Käskkiri

KÄSKKIRI 05.04.2023 nr 27 Riigihanke „Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs " korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs“ (riigihanke objekti põhikood 79311400-1 „Majandusuuringute teenused“, lisakood 79311410-4 „Majandusmõjude hindamisteenused) avatud hankemenetlusena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni 60 000 eurot. 2. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõuniku Kati Kikas’e. 3. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas pakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees Kati Kikas – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik. Komisjoni liikmed: 3.2. Regina Kallaste – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht; 3.3. Aleksandr Michelson – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).  2 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Hanke alusdokumendi lisa 2 Hankelepingu projekt Hankeleping nr … Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja …, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 1.3.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris). 1.3.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus koos lisadega (leitav riigihangete registris). 1.3.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 1.4 Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peab vastama riigihanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumusele.  2 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke viitenumber nr 262152 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) toodud 2 etapi kaupa vastavalt tehnilises kirjelduses toodud etappide tähtaegadele hiljemalt 27 nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates täiendatud vahe- ja lõpparuande esitamisest vastatavalt tehnilise kirjelduse punktidele 4.1.3. ja 4.1.7. ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kokku …. eurot, summale lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub tööde eest kahes etapis (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4), pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist üleandmise- vastuvõtmise aktiga ja selle alusel esitatud arve saamist järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 50% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……. eurot, 3.2.2. II etapi tööde eest 50% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……eurot. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Kati Kikas, telefon 625 6328, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on ……., telefon ……, e-post ….. 5. Muud sätted 5.1. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 5.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 5.3. Poolte rahaline vastutus hankelepingu täitmisest tekkivate nõuete eest kokku on piiratud hankelepingu kahekordse summaga (välja arvatud tahtliku rikkumise korral). Poolte allkirjad: Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Hanke alusdokumendi lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  16.03.23, 09:23 Riigihangete register 4.10.20 0 OSA: Üldandmed TEATE ANDMED Hanke viitenumber: 262152 Hanke nimetus: Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs Teate tüüp: Hanketeade - TV02 I OSA: Hankija I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik : REGINA KALLASTE Tel. : +372 6397649 E-post : [email protected] Veebiaadress (URL): http://www.mkm.ee (http://www.mkm.ee) I.2) ÜHISHANGE Leping hõlmab ühishanget: Ei Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei I.3) TEABEVAHETUS Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/general-info) Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/tenders) eespool nimetatud aadressil I.4) HANKIJA LIIK Hankija liik: Riigiasutus või valitsusasutus I.5) PÕHITEGEVUS Põhitegevus: Üldised avalikud teenused II OSA: Ese https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/notices/notice/3560082/print 1/5 16.03.23, 09:23 Riigihangete register 4.10.20 II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs (262152) II.1.2) CPV kood: Põhikood Täiendkoodid 79311400-1 Majandusuuringute teenused Lisakood Täiendkoodid 79311410-4 Majandusmõjude hindamisteenused II.1.3) Lepingu liik: Teenused II.1.4) Lühikirjeldus: Töö eesmärgiks on viia läbi Eesti reisiettevõtjatele seatud tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs, eesmärgiga parandada tagatiste kättesaadavust, selgitada välja võimalused reisijate majandushuvide kaitse ja reisiettevõtete järelevalve tõhustamiseks, hoides seejuures ettevõtjate rahalised kohustused ja halduskoormus optimaalsena. Samuti on uuringu eesmärgiks hinnata EL-i pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivis (PTD) kavandatavate tagatisi puudutavate muudatuste majanduslikku mõju Eestis ja pakkuda välja sobivad poliitikavalikud, toetamaks andmepõhiste otsuste tegemist II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 60 000,00 EUR II.1.6) Teave osade kohta Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei II.2) KIRJELDUS II.2.3) Täitmise koht: Eesti II.2.5) Hindamiskriteeriumid: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/notices/notice/3560082/print 2/5 16.03.23, 09:23 Riigihangete register 4.10.20 Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal Töö teostamise projektiplaan ja ajakava 30 Töö teostamiseks kasutatava metoodika 50 kirjeldus Nimetus Osakaal Pakkumuse kogumaksumus ilma 20 käibemaksuta Hind: II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 60 000,00 EUR II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus päevades Kestus päevades: 189 Seda lepingut võidakse uuendada: Ei II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole III OSA: Juriidiline, majanduslik, finants- ja tehniline teave III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: III.1.2) Majanduslik ja finantsseisund: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/notices/notice/3560082/print 3/5 16.03.23, 09:23 Riigihangete register 4.10.20 III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5684360/documents?group=B) III.2) LEPINGU TINGIMUSED III.2.1) Teenust võivad osutada ainult teatava kutseala esindajad: Ei IV OSA: Hankemenetlus IV.1) KIRJELDUS Kiirendatud menetlus: Ei IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei IV.2) HALDUSALANE TEAVE IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 3.05.2023 10:00 IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma: Kestus kuudes3 IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg: 3.05.2023 11:00 VI OSA: Lisateave VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA See on korduv hange: Ei VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah VI.3) LISATEAVE https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/notices/notice/3560082/print 4/5 16.03.23, 09:23 Riigihangete register 4.10.20 Lisateave: Hankija ei jaga riigihanget osadeks, täpsem põhjendus on toodud riigihanke alusdokumendi punktis 1.1. VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ Riigihangete vaidlustuskomisjon, Tartu mnt 85, 10115, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus) VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus Riigihangete vaidlustuskomisjon, Tartu mnt 85, 10115, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/notices/notice/3560082/print 5/5  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 262152 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse kogumaksumus ilma Pakkuja esitab pakkumuse Maksumus - 20 jah käibemaksuta kogumaksumuse ilma käibemaksuta. vähim on parim 2 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Kvaliteet - hankija 30 hinnatav 3 Töö teostamiseks kasutatava metoodika Kvaliteet - hankija 50 kirjeldus hinnatav Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4. 2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4.1.2. 3. Töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4.1.3. Koostatud 16.03.2023 09:20:14 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5684360/general-info  1 / 22 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 262152 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Ameerika tn 1 Hankija veebiaadress: http://www.mkm.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  2 / 22 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs Lühikirjeldus: Töö eesmärgiks on viia läbi Eesti reisiettevõtjatele seatud tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs, eesmärgiga parandada tagatiste kättesaadavust, selgitada välja võimalused reisijate majandushuvide kaitse ja reisiettevõtete järelevalve tõhustamiseks, hoides seejuures ettevõtjate rahalised kohustused ja halduskoormus optimaalsena. Samuti on uuringu eesmärgiks hinnata EL-i pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivis (PTD) kavandatavate tagatisi puudutavate muudatuste majanduslikku mõju Eestis ja pakkuda välja sobivad poliitikavalikud, toetamaks andmepõhiste otsuste tegemist. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 262152 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 79311400-1 Majandusuuringute teenused 79311410-4 Majandusmõjude hindamisteenused Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  3 / 22 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  4 / 22 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  5 / 22 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  6 / 22 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  7 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  8 / 22 RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  9 / 22 LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  10 / 22 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  11 / 22 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  12 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  13 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  14 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  15 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  16 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  17 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  18 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  19 / 22 RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  20 / 22 Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada“. RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  21 / 22 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“ Tingimuse selgitus: Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osaga lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole. Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  22 / 22 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt kolm lepingut, mille sisuks on uuringu või analüüsi läbiviimine. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 15.03.2023 15:45:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  1/3 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 262152 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs TÖÖD TEOSTAVAD MEESKONNALIIKMED Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmiste isikute poolt: 1) projektijuht – kellel on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 2 lõppenud uuringu juhtimise kogemus, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli majandus- või finantsvaldkonna uuring (esitada vastav kogemus CVs). Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest; 2) ekspert 1 – analüütik, kes on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul teostanud (uuringud on lõpetatud nimetatud perioodil) vähemalt 2 uuringut kindlustuse või panganduse valdkonnas või kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus analüüside tegemisel kindlustuse või panganduse valdkonnas (esitada vastav kogemus CVs); 3) ekspert 2 – analüütik, kes on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul teostanud (majandusliku mõju hindamised on lõpetatud nimetatud perioodil) vähemalt 3 majandusliku mõju hindamist majandus- või finantsvaldkonnas (esitada vastav kogemus CVs); 4) ekspert 3 – finantsekspert, kellel on kogemus panganduse, kindlustuse või muude finantstagatise skeemide analüüsimisel või töökogemus finantssektoris, mis hõlmab ka tööd finantstagatistega (esitada vastav kogemus CVs). Sama isik ei või täita rohkem kui kahte eelpool punktides 1) - 4) toodud rolli. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d, kus sisaldub ka pakkuja kinnitus, et vastavad spetsialistid on nõus töö teostamisel osalema. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja jooksul. Hankija ei hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab võimaliku tõlke kulud arvestama oma tööde teostamise maksumuses. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama vastava rolli nõuetele. Küsimused ettevõtjale: 1. Projektijuhi CV (Vabas vormis dokument) 2. Ekspert 1 CV (Vabas vormis dokument) 3. Ekspert 2 CV (Vabas vormis dokument) 4. Ekspert 3 CV (Vabas vormis dokument) TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN JA AJAKAVA Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilisest kirjeldusest. Koostatud 16.03.2023 14:02:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  2/3 Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1) Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. 2) Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. 3) Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 4) Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 5) Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.1.2. Küsimused ettevõtjale: 1. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument) TÖÖ TEOSTAMISEKS KASUTATAVA METOODIKA KIRJELDUS Pakkuja esitab plaanitava metoodika kirjelduse, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.1.3. Küsimused ettevõtjale: 1. Töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus (Vabas vormis dokument) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Koostatud 16.03.2023 14:02:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  3/3 Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 16.03.2023 14:02:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5684360/general-info  Riigihanke „Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs“, (viitenumber 262152) alusdokument 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanget ei jagataks osadeks. Lisaks täidab osadeks jaotamata jätmine hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki. 1.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 1.3 Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus lepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 1.4 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. 1.5 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 1.6 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 2. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine 2.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 2.2 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.  Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 2.3 Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse. 2.4 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. Pakkuja esitab RHS § 95 lg 1-3 nõutud teabe ka muude isikute kohta, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kuid andmed nende isikute kohta ei ole leitavad äriregistrist. 2.5 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist: 2.5.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 2.5.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 3.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 3.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 3.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 3.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 3.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 4.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel hindamismetoodikas kirjeldatule järgmiselt:  4.1.1 Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 4.1.2 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, uuringuprojekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 4.1.2.1 Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 hindamispunkti: 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. b. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. c. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu juhtrühma tegevuse koordineerimist, sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada. d. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks. e. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. f. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.  5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 4.1.3 Kasutatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%): „Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” × 50. Hinnatakse uuringu eesmärgist lähtuva plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust ja põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks. 4.1.3.1 Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 hindamispunkti: 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: a. Kasutatav metoodika (uuringu eesmärgist lähtuva pakkuja plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) lähtub väga selgelt ja hästi üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. b. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. c. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. d. Valitud riikide valik ja nende riikide praktikate analüüs on kirjeldatud põhjalikult ning üksikasjalikult selgitatud riikide ja võrdlusmeetodite valikut. Analüüsitakse rohkem kui kahe ELi riigi praktikaid. e. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. f. Lisaks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi. 35 hindamispunkti – 35 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 hindamispunkti - 20 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele. 4.1.4 Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 4.1.5 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim ning hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 4.1.2 või 4.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 4.1.6 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Kasutatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 4.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.  Hanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus Reisiettevõtja tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs 1. Taustainfo Euroopa Liidu (edaspidi EL) pakettreiside ja seotud reisikorralduste direktiivi (EL) 2015/23021 (edaspidi PTD) eesmärk on kaitsta reisijaid reisipakettide ostmisel ja tagada ettevõtjatele siseturul ühtne tegutsemisraamistik. Reisi- ja puhkusepaketid on reisiteenuste kombinatsioonid, mis tavaliselt sisaldavad transporti ja majutust ning võivad sisaldada ka muid teenuseid, nagu autorent või ekskursioonid. Kuna teenuseosutajaid on sageli mitu, võib ühe teenusega seotud tõrge mõjutada ka teisi. Reisijal võib keelebarjääri või kultuuriliste erinevuste tõttu olla raske reisi sihtkohas teenuseosutajatega asju ajada ning tal ei ole sellistel juhtudel eri teenuseosutajatega lepingutki. Nende asjaolude tõttu ning seepärast, et paljud sellised teenused on piiriülesed, on EL-is alates 1990. aastast reisijatele ette nähtud spetsiaalsed õigused reisipakettide ostul. PTD-ga on kehtestatud ulatuslik kaitse, mida üksikute reisiteenuste ostjad ei saa, pannes reisikorraldajale (st vastutav teenusteosutaja) vastutuse kõikide paketis sisalduvate teenuste nõuetekohase osutamise eest ning nõudes, et tema maksejõuetuse korral tagastataks pakettreisi ostjale raha ja ta toimetataks kodumaale tagasi. Tagatise kohustus laieneb osaliselt ka teistele teenuseosutajatele: seotud reisikorraldusteenuste osutajatele ja sõltuvalt liikmesriigist võib see laieneda ka reisivahendajale. Eestis on PTD nõuded üle võetud turismiseadusesse (edaspidi TurS). Uue PTD-ga on alates 2018. aastast lisaks pakettreisidele loodud kaitserežiim ka uut tüüpi teenustele – seotud reisikorraldusteenustele. Seotud reisikorraldusteenused kujutavad endast alternatiivset ärimudelit, mis sageli pakettreisidega tihedalt konkureerib, kuid sellele tegevusele on esitatud vähem nõudeid – eelkõige on selleks tagatise nõue. Seotud reisikorraldusteenuste puhul (nii internetis kui reisibüroos kohapeal) toimub ettevõtjate poolt reisijatele erinevate reisiteenuste lepingute sõlmimise hõlbustamine ning selle tulemusena reisijad sõlmivad lepingud eri reisiteenuste osutajatega ja nende reisiteenuste osutamise eest vastutab iga vastava teenuse osutaja ise. Seotud reisikorraldusteenuseid pakkuva ettevõtja tagatis peab katma need reisijate ettemaksed, mis on seotud reisikorraldusteenuseid pakkuva ettevõtja valduses ja mida ta ei ole veel tegelikele teenuseosutajatele edasi kandnud. Turism on EL-is oluline sektor ja üks majanduskasvu allikaid, milles tegutses 2019. aastal 3,2 miljonit turismiettevõtet, kellest suurem osa (99,8%) olid mikro- või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd). Samal aastal andis turismisektor EL-is 22,6 miljonit töökohta. Turism koos seotud sektoritega moodustas 2019. aastal 9,5% EL-i SKPst2 (Eestis: 8%). Eesti turismiteenuste eksport moodustas 2019. aastal 28,7% teenuste koguekspordist. Eurostati3 andmetel moodustasid reisipaketid 2017. aastal 9% (Eestis: 12%) EL27 elanike kõigist turismireisidest ja turismi kogukulutustest moodustas see umbes 21% (sama osakaal oli ka 2018. aastal; Eestis 2017. aastal: 24%). EL-i elanikud tegid 2018. aastal kokku umbes 1,1 miljardit reisi ja kulutasid kokku reisidele 479 miljardit eurot4. 2018. aastal kulutasid EL-i elanikud siseturismis keskmiselt 247,78 eurot reisi kohta ja 788,59 eurot pakettreisi kohta 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2302 2 Travel & Tourism Economic Impact | World Travel & Tourism Council (WTTC) 3 Allikas: Trips by trip arrangement (2014-2019) [TOUR_DEM_TTORG]; Expenditure by type of trip arrangement(2014-2019) [TOUR_DEM_EXORG]. 4 Allikas: Trips by trip arrangement (2014-2019) [TOUR_DEM_TTORG]; Expenditure by type of trip arrangement(2014-2019) [TOUR_DEM_EXORG]. (mõlema puhul vähemalt ühe ööbimisega reisid). Välisturismi puhul vastavalt 921,31 eurot ja 1828,62 eurot5. Eesti Panga hinnangul tegid Eesti residendid 2022. aastal kokku üle 2,7 mln välisreisi6, mille jooksul Statistikaameti andmete kohaselt kulutati 2022. aasta III kvartalis ööbimisega ühele välisreisile keskmiselt 941 eurot7. Pakettreisidest on peamiselt Eesti turul levinud reisilahendused kas ettevõtja poolt pakutud valmisreisid või reisijate poolt kokku pandud reisiteenuste kogumid, mis kvalifitseeruvad pakettreisiks seeläbi, et nende eest tasutakse koos (üks makse, üks ostukorv). COVID-19 pandeemia on Eesti turismisektorile olnud keeruline. Pandeemia tõi kaasa rahvusvahelise turismi peaaegu täieliku seiskumise. Turismisektor on pandeemia perioodil olnud üks enim mõjutatud valdkondi: olukorra volatiilsus ja piirangud turismisihtkohtades või üksikutes riikides viisid tarbijad reisi- ja puhkusekavade tühistamise, edasi lükkamise või muutmiseni. Pandeemia ohjeldamiseks võetud meetmed (reisipiirangud, transpordiühenduste katkemised, täiendavad reisimisega seonduvad nõuded) nii riikide tasandil kui ka globaalselt on turismi tõsiselt mõjutanud. See tõi kaasa arvukad reiside tühistamised, edasilükkamised või muutmised ning reisiettevõtetele ulatusliku käibelanguse ja käibe puudumise, seades ettevõtted raskustesse oma kohustuste täitmisel (eelkõige reisitasude tagastamisel). Olukorras, kus reisiettevõtjad olid saadud reisitasud tegelikele teenuseosutajatele edasi kandnud ning neil puudusid muud rahalised vahendid, et neid tagasimakseid reisijatele teha, ei suutnud reisiettevõtjad makseid tagastada ning sattusid likviidsusraskustesse või muutusid koguni maksejõuetuks. Sama trendi oli näha ka lennuettevõtjate puhul – lendude masstühistamiste tõttu oli lennuettevõtjail äärmiselt keeruline täita oma kohustusi maksete tagastamiseks ettenähtud aja jooksul. Oluliselt takistas reisikorraldajatel ettemaksete tagastamist ka lennuettevõtjate käes olevate ettemaksude tagastamata jätmine reisikorraldajatele. Reisijatele tõi see omakorda kaasa raskusi oma õiguste jõustamisel ning nad pidid tagasimakseid ootama ettenähtust kauem. Samal ajal ei suutnud turismiteenuste pakkujad ja lennuettevõtjad turismiteenuseid osutada ning sattusid likviidsusraskustesse. Pandeemiast tingituna vähenes ka kindlustus- ja pangatoodete kättesaadavus, kuna tagatiste andmise tingimused pankades ja kindlustusseltsides karmistusid ja pakkujate arv vähenes. Täiendavalt mõjutab tagatiste turgu negatiivselt 2022. aastal alanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning sellele vastuseks kehtestatud rahvusvahelised finantssanktsioonid - tagatise kasutamise võimalused on piiratud või koguni välistatud nt olukorras, kus tagatisleping on sõlmitud isikutega, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni. Pandeemia otsese mõjuna langesid oluliselt reisiettevõtete käibed ja vähenes turismiteenuste eksport. Turismiteenuste eksport oli Eesti Panga andmetel 2019. aastal 2,07 mld eurot, kuid 2021. aastal oli see 765 mln eurot, mida on 63% (-1,3 mld eurot) vähem kui 2019. aastal. Tegutsevate reisiettevõtete arv vähenes kriisi ajal ca 10% ning sektori käibed kokku Maksu- ja Tolliameti andmetel langesid võrreldes 2019. aastaga üle 40%, sealjuures vähenes sektori töötajate arv umbes kolmandiku. 2022. aasta teises pooles on turismisektor alustanud jõudsat taastumist. Turismiteenuste eksport oli 2022. a kokkuvõtteks 1,6 miljardit eurot (22% ehk 460 miljoni euro võrra vähem kui 2019. aastal). Turismiteenuste ekspordi osakaal teenuste ekspordis oli 2022. a. 15% (2019. aastal 29%, 2021. aastal 9,2%). Reisimise aktiivsus on alates 2021. aastast järjepidevalt suurenenud. 2021. aastal tegid Eurostati andmetel8 EL-i 27 liikmesriigi elanikud 879 miljonit vähemalt ühe ööbimisega turismireisi, mida on 23% rohkem 5 Eurostat. Expenditure by type of trip arrangement (2014-2019). TOUR_DEM_EXORG. 6 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/1410/r/2832/2621 7 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__turism-ja-majutus__eesti-elanike- reisimine/TU661/table/tableViewLayout2 8 Eurostat. Trips by duration, purpose and main destination. TOUR_DEM_TTTOT. kui 2020. aastal, mil tehti 713 miljonit reisi. Turismi taaskäivitamisele aitas 2021. aasta suvel suuresti kaasa EL-i digitaalne COVID-tõend. Ka 2022. aasta näitab tõusvat trendi ning pakettreiside müük jõudmas ligilähedale 2019. aasta müükidele. 2022. aastal müüdi pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid kokku 144 398 453 euro eest (TTJA andmed)9. Tänane reisiettevõtjate tagatiste kogumaht on ca 21,8 miljonit eurot (seisuga 22.02.2023, vrdl: 2019 a: ca 32 miljonit eurot). Majandustegevuse registri (MTR)10 andmetel tegutseb Eestis pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste valdkonnas 269 reisiettevõtjat, neist 90 ettevõtja puhul ei kehti tagatise kohustus (seisuga 22.02.2023). Pandeemiast tekkinud kriis ja suurte reisikorraldajate pankrotid (nt Thomas Cook) on välja toonud üle EL-i välja PTD erinevad kitsaskohad ja vajaduse reisijate kaitset veelgi tõhustada. 2021. aasta alguses esitas Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) PTD kohaldamise aruande11, milles käsitleti pandeemia vaates ja laiemalt PTD rakendamisega seonduvaid probleeme, mille tõttu reisijate õigused ei olnud alati piisavalt tagatud. Seetõttu on Komisjon oma Tarbijakaitse tegevuskavas12 ette näinud direktiivi põhjaliku hindamise, sh mõjuhinnangu läbiviimise, mille tulemusel teha konkreetsemad ettepanekud võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Komisjon võtab arvesse ka muid uuringuid ja aruandeid, nt Euroopa Kontrollikoja 29. juunil 2021 avaldatud eriaruannet „Lennureisijate õigused COVID-19 pandeemia ajal“13 toodut ning hindab võimalusi erinevate transpordivaldkondade EL-i määrustes käsitletud reisijate õigusi ühtlustada. Komisjon kavandab 2023. aasta keskel tulla välja direktiivi muudatusettepanekutega, mis on suunatud liikmesriikide tagatissüsteemide tõhustamisele ja reisijate majandushuvide paremale kaitsele. EL-i uute ettepanekute täpset teksti veel ei ole, kuid teadaolevalt on kaalumisel mitmed muudatused, mis elluviimise korral mõjutavad oluliselt nii reisiettevõtjate tegevust kui tagatiste valdkonna korraldust. Muuhulgas arutatakse selliseid poliitikamuudatusi nagu reisijatelt võetavate ettemaksete piiramine ning kriisi- või tagavarafondi loomine14. Reisijatelt võetavate ettemaksete piiramise idee. Tagatise suurus on seotud sellega, millal ja kui suures summas reisiettevõtjale reisitasusid tasutakse. Seetõttu, mida väiksemas summas on ettevõtjale tehtud ettemakseid, seda väiksem on ka tema tagatise vajadus, ja ka vastupidi. EL- is kaalutakse võimalust direktiiviga piirata reisijatelt pakettreisi broneerimise ajal võetavate ettemaksete suurust, et vähendada tagatissüsteemide poolt kaetavaid, sh tagatise andjate riske. Ühe variandina on kaalumisel ettemaksu piiramine 20%-le pakettreisi maksumusest reisi broneerimise ajal ning võimaldada ülejäänud 80% tasumise 4 nädalat enne reisi algust. Pakettreisilepingute puhul on tavapärane, et reisija tasub teenuse eest ette ning vähemalt teatud juhtudel on see vajalik selleks, et reisikorraldajal oleks võimalik tasuda oma lepingupartneriteks olevatele teenuse osutajatele. Üldjuhul tuleb reisikorraldajatel tasuda tegelikele reisiteenuste osutajatele nende teenuste maksumusest kohe 50% kuni 100% ulatuses. Selline piirang võib tähendada, et reisikorraldajatel tuleks lisaks tagatisele leida veel täiendavaid rahalisi vahendeid ettemaksude tasumiseks reisiteenuse osutajatele. Seetõttu tuleb ettemaksete võimaliku piiramise teostatavust ja ulatust ning mõju pakettreiside sektorile täpsemalt hinnata, võttes 9 Samad andmed ka eelnevate aastate kohta: 2019 – 155 587 601€, 2020 – 34 313 242€, 2021 – 88 557 791€ 10 https://mtr.ttja.ee/ 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0090&from=EN 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0696&qid=1605887353618 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021SA0015(01) 14 Lisainfo Euroopa Komisjoni veebilehel https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/13117-Package-travel-review-of-EU-rules_en arvesse laiemat turismikeskkonda ja kogu reisiteenuste müügiahelat15. Ettemaksete piirangud on täna kasutusel näiteks Saksamaal ja osaliselt ka Austrias (maksimaalselt 20% reisipaketi maksumusest broneerimise ajal), Eestis ettemaksude võtmist piiratud ei ole. Ühe võimalusena on kaalumisel ka kriisifondi ja tagavarafondi ideed. Kriisifondi eesmärk oleks tagada, et reisikorraldajatel on piisavalt likviidsust teha pakettreisiga reisijatele õigeaegseid tagasimakseid vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu toimunud massilise tühistamise korral. Tegemist oleks ennetava meetmega, et hoida ära reisiettevõtja maksejõuetust ning vajadust tagatisi avada. Kriisifondi loomise kohustust kaalutakse kitsalt vaid kriiside puhuks (nagu COVID-19 pandeemiast, sõjasündmustest vms võrreldavatest põhjustest tulenev ülemaailmne reisiseisak), et oleks võimalik hüvitada reisijatele tühistatud reiside eest tehtud ettemaksed, säilitades samal ajal reisiettevõtjate likviidsus ja ennetada maksejõuetust. Kui tegemist on ülemaailmse kriisiga, millest on kõik mõjutatud, ka reisijad, võib neil olla ka kohene ja reaalne vajadus nende tagasimaksete järgi, mille täitmist see fond tagaks. Fondi vahendid koguneksid aja jooksul ettevõtjate panuste kaudu, mis arvutatakse näiteks protsendina iga paketi hinnast, protsendina reiside müügist või otse paketi hinnale lisatud tasuna. Kriisifondi saaks luua kas EL-i või liikmesriigi tasandil. Kriisifondiga osaliselt sarnanevaid lahendusi praktiseeritakse nt Soomes, Taanis ja Poolas. Tagavarafond (ingl back- up fund) peaks tõhusamini kaitsma reisijate majandushuve olukorras, kus n-ö esimese liini kaitse (kindlustused, pangagarantiid) on ammendunud ega ole osutunud piisavaks reisijate nõuete rahuldamisel. Selline fond oleks asjakohane neis riikides, kus kehtib ettevõtjapõhine individuaalne tagatissüsteem, sest fondi-põhiste lähenemistega riikides üldjuhul sellist tagatise ebapiisavust tekkida ei saaks. Tagavarafondi saaks luua kas EL-i või liikmesriigi tasandil. Võimalikud ELi-s kaalutavad fondi lahendused, rakendusmehhanism, kaasnevad kulud ning saadavad eelised vajavad põhjalikumat analüüsi. Ühelt poolt on ettevõtjatel ootus mastaapsetes kriisiolukordades täiendavale toele EL-is või riigi poolt, kuid samas kasvatavad uued süsteemid nende kohustusi (nt fondi sissemaksete tegemine, lisanduv halduskoormus ja administreerimise kulud jne). Fond võimaldaks paremini tagada reisijate majandushuvide kaitset, kuna individuaalsed tagatised on oma suuruste ja saamise võimaluste poolest piiratud. Väikeste turumahtudega riikides eksisteerib risk, et fondi sissemaksed ettevõtja kohta võivad kujuneda protsentuaalselt liiga suureks, et fond saaks olla atraktiivne lahendus. Euroopa keskmiste reisikorraldajatega võrreldes on Eesti reisikorraldajad väikeettevõtted, kellele võib täiendavate rahaliste kohustuste panemine olla ülejõukäiv. Suurenevad tagatise kulud tõstavad reisiteenuste hindu ning vähendavad pakkumist. Hetkel ei ole selge, kuidas kavandatakse kriisifondi mehhanismi käivitumist, kui fond loodaks EL-i ülesena ̶ kas see võib käivituda näiteks juhul, kui kriis piirdub ühe liikmesriigiga või on eelduseks, et tegemist on vähemalt EL-i ülese olukorraga, samuti kas selline lisakaitse võiks kohalduda igal ajal ja igas olukorras, kus reisiettevõtja tagatis on olnud ebapiisav. PTD preambuli p 39 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et pakettreise ostvad reisijad on täielikult kaitstud reisikorraldaja maksejõuetuse eest. Liikmesriigid, kus reisikorraldajad on asutatud, peaksid tagama, et korraldajatel on tagatis nende maksejõuetuse korral reisijate poolt ja eest tehtud maksete tagasimaksmiseks, ja juhul, kui pakettreis sisaldab reisijatevedu, reisija kodumaale toimetamiseks. Samuti peaks olema võimalik pakkuda reisijatele pakettreisi 15 Euroopa Kontrollikoja 29. juunil 2021. a eriaruandes „Lennureisijate õigused COVID-19 pandeemia ajal“ soovitatakse Komisjonil hinnata ettemaksete piiramist sarnaselt pakettreiside korraldajatele lisaks ka lennufirmadele, vt viide 13. 2023. a on oodata Komisjoni algatust ka EL-i reisijaõiguste määruse muutmiseks, mille üheks fookuseks on ka reisijate majandushuvide parem kaitse ja võimalik maksejõuetusvastase kaitse loomine jätkamist. Preambuli p 43 täpsustab, et lisaks peaksid seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad olema kohustatud pakkuma maksejõuetuse korral ette nähtud kaitset ka saadud maksete tagasimaksmiseks ning, niivõrd kui nad on vastutavad reisijateveo eest, reisijate kodumaale toimetamiseks, ning reisijaid vastavalt teavitama. Direktiiv reguleerib niisiis maksejõuetusvastase kaitse ulatuse, küll aga säilitab liikmesriikidele kaalutlusõiguse selle suhtes, kuidas tuleks maksejõuetuse korral kaitset korraldada, seades seejuures siiski täpsemad kriteeriumid kaitse tõhususele. Tõhusus tähendab seda, et kaitse peaks olema kättesaadav niipea, kui reisiettevõtja likviidsusprobleemide tõttu reisiteenuseid antud hetkel või tulevikus ei osutata või osutatakse üksnes osaliselt või kui teenuse pakkujad nõuavad, et reisijad nende eest tasuksid (n-ö laiendatud maksejõuetuse käsitlus, mille puhul ei pruugi ettevõtja olla maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses). Maksejõuetuse korral kaitse korraldamiseks on täna Euroopas kasutusel peamiselt kindlustus- ja garantiisüsteemid või vastavad fondid või kombinatsioon mõlemast süsteemist. Seejuures eri riikides toimivad need süsteemid väga erinevalt. Näiteks ettevõtja põhine individuaalne tagatissüsteem on osades riikides täielikult kindlustusseltside põhine (nt Saksamaal, Hispaanias), milles sisuliselt puudub riigi roll maksejõuetusjuhtumite menetlemisel. Selline lähenemine, kus tagatise kasutamise menetlusi rakendatakse riigiasutuse poolt, on Euroopas pigem erandlik ja kasutatakse peamiselt seetõttu, et finantsasutused saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Enamikes riikides on pigem tavapärane, et tagatise kasutamist korraldavad tagatise andjad ise (fondid või kindlusseltsid). Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes rakendatakse eratagatistel põhinevat tagatissüsteemi kombinatsioonis riigi poolt maksejõuetuse menetluste läbiviimisega. Siinjuures on Lätis ja Soomes viimastel aastatel sisse viidud muudatused, millega individuaalseid tagatisi on kombineeritud riskide maandamiseks täiendavalt mõningate fondi-elementidega, näiteks kohustades reisiettevõtjaid täiendavate maksete tegemiseks tururegulaatorile, mida kasutatakse vajadusel täiendavalt ettevõtja enda tagatisele (Soomes, nn maksejõuetustasu16) või üksnes reisijate tagasitoimetamiseks (Lätis). Ka Tšehhis, Taanis, Maltal, Poolas ja Ühendkuningriigis rakendatakse kombineeritud süsteemi, milles eratagatise vormile lisandub avalikult hallatav või era- ja avaliku sekotri poolt hallatav garantiifond17. Portugalis näiteks on reisiettevõtjal kohustus sõlmida tsiviilvastutuskindlustus, mis peab katma reisijate tagasitoomisega kaasnevad riskid; seejuures muud reisijate ettemaksed hüvitatakse riiklikust fondist, mille vahendid kogunevad ettevõtjate maksetest. Eestis on kasutusel ettevõtja individuaalne kindlustus- ja garantiisüsteem, mis tähendab, et tagatiskohustustega tegevusalal tegutsev reisiettevõtja (reisikorraldaja, seotud reisikorraldusteenuseid osutav ettevõtja ja teatud juhtudel ka reisivahendaja) peab omama individuaalset tagatist, mille on välja andnud Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsev kindlustusselts, krediidiasutus või finantseerimisasutus (ehk asutused, kes on ise võimaliku maksejõuetuse vastu üldjuhul piisavalt kaitstud). Tagatisteenuse pakkumine toimub eraturu tingimustes, milles lepingupartnerid lepivad kokku iseseisvalt ning millesse riik ei sekku. TurS- is (§ 15 ja 151) kehtestatakse nõuded tagatise vormile, suurusele jm olulistele tingimustele, mis võimaldavad tagada tagatise eesmärgipärase kasutamise. Üheks selliseks tingimuseks on, et garantii saajaks/soodustatud isikuks peab olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), et TTJA-l oleks võimalik reisiettevõtja maksejõuetuse tekkides tagatist kasutada. Reisiettevõtjad esitavad TTJA-le kvartaalseid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müügi aruandeid (TurS § 152) ning TTJA teostab järelevalvet tagatise olemasolu ja selle piisavuse üle (TurS § 30 lg 1) ning menetleb maksejõuetusjuhtumeid (TurS § 153). Tagamaks 16 https://www.kkv.fi/en/consumer-affairs/facts-and-advice-for-businesses/travel-organisers/fees-paid-by- organisers/ 17 Vt viide nr 11 KOM 2021 raporti kohta, lk 9-10 ülevaate olemasolu neist reisiettevõtjatest, kes tegutsevad erinõuetega tegevusalal, peavad reisiettevõtjad esitama MTR-le enne tegevuse alustamist majandustegevusteate. Arvestades nii Eesti turu suhtelist väiksust kui ka suurt mikro- ja väikeettevõtetest reisiettevõtjate osakaalu, on paljude ettevõtjate jaoks võimalused tagatise hankimisel piiratud, nagu on seda ka kindlustusandjate või pankade poolt pakutavad tagatistooted. Sageli tuleb ette, et tagatise saamise eelduseks on ettevõtja poolt tagatise andjale kogu tagatiseks vajaliku summa deponeerimine või vara pantimine. See võib seada paljud ettevõtjad keerulisse seisu turule sisenemisel või tingib vajaduse tegevus lõpetada, seda oluliselt piirata või kohandada ärimudelid ümber. Tagatise saamise keerukus ja kulud võivad mõjutada ettevõtjaid ka tegeliku tagatise vajadust alahindama. Pandeemia ajal vähenes kindlustus- ja pangatoodete pakkumine, tõusid hinnad ning tagatiste kättesaadavust mõjutavad täiendavalt Venemaa suhtes rakendatud finantssanktsioonidega kaasnenud mõjud. Tagatise saamine on raskem ka alustavatel ettevõtetel ning e-residentide asutatud ettevõtetel piisava tegevusajaloo puudumise tõttu. Samuti on keerulisem ka nende reisiettevõtjate olukord, kellel on vajadus tagatise suurendamiseks, kuid puuduvad täiendavad vahendid, et omapoolseid kohustusi tagatise andja ees tagada (deposiit, pant, hüpoteek). Tagatiste nõuded on kehtivas TurS-is (§ 15 ja 151) seatud kaheastmeliselt: seatud on nii tagatise miinimumsuurused kui ka üldine tagatise piisavuse nõue. See tähendab, et ettevõtja tagatis ei tohi olla allapoole kehtestatud miinimumi, kuid lisaks peab ettevõtja jälgima, et tagatis oleks igal ajal piisav reisijate ees võetud kohustuste täimiseks ning kui vaja, tagatist jooksvalt suurendama. Praktikas on näha tendentsi, et osadel reisiettevõtjatel on keeruline võetud kohustusi arvestada ja seeläbi tagatise piisavust tagada. Esiteks on keeruline reisijate tagasitoomisega (ja reisi jätkamisega) seotud kulusid arvestada, kuivõrd nende kulude täpne suurus ei ole ette teada. Samuti on keeruline reisijate poolt tasutud ettemakseid arvestada, kuivõrd raamatupidamist korraldab reisiettevõtja tekkepõhiselt, ettemakseid tuleb aga arvestada kassapõhiselt. Tagatiste miinimummäärad on seatud reisiettevõtja tegevusalade kaupa, mis jäävad 3–7% piiridesse planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist või seotud reisikorraldusteenuste müügist, kuid ei tohi samas olla väiksemad kui seaduses nimetatud konkreetsed summad. Miinimummäärade eesmärk on tagada, et ettevõtjal on maksejõuetuse puhuks olemas vähemalt mingi kindlas suuruses tagatis, mis eeldatavalt võimaldaks ettevõtja kohustusi reisijate ees täita. Reisiettevõtjale on miinimummäärade sätestamine seaduses olnud ka juhendiks, kuidas arvestada ja seada nõuetekohane tagatis. Näiteks alustav reisiettevõtja peab igal juhul arvestama ja seadma sõltuvalt tegevusalast vähemalt miinimumsuuruses tagatise. Reisijale annab miinimummäärade kehtestamine kindlustunde, et ettevõtjal on olemas tagatis, mis vastab vähemalt seaduses toodud miinimumile, kuid see ei anna siiski kindlat teadmist, et reisiettevõtja tagatis katab kõik võetud kohustused. Samas ei ole miinimummäärade seadmisel lihtne leida õiglased miinimumid kõikide ettevõtete jaoks, sest ettevõtted on väga erinevad, erinevad on tegevusmahud, kasutatav transpordiliik, tegevuse hooajalisus jms. Kehtivas TurS-is on püütud väikeettevõtete olukorda maksimaalselt arvesse võtta ning kehtestatud miinimumid on pigem madalad. Siiski on TTJA hinnangul sagedased olukorrad, mil ettevõtjad on võtnud tagatise seaduses lubatud miinimumsuuruses, arvestamata seejuures tagatise piisavuse nõuet ehk võtmata arvesse tegelikku reiside müüki. MTR-s registreeritud 179 tagatise kohustusega reisiettevõtjast omab tagatisi miinimummääras koguni 101 ettevõtjat ja miinimummäärast vastavalt suuremat tagatist omab 78 ettevõtjat (23.02.2023 andmed). Ühelt pool saaks selliseid olukordi vältida või vähendada, tõstes ettevõtjate teadlikkust maksejõuetusevastase kaitse nõuetest, teiselt poolt tuleb ka silmas pidada, et tänased tagatise miinimummäärad on suures osas püsinud muutusteta alates 2010. aastast ning ei pruugi tänast hinnataset arvestades olla enam asjakohased. Liiga madalate miinimummäärade puhul võib reisijate kaitse jääda ebapiisavaks. Arvukalt miinimumtagatisi omavate ettevõtete hulk turul seab aga täiendava koormuse järelevalve teostajale seoses tagatise piisavuse kontrolliga ning see suurendab omakorda riigi vastutust. Eesti tänase tagatissüsteemi puhul sõltub reisijate kaitse suurel määral järelevalve efektiivsusest. Kuna tagatise summa määrab iga reisiettevõtja ise, siis ei pruugi tagatis alati olla piisav reisijate kaitse tagamiseks täies mahus ning selle piisavust reaalajas ei ole võimalik kontrollida. Piisavas mahus tagatise saamise sõltub ka sellest, kas reisiettevõtjal on tagatise andjale pakkuda piisavaid tagatisi, samuti tagatise seadmisega seotud kulust, mida reisiettevõtja kasumi eesmärgil tegutseva ettevõtjana püüab võimalikult madalana hoida. Tagatise piisavuse kontroll baseerub ettevõtja kvartaalsel aruandlusel (TurS § 152), milles ettevõtja esitab andmed eelneva kvartali müügi ja võetud ettemaksete kohta ning prognoosib järgmise kvartali müüki. Kontrolli fookuses on nii tagatise olemasolu kui selle piisavus. Järelevalve korras ei ole võimalik paraku tagada, et tagatis on piisav näiteks kuu või kahe pärast, kuna tuleviku kohta ei ole usaldusväärseid andmeid ning tugineda saab hetkeolukorral (ehk ettevõtja poolt juba võetud kohustused). Hetkeolukord võib aga ajas kiiresti muutuda (nt ootamatult suurenev reiside müük) ning selliste riskide maandamiseks ei ole Eestis head lahendust. Tagatiste kasutamise menetluse algatab TTJA seejärel, kui on ilmne, et reisiettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu reisijate ees kohustusi täita. Üldjuhul teavitab sellisest vajadusest TTJA- d reisiettevõtja ise, kuid võimalik on menetluse algatamine ka TTJA initsiatiivil (nt reisijate pöördumisest nähtub, et reisiettevõtja ei suuda kohustusi oma maksevõime tõttu täita). Menetluse algatamise järgselt selgitab TTJA viivitamatult välja, kas esineb vajadus reisijate tagasitoimetamiseks ja nende majutamiseks kuni tagasitoimetamiseni. Reisijate tagasitoimetamise võimalused võivad suuresti erineda, sõltuvalt sellest, kas reisijad asuvad ühes sihtkohas, kuhu on mõistlik tellida ühine tagasilend, või asuvad reisijad mõnekaupa paljudes erinevates sihtkohtades, mille puhul tuleks neile leida eraldi tagasilennupiletid. Samuti selgitatakse viivitamatult välja, kas esineb võimalus hetkel reisil viibivatele reisijatele pakkuda reisi jätkamise võimalust (nt sel viisil, et tegelikele teenuseosutajatele tagatakse arvete tasumine tagatise arvelt) ilma reisi katkestamata. Seejuures kaalutakse, kas reisi jätkamisega kaasnevad kulud osutuvad väiksemaks reisija tagasitoomise, vajadusel ka tagasitoomiseni majutamise ja ärajäänud reisiosa hüvitamisele tehtavatest kuludest. TTJA teavitab menetluse alustamisest avalikkust, määrab reisijatele nõuete esitamise tähtaja, kogub reisijate nõuded, kontrollib nende nõuete põhjendatust ja teeb otsuse tagasimaksmisele kuuluvate summade suhtes. Seejärel määrab TTJA tagatise andjale tagatisest väljamaksete tegemise tähtaja. Tagatise kasutamise menetlus toimub suhteliselt kiiresti, keskmiselt 2–4 kuu jooksul ning on väga tõhus neil puhkudel, mil ettevõtja tagatis on kõikide nõuete rahuldamiseks piisav. Juhul, kui reisiettevõtja tagatis jääb siiski ebapiisavaks kõigi kohustuste täitmiseks ja nõuete rahuldamiseks, teeb TTJA otsuse nõuete proportsionaalseks rahuldamiseks. Reisiettevõtjate maksejõuetuste statistika alates 2018. aastast (mil jõustus uus PTD) näitab, et aastatel 2020–2022 (2018–2019 maksejõuetusjuhtumeid ei olnud) muutus maksejõuetuks 5 reisiettevõtjat, kelle puhul tagatis osutus piisavaks 3 ettevõtjal18. Märksa problemaatilisem on seis Eesti reisijate kaitsmisel pakettreiside eest makstud ettemaksude tagasi saamisel teistest EL-i riikidest. Tagatissüsteemid on liikmesriikides erinevad ning enamasti on tagatised summad piiratud ja järelevalve riikides ebaühtlane. Järjest rohkem EL-is registreeritud ja Eestis püsivat tegevuskohta mitteomavad reisikorraldajad pakuvad pakettreise mõnes teises EL-i liikmesriigis registreeritud tagatise 18 TTJA andmed alusel, mille olemasolu ja piisavust on väga keeruline kui võimatu kontrollida. Kuna PTD näeb ette, et ühes liikmesriigis saadud maksejõuetusvastast kaitset (tagatist) tuleb teistes liikmesriikides tunnustada, siis tagatise olemasolu ja piisavuse kontrolli kohustus, sh kas tagatis katab ära ka Eestist müüdud pakettreiside ettemaksed, lasub reisiettevõtja asukohariigi pädeval asutusel. Eeltoodust tulenevalt on vajalik otsida lahendusi tagatissüsteemi tõhustamiseks. Tuleks mõelda lahendustele, mis aitavad tõhustada tagatiste piisavuse kontrolli — seda nii menetluslikult (kontrollitoimingute ja riskihindamise automatiseerimine) kui sisuliselt (kontrolliks vajalike usaldusväärsete andmete olemasolu), aga samuti kombineerides neid lahendusi ka tagatise sisuliste nõuete ülevaatamisega. Lisaks tuleks võrrelda teistes riikides edukalt toimivaid praktikaid individuaalse tagatissüsteemi tõhustamisel, mida saaks edukalt rakendada ka Eestis. Fondi-põhise lähenemisega riikides maandatakse eratagatiste ebapiisavuse riske solidaarse vastutusega kõigi fondis osalevate reisiettevõtjate suhtes. Analüüs peaks andma vastuse, kas teatud fondi-elemendid või vajadusel fondisüsteemile üleminek võiksid olla edukalt rakendatavad ja otstarbekad ka Eestis. EASi tellimusel viis Ernst & Young Baltic AS 2015. aastal läbi „Pakettreisidirektiivi mõju ja alternatiivsete tagatissüsteemide rakendatavuse uuringu“19, milles võrdles erinevaid Euroopas kasutatavaid tagatissüsteeme ja hindas nende sobilikkust Eesti oludesse. Uuringus jõuti järeldusele, et riigi seisukohast on individuaalne tagatissüsteem kõige kulukam lahendus, kuna kogu süsteemi haldamisega seotud kulu (st aruandlus, järelevalve ja maksejõuetusjuhtumite menetlemine) on riigi kanda. Seejuures on siin kõige keerulisem tagada reisijate täielik kaitse, kuna tagatis on kindla summaga piiratud. Teiste alternatiivide (nt kohustuslik tagatisfond) halduskoormus oleks riigile madalam, sest süsteemi administreerimise koormus jaguneks riigi ja teiste osapoolte vahel. Uuringust nähtub samuti, et ettevõtete vaatest on individuaalne süsteem ettevõtetele keskmiselt kulukam kui fondi puhul, kuid see sõltub suurel määral individuaalse tagatise saamise tingimustest. Seetõttu võib fond olla kulukam nendele ettevõtjatele, kellel on täna võimalik küllalt soodsatel tingimustel individuaalset tagatist saada (st madala riskihinnanguga ettevõtted). Fondi edukas toimimine eeldab turu valmisolekut solidaarse vastutuse rakendamiseks, mille suhtes uuringu läbiviimise ajal olid paljud ettevõtjad skeptilised, kuid millel on endiselt olulisi eelised reisijatele parema kaitse tagamisel, kas siis eraldi kohustusliku tagatisfondi loomise näol või kombineerides fondi-elemente täiendamaks tänast individuaalset tagatissüsteemi. Sihtotstarbeline fond (näiteks fond, mida kasutatakse reisijate tagasitoomiseks) võib teha reisiettevõtja elu n-ö lihtsamaks ja ta ei peaks enam tagatise kohustuse täitmisel arvestama võimalike tagasitoomisega seotud kuludega, kuid see sõltub juba fondi tingimustest. Reisijale võiks fond pakkuda suuremat kaitset ja suuremat usaldust fondiga liitunud reisiettevõtjate suhtes ning neil oleks muretum reisitasusid reisiettevõtjale pikalt ette tasuda, teades, et reisitasud on alati ja igal juhul tagatud. Selleks, et tagada reisiettevõtjatele konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, tagada tagatisteenuste kättesaadavus, hoida osapoolte koormus optimaalsena ning tagada tõhusalt reisijate õiguste kaitse ja järelevalve, on vajalik täpsem tagatise nõuete ja tagatissüsteemi toimise analüüs ning teha ettepanekud tagatiste valdkonna paremaks toimimiseks. Käesoleva töö eesmärgiks on viia läbi Eesti reisiettevõtjatele seatud tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs, eesmärgiga parandada tagatiste kättesaadavust, selgitada välja võimalused reisijate majandushuvide kaitse ja reisiettevõtete järelevalve tõhustamiseks, hoides 19 https://static.visitestonia.com/docs/3618655_pakettreisidirektiivi-moju-alternatiivsete-tagatissusteemide- rakendatavuse-uuring-2015.pdf seejuures ettevõtjate rahalised kohustused ja halduskoormus optimaalsena. Samuti on uuringu eesmärgiks hinnata EL-i pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivis (PTD) kavandatavate tagatisi puudutavate muudatuste majanduslikku mõju Eestis ja pakkuda välja sobivad poliitikavalikud, toetamaks andmepõhiste otsuste tegemist. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused 2.1 Uuringu eesmärgid on: 2.1. teostada EL-is kavandatavate PTD muudatuste kohta, mis avaldavad mõju tagatise nõuetele või tagatissüsteemile, kaasnevate majanduslike mõjude analüüs ning teha ettepanekud Eesti oludes sobivaimateks poliitikavalikuteks tagatiste valdkonna korraldamiseks, et tagatud oleks nii reisijate majandushuvide kaitse kui ka reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. 2.2. viia läbi tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi analüüs, eesmärgiga parandada tagatiste kättesaadavust ja/või laiendada valikut, tagada tagatiste regulatsioon asjakohasena, selgitada välja võimalused reisijate majandushuvide kaitse ja reisiettevõtete järelevalve tõhustamiseks, hoides seejuures ettevõtjate rahalised kohustused ja halduskoormus optimaalsena . 2.2. Peamised uurimisküsimused: 2.2.1. Hinnata EL-is kavandatavate PTD muudatuste majanduslikke mõjusid ja mõju reisiteenuste pakkumisele järgmiste poliitikavalikute osas: 2.2.1.1 Mõju pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste pakkumisele Eestis, kui EL-is kehtestataks kohustuslik reisijatelt pakettreiside ja/või seotud reisikorraldusteenuste eest ettemaksude võtmise piirang (ettemaksu piirang nt 20% reisi koguhinnast broneerimise hetkel ning ülejäänud osa reisitasust tasumine nt 4 nädalat enne reisi algust). Selgitada välja, kui pikka aega enne reisi toimumist võetakse reisijatelt ettemakseid, kui suured on reisiettevõtjate kulud pakettreisilepingute ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimisel ehk millises ulatuses peavad reisiettevõtjad tegema reisiteenuste osutajatele ettemakseid, kui suur on keskmiselt reisijate ees võetud täitmata kohustuste maht ning kuidas mõjutab reisiteenuste pakkumist ja tagatise vajadust võimalik ettemaksete piirang. Eristada pakettreisid ja seotud reisikorraldusteenused. 2.2.1.2 Kriisi- või tagavarafondi loomise majandusliku mõju analüüs ja hinnang selle loomise otstarbekuse kohta. Uurida Eesti osapooltele (reisiettevõtjad, avalik sektor) ettepanekuga kaasnevaid mõjusid, sobitumist tänasesse tagatissüsteemi ja selle loomise otstarbekust kriisi- või tagavarafondiga kaetavate riskide/kahjujuhtumite ulatust arvestades. Võrrelda, kas on teisi sobilikke alternatiive sama tulemuse saavutamiseks (järelevalve tõhustamine, tagatise nõuete ülevaatamine vms). Rahvusvaheline võrdlus vähemalt 2 riigi näitel, millest üheks on Soome. Analüüs peab andma vastuse, kas kaasnevad kulud kaaluvad üles uue mehhanismiga loodavad eelised ning milline oleks soovitav toimimismudel (sh kuidas peaks arvestama sissemakseid ja kuidas see peaks toimima). Analüüs peab hõlmama nii pakettreise kui ka seotud reisikorraldusteenuseid. 2.2.2. Turismiseadusega ettenähtud reisiettevõtja tagatise kättesaadavuse, tagatise nõuete ja Eestis kehtiva tagatissüsteemi toimimise analüüs, sõltumata PTD võimalikest muudatustest, mis sisaldab: 2.2.2.1 Hetkeolukorra ülevaadet tagatise teenuse pakkumisest ning COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu mõju Eestis  pakutavatele tagatise teenustele: hetkeolukorra ülevaade kogu valdkonnast, teenuste pakkujatest, mahtudest (sh turuosad), peamistest tagatise tingimustest, sh reisiettevõtja kulud tagatisele (pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuse põhiselt), COVID-19 pandeemia ja agressiooni mõjud tagatisteenuse pakkumisele (sh mõju teenuse tingimustele, maksumusele, kättesaadavusele). Vaadelda eraldi tagatisteenuse pakkumist ja peamisi tingimusi alustavatele ettevõtjatele (sh nt e- residentide asutatud ettevõtted). Käsitleda eraldi pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid. 2.2.2.2 Hinnangut reisiettevõtjate jaoks sobilike tagatisteenuste kättesaadavuse ja peamiste kitsaskohtade kohta ning soovitusi nende lahendamise võimalustest, mis aitaks kaasa teenusepakkumise laiendamisele ja paremale kättesaadavusele. 2.2.2.3 Näiteid teistes Euroopa riikides täiendavalt kasutusel olevatest tagatisteenustest või -lahendustest, mis sobiksid laiendama ka Eestis pakutavat teenuste valikut ja soodustaksid tagatise kättesaadavust, tagades seejuures reisijate majandushuvide kaitse. Samuti tänaste tagatise viiside (kindlustused, garantiid) laiendamise võimalused, mis annavad samaväärse kaitse (nt deposiitkontod, usalduskontod20 vms täiendavad teenused). Analüüsis toodud lahendusettepanekud peavad sisaldama nende kirjeldust ja Eestis rakendatavust koos eeldatava maksumusega reisiettevõtetele ja/või osapooltele. 2.2.2.4 Turismiseaduse §-s 15 ettenähtud tagatise määrade analüüsi ja hinnangut nende asjakohasuse kohta, võttes arvesse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste maksumust, reisijate ettemakse ja võimalikke kulusid reisijate reisilt tagasitoomisele reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras. Muutmise vajaduse korral põhjendatud ettepanekud tagatise määrade muutmiseks või metoodika väljatöötamine piisava tagatise arvutamiseks. Hinnang tagatismäärade muutmisega kaasnevale tagatise kulude kasvule ja võimalik mõju reisiteenuste kallinemisele ning reisiteenuste pakkumisele. 2.2.2.5 Ettepanekuid reisijate tagasitoomise või reisi jätkamise korralduseks reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras, kasutades võrdluseks ka Euroopas levinud praktikaid. Täna korraldab reisijate tagasitoomist TTJA (fondiga riikides korraldavad seda fondid, teistes Eestiga sarnast süsteemi kasutavates riikides korraldab reisijate tagasitoomist kas tagatise andja või vastav riigiamet). Analüüs peab sisaldama tänase reisijate tagasitoomise või reisi jätkamise korralduse otstarbekuse hinnangut reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras ja toimivaid alternatiive, mis oleksid Eestis mõistlikult rakendatavad, pidades silmas tagatise piiratust. Ühe võimalusena uurida lahendust, et reisija korraldab enda tagasitoomise võimalusel ise ja esitab seejärel kuludokumendid tagasitoomisega seotud kulude hüvitamiseks tagatise arvelt. Tuua välja alternatiivsete lahenduste kirjeldus, nende eelised, puudused ja võimalikud riskid, mõju reisijatele ja reisiettevõtja tagatise vajadusele, samuti hinnang nende rakendatavusele ja asjakohasusele Eesti oludes. 2.2.2.6 Hinnangut Eestis kehtiva tagatissüsteemi toimimisele, arvestades seejuures senist järelevalve- ja maksejõuetusmenetluste praktikat, sh võimalusi elektroonilise aruandluse ja menetlustoimingute arendamiseks ja järelevalve korraldamise tõhustamiseks. Tuua välja kitsaskohad ja esitada lahendusettepanekud koos maksumusega. 2.2.2.7 Analüüsi ja ettepanekuid, milline peaks olema Eesti oludes (ja turu väiksust silmas pidades) optimaalne tagatiste valdkonna korraldus. Sealhulgas tänase individuaalse tagatissüsteemi tõhustamise võimalused, sh kas ja mil määral on 20 Ühe võimalusena võib uurida nt UK-s kasutusel olevat lahendust https://www.protectedtrustservices.com/business/  otstarbekas seda kombineerida osaliselt fondielementidega või muude teistes riikides edukalt kasutatavate lahendustega. Lahenduste rakendatavuse analüüs Eesti oludesse sobituva mudeli, kirjelduse ja maksumusega. Samuti analüüs ja ettepanekud teise alternatiivse lahenduse, milleks on fond individuaalse tagatissüsteemi asemel või selle kõrval, vajaduse ja rakendatavuse kohta eeldusel, et see tagab reisijate majandushuvide kaitse turuosaliste (ettevõtjad, tagatise andjad, riik) jaoks optimaalsete kuludega. Fondi rakendatavuse analüüs peab hõlmama Eesti oludesse sobituva toimimise mudeli kirjeldust, võimalikke riske ja riskide maandamise meetmeid, maksumust osapooltele, fondi eelised ja/või puuduseid võrreldes kehtiva tagatissüsteemiga. Selgitada välja osapoolte üldine valmidus fondi-mudeli osaliseks või täielikuks rakendamiseks. Teiste riikide praktikate analüüs ja hinnang teiste riikide praktikate rakendamisele Eestis vähemalt kahe EL-i riigi näitel. 3. Uuringu metoodika 3.1 Uuringus tuleb kasutada vähemalt järgmisi metoodilisi võtteid, kui alljärgnevalt ei ole neid märgitud soovituslikuna: 3.1.1. Sissejuhatavad intervjuud MKM-i, TTJA, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Pangaliiduga (soovituslik). 3.1.2. Olemasolevate andmete analüüs (sh Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, Statistikaamet, Majandustegevuse register). 3.1.3. TTJA valduses oleva reisiettevõtjate andmestiku analüüs (reisiettevõtjate kvartaalsed reiside müügi aruanded TTJA-le, tagatiste andmestik), samuti andmete kogumine järelevalve korralduse, järelevalvemetoodikate, menetluste (sh maksejõuetusmenetlused ja reisijate reisilt tagasitoomise korraldamine) ja praktikate kohta. 3.1.4. Andmete kogumine reisiettevõtjatelt ja reisiettevõtete erialaliitude esindajatelt, näiteks küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaua vormis. 3.1.5. Andmete kogumine tagatise andjatelt, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Pangaliidu esindajatelt, samuti teistes riikides aktsepteeritud tagatise pakkujatelt näiteks küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaua vormis. 3.1.6. Euroopas läbi viidud uuringute, raportite analüüs PTD rakendamise teemal. 3.1.7. Võrdlev andmeanalüüs teistes riikides kasutatavate tagatisviiside, -lahenduste ja tagatissüsteemide toimimise praktikate kohta, vajadusel intervjuude vormis. 3.2. Töövõtja võib pakkuda täiendavaid metoodikaid ja andmeallikaid. Töövõtja esitab metoodika ja andmeallikate valiku kirjelduse pakkumuses ning see on üheks pakkumuse hindamise kriteeriumiks (vt täpsemalt HD p 4.1.3). 4. Projektiplaan ja ajakava Uuring tuleb teostada ja uuringu tulemused tuleb esitleda 27 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. 4.1 Töö koosneb järgmistest tegevustest: 4.1.1. uuringu teostamise täpsustatud tegevus- ja ajakava ning kavandatava metoodika, sh valim, vahearuande sisu ja tähtaeg, tutvustamine uuringu juhtrühma avakoosolekul ja selle põhjal avakoosoleku protokolli koostamine, mille tähtaeg on kahe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava või metoodikat täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks. Sellisel  juhul esitab Töövõtja 3 tööpäeva jooksul peale avakoosolekut uue detailse tegevusplaani koos täpsustatud ajakava või metoodikaga. Töö tulemi saavutamise lõpptähtaega, samuti etappide I ja II tähtaegu ei ole võimalik muuta; 4.1.2. uuringu vahearuande esitamine ja tulemuste esitlemine Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale (I etapp) vastavalt uuringu juhtrühma avakoosolekul kokku lepitud tähtajale, kuid hiljemalt 11 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist, juhtrühma liikmetelt ettepanekute kogumine; 4.1.3. uuringu täiendamine vastavalt vahearuande tagasisidele 13 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist ning ja vahearuande kinnitamine Tellija poolt 10 tööpäeva jooksul pärast täiendatud vahearuande esitamist; 4.1.4. uuringu lõpparuande esitamine ja tulemuste esitlemine Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale (II etapp) 20 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Vajadusel korraldatakse lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; 4.1.5. kui uuringu käigus selgub, et vahearuandes analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahearuande üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpparuandes; 4.1.6. uuringu lõpparuande täiendamine vastavalt Tellija esindaja ja uuringu juhtrühma tagasisidele ja uuringu täiendatud lõpparuande lõpliku versiooni esitamine 23 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist; 4.1.7. uuringu lõpparuande kinnitamine Tellija poolt 10 tööpäeva jooksul pärast täiendatud lõpparuande esitamist; 4.1.8. uuringu tulemuste esitlemine avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas avakoosolekul kokku lepitud ajal, viisil ja kohas (pärast punktis 4.1.7. nimetatud lõpparuande kinnitamist Tellija poolt), mis peab toimuma hiljemalt 27 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist (II etapp). 5. Uuringu tulemid 5.1 Töövõtja peab töö tulemina esitama: 5.1.1. Avakoosoleku kirjaliku protokolli, mis sisaldab avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude (sissejuhatavate intervjuude tegemise korral) tulemusel täpsustatud uuringu eesmärki, uurimisküsimusi, metoodikat, sh sihtrühmad, ajakava ja muud korralduslikud küsimused (sh fikseeritud kontaktisikud, tähtajad jne); 5.1.2. Kirjaliku vahearuande koos rakendatava metoodika kirjeldusega, mis sisaldab töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni (tehnilise kirjelduse punktid 2.2.1.1- 2.2.1.2. ja 2.2.2.1.-2.2.2.3) ehk etapp I. Uuringu juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist; 5.1.3. Kirjaliku lõpparuande, eesti keeles mahuga kuni 70 lk, mis sisaldab uuringu visualiseeritud lühikokkuvõtet (nn üksleht) eesti ja inglise keeles ning kogu töö teostamise tulemit (sh tehnilise kirjelduse punktid 2.2.2.4.-2.2.2.7.) ehk etapp II. Lisaks kahele visualiseeritud lühikokkuvõttele (vastavalt eesti ja inglise keeles) peab lõpparuanne sisaldama esilehte, sisukorda, uuringu peamiste mõistete definitsioonide loetelu, uuringus kasutatud lühendite ja akronüümide loetelu, sissejuhatust, kokkuvõtet, uuringu põhiteksti, vahekokkuvõtteid põhiteksti vähemalt esimese tasandi peatükkide kohta, vajadusel ka tabelite ja jooniste loetelud. Kasutatud allikate viitamisel kasutatakse joonealuseid viiteid. Lõpparuande terviktekstile lisanduvad lisad, millena tuleb esitada vähemalt metoodika kirjeldus, sh küsitluste ankeedid ja intervjuude kavad, ülevaade küsitletute ja intervjueeritute profiilidest. Koos  lõpparuandega esitatakse uuringus kasutatud ja loodud andmestik ning lõpparuande jaoks koostatud tabelid ja jooniste aluseks olevad tabelid levinud andmetöötlustarkvara (nt MS Excel, OpenOffice Calc vms) vormingus; andmete anonümiseerimist tuleb üleandmisel põhjendada. Uuringu lisana esitatakse ka uuringu tulemuste visualiseeritud esitlusslaidid (vt 5.3). Uuringu juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Lisaks kirjalikule lõpparuandele peab töövõtja tööd esitlema avalikkusele vastavalt punktile 5.3 ning tegema lõpparuande peale selle heakskiitmist kättesaadavaks Eesti Teaduseinfosüsteemis (ETIS) ning avaldama lõpparuande koos ISBN numbriga. 5.1.4. Lõpparuande koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: 5.1.4.1. Järeldused peavad olema selgelt eristatud. Nad peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama uuringu läbiviija poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased seaduslikud asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni). 5.1.4.2. Kokkuvõte peab sisaldama kõiki peamisi ja analüütilisi teemasid, konkreetseid järeldusi ja soovitusi ning uuringu läbiviija poolseid hinnanguid. 5.1.4.3. Lõpparuandes peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad takistada analüüsi raames saadud info kasutamist. 5.1.4.4. Ohud info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud. 5.1.4.5. Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise nõuetest. Veebipõhise allika puhul ei piisa ainult lingi esitamisest; tuleb esitada vähemalt allika autori, selle puudumisel veebilehe omaniku nime, allika pealkirja, lingi avamise kuupäeva, olemasolul ka sisu loomise ja/või muutmise kuupäeva/vähemalt aastat. 5.1.4.6. Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus. Tabelid, joonised ja fotod peavad olema nummerdatud. 5.1.4.7. Igal tabelil, joonisel, fotol on pealkiri/allkiri ja allikaviide. 5.1.4.8. Tabel joondatakse lehel vasakule ja veergude pealkirjad joondatakse veeru keskele. Tabeli tekst joondatakse vasakule ja arvud paremale. Joonis joondatakse lehel vasakule. 5.1.4.9. Lõpparuande teksti lõplik versioon peab olema ühtlaselt toimetatud ja tekstikorrektuuri läbinud. 5.2 Uuringu lõpparuandes peavad selgelt sisalduma: 5.2.1. uuringu tulemusena valmib ja antakse üle vastused kõikide punktis 2.2. esitatud uurimisküsimuste kohta, kõik järeldused ja poliitikasoovitused peavad olema praktilised ja rakenduslikud, õigusaktide muutmise vajaduse korral tuua välja vajalikud muudatused; 5.2.2. EL-i uute kavandamisel olevate poliitikavalikute (ettemaksupiirangud, kriisi- või tagavarafondi loomine) mõjuhinnang ja rakendatavuse analüüs, rahvusvahelise võrdlusega vähemalt uurimisküsimuses toodud ulatuses; 5.2.3. tagatiste kättesaadavuse analüüs ja parendamise võimalused, sh COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu mõju Eestis pakutavatele tagatise teenustele; 5.2.4. kehtivate tagatisnõuete analüüs ja nende ajakohastamise ettepanekud, võimalusel koos metoodikaga tagatismäärade arvestamiseks;  5.2.5. kehtiva tagatissüsteemi toimimise analüüs ja selle tõhustamise (sh järelevalve) võimaluste kirjeldus ja maksumus; 5.2.6. ettepanekud reisijate tagasitoomise või reisi jätkamise korralduseks reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras, mis oleksid Eestis mõistlikult rakendatavad, pidades silmas tagatise piiratust. Alternatiivide kirjeldus, maksumus, mõjud osapooltele, asjakohasus ja rakendatavus; 5.2.7. analüüs ja ettepanekud, milline peaks olema Eesti oludes optimaalne tagatiste valdkonna korraldus. Kehtiva individuaalse tagatissüsteemi tõhustamise võimalused ning alternatiivse lahendusena fond individuaalse tagatissüsteemi asemel või selle kõrval. Lahenduste rakendatavuse analüüs Eesti oludesse sobituva(te) mudeli(te), kirjelduse ja maksumusega, mis sisaldab rahvusvahelist võrdlust vähemalt uurimisküsimuses toodud ulatuses. 5.2.8. Ettepanekute esitamise parameetriteks on vähemalt: 5.2.8.1. käsitletav teema: probleem, järeldus ja soovitus; 5.2.8.2. tegevus selle rakendamiseks; 5.2.8.3. adressaat. 5.3 Töövõtja ülesandeks on ka uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt PowerPoint, Prezi vmt esitlustarkvara abil) tutvustus Tellija poolt korraldatud avalikkusele suunatud füüsilisel või virtuaalsel üritusel. Tulemusi esitatakse eesti keeles. Osalejate arv on kuni 50 inimest, mis lisandub Töövõtja esindajate arvule. Ürituse kestus on kaks kuni neli tundi, mida võib muuta Tellija nõusolekul. Kui üritus toimub füüsiliselt, siis osalejatele tuleb pakkuda enne ürituse algust kohvipausi. Ürituse korraldus ja visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijaga enne esitlust kooskõlastada. Visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb uuringu lisana Tellijale üle anda vastavalt punktile 5.1.3. Tellijal on õigus esitlusmaterjalid avaldada MKMi ja vajadusel teistes turismisektori organisatsioonide kanalites (nt Puhka Eestis veebilehel). 5.4 Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi veebilehel ning vajadusel teistes turismisektori organisatsioonide kanalites. 6. Töökorraldus 6.1. Töövõtja juhib uuringu koostamist ja teostab töö. Tellija esindajaks uuringu teostamisel on MKMi turisminõunik. Töövõtja esitab ülevaate töö käigust, edusammudest, tekkinud takistustest ja nende lahendustest/lahendusettepanekutest Tellija esindajale vähemalt kord kuus kohtumisel Tellijaga (kohtumised võivad toimuda nii füüsiliselt kui ka elektrooniliselt; formaadis lepitakse jooksvalt kokku). Kohtumisi korraldab ja viib läbi Töövõtja. Kohtumisi planeeritakse varakult, vähemalt kolm nädalat ette. Töövõtja esitab kohtumiste materjalid Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale digitaalsel kujul vähemalt kolm tööpäeva enne kohtumist. Mõlemad pooled võivad teha teisele poolele ettepaneku täiendavaks kohtumiseks. 6.2. Uuringu teostamiseks moodustab Tellija uuringu juhtrühma. Uuringu juhtrühm veendub Tööle esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega. Uuringu juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid uuringu tegevusplaani, ajakava, metoodika (sh andmete kogumise meetodid ja valim) ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine Töö tulemile. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb uuringu juhtrühm. Juhtrühma on kaasatud vähemalt MKM, TTJA ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, aga huvi korral ka Eesti Kindlustusseltside Liit ja Eesti Pangaliit. Tellija võib uuringu  juhtrühma või uuringu elluviimisse vajadusel kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. Töövõtja võib teha Tellijale ettepanekuid töörühma liikmelisuse osas. 6.3. Töövõtja ülesanded on: 6.3.1. uuringu juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine ja koordineerimine (muuhulgas koosolekute kokkukutsumine, läbiviimine, protokollimine); 6.3.2. töö aluseks olevate andmete, analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 6.3.3. väliste osapoolte kaasamine, nendega intervjuude ja/või ümarlaudade läbiviimine; 6.3.4. teiste riikide poliitikate ja praktikate analüüs ning Eestis rakendamise võimaluste ja sobivuse hindamine; 6.3.5. ettepanekute, lahenduste ja poliitikasoovituste koostamine ja esitamine turismi poliitikakujundajatele ja praktikutele; 6.3.6. uuringu tulemuste ja ettepanekute esitlemine avalikkusele, selle ürituse korraldamine ja ürituse läbiviimisega seotud kulude kandmine. 6.4.Töövõtja täidab hanke raames teisi ülesandeid, mida ei ole siinkohal otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud analüüsi edukaks läbiviimiseks.