Tagasiside Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule

Saatja: "Kirsberg Markus" <[email protected]> Saaja: "Riigikantselei", "Kristi Purtsak" Teema: HKScan Estonia AS tagasiside Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule Kuupäev: 2023-03-31 14:11 Tere, Käesolevaga annab HKScan Estonia AS tagasiside Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule (VOS) eelnõu juurde. Palun vaadata manuses olevat dokumenti. MARKUS KIRSBERG EVP BU BALTICS (INTERIM) HKSCAN ESTONIA AS Juhatuse esimees Phone: +372 51 27 111 E-mail: <mailto:[email protected]> [email protected] HKSCAN BALTICS Saha tee 18, Loo, 74201, Harjumaa, Estonia www.hkscan.com This email and any attachments are confidential and may also be privileged. If you are not the intended recipient, please notify us immediately and delete this email and any attachments without retaining copies or disclosing the contents to anyone. Riigikantselei Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161 Tallinn Pr. Kristi Purtsak Edastatud: Meie: 31.03.2023 nr AD-3/304 [email protected]; [email protected] ärakiri: Eesti Toiduainetööstuse Liit ([email protected]), Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda ([email protected]), Maaeluministeerium ([email protected]), Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ([email protected] ) Tagasiside Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule (VOS) Lugupeetud poliitikakujundajad, Pole kahtlust, et Teie soovid toidujulgeoleku tagamisel riigi vajadusi ette näha ning neid seadustega tagada on kantud parimatest kavatsustest. Ent analüüsides väljapakutud lahendust, mis seisneb valiku toidutootjate nimetamist elutähtsa teenuse osutajateks (ETOd) ning asetades kõigile ETOdele täpselt samasugused nõuded, arvestamata tegeliku äri ja selle majandusvaldkonna asjaoludega, asetab meid teiega väga konfliktsesse olukorda. Ühelt poolt oleme igapäevaselt Eesti inimestele toidu lauale tooja ja faktiliselt toidujulgeoleku tagaja. Teisalt tähendab teie poolt väljapakutu meile koheselt kümneid miljoneid lisainvesteeringuid, ebaefektiivseid ning riigile kasu mitteandvaid tehnoloogilisi piiranguid ja vajadust oluliselt muuta ärimudeleid. Väljapakutud lahendused ei võimalda ühelgi Eesti toidutööstusel siinsetele peredele rohkem maitsvaid, tervislikke ja vajaliku toiteväärtusega toidutooteid luua, toota ja turule lubada. Edasise praktika mõttes peame kummaliseks, et kuigi uued nõuded puudutavad konkreetseid ettevõtteid, pole meiega nende nõuete osas kordagi konsulteeritud. Meie suuremad frustratsiooni allikad: • Toidutootja vaates on täiesti arusaamatu, mida tähendab nõue jätkata 30 päeva jooksul 75% ulatuses oma põhitegevust – kas see rakendub inimtoiduks sobivate toodete tootmisele, kas seda mõõdetakse käibe, tootmismahu, turule lastud pakendite arvu, looma- ja linnukasvatamise jätkumise või millegi muu alusel; • Saartalituse nõue tähendab kohe kuni paarikümne miljoni euro suurust lisainvesteeringut ning edaspidi suurt ja ebavajalikku püsi- ja muutuvkulu; • Ärikriitiliste IT süsteemide Eestisse rajamine on suurettevõtete, aga eelkõige piiriüleste rahvusvaheliste kontsernide puhul äärmiselt elukauge nõue, mis välistab meie tegevusvaldkonnas kõik best-in-class SaaS lahendused (pilvepõhine täisteenus tarkvara lahendus); • Valitsus soovib suuri toidutootjaid nimetada ETOdeks, jätkates samal ajal nende sisulist välistamist energia- ja põllumajandustoetusmeetmetest. Ettevõtted, kelle kanda AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA  toidujulgeolek on, peavad jätkuvalt ise hakkama saama. Ainuüksi HKScan maksis Eestis elektrienergia eest 2022. aastal 6,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja soojusenergia eest 5,9 miljonit eurot rohkem. Riigi poliitika on erinevate ministeeriumite haldusalades karjuvalt vastuoluline; • Soovitame koos ametnikkonnaga mõelda COVIDi kogemusest õppinuna väljakutsele kuidas on võimalik ettevõtetega koostöös sisuliselt ja (meenutame, et jätkuvalt) Eesti toidujulgeolekut tagada ilma, et me objektiivselt toidutootjate majanduslikku seisu ja konkurentsivõimet vähemalt oluliselt ei kahjustaks. Riigikantselei ettepanekud on lahus Maaeluministeeriumi varustuskindluse tagamise töörühma konstruktiivsemast ja sisulisemast lähenemisest. Pikemalt. HKScan Estonia AS puhul on tegemist vertikaalselt integreeritud toidutootjaga, mis on spetsialiseerunud lihatoodete tootmisele. Kodumaise tarbija silmis oleme eelkõige tuntud kaubamärkidega Rakvere ja Tallegg. Meie väärtusketis Eesti Vabariigis on muuhulgas seakasvatus koos aretustegevusega, broilerkanade kasvatus, broilerkanadele sööda valmistamine, loomade varumine, lihaliigile vastavad tapamajad ja lihatööstused. HKScan Estonia AS kuulub Soome päritolu põhjamaisele toidutootmise kontsernile HKScan Oyj. Käesoleva tagasiside annab AS HKScan Estonia koos oma tütarettevõtja Rakvere Farmid AS- iga, edaspidi HKScan. Ühineme igati oma valdkonna erialaliitude (Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) poolt antud kriitilise tagasisidega ning toome täiendavalt välja vaid meile rohkem muret tekitavad kitsaskohad. Arvestades toiduga varustamise osas välja toodud lühikest ettevõtete nimekirja ja seaduses määratavate kohustuste suurt ja majandustegevust piiravat iseloomu on kummastav, et teadaolevalt pole ühegi nimekirjas toodud ettevõttega antud seaduse välja töötamisel otse ühendust võetud, kuigi väljapakutud meetmete majanduslik mõju on konkurentsivõimet laastav. Tagasiside andmine on HKScani puhul ajendatud järgnevatest olulisetest asjaoludest: 1) HKScan on osalenud aktiivselt Maaeluministeeriumi juures toimivas varustuskindluse tagamise töörühmas; 2) Ettevõtte suurus ning vertikaalne integratsioon erinevates tegevusvaldkondades; 3) Seaduses toodud kohustuste suurus ja majandustegevust piirav iseloom. HKScan on osalenud aktiivselt Maaeluministeeriumi juures toimivas varustuskindluse tagamise töörühmas, kus varustuskindlusega seotud probleeme ja pudelikaelu ning nende võimalike lahendusi on arutatud väga konstruktiivses dialoogis erinevate osapooltega. Selles töörühmas on selgelt keskendutud eelkõige sellele, kuidas tagada inimeste varustamine toiduga erinevate kriiside ajal. Täna on aruteludega jõutud seisu, et ilmselt on mõistlik omada kriisiaja tootmise nomenklatuuri, mille tootmine vajalikus mahus on võimalik ning on samal ajal võimalikult säästlik tootmiseks vajaliku ressursi osas. Tegemist on sisulise ja reaalse tegevusplaani loomisele suunatud töörühmaga, mille töö tulemuse kasutamine VOSi mudelis on HKScani ootuseks, et nendele aruteludele tekiks selge tegevusraam. AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA Elutähtsa teenuse osutamise tasemele on esitatud eelnõus sätestatud nõue jätkata 75% ulatuses 30 päeva jooksul oma põhitegevust. Sellest jääb selgusetuks, mida antud kontekstis tuleb lugeda põhitegevuseks? Kas selleks on HKScani puhul kitsalt inimtoiduks sobivate toodete tootmine, kuna sellest tekib käive ning käive on ETO’ks määramise ainsaks aluseks? Kas 75% nõuet tuleb vaadelda käibena, tootmismahuna, turule saadetud pakendite arvuna või mõnest muust näitajast lähtudes? Kas samal ajal tuleb tegeleda ka looma- ja linnukasvatuse jätkamise ning selle tegevuse jätkuvuse tagamisega peale 30 päevase tähtaja möödumist? Ehk kas muuhulgas tuleb jätkata päevavanuste broileritibude farmidesse viimisega (tulem lihatootena ca 40 päeva pärast) või emiste seemendamisega (tulem lihatootena umbes aasta pärast)? ETO staatuse määratlemine ainult seetõttu, et ettevõte on majandusaasta aruande alusel suurima käibega antud valdkonnas tekitab mitmeid küsimusi, eelkõige koosmõjus ETOks määramise ja ETOle esitatavate nõuete ulatuse ja nende täitmise lühikese ajaraami tõttu. Kui tihedalt hinnatakse ümber käibeid ettevõtetel – kas see on vaid majandusaasta aruande alusel? Kas toimub ka kriteeriumi täitmise hindamise protsess juhul, kui toimub ettevõte jagunemine/osaline müük või mõnede muude turuosaliste liitumine ja uue valdkonna suurima käibega ettevõte tekkimisel? Kuidas toimub ETO staatusest vabastamine (ja ETO staatuse tõttu tehtud ja hiljem äriliselt mittevajalike investeeringute hüvitamine)? Seaduse eelnõus toodud kohustus toimida saartalitusel tekitab HKScanis mitmeid probleeme, kaasa arvatud KüTSiga kaasnev muudatus, mille kohaselt peavad ärikriitilised IT süsteemid asuma füüsiliselt Eestis. Peame antud nõuet täiesti ebaproportsionaalseks ning elukaugeks, mis pärsib selgelt ETOde konkurentsivõimet teiste turuosalistega, kellel pole selliseid piiravaid meetmeid ning kohustust kasutada aegunud ressursimahukaid tehnoloogilisi lahendusi, selmet panustada oma äri arendusse. IT tarkvaraarendus liigub 100% pilvepõhistele tehnoloogiate poole välistades onprem (saartalituse) kasutamise võimalused. Juba täna on onprem lahenduste kogukulud suuremad kui pilvepõhistel lahendustel. Antud areng on pöördumatu, kuna pilvepõhiste lahenduste korral on küberturvalisuse riskid kordades väiksemad. Onprem lahendustele tagasi liikudes kasvab hüppeliselt küberintsidentide esinemise tõenäosus ja onprem lahenduste korral on praktiliselt võimatu tagada IT sektori välisel ettevõttel isegi ligilähedane küberturvalisuse tase, kui saab teha pilvepõhiseid tehnoloogiaid kasutades. Pilvepõhiste tehnoloogiate taga on teenusepakkujate väga suured pidevad investeeringud küberturbesse. Microsofti küberturbe aastased investeeringud on kordades suuremad kui kogu Eesti avaliku sektori IT aasta eelarve. HKScan kasutab väga suures ulatuses Microsofti erinevaid rakendusi ja teenuseid. Erinevate IT rakenduste ja teenuste eluiga on järjest lühem ja onprem korral tähendab see areng iga aasta järjest suuremaid investeeringuid, et isegi rahuldav küberturvalisuse tase saavutada. Pilveteenuseid kasutades on need riskid maandatud ja küberturvalisuse tase tõuseb otseseid investeeringuid tegemata. Samas meie tänase arusaama kohaselt puudub ETOl võimalus kasutada isegi täielikku Microsoft Office paketti, kuna mitmed olulised rakendused on saadaval vaid pilveversioonis, rääkimata uutest spetsiifilistest äritarkvara lahendustest, mis on reeglina saadaval täisfunktsionaalsuses vaid SaaS-ina. Raske on näha sellise piirangu eesmärgipärasust. AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA Saartalituse nõue koosmõjus impordi- ja ekspordipiirangutega ning 75% tegevuse jätkuvusnõudega sunnib meid oma ärimudelit oluliselt ümber muutma, kuna HKScanil puudub Eestis päevavanuste tibude tarnija või enda toimiv haudejaam. Täna tuuakse tibud meile sisse Soomest. Enda haudejaama (ja ka vanemkarja ehk haudemunasid munevate kanade) loomine Eestisse olenevalt valitud tehnoloogilisest lahendusest maksab investeeringuna 4-8 miljonit eurot (vanemkari koos vajalike farmidega lisaks umbes 12 miljonit eurot) ning siis saame enda tänase tootmismahu tõttu ebamõistliku suuruse ja igapäevase kuluga süsteemi, mis täielikult hakkab toimima umbes 24 kuud peale investeerimisotsuse vastu võtmist. Lisaks, kuigi 75% ulatuse äritegevuse jätkumise nõue on sisuliselt veel arusaamatu, siis võib eeldada, et HKScanil tekib veel täiendav käibekapitali vajadus ka selleks, et tagada kõigi vajalike mittelihaliste toormete olemasolu enda laos. Meil puudub sellisele kogusele toormele vajalik ladustamistaristu ning selle loomise vajaliku täiendava investeeringu suurus ei ole täna teada. Täiendavalt tekitab nõutust eelnõus toodud kohustus vähendada sõltuvust „teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu“. Me ei suuda täna hinnata selleks vajalikke investeeringu- ja opereerimiskulusid. Nende tegevuste tegelikuks hindamiseks pakub HKScan välja viia läbi ennetav riskikaardistus meie ettevõte näitel hindamaks sellise kohustuse kohase täitmise võimalikust ja reaalset finantsmõju ettevõtetele. Arvestades, et eelnõus nõutud kriisianalüüsi ja -plaanide koostamise kohustuste täitmisel tulevad nende teostamise käigus kindlasti välja täiendavad kitsaskohad, mis pole faktiliselt toidutootmise äri arenguks vajalikud, ent mis valitsuse poolt seatud normatiivide täitmiseks vajavad kõrvaldamist ning mille maksumust ja ressursimahukust ei ole täna võimalik kommenteerida, vajab see kõik põhjalikku läbimõtlemist VOSi eelnõu asetab suure ja üldise kohustuste paketi ning äripiirangud ettevõtetele, sekkudes oluliselt ettevõtete turupõhisesse konkurentsi, määrates kõige suurema käibega ettevõte(te)le täiendavad investeerimiskohustused ja igapäevased ärikorralduskohustused, mis paratamatult suurendavad ETOks määratud ettevõtete toodangu omahinda, iseäranis nende konkurentidega võrreldes. Jätkub ka traditsioon asetada uusi kohustusi kompensatsioonimeetmeteta. Täiendavalt tuleb välja tuua HKScani näitel Eesti riigi pikaajaline ning vastuoluline suhtumine suurettevõtetesse, kus meid on automaatselt arvatud välja erinevatest investeeringutoetuse meetmetest nii tööstuse kui ka looma- ja linnukasvatuse alal samal ajal, kui paljudes teistes EL liikmesriikides on erinevatele toetusmeetmetele kvalifitseerunud ka suurettevõtted. Toiduettevõtted, kes tagasid Eesti riigis toidu varustuskindlust koroonakriisis (eelkõige selle alguses) ei ole saanud selle osas mingeid täiendavaid rahalisi tugimeetmeid (riik tuli meile appi kaupade piiriületuste korraldamisel kriisi alguses). Täiendavate energiainvesteeringute tegemine jäeti ettevõtete kanda ning suurettevõtted olid välistatud ka hilisemast energiainvesteeringute toetusmeetmest. Maaeluministeerium on nüüd välja pakkunud toetusmeetme, kus kõik põllumajandus- ja toidutööstusettevõtted võivad saada erakorralist riigiabi kuni 200 000 (kakssada tuhat) eurot ettevõtte kohta. Võib spekuleerida, et toidutootmise valdkonnas ETOdeks nimetatud ettevõtete täiendav energiakulu oli möödunud aastal enam kui paarkümmend miljonit eurot... Me ei asu siinjuures pikemalt arvustama seakasvatustoetusi, heaolutoetusi või teisi turutõrketoetusi, mida jagatakse samade põhimõtete järgi (madala ülempiiriga ühe ettevõtte kohta, kuid oleme lisanud lühikokkuvõte antud kirjale) – mille tulemusena need ettevõtted, kelle panus on anda 80% või enam toidujulgeolekust, kvalifitseeruvad maksimaalselt 6-8%-le toetustest. AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA Kokkuvõtteks palume kaaluda järgmist: 1) Kasutada VOSi toidujulgeoleku osa sisustamiseks Maaeluministeeriumi juurde loodud varustuskindluse tagamise töörühma töö tulemusi; 2) Eemaldada toidutootjatelt KüTSi saartalituse nõue kui mitte eesmärgipärane; 3) Tagada seaduseelnõuga tehtava edasise töö käigus, et ei tekiks konkurentsimoonutusi; 4) Viia läbi ETOdeks nimetatavate ettevõtete ennetav riskikaardistus ning selle pealt töötada välja vajalikud toetusmeetmed; 5) Tagada tervikuna erinevate toetusmeetmete loomisel nende konkurentsineutraalsus ja meetmete toiduvarustuskindlust tagav ja suurendav iseloom; 6) Kaaluda toiduettevõtete käsitlemist PKE-dena ETO-de asemel. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Markus Kirsberg Juhatuse esimees [email protected] +372 51 27 111 AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA LISA HKScan Estonia AS ja Rakvere Farmid AS laienevad loomakasvatuse toetused Täna on seakasvatuse jaoks olemas Eestis tugimeetmed, mis viimasel ajal on jagunenud kolme ossa: • Heaolu toetus – jagatakse võrdselt looma kohta kõigile turuosalistele, kes avaldavad soovi ning täidavad vajalike nõudeid, ettevõtepõhine ülempiir puudub; • Erinevad turutõrke toetused (koroona, Ukraina sõda) jagatakse võrdselt looma kohta kõigile turuosalistele, kes avaldavad soovi, kuid kus on peal ülempiir ettevõte kohta – tegemist on selge konkurentsi olukorra moonutusega riigi poolt, sest turutingimuste muutus mõjutab kõiki loomi olenemata omanikust (ja talle kuuluvate loomade arvust) sarnaselt. Viimases (maaeluministri 10.06.2022. a määruses nr 29) läbi viidud toetusmeetmes oli maaeluministeerium esmakordselt suutnud sellise ebamõistliku ülempiiri eemaldada, aga uues kooskõlastamisel oleval maaeluministri määruse eelnõus „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ on taas ettevõttele kohalduv ülempiir sätestatud; • Aretustoetus, mida on aastaid makstud läbi ETSAÜ (Eesti Tõusigade Aretusühistu) vaid kohalikul kapitalile kuuluvatele turuosalistele ehk neile kes ei kuulu rahvusvahelisse suurkontserni (Eestis on neid kaks – üks neist on HKScanile kuuluv Rakvere Farmid enam kui 40% tegeliku tootmismahuga). Selle toetuse tänane tulemus lisaks konkurentsiolukorra moonutusele on see, et aretustoetuste tegelike saajate poolt toodetud nuumsigade hulk on vähenenud oluliselt, samas kui kahe ülejäänud turuosalise tootmismahud on jäänud sarnasele tasemele, seega on selge et see toetus ei ole aidanud varustuskindluse parandamisele kaasa. Broilerkanade kasvatus on jõudnud ka esmakordselt toetuskõlbulikuks, kuid tänased toetusmahud on ülempiiriga ettevõte kohta, mis muudab mõistliku ühikutoetuste tegelikult marginaalseks. HKScan Estonia AS puhul tehti kindlaks maaeluministri 10.06.2022. a määruses nr 29 „Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega“ alusel taotletud toetuse määramisel 1 460 714 broilerkana pidamise, mille alusel määruse kohase ühikumäära kaudu määratav toetussumma oli 3 286 606,50 eurot, kuid sellest välja maksmisele kuulus 35 000 eurot seoses määruses toodud piirangutega – seega reaalne väljamakse oli natuke üle 1% määruses toodud mõistlikust summast. Samas on hea näha arengut ning broileriliha tootmise olulisuse märkamist ja kasvõi sümboolset toetamist. AS HKSCAN ESTONIA ROODEVÄLJA KÜLA, [email protected] TEL . +372 322 9221 RAKVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA, WWW.HKSCAN.COM REG. NO: 101 56 832 44207 ESTONIA