Vastus

Teie 20.03.2023 */ /*nr 8-1/2107, JUM/23- Justiitsministeerium 0320/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 12.04.2023 nr 2-7/2023/1636 10122, Tallinn Eelnõu kooskõlastamine märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu märkustega arvestamisel. 1) Juurdepääsupiirangu aluse tähtaeg Mitme muudatuse tulemusena kaotatakse (RSVS-i alusel täpsustatud) salastatud teabe alus ja edaspidiselt on seletuskirja kohaselt vastav teave avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave (AK-teave). Kuna AvTS-i kohaselt on üldreeglina AK-teabe juurdepääsupiirangu tähtajaks 5 aastat, mida on võimalik pikendada 5 aasta võrra, siis soovitame üle hinnata, kas teabe osas, mis ei ole enam salastatud teave, vaid AK-teave, tuleks kehtestada muud juurdepääsupiirangu tähtajad kas AvTS-is või RSVS-is, mis arvestavad AK-teabe kaitse vajadusi. 2) RSVKK § 8 lg 1, sh sissejuhatava lauseosa sõnastus 2.1. tolle lause osa sõnastus on: Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, julgeolekuasutuse, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, Eesti Panga, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ja Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste, ning nende valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 2.2. RSVSKK-s on kasutatud sõna „infosüsteem“ (vt RSVKK § 8 lg 1 sissejuhatava lause sõnastust ning selle kehtivat punkti 32. Soovitame hinnata, kas siin võiks pigem kasutada mõistet „võrgu- ja infosüsteem“ ehk mõistet, mis on sätestatud KüTS § 2 punktis 1? See oleks ka kooskõlas eelnõuga lisanduva RSVKK § 8 lg 1 punktis 321 oleva sõnastusega. Lisaks soovitame üle hinnata, kas mõisted „sidesüsteem“ ning „võrgusüsteem“ on erinevaid või mitte; või peaks siin sõna „side- “ tekstist välja võtma, kui tegemist on sünonüümiga. Sõnastuse muutmise korral tuleks üle hinnata, kas sel juhul on võimalus, et mingi „süsteem“ läheb vastava paragrahvi kohaldamisalast välja või mitte. 2.3. juhime tähelepanu asjaolule, et RSVKK § 8 lõike 1 sissejuhatav tekst määratleb, et riigisaladuseks on selles loetelus olevate asutuste süsteeme käsitlev teave. Eelnõuga lisandub sellesse lõikesse punkt 321, mille tekst toob lisaks lõike 1 sissejuhatavas tekstiosas olevatele asutustele ka juurde isikute ringina „elutähtsa teenuse osutaja ning Eestis paikneva ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga rahvusvahelise organisatsiooni“. Soovitame hinnata, kas selle tõttu tuleb ka kõnealuse lõike 1 sissejuhatavat teksti muuta ning millist mõju avaldab see muudatus ka teiste selle lõike punktidele. Alternatiivina soovitame kaaluda vastava sätte tegemist eraldi lõikena RSVKK §-is 8 (nt RSVKK § 8 lõige 12). 2.4. Lisaks eelnevale märkusele, juhime tähelepanu asjaolule, et RSVKK § 8 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ei ole mainitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mistõttu soovitame ka siin hinnata, kas eelnõus pakutud RSVKK § 8 lg 1 p 32 uus sõnastus peaks olema hoopiski uus lõige samas paragrahvis (nt RSVKK § 8 lg 13)? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2.5. RSVKK § 8 lõike 1 sissejuhatav tekstis on mh toodud Riigi Infosüsteemi Ametit. Palume võtta Riigi Infosüsteemi Amet lõike sissejuhatavast lauseosast välja. Probleem, mis selle vajaduse tingib, seisneb selles, et RSVKK § 8 lõike 1 all olevad punktid, mis sätestavad „käesoleva lõike sissejuhatavas osas nimetatud asutus...“ (vt punkte 1, 2, 4, 7, 12, 14 ja 251) toovad Riigi Infosüsteemi Ametile ebavajalikke kohustusi, mis kõik tähendavad üleliigseid piiranguid ja ka täiendavaid kulutusi ressursile. RSVS ja RSVKK kontekstis on Riigi Infosüsteemi Ametile jaoks olulised RSVKK § 8 lg 1 p 32 (ja tulevase p 321) sisu olemasolu. Lisaks on Riigi Infosüsteemi Ametile jätkuvalt kohaldatav RSVKK § 8 lg 7, mis sätestab, et turvaara valve- ja häiresüsteeme käsitlev teave peab olema riigisaladus. RSVKK § 8 lõikes 1 olemine toob aga kaasa tänase praktika kohaselt olukorra, kus Riigi Infosüsteemi Amet on kammitsetud ka valvesüsteemi osas väljaspool turvaala, aga me ei pea seda põhjendatuks. Selle tulemusena soovitame ka üle vaadata selle lõike punktid, et Riigi Infosüsteemi Ametiga seotud punktid (eelnõuga muudetud punkt 32 ja lisanduv punkt 321) oleksid näiteks eraldiseisvate lõigetena samas paragrahvis. 3) Turva- ja administratiivalade ristkasutus Lisanduva RSVKK § 462 (turva- ja administratiivalade ristkasutus) osas toetame varianti 3 tingimusel, et see on selgelt (nt seletuskirjas) määratletud, et selle loa taotluse täiendamine on ühekordne toiming, mida teeb vastava loa omaja vms. Kui seda sel moel ei ole mõeldud, siis toetame varianti 2. 4) Rakendussätted Eelnõu § 2 järgi on määruse jõustumise ajaks planeeritud 1. mai 2023. aasta. Eraldi ei ole ette nähtud, mis ajaks peavad töötlevad üksused viima oma sisejuhendid kooskõlla muudetud nõuetega (seletuskirjas punktid 4.3. ja 4.4. ja punkt nr 5). Kuigi muudatustega seoses suureneb töökoormus ajutiselt ja mõju on ühekordne, teeme ettepaneku: a) täiendada seletuskirja selgitusega, et mis ajaks tuleb korrad ja juhendid kooskõlla viia; või b) tekitada eraldi üleminekusäte (nt RSVKK § 1382), et mis ajaks tuleb töötlemise korrad vastavusse viia (nt 1-2 kuud pärast määruse jõustumist vms) ning selles osas täiendada ka seletuskirja. 5) RSVKK § 21 lg 4 uues tekstis on seaduse sõnastus jutumärkides ja suure algustähega, kuid see tuleb viia hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 51 ja § 29 lg 1 nõuetele vastavaks. Sama probleem on ka kehtivas määruse tekstis ning leidub ka mujal eelnõus (vt näiteks RSVKK § 23 punkti 6 muudatust). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Raavo Palu [email protected] 2 (2)