-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 25.10.2016 Kehtib kuni: 20.10.2021 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Hr Dan Olov Strömberg Telia Eesti AS Valge 16 19095 Tallinn 26.10.16 nr 22-1/ 16-1623-001 Hädaabinumbri kättesaadavus Austatud härra Strömberg Seoses „ Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ hädaabi teenuse kättesaadavuse parandamise teemaga on päevakorda kerkinud küsimus, et kuidas käitub mobiilside terminal kui SIM kaart on telefonis ja koduvõrgu levi kaob. Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) poolt tegime u uringu standardites (vt lisatud memo 112_terminal.docx ) . L eidsime, et terminali võrguvaliku põhialgoritmis on antud küsimus lahendatud ja sellises olukorras valib terminal parima saadaoleva kärje ning hoiab võrguga ühendust „ limited service state “ režiimis. TJA on antud olukorda kahe erineva nutitelefoniga katsetanud ning t uvastanud , et väga nõrga signaali korral vahetasid telefonid 3-5 s jooksul koduvõrgu teise tugevama signaaliga operaatori võrguga. Seoses eeltooduga palume T eil t hiljemalt 11.11.2016 järgnevat infot : Mis on T eie hinnang ja praktika, kas võib olla neid telefonitootjaid, kes ei lähtu täies mahus ETSI või 3GPP standarditest ning on jätnud kõne loomise algoritmi terminalis mingis osas rakendamata või teostanud ebastandardselt? Kas telefonide maaletoojad omavad infot telefonide standarditele vastavuse kohta ning kas on piisav veendumus, et Telia poolt müüdavad telefonid täidavad kõnealuste standardite nõuded? Kas ja mil määral olete lahendanud juhtumeid, kui kliendil on nõrga signaali tõttu esinenud tõrkeid hädaabi kõne loomisel? Ning kas olete täheldanud küsitavusi mõnede telefonide käitumise osas sellistes olukordades? Milliseid võimalikke proble eme on Teile teadaolevalt veel esinenud seoses telefonide tavatu käitumisega hädaabi kõnede korral? Kas riigisisene rändlusteenus hädaabikõnede võimaldamiseks o leks praktikas rakendatav ja parandaks hädaabiteenuse kättesaadavust? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Krupp Peadirektori asetäitja - Elektroonilise side teenistuse juhataja Henry Sarapuu 667 2081
[email protected]
MEMO Hädaabikõne tagamine juhul kui mobiiltelefon ei ole võrku registreeritud TJA MUSTAND 06.10 . 20 16 Mobiil telefoni kärje valiku algoritm on kujutatud GSM võrgu korral standardis ETSI TS 143 022 joonisel 3 ning UMTS võrgu korral ETSI TS 125 304 joonisel 2. GSM ja UMTS võrgu kärje valiku skeemid on pisut erinevalt üles ehitatud , kuid sisuliselt on tegu sama skeemiga. Kui vaadata GSM kärjevaliku algoritmi, siis võib selle tinglikult jagada „Any cell selection“ blokiga kaheks osaks . Antud blokist üleval pool toimub kärje valik olukorras , kui võrku registreerimine on õnnestunud ning allpool , kui võrku registreerimine erineva tel asjaoludel ei ole võimalik (puudub koduvõrgu levi või SIM kaart, mobiil on mustas nimekirjas jms) . Kuna antud juhul pakub huvi olukord, kui koduvõrgust hädaabikõne tegemine ei ole võimalik, siis kirjeldame järgnevalt „Any cell selection“ b lokist allpool olevat algoritmi: „Any cell selection“ blok is toimub esimeste saadaolevate kärgede otsing sõltumata teenusepakkujatest. Esimesel võimalusel, kui õnnestub mõne kärjega ühendus luua, lõpetab telefon RF kanalite otsingu ning suundub võrguga ühenduse hoidmisele, mida tähistab blokk „Camped on any cell“. Võrgu poolt on telefon olekus „limited service state“. Nagu mobiilside korral ikka, toimub taustal saadaolevate kärgede hindamine ning vajadusel ka kärje vahetus (vt „Any cell re-selection“ blokk). Juhul kui mobiiltelefoniga algatatakse kõne 112 numbrile, toimub tavaline kõneloomise protsess ning telefon läheb olekusse, mida tähistab blokk „Connected mode“. Peale kõne lõppu valitakse sobiv kärg (vt blokk „Choose any cell“) , millel taaskord ootele jääda või vajadusel alustada uute kärgede otsingut .