Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 05.04.2023 nr 1.1-3/23/258 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 02.03.2023 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuv lõik paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 71901:001:0571; 71901:001:0483; 71901:001:0426; 71901:001:0436; 71901:001:0452; 71901:001:0479; 71801:001:1524; 71814:001:0404; 71901:001:0454; 71901:001:0453; 71814:001:0471; 71901:001:0427) Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas. Tee ehitustööd toimuvad aatatel 2023–2025 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU- MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 16.08.2023nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/BF30Kfu4TOBgsNt . Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.  2 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette riigitee Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Saku Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).  3 Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA- HAGERI RISTE (OR0370) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND 11240 TÕDVA- HAGERI RISTE (OR0370) ja VIADUKT (BR0370).  4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/23/258 Tee ehitusloa andmise kuupäev 05.04.2023 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning pinnasekoorimist projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 4. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht 1  tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 6. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 7, 14). 8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 10. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks(nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on 2  alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 16. Riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad Tõdva-Hageri tee riste (OR0370) maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse käigus ei tekitata üleujutusi. 17. Maaparanduse dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide otsad tamponeerida. 18. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA -le maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid, truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. 19. Häiringute leevendamiseks teavitada lähedal asuvaid inimesi müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva– Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 02.03.2023 kirja nr 8-1/21-024/4897-1 "Rail Otsus: Järelevalve Amet Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 8-1/21-024/4897-6 ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine", millega kooskõlastatuks. soovisite TTJA seiskohta riigitee Tõdva-Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusloa ning KMH algatamata jätmise eelnõule. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒ Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. TTJAl puuduvad ettepanekud Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise kohta. 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel Otsus: 8-1/21-024/4897-3 esitasite Põllumajandus ja Toiduametile ( edaspidi PTA) kirja 02.03.2023 nr 8-1/21-024/4897-1 seisukoha 1. Ehitusloa kõrvaltingimusi täiendatakse järgnevate andmiseks Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja punktidega: viadukti ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamiseks ja KMH algatamata jätmise kohta. a. Riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad Tõdva-Hageri tee riste (OR0370) Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32- maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse 3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023‒2025 vastavalt käigus ei tekitata üleujutusi. projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)“ b. Dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide (töö nr RBDTDEEDS2DPS2). Projekti eesmärk on Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut otsad tamponeerida. ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva c. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA-le riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 lõik ja viadukti jääb maaparandusehitisele Saku teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. soo (maaparandussüsteemi/ehitiste koodid 4109520020150/001 Saku soo, Saku soo 4109520020210/001, Saku soo 2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 4109610610020/001 ja Kurtna (TTP-243) 4109610610010/001 Harju maakonnas, Saku vallas, Tõdva külas kooskõlastatuks. katastriüksustel ja Kirdalu külas katastriüksustele 71801:001:0483, 71801:001:1524, 71801:006:0259, Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta 71801:006:1108, 71814:001:0404, 71814:001:0471, 71901:001:0426, 71901:001:0427, 71901:001:0436, teadmiseks. 71901:001:0437, 71901:001:0452, 71901:001:0453, 71901:001:0454, 71901:001:0479, 71901:001:0480, 71901:001:0481, 71901:001:0484, 71901:001:0571, 71901:001:0578. Ehitusprojekt peab olema kooskõlas Rail Baltica DS2-DPS2 lõigu raames rajatava Tõdva- Hageri maantee viadukti (OR0370) riste ehitusprojekti (RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014).DS2-DPS2 maaparanduseosa rekonstrueerimise põhiprojektiga ja riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad Tõdva-Hageri tee riste (OR0370) maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse käigus ei tekitata üleujutusi (MaaParS § 47) alusel. Dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide otsad tamponeerida. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA -le maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid, truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Põllumajandus- ja Toiduamet tulenevalt Maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 , KeHJS § 13 ja maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ning lähtudes Transpordiameti kirjast 02.03.2023 nr 8-1/21-024/4897-1 on Põllumajandus-ja Toiduamet tutvunud 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga ja ehitusloa otsuse eelnõuga ning on seisukohal, et ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ning piisav. Põllumajandus ja Toiduamet nõustub riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks Rail Baltica DPS2-DPS2 Tõdva- Hageri tee riste (OR0370) ehitusprojekti (RBDTD-EE-DS2- DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014) ehitamise ehitusloa eelnõuga ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. 3 Majandus- ja Käesolevaga kinnitame, et ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 8-1/21-024/4897-7 projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI kooskõlastatuks. RISTE (OR0370)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehitusseadustiku ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel seisukohti ei esita. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Saku Vallavalitsus Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 Otsus: 8-1/21-024/4897-5 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja 1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt 2 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju heakskiidetuks. hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni. Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 2 Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: 8-1/21-024/4897-4 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi 1) Võtta teadmiseks. KMH) algatamata jätmise eelnõu. 2) Keskkonnamõju eelhinnangus on hinnatud raudteest ja maanteest tulenevat koondmüra. Vastavalt mürauuringute Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri tulemusele on ette nähtud raudtee projektiga rajada asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee müraleevendusmeetmed raudteega külgnevale alale. katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti Lisaks on Transpordiametil müraallika valdajana AÕKS ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. alusel kohustus koostada üle 3 miljoni auto aastas liiklussagedusega maanteelõikudel strateegiline mürakaart KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev: ning selle alusel välisõhus leviva müra vähendamise  „Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib tegevuskava. Piirväärtuste ületamise korral kavandatakse atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud KeM-i vajalikud leevendusmeetmed. määrus nr 71 lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.“ 3) Valgustuse projekteerimisel on arvestatud olemasoleva  „Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul hoonestusega. Olemasoleva hoonestusega ala ei ole ette 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade nähtud valgustada. rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.“ 4) Arvamus lisatakse ehitusloa lisatingimustesse.  „Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra Otsus: normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise 1) Arvamus võtta teadmiseks meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset.“ 2) Arvamus võtta teadmiseks. Info edastatakse Rail Baltic  „Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset Estonia OÜ-le teadmiseks. põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks 3) Arvamus võtta teadmiseks. normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 4) Ehitusloa kõrvaltingimusi täiendatakse. Tingimus lisatakse töövõtjale täitmiseks. 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2002. a määrusega nr 78„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“  „Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa (KÜ 71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152). Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve).“  „RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.“ Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale: 1) Projekteeritava teelõigu lähedusse jääb mitmeid elamuid. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. 2) Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). KMH eelhinnangus on välja toodud lk 27: „Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020 liiklussagedus maanteel 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub.“ ning „RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ26 eksperthinnangu raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on KeM määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Allolevatel joonistel on projektipiirkonna kohta käivad mürakaardid, kus on hinnatud olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel (Joonis 7) ja öisel ajal (Joonis 8). Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast piirtaset 60 dB (Joonis 7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana.“ Ameti hinnangul tuleb rongiliikluse (Rail Baltic) ja autoliikluse koosmõjul tekkivat müra uuesti hinnata, kui teed on valminud ja kasutusel. Juhul kui müratasemeid müratundlike hoonetega aladel ületatakse, siis tuleb kavandada müra leevendavaid meetmeid. 3) Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4) Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest. 3 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning seisukoha Otsus: 8-1/21-024/4897-2 andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 alusel) 1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu koos lisadega1. Projektiga oli võimalik tutvuda heakskiidetuks. digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/BF30Kfu4TOBgsNt Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Keskkonnaamet on seisukohal2 , et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest3. Eelhinnangu kohaselt kogutakse pinnavesi restkaevudesse ning juhitakse ära sademeveetorustiku kaudu kraavidesse või olevale maapinnale. Juhul kui on põhjust eeldada, et sademevesi on saastunud (näiteks maanteelt võivad sademevette sattuda õlid, määrdeained, kütused jms), siis tuleb sademevee suublasse (pinnasesse) juhtimiseks see eelnevalt puhastada ning taotleda selleks keskkonnaluba (veeseaduse § 187 p 6). 1 Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu); Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus (eelnõu); Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370) ja VIADUKT (BR0370) 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas“ 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused. 4 Maa-amet - Otsus: 1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 5 Rail Baltic Estonia OÜ - Otsus: 1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 6 Elering AS - Otsus: 1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Karu 71801:006:0256 Kõrnumäe tee 71801:001:1524 tunnus Vana-Karu 71801:006:0259 Karuaasa 71801:001:1574 Karuvälja 71901:001:0437 Vana-Karu 71901:001:0480 Nõmme 71901:001:0481 Karupõllu 71801:001:1575 Uuekaru 71901:001:0484 Metsanõmme 71901:001:0570 Karuaasa 71801:001:1574 Viimsi metskond 49 71901:001:0571 Noorkaru 71901:001:0427 Viimsi metskond 48 71814:001:0471 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4  DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370) ja VIADUKT (BR0370) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2023 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................. 6 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .......................................................... 6 2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................. 8 2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 8 2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................. 11 2.5 Ressursside kasutamine ..................................................................................... 14 2.6 Energiakasutus ................................................................................................... 15 2.7 tegevusega kaasnevad tegurid ........................................................................... 15 2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................ 16 2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................... 16 2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ....................................................................... 17 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 18 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused...................................................................................................................... 18 3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .. 18 3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................... 19 3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 19 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 20 3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................ 20 3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................ 23 3.8 Pinnavormid ja pinnas......................................................................................... 23 3.9 Metsad ja kõrghaljastus ...................................................................................... 24 3.10 Roheline võrgustik .............................................................................................. 24 3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................ 25 3.12 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 26 3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................. 26 3.14 Asustus ............................................................................................................... 26 3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet .................................................................................................................. 26 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 33 4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ........................................................................................... 34 4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................ 34 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 36 2 Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 38 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri riste (viadukti) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri lõik km 2,32– 3,23 hakkab ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav Tõdva-Hageri riste asub Harju maakonnas Saku vallas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojekti „Tõdva-Hageri riste OR0370” ja „11152 Tõdva- Hageri viadukti projekt (Road overpass BR0370)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2 – Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalist3. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri km-tel 2,32– 3,23 ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri (RB põhiprojekti mõistes tee OR0370) asub Harju maakonnas Saku vallas (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0370). Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4 Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub kõrvalmaanteega Tõdva-Hageri (vt Joonis 2). 4 Maa-amet, 2020 6 Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel kõrvalmaanteega Tõdva-Hageri5 Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve külades. Kogu Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m6. RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Saku valda 7 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. 5 Põhiprojekt DPS 2. Kirdalu-Kiisa tee riste (OR0380) 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav teelõik külgneb vaheldumisi metsa ja põllumaaga ning lähedusse jääb mitmeid uuselamud. Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist V klassi maanteega. Käsitletavas lõigus on olemasoleva tee katte laius 7,6 m, mulde laius on 8,6 m. Maanteelõik on madalas muldes. Projekteeritavale lõigul olevad mahasõidud ning nende andmed on toodud Table 1. Table 1. Projekteeritava lõigul asuvad mahasõidud Asukoht Tee kuuluvus Mahasõidu kate Truubi Mahasõidu otstarve olemasolu 2,377 Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit 2,574 Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit 2,581 Vasakule Kohalik tee kattega truup puudub Kiisa Alajaama tee, tee nr 7180223 3,081 Paremale eratee kattega truup puudub põllu- ja metsamajandus 3,138 Vasakul muu kattega truup puudub põllu- ja metsamajandus Kiisa Alajaama teel on mahasõit km 0,8 Kõrnumäe teele, tee nr 7180225. Projekteeritava lõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h. Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee ja rajatised. Projekteeritavale lõigul on „Kõrnumäe“ bussipeatus, mis paikneb mõlemal sõidusuunal. Vasakpoolne bussipeatus asub km 2,508. Bussipeatusel on olemas laiendus ja ooteplatvorm. Parempoolne bussipeatus asub km 2,661. Bussipeatusel on olemas laiendus ja ooteplatvorm. Tõdva- Hageri tee km 2,722 paikneb tee muldes ristuv raudbetoontruup, mis on ehitatud 1970. aastal ja mille pikkus on 14 m. Külgkraavid kõrvalmaanteel puuduvad. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk 3.6). Olemasolevate kraavide nõlvadel kasvab keskmiselt hõre pajuvõsastik ja madalam taimestik. Kraavi põhi on rohttaimi täis kasvanud ning mingil määral on kraavi põhjas setet. Projektalalae jäävad Elering AS kõrgepinge ja madalpinge õhuliinid. 2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Tõdva-Hageri kõrvalmaantee lõigu plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1240). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Projekti mahus on lahendatud 11240 Tõdva-Hageri tee (OR0370) kergliiklustee ja viadukti valgustus. 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 8 Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:  Tõdva-Hageri tee OR0370- pikkus 1017 m, katte laius 8-11,50m;  Noole tee OR037002 - pikkus 375 m, katte laius 5,5-7 m;  Mahasõit PK 0+58 OR037004- pikkus 38 m, katte laius 5-6 m;  Kohalik tee OR037006- pikkus 52 m, katte laius 6-7 m;  Mahasõit PK 0+38 OR037004- pikkus 70 m, katte laius 4-5 m;  Kiisa-Alajaama tee OR037001- pikkus 80 m, katte laius 6-7 m;  Mahasõit PK 6+60 OR037003- pikkus 30 m, katte laius 5-6 m;  Mahasõit PK 8+50 OR037005- pikkus 32 m, katte laius 6-7 m;  Hooldustee PK 0+40 OR037013 - pikkus 219 m, katte laius 4 m. Projekteeritud kergliiklustee on kavandatud katte laiusega 3,0 m, kavandatava kergliiklustee pikkuseks on 82 m. Projekti koosseisus on kavandatud kolm juurdepääsuteed. Noole tee OR037002 tagab ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasoleva Noole tee lõiguga, mis jääb kavandatavast Rail Balticu raudtee trassist paremale poole tagab juurdepääsu rajatise BR0370 (viadukt) hooldamiseks. Kohaliktee OR037006 tagab ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasoleva Kiisa Alajaama tee lõiguga, mis jääb kavandatavast Rail Balticu raudtee trassist paremale poole. Kiisa-Alajaama tee OR037001 tagab ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasolevale Kõrnumäe teele ja Kiisa Alajaama tee lõigule, mis jääb kavandatavast Rail Balticu raudtee trassist vasakule poole. Tõdva-Hageri teelt mahasõit juurdepääsuteele OR037002 asub PK 0+96, katteservad on projekteeritud raadiusega 15 m ja 12 m. Asfaltkattega osa pikkus on 66 m. Tõdva-Hageri mahasõit juurdepääsuteele OR037006 asub PK 0+96, katteservad on projekteeritud raadiusega 12 m. Tõdva-Hageri mahasõit juurdepääsuteele OR037001 asub PK 6+50, katteservad on projekteeritud raadiusega 12 m. Tõdva-Hageri mahasõit OR037003 asub PK 6+60, katteservad on projekteeritud raadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkus on 8 m. Tõdva-Hageri mahasõit OR037005 asub PK 8+50, katteservad on projekteeritud raadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkus on 9,5 m. Juurdepääsuteelt OR037002 mahasõit OR037004 on ettenähtud plaaniraadiusega 6 m. Asfaltkattega osa pikkus on 6 m. Mahasõit OR037010 on ettenähtud plaaniraadiustega 8 m. Juurdepääsuteelt OR037006 mahasõit OR037008 on ettenähtud plaaniraadiusega 20 m. Asfaltkattega osa pikkus on 15 m. Juurdepääsuteelt OR037001 mahasõit hooldusteele OR037013 on ettenähtud plaaniraadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkuseks on projekteeritud 8 m. Hooldustee OR037013 on projekteeritud Rail Baltica raudtee trassist vasakule poole. Tegemist on kategooria II hooldusteega, mis tagab juurdepääsu viaduktile. Hooldustee lõpus on tagasipöördekoht.Kõrvalmaantee Tõdva-Hageri ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga vastavalt maanteede projekteerimisnormides toodud IV klassi maantee parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m ning kindlustatud peenrad laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laiuseks on üldjuhul kavandatud 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 9 m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5% va viraaž9 ühepoolse põikkaldega 4,0%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Viadukti pealesõitudel PK 4+30 kuni PK 5+40 on vastavalt maanteede projekteerimisnormile (MTM määrus nr 106 joonis 2.15) sõidutee asfaltkate laiendatud laiuseni 9 m. Kergliiklustee on PK 1+25-6+20 toodud maantee äärde ning eraldatud äärekiviga. Kergliiklustee põikkalle on 2%. Kergliiklustee kõrvale on projekteerid 2,0 m laiune roheriba, mille põikkalle on 1,0%. Juurdepääsutee OR037002 on projekteeritud asfaltkatte laiusega 5,5 m asfaltkattega lõigul ning muutuva põikkaldega. Kruuskatte ulatuses on tee projekteeritud kahepoolse põikkaldega 3,5% ning laiusega 6,5 m. Asfaltkattega osas on tugipeenrad 1,0 m laiad ning põikkaldega 4,0%. Kurvidesse on lisatud 1,5 m laiused laiendused vastavalt maanteede projekteerimisnormidele. Juurdepääsutee OR037004 on projekteeritud katte laiusega 6,0 m. Tee on kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5% va viraaž ühepoolse põikkaldega 4,0%, Tugipeenrad on ette nähtud laiusega 1,0-0,5 m ning põikkaldega 4,0%. Kurvidesse on lisatud laiendused vastavalt maanteede projekteerimisnormidele. Juurdepääsutee OR037001 on projekteeritud katte laiusega 6,0 m. Tee on kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Tugipeenrad on ette nähtud laiusega 1,0-0,5 m ning põikkaldega 4,0%. Mahasõitude katte osa laius varieerub. Asfaltkattega osa tugipeenrad on laiusega 1,0 m. Kruuskatte ulatuses on tee projekteeritud ühepoolse põikkaldega 3,5%. Asfaltkattega osa mahasõidu ulatuses on katte põikkalle muutuv, tugipeenarde põikkalle on 4%. Kergliiklustee kavandatud laius on 3,0 m, tugipeenarde laius on 0,25 m, piirde korral on 0,5 m. Asfaltkatte põikkalle on ette nähtud 2,0% ning tugipeenardel 4%. Hooldustee OR037013 on projekteeritud kruuskattega, mulde laiusega 4 m. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3%. Projekteeritava tee pikikalded on kavandatud vahemikus 0,3 kuni 3,0%. Kumera püstkõvera raadius kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga ristumise asukohas on projekteeritud raadiusega 2 300 m, mis vastab projekteerimisnormide rahuldavale tasemele projektkiiruse 70 km/h korral. Nõgusad püstkõverad on projekteeritud raadiustega 3 000 m, mis vastavad tasemele hea. Juurdepääsuteede ja hooldusteede projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna profiiliga, millest on tee profiil kavandatud mõnevõrra kõrgemale. Lisaks on arvestatud eesvoolude kõrguste ning pinnavee äravoolu tagamise võimalustega, et tagada teekonstruktsioonile vajalik niiskusrežiim. Noole tee OR037002 pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 1,5%. Kohaliku tee OR037006 pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 0,6%. Kiisa- Alajaama tee OR037001 pikikalded jäävad vahemikku 0,2 kuni 2,5%. 9 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 10 Mahasõitude kavandamisel on arvestatud maantee kõrgusliku tasemega ning sellega, et mahasõidu asfaltkatte ulatuses olek tagatud laugem pikikalle maksimaalselt 2,5%, kruuskattega osal maksimaalselt 5,0%. Mahasõidu OR037004 pikikalded on kavandatud vahemikus 2,52% kuni 4,58%. Mahasõidu OR037008 pikikalded jäävad vahemikku 0,1 kuni 0,3%. Mahasõidu OR037003 pikikalded jäävad vahemikku 2,3 kuni 5,4%. Mahasõidu OR037005 pikikalded jäävad vahemikku 0,4 kuni 1,5%. Hooldustee OR037013 pikikaldeks on projekteeritud 0,3%. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid projekteeritud Noole teele (OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Teelt tulev pinnavesi on peamiselt juhitud põikkaldega tee nõlvadele, kust see edasi kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära või külgkraavi puudumisel valgub pinnavesi maapinnale ning infiltreerub pinnasesse või voolab maapinnal maapinna langu suunas. Äärekividega piiritletud OR0370 teelõigul kogutakse pinnavesi restkaevudesse ning juhitakse ära sademeveetorustiku kaudu kraavidesse või olevale maapinnale. Projekteeritud kraavid on toodud projekti asendiplaani joonistel. Kraavid on nõlvusega 1:2 ja põhja laiusega 0,4 m. Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise. Projektiga on kavandatud 2 truupi. Projekteeritud truupide päised on ette nähtud kindlustada 12-15 cm suuruste munakividega betoonalusel (C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses. Ehitatakse täitepinnaset muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte, tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Transpordiametiga. Liikluskorralduse skeemi koostamisel tuleb teha koostööd ka kohaliku omavalitusega. Kuna projektlahendusega jääb projekteeritav teelõik olemasolevale trassile, tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. 2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 11 2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD  Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 ka Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.  Harju maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. 12 2.4.2 ÜLDPLANEERING Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati uue Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. aastal kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni lahendused jms). Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik kiirraudtee Tallinn–Pärnu–Riia suunal (ka Rail Balticu projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt Euroopa kiirtee normidele). Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga. 2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse osa. Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms). DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja kavandatud teede võrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja detailplaneeringute koostamisel. 13 Kehtestatud või koostaisel olevad detailplaneeringud projekteeritaval teelõigul puuduvad. 2.4.4 ARENGUDOKUMENDID  Saku valla arengukava 2035+10 Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja kodukohast lugupidavaid inimesi. Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus.  Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige Tallinnaga.  Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.  Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht.  Harju maakonna arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. 2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE Tee, sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Riste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja 10 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15; 14 kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast tee valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele11. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6 ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas (olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju. Tõdva-Hageri tee km 2,722 paikneb tee muldes ristuv raudbetoontruup. Külgkraavid teelõigul puuduvad. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid on projekteeritud Noole teele (OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise. Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020 liiklussagedus maanteel 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ12 eksperthinnangu raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71 ) kehtestatud II kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast piirtaset 60 dB (Joonis 7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana (vt täpsemalt ptk 3.15.2). Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. 11 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 12 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021 15 2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed, asfaltbetoon, killustik, kruus jms. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Kõlblik kasvumuld ladustada võimalusel teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehitamiseks kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku. Objektil üle jääva pinnase maht on ca 13 894 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerides see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Teemaalt saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadav puitmaterjal, mida maaomanik ei soovi, tuleb töövõtjal utiliseerida. Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaineid. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0370). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Seega projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. 16 2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD OHUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub kõrvalmaanteega nr 11240 Tõdva-Hageri. Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 17 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav tee lõik asub transpordimaal (11240 Tõdva-Hageri tee, KÜ 71801:006:0173). Projekteeritav teelõik külgneb maatulundusmaaga. Kavandatav riste lõikab alljärgnevaid kinnistuid:  Nõmme (KÜ 71801:006:0921) , Maatulundusmaa 100%;  Uuekaru (KÜ 71801:001:1573) , Maatulundusmaa 100%;  Vana-Karu (KÜ 71801:006:0259) , Maatulundusmaa 100%;  Väljaotsa (KÜ 71801:006:1108) , Maatulundusmaa 100%;  Kurepõllu (KÜ 71901:001:0044) , Maatulundusmaa 100%;  Viimsi metskond 49 (KÜ 71814:001:0119) , Maatulundusmaa 100%;  Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) , Maatulundusmaa 100%;  Karuaasa (KÜ 71801:001:1574) , Maatulundusmaa 100%;  Viimsi metskond 48 (KÜ 71814:001:0471) , Maatulundusmaa 100%;  Nõmme (KÜ 71814:001:0404) , Maatulundusmaa 100%;  Ruusmäe (KÜ 71801:001:1973) , Maatulundusmaa 100%;  Alliknõmme (KÜ 71801:001:1432) , Maatulundusmaa 100%;  Vana-Karu (KÜ 71801:006:0258) , Maatulundusmaa 100%. Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt. Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga. Antud projekti koosseisus on planeeritud 4 mahasõitu (vt täpsemalt ptk 2.2). Riste rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele. Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga. Kohaliku omavalitsusega tuleb teha koostööd. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks. 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME 18 Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele tasemele. Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus rakendatakse veekaitsemeetmeid, sh kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Planeeringu realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses. 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Tegemist on olemasoleva maanteega (transpordimaa) ning külgnevatel aladel maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR0370) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Riste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2). Projekteeritaval teelõigul km 2,722 paikneb teemuuldes ristuv raudbetoontruup. Külgkraavid kõrvalmaanteel puuduvad. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid projekteeritud Noole teele (OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise. Projekti elluviimisega ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. 3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD 19 Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,9 km kaugusel idas ning Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031813), mis asub projektialast 3,5 km kaugusel põhjas. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi. 3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri14 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala – Tuhala maastikukaitseala (KLO1000251) ja Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634) projektialast enam kui 2,9 km kaugusel. Lähim kaitstavate liikide elupaik on 2,5 km kaugusel idas asuvad III kaitsekategooria liigi Rana arvalis (rabakonn) elupaigad. Elupaik asub teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise negatiivse mõju avaldumise kaitstavale liigile. Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 3). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks15 (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine ei põhjusta põhjaveereostust. 13 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 14 Keskkonnaregister.07.09.2020. 15 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 20 Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa- amet, 2020). Tõdva- Hageri tee km 2,722 paikneb teemuuldes ristuv raudbetoontruup, mis on ehitatud 1970 ja mille pikkus on 14 m. Külgkraavid kõrvalmaanteel puuduvad. Kõrgveeperioodil ulatub põhjavee tase maapinnani. Põhjavee toiteallikaks on sademed. Põhjavee liikumine toimub reljeefi madalamatesse kohtadesse.16 16 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017 21 Joonis 4. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart: Maa-amet, 2020) Projekteeritavad teed on seotud järgmiste maaparandusehitistega (vt Joonis 4):  Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109520020210;  Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109520020150;  Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109610610020;  KURTNA, TTP-243– maaparandussüsteemi kood 4109610610010. Olemasolevate kraavid nõlvadel kasvab keskmiselt hõre pajuvõsastik ja madalam taimestik. Kraavi põhi on rohttaimi täis kasvanud ning mingil määral on kraavi põhjas setet. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid on projekteeritud OR037002 mõlemale ning OR037006 paremale poole. Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise. Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 80 m kaugusel (KR kood: PRK0023672) Karu kinnistul (71801:006:0256), ca 170 m kaugusel (KR kood: PRK0026418) Nõmme kinnistul (71801:006:0921) ja ca 300 m kauguselv(KR kood: PRK0051211) Metsa-Allika kinnistul (71801:006:1018). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa (KÜ 71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152). Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi 22 olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele. RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. AS Maves on hinnanud17, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autot/ööpäevas. Aasta 2020 liiklussagedused on võetud teeregistri andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus on 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad, tagamaks sademevee äravoolu objektilt viisil, mis ei kahjusta keskkonda. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8 PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaa piirkonnas, kus reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on uuringualal enamasti vahemikus 48,4…48,6 m. Uuringupunktid tehti asfalttee äärde, mis on ümbritsevast maapinnast ca 0,5 m kõrgem (absoluutkõrgus ca 49 m). Aluspõhjaks on üldgeoloogilistel andmetel Ordoviitsiumi ajastu Rakvere lademe lubjakivi, mis lasub maapinnast sügavamal kui 10 m, käesoleva töö uuring lubjakivini ei ulatunud. Pinnakatte koosneb liivasest ja savisest pinnasest ning moreenist.18 Projektipiirkonnas on valdavalt gleistunud nõrgalt leetunud mullaga (LkIg) ja leetja gleimullaga (GI) (vt Joonis 5). Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. 17 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 18 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017 23 Joonis 5. Mullastik (Maa-amet, 2020) 3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks. Metsad on mõjutatud olemasolevast teest, kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust. Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr.154098 asub ligikaudu 2,2 km kaugusel kagus. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt metsakooslusi. 3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK 24 Harju maakonnaplaneeringu19 (vt Joonis 6). ja kehtiva Saku valla üldplaneeringu alusel ei asu projektiala rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel (Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Rohekoridoride toimivust hinnati RB KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on RB asukoha määramisel arvestatud. Joonis 6. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“20, projektiala asukoht märgitud kollase täpiga Kavandatava Rail Balticu raudtee rajamisega seotud mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringu KSH raames. Välja on töötatud leevendavad meetmed. Kokkuvõtteks: Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest tegemist on olemasoleva teega ning projekti ala ei asu rohevõrgustiku alal. Ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Selleks tuleb ehitustööd viia läbi võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades. 3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Saku valla üldplaneeringu21 kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim kultuurimälestis asub 2,2 km kaugusel edelas (arheoloogiamälestis kultusekivi, registrinumber 18915). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas22. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest23, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse 19 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 20 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 21 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. 22 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 23 Muinsuskaitseseads (RT I, 19.03.2019, 13). 25 või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid. 3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“24 alusel ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav teelõik paikneb peamiselt transpordimaal ning külgneb maatulundusmaaga. Kuna kavandatav tegevus ei hõlma põllumajandusmaid, seega ei mõjuta teelõigu ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist. 3.14 ASUSTUS Kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri projekteeritav lõik asub Tõdva külas. Tõdva külas elas 01.01.2020 seisuga 155 inimest25. Projektialal on tegemist hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Riste rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele. Kavandatava RB raudtee ning uue teelõigu ümberehitamisega suureneb liikluskoormus piirkonnas, seda just ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. 3.15.1 VISUAALSED MÕJUD Kavandatava RB raudtee ja kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri ristumisele rajatakse viadukt. 24 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018. 25 https://www.sakuvald.ee/rahvastik 26 Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud 11240 Tõdva-Hageri tee lõigu pikikalded on kavandatud vahemikus 0,3 kuni 3,0% Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna tee mulle ja viadukt rajatakse üle 7 m kõrgused ning riste rajatakse osaliselt olemasolevale metsamaale. Tegemist on olemasoleva teega ja mõju jääb lokaalseks, seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Sellised visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud KeM-i määrus nr 71 lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2020 liiklussagedus kõrvalmaanteel 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ26 eksperthinnangu raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on KeM määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja 26 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021 27 piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Allolevatel joonistel on projektipiirkonna kohta käivad mürakaardid, kus on hinnatud olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel (Joonis 7) ja öisel ajal (Joonis 8). Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast piirtaset 60 dB (Joonis 7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. 28 Joonis 7. Mürakaart projektipiirkonna kohta päeval ajal 27 27 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021 29 Joonis 8. Mürakaart projektipiirkonna kohta öisel ajal 28 28 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021 e 30 RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse progoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse vajadusel RB põhiprojektis. Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigitee ja kavandatava RB raudtee ristega, kus sõidukite ja rongide poolt põhjustatavat müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Antud asukohas ei nähtud vajadust müra leevendavateks rajatisteks. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 3.15.3 VEE KVALITEET Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 80 m kaugusel (KR kood: PRK0023672) Karu kinnistul (71801:006:0256), ca 170 m kaugusel (KR kood: PRK0026418) Nõmme kinnistul (71801:006:0921) ja ca 300 m kauguselv(KR kood: PRK0051211) Metsa-Allika kinnistul (71801:006:1018). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa (KÜ 71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152). Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Kaevud asuvad eeldatavasti kinnistute õuealal ning ehitustööd kinnistute õuealal ei toimu. Seega ei ole ohtu kaevu reostumiseks. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kuid riste rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht on ka teelõigu kasutamise etapis vaid avariiolukordades. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. 3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“29. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või 29 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8) 31 õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. 32 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 kaugusel. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele. Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Riigimaantee ehitamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Vastavalt modelleerimisele ei ületata hoonete juures päevast piirtaset 60 dB ja öist piirtaset 55 dB ning käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Olulist negatiivset mõju pinna– ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse veekaitselisi meetmeid (vt ptk Error! Reference source not found.). 33 Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee teljegeomeetriat, mis viiakse vastavusse normidega. 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Tõdva-Hageri riste põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:  Raudtee projekt (Railway RW1000; Köide 1_01_RW-TR);  Tõdva-Hageri tee viadukti projekt (Road overpass BR0370; Köide 3_06_BR-TS);  Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage); Köide 5_11_WDR-VK);  Elektrirajatiste projekt (Electricity; Köide 5_41_EL-EL). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid hinnatakse eraldi KMH raames. 4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning pinnasekoorimist projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. 2. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 3. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 4. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning eenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 5. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 4, 5, 6, 13). 34 7. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 8. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normide kohast taset30, 31,32 . Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 9. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normide kohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 14. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks(nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 30 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 31 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 32 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 35 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekt KMH raames. Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:  Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused.  Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks.  Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.  Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga. Prognoositud liiklussageduse kasv (2020. aastal 2111 autot/ööpäevas, prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 2413 autot/ööp) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult ning tee kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnamõju.  Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.  Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.  Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.  Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, lisaks on neid võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).  Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud ning käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana.  RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on suuresti vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.  Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). 36 Kokkuvõtteks Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt (Saku Vallavalitsus), Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 37 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. 2. Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620. 3. Keskkonnaregister. 2020. 4. Saku valla arengukava 2018-2025. 5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2018. 6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 8. Maa-amet. 2020. 9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. 10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 11. Harjumaa arengustrateegia 2035+ 12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017. 14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018. 15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. Seadused ja määrused 16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). 17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). 18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). 19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8). 20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13). 38 21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 39