa III-6, kus piirangute täpsustamise vajadus linnustiku osas kajastub kriteeriumi 1.4 meetmete all). 2. Nõustume ümberasustamise meetme efektiivsuse osas. Muudetud on Lisas II-7 (ja ka vajalikes kohtades leevendavate meetmete registris) teie poolt viidatud III kategooria taimeliikide, mille kasvukohad osaliselt hävinevad, leevendavaid meetmeid. Kuna tegemist on vaid osaliselt hävivate kasvukohtadega, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei minda vastuollu looduskaitseseaduse § 55 lg-ga 8 juhul, kui säilivad trassi kõrvale jäävad kasvukohad. Selleks, et tagada kasvutingimuste säilimine trassi lähedal on valdavaks meetmeks piirkonna veerežiimi säilitamine. KSH on lähtunud algusest peale seisukohast, et raudtee kavandamisel peab säilima piirkonna olemasolev veerežiim ning selle asjaoluga trassi projekteerimisel arvestatakse. Osades kohtades on lisaks vajalik rakendada täiendavaid meetmeid veerežiimi säilitamiseks. Lisatud on viited kõnealuste III kategooria taimeliikide kasvukohtade juures rakendatavatele veerežiimi meetmetele, kus vaja. Lisaks on vajalik trassi kõrvale jäävate kasvukohtade säilimiseks näha ette meetmed (materjalide ladustamise ja ehitustehnika liikumise keelamine kasvukohtadel jms) keskkonnakorralduskavas, et vältida liigi kasvukoha hävimist trassi kõrval ja tagada LKS § 55 lg 8 täitmine. Vastav nõue on kõnealustele III kaitsekategooria liikide ümberasustamise asemel sisse viidud (Vt LISA II-7 tead nr 11; 18; 24; 26 ja 61). 3. KSH-s seatud meetmed on aluseks keskkonnajuhtimiskava koostamisele, millega tagatakse meetmete reaalne rakendamine. 4. KSH koostamisel on lähtutud algusest peale seisukohast, et raudtee kavandamisel peab säilima piirkonna olemasolev veerežiim ning selle asjaoluga trassi projekteerimisel arvestatakse. Tõenäoliselt viitate Saapasoo peakraavile kui must- toonekure toitumisveekogule. Saapasoo peakraav kulgeb raudteega paralleelselt ca 1,8 km pikkusel lõigul. Kraav jääb väljapoole tarastatud raudteemaad ja ka raudtee kaitsevööndit. Raudtee rajamise järgselt säilib paralleelselt raudteega kulgevas osas kraav praegusega samal kujul, ümberehitustöid tehakse lõigu 5D 23,1 kilomeetri piirkonnas ca 100 m pikkusel jõelõigul, et välja ehitada kraavi ristumine raudteega ning tagada olemasolev veerežiim. Lindude juurdepääs Saapasoo peakraavile säilib ka raudtee rajamise järgselt, v.a raudteega ristumise piirkonnas, kus juurdepääsu halvendab raudteega kaasnev taristu (tarad). Tootsi must-toonekure elupaiga puhul on aga tegemist asukohaga, kus Uru oja ristub ka praegusel juhul olemasoleva raudteega ja kulgeb selles piirkonnas tehissängis. Samas asukohas planeeritava raudtee ristumise erinevuseks on asjaolu, et uus raudtee kavandatakse tarastada. Kuna Uru oja ei kulge paralleelselt taradega ega hõlma ulatuslikku oja lõiku, siis on must-toonekure võimaliku toitumisala vähenemine pigem ebaolulise tähtsusega. 4 (6)  5. Maakonnaplaneeringu etapis ei ole leevendavate meetmete registris kajastatud paljusid meetmeid (sh ka kõnealused kahepaiksete läbipääsude meetmed), mis kanti registrisse järgnevas, eelprojekti etapis. Maakonnaplaneeringu tasandi leevendavate meetmete kaardile olid ekslikult sattunud juba osa järgmise etapi meetmeid. Eelprojekti täpsusastmes aruande raames esitatud leevendavate meetmete register (Lisa III-6) on täielik ja sisaldab kõikide etappide meetmeid. 6. Pärnu maastikukaitseala kehtivas kaitsekorralduskavas tuuakse välja, et eriti arvukas on kivisisaliku asurkond maastikukaitsealal tehislikult loodud elupaigas- raudteetammil. Antud juhul on elupaigaks mitte kasutuses olev raudteetamm. Ka teiste riikide kivisisalike asurkondade elupaikade kirjeldamisel tuuakse sobilikena välja erinevaid pool-looduslikke või ka tehislikke elupaiku. Sealjuures on erinevatele roomajatele sobilike elupaikadena välja toodud nii maantee kui ka raudteede äärsed alad, militaarsed alad jms.1 Kivisisalike jaoks sobilikena on mitmetes dokumentides toodud välja just raudteede äärsed alad.2 Sealjuures on ka uuringud näidanud, et kasutatavate raudteede äärsed alad võivad pakkuda häid elupaiku juhul kui sealne taimestik, pinnas ning muud elupaiganõudlused on täidetud3. Seega, teadaoleva info põhjal võib kasutatavate raudteede äärseid alasid pidada kivisisalikule sobilikeks elupaikadeks. On selge, et liik ei asustaks piirkondi, kus oleksid talle ebasoodsad tingimused (näiteks raudteest tulenev üleliigne vibratsioon). Konkreetseid uurimusi meile teadaolevalt vibratsiooni mõju kohta läbi viidud ei ole, kuid lähtudes eelpool esitatud loogikast ei ole põhjust vibratsiooni pidada tõsiseltvõetavaks ja liigi käekäiku määravaks mõjuteguriks. Kivisisaliku kaitseks on KSH-s ette nähtud meetmed, mis parandavad raudteetrassil liigile sobilikku elupaika- st loovad juurde avatud liivast elupaika raudteega piirneval alal. Samuti on keelatud ohtlike kemikaalide kasutamine raudteelõigul. On tõenäoline, et selliste meetmete rakendamine raudtee rajamisel võib kivisisaliku populatsioonile mõjuda pigem positiivselt. Arvestades aga asjaolu, et kivisisalik on loodusdirektiivi IV lisa liik ja vajab ranget kaitset on ennetavate leevendavate meetmete (kompenseerivate meetmete) rakendamise ettepanek meie hinnangul siiski asjakohane. Lisasime KSH aruandesse (Vt aruande Ptk 16.3.2) ja vastavatesse lisadesse (II-7 rida 54, III-6 vt meede 4D-1.5- 2) leevendava meetmena kivisisalikule täiendavate liivaalade rajamise nõude, mille elluviimine peab toimuma raudtee rajamisele eelnevalt. Uue elupaiga rajamise sisu (asukoht, tingimused jms) on vajalik välja töötada keskkonnakorralduskava raames ning koostöös vastavat kvalifikatsiooni omava eksperdiga. 7. Natura hindamise lk 9 on korrigeeritud ja lisatud Pärnu loodusala ja trassi koridori kattuvuse informatsiooni. Natura hindamine (KSH LISA IV) on ühtseks dokumendiks liidetud kujul, mis sisaldab trassivaliku etapis toimunud alternatiivide hindamist- Tabel 3.1 sisaldab mõju prognoosimist alternatiivsetele trassivariantidele ning Natura hindamise protsessiga jätkamise vajadust eelistatud trassialternatiivil. Lisaks sisaldab sama aruanne 1 Reptile Habitat Management Handbook. Amphibian and Reptile Conservation, Bournemouth. Edgar, P., Foster, J. and Baker, J. (2010). 2 Heltai, B., Sály, P., Kovács, D., Kiss, I. (2015): Niche segregation of sand lizard (Lacerta agilis) and green lizard (Lacerta viridis) in an urban semi-natural habitat. 3 How site characteristics, competition and predation influence site specific abundance of sand lizard on railway banks. Stoll, 2013 5 (6)  eelprojekti täpsusastmes Natura hindamisi eelistatud trassialternatiivi mõjualas olevatele Natura aladele. Eraldiseisvana on koostatud trassivaliku etapis Natura hindamine Pärnu loodusalale. Kuna Natura hindamine Pärnu loodusalale Lisa IV on teostatud eelprojekti täpsusastmes vastavalt uusimale infole, siis ei ole trassivaliku etapis teostatud hindamist selle osaks integreeritud. Trassivaliku etapis teostatud hindamine on leitav KSH aruande lisana I-4. Lisatud on viide sellele lisale ka teie poolt viidatud Lisa IV Natura hindamine lk 40. 8. Lisatud on leitud väike-konnakotkapesa ja moodustatud Viluvere püsielupaiga info ja leevendavate meetmete rakendamise nõue KSH vastavatesse lisadesse (Vt Lisa II-7 rida nr 87; Lisa III-6 meede 5D-1.4-3). Kuna raudteetrass läbib püsielupaika ja pesa asub raudtee kaitsevööndist vaid ca 60 m, siis on raudtee rajamine vastuolus kehtiva seadusandlusega ja oodatav on otsene mõju püsielupaiga hävimise näol. Keskkonnaamet on koostöö käigus väljendanud seisukoha, et KSH heakskiitmine on võimalik pärast püsielupaiga moodustamisega seotud ekspertiisi läbiviimist. Ekspertiis annab aluse kotka elupaiga kvaliteedi jaoks vajalike tingimuste määratlemiseks planeeringu elluviimisel muudetud (raudtee poolsest küljest vähendatud piiridega) püsielupaiga moodustamisega edasi minekuks. 9. KSH aruande sõnastust on korrigeeritud vastavalt teie soovitatule (Vt Lisa IV lk 96 viimane lõik). Arvestatud on teie arvamusega teenindava tee asukoha kohta. Natura kaitseväärtuste säilimise kindlustamiseks on kavandatav teenindav tee viidud raudtee kirdeserva. Pärnu loodusala nurga läbimist, sh kõnealuse teenindava tee asukohta, käsitletakse täpsemalt Natura hindamises (Lisa IV ptk 4.8). Vältimaks mõju Pärnu loodusalale on seletuskirja ptk 4.2 täiendatud järgmise tingimusega (leheküljel 116): „Natura kaitseväärtuste säilimise kindlustamiseks raudtee teenindustee kavandada raudtee kirdeserva.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kaljuste maavanem Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Tiiu Pärn 4479761 [email protected] 6 (6)