Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine“ kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium Teie 12.08.2016 nr 7-15/16/3122-7 [email protected] Meie 27.10.2016 nr12-3/16/1474-5 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamine Austatud minister Marko Pomerants Keskkonnaministeerium kooskõlastas Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine“ 12.08.2016 eeldusel, et tingimuste ja märkustega arvestatakse. Teie esitatud tingimused maakonnaplaneeringu ja märkused KSH kohta on läbi arutatud planeeringukonsultandi meeskonnaga ja KSH läbiviijatega. Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande materjale on korrigeeritud ja täiendatud. Vastused on antud vastavalt Teie kirjas toodud tingimuste ja märkuste numeratsioonile. Maakonnaplaneeringu kohta esitatud tingimuste osas 1. Planeeringu seletuskirja neljanda peatüki neljandat lõiku on täiendatud järgmiselt: „Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsa mõju tekkimise vältimiseks rakendada projektide tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning ehitus- ja kasutusaegselt mõju ennetavaid leevendavaid meetmeid.“ 2. Natura 2000 võrgustiku kaitse põhimõtetest tulenevalt on vajalik välistada mistahes tegevuse ebasoodne mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Raudtee planeerimisel on selle asjaoluga arvestatud. Sellest tulenevalt on KSH raames viidud läbi Natura hindamine Pärnu loodusalale, mille üheks tulemiks on ka raudtee ja sellega kaasneva infrastruktuuri sellise lahendi leidmine, mille puhul on ebasoodne mõju Pärnu loodusalale välistatud. Vältimaks mõju Pärnu loodusalale on seletuskirja peatükki 4.2 täiendatud järgmise tingimusega (lk 116): „Natura kaitseväärtuste säilimise kindlustamiseks raudtee teenindustee kavandada raudtee kirdeserva.“ 3. Seletuskirja peatüki 4.2 „Projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed“ lõppu on lisatud järgmised meetmed Pärnu maastikukaitseala kaitse- eesmärkide säilitamiseks ja kompenseerimiseks: „Pärnu maastikukaitsealal ja selle piirkonnas arvestada meetmetega (põhjalikum ülevaade meetmetest KSH aruandes): ˗ tagada trassi mahtumine loodusalast välja tsoneeritud koridori, hoida trassi koridor võimalikult kitsas; säilitada veerežiim; vältida tarastamist või kasutada kompromisslahendust, mis tagab loomade liikumise, kuid tagab piirkonda kasutatavate inimeste ohutuse; ˗ Natura kaitseväärtuste säilimise kindlustamiseks raudtee teenindustee kavandada raudtee kirdeserva; Akadeemia 2 / 80088 Pärnu / tel: 447 9733, faks: 447 9735 / [email protected]/ www.parnu.maavalitsus.ee/ Registrikood 70000603  ˗ rakendada meetmeid linnustiku kokkupõrgete ärahoidmiseks (lindudele enammärgatavad tarastuse lahendused, kontaktliinide märgistamine); ˗ maastikukaitseala kontakttsoonis mitte teostada olulisi ehitustöid lindude pesitsusperioodil (14.03.-1.07.), samal perioodil vältida hooldustööde läbiviimist; ˗ rakendada kivisisaliku elupaiga kao kompensatsioonimeetmeid.“ 4. Seletuskirja peatükki 4.2. on täiendatud järgmiselt (allmärkus 81 lk-l 114): „Põhi- /tööprojekti koostamise etapis viiakse läbi analüüs (vt tegevuskava punkti 14 peatükis 5.7), mis kaardistab ja analüüsib alternatiivsed tehnilised võimalused loomaläbipääsude lahendamiseks lisaks olemasolevatele ökoduktidele baseeruvale lahendusele, arvestades samas õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüs käsitleb maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustab asukohad ja võimalused kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele (tarakatkestus) suurulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võib teha põhi- või tööprojekti faasis muudatusi eelprojekti lahenduse korrigeerimiseks.“ Sama sisaldub seletuskirja peatükis 3.1, vt allmärkus 47. KSH aruande kohta tehtud märkuste osas 1. KSH aruande lisas II-7 kajastuvad leevendavad meetmed on seatud tuginedes koostatud Loodusväärtuste uuringule ja ekspertide soovitustele. Loodusväärtuste uuringu raames läbi viidud linnustiku inventuuri aluseks on olemasolevad kaasaegsed andmebaasid (EELIS, eElurikkus, Loodusvaatluste andmebaas ja hiljutised uuringud) ja võtmeelupaikades läbi viidud ekspert-välitöö 2014. aasta kevadel, suvel ja sügisel (OÜ Xenus, FIE Renno Nellis, FIE Andrus Jair, OÜ Rewild). Eksperdid töötasid välja leevendavad meetmed asukohtades, kus pidasid seda vajalikuks lähtudes konkreetse asukoha linnustiku koosseisust, kaitsestaatusest, tundlikkusest ning linnustiku elupaikade (pesade) lähedusest raudteele. Sealjuures on välja selgitatud trassilõikude piirkonnad, kus mõju linnustikule on vajalik leevendada (täpsemalt saab metoodikaga tutvuda Loodusuuringu aruandes, KSH Lisa VI-4). Tihtipeale on nendes piirkondades leevendavate mõjude rakendamine vajalik mingile kindlale linnuliigile, kuid kuna piirkonnas on ka teisi kaitstavaid linnuliike, siis toimivad meetmed ka teistele piirkonnas leiduvatele liikidele. Samas võivad olla meetmed seatud ka arvestades paljude kaitstavate linnuliikide asumist läheduses. Seetõttu ei ole leevendavad meetmed alati sarnaseks kujunenud samade liikide sama kaugel ja isegi lähemal paiknevate elupaikade puhul. KSH-s määratud linnustikku puudutavad ajalised piirangud tulenevad otseselt läbi viidud Loodusväärtuste uuringu tulemustest ja eksperdi soovitustest. Need ajalised piirangud, mille KSH on seadnud leevendavate meetmetena on rangeks täitmiseks. Nõustume teie poolt viidatud asjaoluga, et need meetmed ei kata alati pesitsuse ja poegade üleskasvatamise aega. Seetõttu on linnustikku puudutavate piirangute osas KSH-d täiendatud. Nimelt, vastavalt looduskaitseseaduse § 55 linnustiku kaitse ja häirimise välistamise osas on täiendatud KSH aruande punkti 1.4. häiringute kriteeriumi, kuhu täiendavalt viidi sisse viited seaduse vastavatele punktidele. Aruandes toodi välja, et liikide pesitsus ja poegade üleskasvatamise aegseid leevendavaid meetmeid tuleb täpsustada keskkonnakorralduskava koostamisel lähtudes projektlahendusest ja selle elluviimise iseärasustest konkreetses piirkonnas ning häiringu ulatusse jäävatest liikidest. Vajalik on ette näha keskkonnajärelevalve, et 2 (5)  järgida spetsiaalselt koostatud keskkonnakorralduskava nõudeid. Nii keskkonnakorralduskava kui ka keskkonnajärelevalve protsessi on vajalik seetõttu kaasata vajaliku kvalifikatsiooniga ekspert. Eksperdi kaasamine tagab muuhulgas vastavalt konkreetsele asukohale ja muudele asjaoludele linnustiku tarvis seatud ajaliste piirangute täpsustamise keskkonnakorralduskavas ning spetsialisti tasemel keskkonnajärelevalve nende meetmete rakendamise osas. Leiame, et piirangute täpsustamine mitte KSH vaid just keskkonnakorralduskava raames tagab täpsemad ja asjakohasemad meetmed. KSH aruannet täiendati ja lisati ülaltoodu keskkonnakorralduskava põhimõtetesse (KSH aruande Ptk 16; täpsemalt näiteks Ptk 16.1.2 ja Ptk 16.1.4 Tabel 16.2 lk 182) ning keskkonnakorralduskava sisu aluseks olevasse leevendavate meetmete registrisse (KSH Lisa III-6, kus piirangute täpsustamise vajadus linnustiku osas kajastub kriteeriumi 1.4 meetmete all ). 2. Pärnu maastikukaitseala kehtivas kaitsekorralduskavas tuuakse välja, et eriti arvukas on kivisisaliku asurkond maastikukaitsealal tehislikult loodud elupaigas- raudteetammil. Antud juhul on elupaigaks mitte kasutuses olev raudteetamm. Ka teiste riikide kivisisalike asurkondade elupaikade kirjeldamisel tuuakse sobilikena välja erinevaid pool-looduslikke või ka tehislikke elupaiku. Sealjuures on erinevatele roomajatele sobilike elupaikadena välja toodud nii maantee kui ka raudteede äärsed alad, militaarsed alad jms.1 Kivisisalike jaoks sobilikena on mitmetes dokumentides toodud välja just raudteede äärsed alad.2 Sealjuures on ka uuringud näidanud, et kasutatavate raudteede äärsed alad võivad pakkuda häid elupaiku juhul kui sealne taimestik, pinnas ning muud elupaiganõudlused on täidetud3. Seega, teadaoleva info põhjal võib kasutatavate raudteede äärseid alasid pidada kivisisalikule sobilikeks elupaikadeks. On selge, et liik ei asustaks piirkondi, kus oleksid talle ebasoodsad tingimused (näiteks raudteest tulenev üleliigne vibratsioon). Konkreetseid uurimusi teadaolevalt vibratsiooni mõju kohta läbi viidud ei ole, kuid lähtudes eelpool esitatud loogikast ei ole põhjust vibratsiooni pidada tõsiseltvõetavaks ja liigi käekäiku määravaks mõjuteguriks. Kivisisaliku kaitseks on KSH-s ette nähtud meetmed, mis parandavad raudteetrassil liigile sobilikku elupaika, st loovad juurde avatud liivast elupaika raudteega piirneval alal. Samuti on keelatud ohtlike kemikaalide kasutamine raudteelõigul. On tõenäoline, et selliste meetmete rakendamine raudtee rajamisel võib kivisisaliku populatsioonile mõjuda pigem positiivselt. Arvestades aga asjaolu, et kivisisalik on loodusdirektiivi IV lisa liik ja vajab ranget kaitset, on ennetavate leevendavate meetmete rakendamise ettepanek meie hinnangul siiski asjakohane. Lisatud on KSH aruandesse (Vt aruande Ptk 16.3.2) ja vastavatesse lisadesse (II-7 rida 54, III-6 vt meede 4D-1.5-2) täiendava leevendava meetmena kivisisalikule täiendavate liivaalade rajamise nõue, mille elluviimine peab toimuma raudtee rajamisele eelnevalt. Uue elupaiga rajamise sisu (asukoht, tingimused jms) on vajalik välja töötada keskkonnakorralduskava raames ning koostöös vastava kvalifikatsiooni eksperdiga. 1 Reptile Habitat Management Handbook. Amphibian and Reptile Conservation, Bournemouth. Edgar, P., Foster, J. and Baker, J. (2010). 2 Heltai, B., Sály, P., Kovács, D., Kiss, I. (2015): Niche segregation of sand lizard (Lacerta agilis) and green lizard (Lacerta viridis) in an urban semi-natural habitat. 3 How site characteristics, competition and predation influence site specific abundance of sand lizard on railway banks. Stoll, 2013 3 (5)  3. Täiendatud on KSH aruande lisa II-7 kaitstavad loodusobjektid punkti 56 osas, lisatud sinna hinnangud Pärnu MKA siseriiklike kaitse-eesmärkide kohta ning täiendatud on leevendavaid meetmeid, lisatud on kivisisaliku kompensatsioonimeede. 4. KSH koostamisel on algusest peale lähtutud seisukohast, et kui raudteel tarasid rakendada, siis selleks, et tagada piisav populatsioonide sidusus, tuleb rajada suurimetajatele läbipääsud umbes iga 10 km järel. ReWildi koostatud loodusuuring toob välja, et soovituslik suurimetajate läbipääsude sagedus metsaelupaikades on üks läbipääs iga 5-10 km kohta. Suurulukite läbipääsude asukohad on välja selgitatud ReWildi koostatud loodusuuringus, mille aluseks olid nii varasemad uuringud, olemasolevad kaasaegsed andmebaasid (Riiklik keskkonnaseire programm, EELIS), 2014-2015 aastal läbi viidud nii ekspert-välitööd kui ka elupaikade statistiline modelleerimine. Praegu KSH soovitatud läbipääsud on kooskõlas üldise põhimõttega, et vähemalt iga 5-10 km järel on suurloomade läbipääs. KSH-s soovitatud meetmeteks on Krundiküla ja Kõveri ökoduktid, mille vahe on ca 15 km. Selle 15 km keskele rajatakse suurulukitele nn maastikusild ehk kõrge raudteesild, mis ületab Rannametsa jõge. Kõnealune läbipääs on oma olemuselt kõrge raudteesild, mille alt kulgeb Rannametsa jõgi ja mõlemale poole jõge jäävad laiad looduslikud kallasrajad. Plaanitava läbipääsu mõõtmed on järgmised: kõrgus= minimaalselt 5 m, laius =50 m ja pikkus= 12 m. Nende mõõtmete puhul on suhteliseks läbipääsuava indeksiks 20,8 (indeks= kõrgus *laius/pikkus). Juhendis „Loomad ja liiklus Eestis“ on välja toodud taoliste läbipääsude soovituslikud mõõtmed suurte sõraliste jaoks (Tabel 7). Läbipääsude kasutatavust suurte sõraliste poolt on uuritud näiteks Rootsis. Uuringus vaadeldi muuhulgas nii loomaläbipääsudena disainitud kui ka inimkasutuseks loodud nn altpääse. Uuringu tulemusel selgus, et põtrade puhul on läbipääsu kasutamise peamiseks määrajaks läbipääsu avatus: põdrad kasutavad enam avatumaid ja suuremaid läbipääse sh ka mitte loomaläbipääsuna disainitud struktuure. Kokkuvõtvalt soovitatakse põdra puhul läbipääsu mõõtmeteks minimaalselt 5x10m (kõrgus x laius) ja pikkuseks maksimaalselt 27 m ning suhtelise läbipääsuava indeksi väärtuseks minimaalselt 1,85. Viidatakse ka sellele, et selliste mõõtmete juures on tõenäolisem, et läbipääsu kasutab kohalik populatsioon ning rändavatele isenditele on vaja suurema läbimõõduga avasid (The use of highway crossings to maintain landscape connectivity for moose and roe deer. M. Olsson, 2007). Lähtudes ülaltoodud kirjanduse andmetest võib öelda, et Rannametsa jõele plaanitava nn maastikusilla mõõtmed ja suhtelise läbipääsuava indeks on põdrale (ja ka kõikidele teistele liikidele) toimiva läbipääsu tagamiseks sobiv. Tuleb rõhutada, et läbipääsuava indeksi väärtus on kordades parema väärtusega kui erinevate allikate soovitatud. Lähtudes toodud olemasolevast praktikast võib kavandatavat maastikusilda pidada suurulukitele (sh põdrale) sobilikuks läbipääsuks. Suurulukitele on seega planeeritud läbipääse Häädemeeste vallas vähem kui 10 km vahedega, mida KSH meeskond ja eksperdid on pidanud piisavaks, et tagada populatsioonide sidusus. 4 (5)  Sealjuures on oluline ka välja tuua, et Eesti tasase maastiku tingimustes on ökoduktide kavandamise üheks põhiliseks probleemiks just toimiva lahenduse saavutamine põdrale, sest tihtipeale ei ole võimalik tagada põdrale sobivat võimalikult madalat ja laugete nõlvadega ökodutki. Meie hinnangul on antud juhul ilmselt oluliselt paremaks lahenduseks sobivate mõõtmetega altpääsu tagamine kui alternatiivina sellise ökodukti rajamine, millel ei saa tagada väga head disaini loomade jaoks. Tulenevalt eelnevast leiame, et KSH praeguse lahenduse järgsed suurloomade läbipääsud on planeeritud sobiva tihedusega ja suurloomadele sobilike disainlahendustena ekspertide poolt soovitatud asukohtadesse. Seega ei ole KSH ekspertide hinnangul täiendava ökodukti rajamine põhjendatud. 5. KSH aruande eelnõud Lisa IV - Natura hindamine leheküljel 9 on korrigeeritud Teie poolt välja toodud ebakorrektse lause. Parandatud on Natura hindamise struktuuri, et vältida kordusi Natura hindamise alapeatükkides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kaljuste maavanem Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Tiiu Pärn 4479761 [email protected] 5 (5)