Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Justiitsministeerium 11.04.2023 nr 2-1/2022/2814 [email protected] Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud justiitsminister Esitame kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu 4 lk; 2) seletuskiri 14 lk; 3) lisa 1 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“ kavand 1 lk; 4) lisa 2 kooskõlastustabel 17 lk. Merike Ring 625 6472 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 29.03.2023 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „korras“ sõnadega „või käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses üldsuse hulka kuuluvale isikule teha kättesaadavaks üksnes käesoleva seaduse §-des 151–156 ja nende alusel sätestatud tingimustel. (22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ette nähtud tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“. 3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses: „§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada loetelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister järgmisi asjaolusid: 1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust; 2) piiranguga lõhkeaine lähteaine võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 3) ühiskonnaliikmete põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. (3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõend; 5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus; 9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava; 11) riigilõivu tasumist tõendav dokument. (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba antakse, kui: 1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamine on õiguspärane; 2) taotleja ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema vastavate süütegude karistusandmed on kustutatud; 3) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded; 4) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22 kohaselt; 5) taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll (1) Füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmed peavad olema psüühiliselt ja füüsiliselt võimelised kasutama piiranguga lõhkeaine lähteainet ning neil ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutut kasutamist. (2) Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peab olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama juhiloa omajale liiklusseaduse § 97 lõikes 7 või 8 esitatud tervisenõuetele. § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse saamisest arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba antuks vaikimisi. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus kooskõlastatuks vaikimisi. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja lisateavet. (4) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhatuse liige: 1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tegude eest teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja karistusandmed kajastuvad nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) reguleeritud andmekogus; 3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. (5) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisaselgitusi. § 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui: 1) on täidetud käesoleva seaduse §-s 152 toodud asjaolud; 2) puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui: 1) ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 152 loetletud asjaolud; 2) taotleja on esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise üle otsustamisel; 3) taotleja suhtes on põhjendatud kahtlus piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatud kasutamise õiguspärasuses; 4) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud. § 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui ametil on põhjendatud alus arvata, et käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud kasutamise loa andmise tingimused ei ole enam täidetud. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab loa peatamise tinginud puuduse peatamise otsuse tähtaja jooksul. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui: 1) pärast kasutamise loa andmist selgub, et mõni käesoleva seaduse § 152 loa andmise tingimus ei ole enam täidetud; 2) kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud loa peatamise tinginud puudust. (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine omaja võõrandama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“; 4) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendid tuleb esitada seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“; 5) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud infosüsteemi vahendusel.“; 6) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise,“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“; 2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … …. 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus … …. 2023. a  29.03.2023 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kemikaaliseaduse (KemS) muutmise seaduse eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482 rakendamise sätteid, et volitada valdkonna eest vastutavat ministrit 1) kehtestama loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida võib loa alusel üldsuse hulka kuuluvale isikule3 kättesaadavaks teha, ning 2) reguleerima loa taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu. Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis keeluga, mille kohaselt ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida, kas kehtestada piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või sätestada keeld. 2021. aasta jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt nitrometaani, kasutavad üldsuse hulka kuuluvad isikud mudelismi valdkonnas ja välistatud ei ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud aineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha üldsuse hulka kuuluvale isikule loa alusel kättesaadavaks kõrgema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse mudelite kiirendamiseks mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism. Kui edaspidi tekib Eestis põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni piiranguga lõhkeaine lähteaine, saab vajaduse korral muuta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse muutmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna 1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst 1 tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472, [email protected]). Eelnõule tegi õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 2015. aasta 29. oktoobril vastu võetud redaktsiooni (RT I, 15.07.2022, 5). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt: ▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha; ▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab KemS-i muutmist ja asjakohase valdkonna ministri määruse kehtestamist. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele – need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148 tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete mittekättesaadavaks tegemine olnud problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-, lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16% või madalama massiprotsendiga nitrometaani varasema 30% asemel. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra, millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga lõhkeainete lähteainete soetamiseks, 2 sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane luba. Nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi rõhutatud, küll aga räägitakse piiranguga lõhkeainete lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu seatakse käesolevas eelnõus nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest kasutamine hõlmab ka hoidmist. Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga lõhkeaine lähteaine kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära. Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on esitatud riigilõivuseaduse (RLS) muudatused. KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele nõukogu määruse (EL) 2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada nitrometaani, mille massiprotsent on kõrgem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba. Eeltoodu tõttu on vajalik ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning KemS-i § 15 lõiked 21 ja 22. Lisaks parandatakse õigeks viited Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemile. RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus. Eelnõu § 1 Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada üldsuse hulka kuuluvatel isikutel, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise sõnastuse korral on välistatud üldsuse hulka kuuluvad isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses sularahata arvelduse korras või KemS-i §-des 151–156 sätestatud tingimustel. Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lõikega 21 kohaselt lubatakse üldsuse hulka kuuluvatel isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. 3 Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes KemS §-des 151–156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel. Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud, sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju. Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded. § 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba Lõike 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib TTJA väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks teha, kui liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid. Lõige 2 täpsustab § 151 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt arvestab asjakohase valdkonna minister lõikes 1 nimetatud ainete kättesaadavaks tegemise loetelu kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks5. Avaliku korrana mõistetakse korrakaitseseaduse6 § 4 lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on kõrgem kui 16. Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada, peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed 5 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 6 RT I, 14.03.2023, 28 4 (taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number), kontakttelefoni ja e-posti aadressi, elukoha aadressi, nõuetekohase tervisetõendi ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Lisaks peab taotleja esitama info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava maksimumkoguse ja .kontsentratsiooni ning andmed, kuidas plaanib piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada ning selle sissetoomise ja kasutamise ajakava. Lõikega 4 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras. Taotleja all peetakse silmas üldsuse hulka kuuluvat isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2 punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Kuna varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks Eestis luba väljastatud, arvestati riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa taotlemise eest ette nähtud riigilõivu suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud ja arvestades järelevalveasutuste tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus 50 eurot taotluse kohta. Lõikega 5 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määruses kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese Taotlejale antakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, kui tal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt, sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15 lõikele 22. Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Taotlejal peab olema liiklusseaduse (LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõend, mis kinnitab tema tervisenõuete vastavust LS-i § 97 lõikes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud nõuetele. Taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis on pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades. § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll Lõikega 1 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada, mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi olemasolu. Sama tingimus kehtib ka kõigile juriidilise isiku juhatuse liikmetele. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Selleks läbivad ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i 5 § 97 lg 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lg 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontrolli. Et läbida 2. gruppi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid. 2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad. Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist), siis KemS-i § 152 lõike 3 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem läbinud tervisekontrolli mõnes teises EL-i liikmesriigis, siis hinnatakse esitatud tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja võrreldakse neid LS-i § 101 lõike 10 kohase tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamine Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba üldsuse hulka kuuluvale isikule. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA) ja Kaitsepolitseiametilt (edaspidi KAPO) kooskõlastuse saamisest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ei loeta vaikimisi antuks, kui TTJA ei lahenda taotlust 30 tööpäeva jooksul PPA ja KAPO kooskõlastuse saamisest. Lõike 2 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le ja KAPO-le, kes oma pädevuse7 piires kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14 kalendripäeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta 7 sh piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemine 6 või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta. Lõike 3 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või mitte. Lõike 4 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamata, kui taotleja taustakontrolli käigus selgub, et isik on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades (lõhkematerjaliseaduse8 § 16). Isiku karistatust kontrollitakse karistusregistri kehtivate andmete järgi. PPA ja KAPO ei kooskõlasta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba juhul, kui taotleja kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Juhime tähelepanu, et isiku karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK9. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva jooksul pärast päringu laekumist. Eeltoodud 10 tööpäeva on ka põhjuseks, miks PPA-le ja KAPO-le on antud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamiseks ja põhjendatud juhtudel kooskõlastamata jätmiseks aega 14 kalendripäeva. Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud lisadokumente ja selgitusi. 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja julgeolekuolukorrast. Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 1. Hinnatakse taotleja tõendatud vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust. Taotleja või tema 8 RT I, 04.01.2021, 9#para16 9 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise korraldust ja andmete sisu. 7 juhatuse liikmed ei tohi olla karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutamise eest. Lisaks peab taotlejal olema nõuetekohane tervisetõend, ta ei tohi kujutada ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule ning tagatud peab olema piiranguga (KemS-i § 152 nimetatud asjaolud). Viimasena kaalutakse, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise alternatiivse ainega, mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega saavutatakse sarnane toime. Kui eelloetletud tingimused on täidetud, väljastab TTJA üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa. Lõike 3 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud §-s 152 nimetatud asjaolud, nt on taotlejal raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või ta ei oma ohutuid hoiutingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel. TTJA võib keelduda ka loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa nitrometaani kasutamiseks mudelautode kiirendamiseks ja kasutab seda kooskõlas loal esitatud andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega. TTJA võib keelduda ka loa väljastamisest, kui PPA või KAPO ei kooskõlasta kasutamise taotlust, st esinevad § 154 lõikes 4 toodud alused (nt oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule). 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks tunnistamine Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 152 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi. Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise otsuste kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul. Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse KemS-i § 152 rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja jooksul kõrvaldanud loa peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i §-le 152 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPOga võimaluse tunnistada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese ohuga riigi julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud. Lõike 4 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks, peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 kalendripäeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA järelevalve all. 8 Kui üldsuse hulka kuuluv isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust, võib TTJA kasutada asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui TTJA poolt koostatud ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada sunnivahendit või äärmisel juhul asendustäitmist, kui üldsuse hulka kuuluv isik ei ole nõus ise talle määratud kohustust täitma. Punktiga 4 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi 10 on suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i 3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet, kes on selle valdkonna pädevad asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade iga nõutud dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest. Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk elektroonselt. Punktiga 5 muudetakse § 31 lõiget 2 ja asendatakse viide seadme ohutuse seaduse alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemile viitega KemS-i § 23 lõikele 3, kus on nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. Lisaks, pärast Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve infosüsteem. Punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Eelnõu § 2 Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv. Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot riigilõivu. 10 RT I, 30.12.2020, 10 9 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses (EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja. Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1% massiprotsenti. Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks. Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule kättesaadavaks tegemist. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada KemS-i eelnõuga. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148 nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana. Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist. Kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et nitrometaani kasutatakse mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-, laevamudelid). Seda 10 mõju seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju regionaalarengule. Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks tegemine loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades. Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine, kõrgema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO). Kasutajad on üldsuse hulka kuuluvad isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja laevamudelit kiirendamiseks. Üldsuse hulka kuuluvate isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete kasutajatega. Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat. TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama kõrgema kui 16% nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teostavad loa menetluse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli. Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks loa alusel. TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani. Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes soovivad kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Üldsuse hulka kuuluvate isikute hulk, keda käesolev muudatus mõjutab, on väike. Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa taotlejale. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud sellekohase tervisekontrolli. Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta üldsuse hulka kuuluvad isikud kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani kasutajatele puudub, sest ilma loata ei ole neil võimalik soovitud nimetatud kangusega nitrometaani hankida. 11 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes saavad seda soetada, tuua, omada, hoida ja kasutada EL-i õigusega kooskõlas. Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele isikutele loa alusel kättesaadavaks kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani, on väike (kõige rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale. Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult kättesaadavaks kõrgema kui 16% sisaldusega nitrometaani. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka ettevõtteid. Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis. TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne loa väljastamist taustakontrolli. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteaine või alternatiivsete ainete kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. PPA ja KAPO kontrollivad taotleja tausta, sh teavet taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta Euroopa Liidus. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele on seotud esitatud taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla keskmine. Samuti mängib rolli, kas esitatakse ühe- või mitmekordseid piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluseid. Kui 16% sisaldusega nitrometaani kasutamiseks esitatakse mitmekordse loa taotlus, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on esmakordne ja varasem kogemus selles puudub, mistõttu on pädevatele asutustele kaasnev risk keskmine. PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne loa väljastamist taustakontrolli, s.t päringute tegemist eri andmekogudesse, ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid, kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste töökorraldusele on teatud ajaperioodi jooksul keskmine, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50 isikut. Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade 12 väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne töömaht selgub aja jooksul. Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides. Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem väike või ebaoluline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei tohiks seda ohtu suurendada. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt kasutavad suurema kui 16% sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori, milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, on nimetatud lähteaineid ka raskem väärkasutada. Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema kui 16% sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega asutusele töökoormuse tõus. Seepärast on TTJA-l vajadus luua 2024. aastal üks lisaametikoht, palgakuluga 40 000 eurot aastas. Kuna TTJA-l ja MKM-i valitsemisalal ei ole võimalik seda kulu katta omavahenditest, on vajalik leida lisaraha riigieelarvest. Juhul kui Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei eralda, kaetakse vajaminev tööjõuressurss olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime tähelepanu, et muu hulgas TTJA tegeleb järelevalve käigus kõrgendatud ohuga objektidega ning tööjõuressursside ümber jagamisel võib juhtuda, et mõni teine järelevalvevaldkond saab planeeritust vähem tähelepanu. Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Kokku laekuv riigilõivu summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma 50 eurot riigilõivu. 13 8. Rakendusaktid LISA - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“ kavand. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile. Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2. TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega ettepanekuid. 14  Kemikaaliseaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 5 alusel. § 1. Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada Üldsuse hulka kuuluv isik saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 kohaselt taotleda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, et soetada, sisse tuua, omada ja kasutada lähteainet, mille nitrometaani (CAS nr 75-52-5) sisaldus on 17–100 massiprotsenti. § 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetlemine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub üldsuse hulka kuuluva isiku esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetlemisel kemikaaliseaduse §-dest 151–156 ja käesolevas määruses sätestatust. (2) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemis. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemis. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui on täidetud kemikaaliseaduse §-s 152 sätestatud tingimused. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa paberil, muul juhul teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet elektroonilise haldusakti. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, loa peatamisest ja loa kehtetuks tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitsepolitseiametit seadme ohutuse seaduse alusel loodud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi vahendusel.  Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Rahandus- § 15 lg 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) § Arvestatud. ministeerium 15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib „üksnes“1ja säte, mis juurde lisatakse, saab piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse lõikeks 2 . hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata). § 151 Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka Mittearvestatud ja selgitatud. kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks, Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga lühemaks ja võeti kasutusele tekstiosa 2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandis on seda kasutatud). kasutamise luba“, kuna viidatud tekstiosa on muidu pikk ja lohisev. Arvestatud. § 151 lg 4 Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud 4 lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 15 on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused) eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise  kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Järelevalve Amet edastab piiranguga kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada. Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“. Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad ühtlustati. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹ § 151 lg 5 lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse Arvestatud. kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. Paragrahvi 151 lõige 5 sõnastati järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on 2 § 15 lg-d 5 ja sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest Mittearvestatud ja selgitatud. 6 tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda.  Seletuskirjas on § 155 lõike 3 (järjekorranumber muutunud) kohta toodud selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmete esitamisena, tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui § 155 lõikes 3 loetletud tingimused ei ole täidetud. § 153 lg-d 2 ja Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³ Mittearvestatud ja selgitatud. 3 lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon) sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6 kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine sätestatud tingimustele mittevastavus). lähteaine kasutamise loa, kui puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti olemus võib aja möödudes muutuda, kui taotleja loa taotlemise hetkel võis taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus puududa, aja jooksul võib see tekkida ning see ei saa olla loa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon).  Seletuskiri Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1 Arvestatud. täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000 eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad Seletuskirja täiendatud „Juhul kui võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on eralda, kaetakse vajaminev ressurss seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta ning tööjõuressursside ümber jagamisel, sügisel. võib juhtuda, et mõni teine järelevalvevaldkond saab planeeritust vähem tähelepanu.“. Siseministeerium Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu materjalidega ei näe me vajadust sellise kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le.  Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3 lahendamiseks allpool. täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel loa väljastamist taustakontrolli, s.t kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda päringute tegemist eri andmekogudesse, aspekti seletuskirjas rohkem avada. ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid, kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“. § 151 lg 4 Arvestatud. Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta: Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i 1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse § 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati (edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et Järelevalve Amet edastab piiranguga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning 30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja piires kooskõlastavad või jätavad jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei 14 kalendripäeva jooksul dokumentide räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse tähtaja pikendamist, loetakse taotlus Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes kooskõlastatuks vaikimisi.“. oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile. Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli. Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha muutmise eelnõusse. seaduses, mitte määruses. Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö Arvestatud. taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja. läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud. Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada Mittearvestatud ja selgitatud. see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt, 4 et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 15 neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa Tehnilise Järelevalve Amet edastab andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt: piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma „(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui 14 kalendripäeva jooksul dokumentide Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole laekumise päevast arvates. Kui arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta. piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud (…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib tähtaja pikendamist, loetakse taotlus küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on dokumente ja lisateavet. kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetlusse oma pädevuse (…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrollpäringute tegemist taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani praegu õigust teha karistusregistrist isikute liige: kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on see lahendatud lõhkematerjaliseaduses. 1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, tegema isikute taustakontrolli teises EL-i olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist; liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste kohta – need karistusandmed on kajastatud 2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi; nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26. 3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi veebruar 2009, mis käsitleb julgeolekule.“. karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust. Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud Mittearvestatud ja selgitatud. karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame  kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad arhiiviandmeid. PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral on juhatuse liige karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seega, arhiveeritud karistusregistri andmeid otsuse tegemisel arvesse ei võeta. Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk Arvestatud. täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152. Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3 punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud. § 151 lg 5 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i § 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud Arvestatud. rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.  Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse KemS-i § 151 lõige 5 (numeratsiooni KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole. muutus) sõnastati järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Rakendusakti kavandi preambulisse on lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 5. § 152 lg 5 3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga Mittearvestatud ja selgitatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i 5 lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest § 15 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo, loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, karistusi. lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3 kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,  laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see seaduses sätestatud tingimusest. Mittearvestatud ja selgitatud. Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu KAPO teevad muu hulgas isikute kohta seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO. juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4 Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja või jätavad põhjendatul juhtudel punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete kooskõlastamata oma pädevuse piires, kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või kohta kontrollpäringute tegemist KAPO arhiivi kantud andmeid. karistusregistris. TTJA-l puudub alus isikute karistusregistri andmeid kontrollida. § 153 lg 1 Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga Arvestatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1). lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui Süüdistuse osa on eemaldatud. ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS §  152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu, et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud, järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära), taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“. Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua. Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt isikut karistatakse vastava süüteo eest. Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et isikule on süüdistus esitatud. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu § 45 (kehtiv piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1 seadus) sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. täiendati sõnaga „soetamise“. Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Eraldi koosseisu lisamist piiranguga (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine lõhkeaine lähteaine kasutamise loata kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4 tegemine katab ka soetamise. Viidatud kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine  kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires lähteaine kasutamise ilma sellekohase ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja loata. Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks, sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest? Tarbijakaitse ja KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine Tehnilise lähteaine kasutamise loa taotlemine 1 Arvestatud. Järelevalve Amet § 15 lg 4 (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab 20 tööpäeva on peaaegu sama mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest vastavad parandused tehti ka seletuskirja. arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga 30 päevaga. lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks. Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa 2 § 15 lg 3 andmine ja andmisest keeldumine Selgitatud. (3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed, liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele. eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne oli esialgses eelnõu versioonis. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte  tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele? tähendab lasta vajaduse korral neil ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, teha lisatervisekontroll. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. (4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või 2 § 15 lg 4 kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10 Selgitatud. kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse lähteaine käitlejatel, antud juhul kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt mudelismi kiirendusvõistlustel kohal kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast tervisetõend on sobilik? tervisetõendit ja ta peab selle taotlema. Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud juhiluba, siis see on ka ok? relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue. Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise Õigusselguse huvides 3 sätet (uus tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole. numeratsioon: § 15 lõige 2) muudeti. Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97 lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1- alamkategooria mootorsõiduki ja BE- kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, et ta saaks seda Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i § 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase  kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis tervisekontrolli, hinnatakse esitatud tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Käesolev 3 § 15 . Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa selgitus on lisatud ka seletuskirja. § 153 lg 4 peatamine ja kehtetuks tunnistamine (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine Selgitatud. lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga See tähendab, et TTJA peab viibima lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule lähteaine omaja otsustab selle hävitada, või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja mitte võõrandada. Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures? Määruse kavand: Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel. Määrus Õige on ’lõike 5’ alusel.  Arvestatud ja selgitatud. Arvestades viimaseid muudatusi, viidatakse määruse preambulis lõikele 5, § 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete kuna § 151 lõigete järjestus muutus. loetelu ja tingimused (1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa Selgitatud. (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile loa taotleja tervisekontrolli nõuded järgmised andmed: kehtestatakse eelnõu §-s 153. 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõend; 5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused; 9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava; 11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.