-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 11.04.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 25 delta_docName \* MERGEFORMAT Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE- des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023 – 2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „ Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine “ tegevuse „ Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine “ elluviimis esse ja selle näitaja „Turismiteenuste eksport“ sihttaseme saavutamisse. (3) Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus ), artikli 3 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi ) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi grupierandi määrus ) artikli 53 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (4) Kui toetus on käsitatav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 34¹ sätestatut. (5) Määruse alusel ei anta: 1) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 2) riigiabi grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel; 3) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest. ( 7 ) G rupierandi määruse alusel ei anta riigiabi ettevõtjale, kellel on täitmata abi tagasimaksmise korraldus, mis on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks . ( 8 ) Määruse alusel ei toetata rahvusvahelist sündmust , rahvusvahelist suursündmust ja rahvusvahelist konverentsi, mida on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel. ( 9 ) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele, aruandlusele , toetuse maksmisele ja taotluse rahuldamise otsuse muutmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ). ( 10 ) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS 2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond ) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Terminid (1) Rahvusvaheline sündmus (edaspidi sündmus ) on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk ja kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. See võib olla rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus. (2) Rahvusvaheline spordisündmus (edaspidi spordisündmus ) on mis tahes spordialal avalik rahvusvaheline sündmus või võistlus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid. (3) Rahvusvaheline kultuurisündmus (edaspidi kultuurisündmus ) on avalik rahvusvaheline sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri. (4) Rahvusvaheline suursündmus (edaspidi suursündmus ) on rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus, mis toimub üks kord aastas vähemalt kolmel aastal ning mille korraldamiseks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga. (5) Rahvusvaheline konverents (edaspidi konverents ) on teaduslik, erialane või huvialane rahvusvaheline kokkutulek ettekannete ja arutelu dega või riikide, organisatsioonide või ametkondade esindajate rahvusvaheline kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi, töökoosolekut, infopäeva ega näitust. (6) Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda viisil , mis taga b kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervis e seisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. (7) Väikese ja keskmise suurusega ettevõt ja on ettevõt ja , mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on vä iks em kui 250. § 3. Toetuse eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on suurendada Eesti tuntust spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. (2) Toetuse tulemusena: 1) suureneb väliskülastajate arv; 2) suureneb sündmuste ja konverentside elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele. (3) Toetus panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „ toetustega toetatavad ettevõtjad “ sihttaseme saavutamisse . (4) Toetuse ga toetatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ning panustatakse sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, sealhulgas selle tegevuse „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ , eesmärkide elluviimisse. (5) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE ) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kinnitatud „ T urismistrateegia 2022–2025” eesmärkidest. ( 6 ) Lõikes 4 nimetatud „ sihi saavutamise ks ja aluspõhimõtete hoidmise ks ning lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtete arvestamise ks panustatakse toetuse andmisel tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmistesse näitajatesse: 1) ligipääsetavuse näitaja; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeele indeks; 4 ) väljaspool Harju maa kon d a loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta E uroopa L iidu keskmisest. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse sündmuste ja konverentside korraldamist , mis vastavad järgmistele tingimustele : 1) täidab toetuse eesmärki ja panustab toetuse tulemuse ja näitajate sihttasemete saavutamisse; 2) toimub Eestis; 3) on rahvusvaheliselt huvipakkuv; 4) korraldamisel järgitakse kestlik kuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; 5 ) toetuse saaja korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal sündmuse või konverentsi turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta . (2) Toetatav sündmus peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) sündmuse turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta; 2) kavandamisse ja ellu viimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat; 3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval sündmusel 400 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 200; 4) minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas toimuval sündmusel 1500 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 900; 5) s ündmus toimu b ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub sündmuse sisuli ne tegevus; 6) suursündmus toimu b ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuli ne tegevus. (3) Toetatav konverents peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt kahel välisturul ja konverentsi raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta; 2) konverents toimub ühtse programm iga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub konverentsi sisuli ne tegevus ; 3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval konverentsil 120 ja väljaspool Tallinna toimuval konverentsil 60. ( 4 ) Kui t aotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele toetus t samal ajal mitmest meetmest või muu de st riigieelarvelis t est, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest , peab ta esitama sellekohase teabe. ( 5 ) Üht ja sama sündmust ei toetata samal ajal spordi- ja kultuurisündmusena ning suursündmusena. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) sündmuse või konverentsi turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides; 2) punktis 1 sätestatud turundustegevuseks vajalike turundustöötajate ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kulud; 3 ) sündmuse või konverentsi eel või ajal välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud; 4 ) sündmust või konverentsi kajasta vate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud; 5 ) rahvusvahelise tele- ja veebiülekan de ga seotud kulud; 6 ) sündmuse või konverentsi korraldamise ja teenindamisega seotud kulud; 7 ) s ündmuse või konverentsi külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud; 8 ) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus ) § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud; 9 ) k äibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud juhul . (2) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) külaliste vastuvõtu kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud ; 2) kingitused; 3) isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud liikumispuudega inimesel vastava tõendi olemasolul; 4) pangagarantiid; 5) ühendmääruse § 21 lõike s 5 sätestatud projekti üldkulud ; 6) sularahas tasutud kulud; 7) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 8) toitlustuskulud; 9) uue veebilehe arenduskulud; 10) eestikeelsete turundusmaterjalide kulud; 11) konverentsi või sündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalide kulud; 12) ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud; 13) lõike 1 punktis 2 sätestatud turundustöötajate päevaraha; 14) kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § -s 8 sätestatud seotud isikute vahel. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast kuni 2029. a 31. oktoobrini. (3) S ündmuse ning konverentsi toetatavad tegevused viiakse ellu 24 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobri l 2029. (4) Suursündmuse toetatavad tegevused viiakse ellu 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobri l 2029. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõigetes 3 ja 4 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel määruse §-s 2 0 kehtestatud korras ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkidega ning tegevused on lõpetatud hiljemalt 2029. a 31. oktoobri l . § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) S ündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot. Projekti abikõlblike t egevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. (2) Suursündmuse toetus on kolme aasta kohta kokku minimaalselt 140 000 eurot . Projekti abikõlblike tegevuste kogumaksumus on vähemalt 200 000 eurot. (3) Kui suursündmus on spordisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 200 000 eurot . (4) Kui suursündmus on kultuurisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 235 000 eurot. (5) Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 eurot. Projekti abikõlblike tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. (6) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (7) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (8) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (9) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud ja muud rahalised vahendid, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsus e üksuse või muu Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. (10) Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada grupierandi määruse artikli 53 lõikes 8 sätestatud piirmäära. (11) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelne nud kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (12) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) , alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (1 3 ) Lõigetes 11 ja 12 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta , milleks on t aotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht ; 2 ) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem , kui taotleja ja partner kuuluvad kontserni ; 3 ) projekti nimetus, projekti toimumise asukoht, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sündmuse või konverentsi korralduspõhimõtete analüüs, sihtkoha tutvustamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus , taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4 ) sündmuse puhul külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja nimi, registrikood, roll väliskülastajate teenindamisel ning koostööpõhimõtete kirjeldus; 5 ) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele , valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile; 6 ) projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja dokumendid; 7 ) sündmuse või konverentsi kogueelarve ning kulud ja tulud, mis suursündmuse puhul märgitakse iga aasta kohta eraldi; 8 ) taotleja projektimeeskonna liikmete sündmuste või konverentside korraldamise ja turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus; 9 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 1 0 ) juhul kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kättesaadav; 1 1 ) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik; 1 2 ) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri ; 1 3 ) sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeid; 1 4 ) riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil; 1 5 ) kinnitus, et toetatav tegevus vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 1 6 ) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning tegevusest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4; 1 7 ) partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis, andmed partneri rahalise panuse kohta projektis ning esindus õigusliku isiku kinnitus projektis osalemise ja teadlikkuse kohta ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude st. (2) Taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist. peatükk Toetuse taotlemine § 11 . Taotlusvooru avamine (1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve. (2) Rakendusüksus teavitab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval taotlusvooru avamisest, eelarvest, taotluse esitamise tähtajast ja muudest tingimustest. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine Taotlus esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud tähtaja jooksul. Taotlus e esitab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. peatükk Taotlus t e menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Juhul kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, edastab rakendusüksus taotlejale vastava otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates . Taotluse menetlemise tähtaega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra pikendada, taotlejat sellest teavitades. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmär k ei muutu. Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse ettepanekuga, on rakendusüksusel õigus jätta taotlus rahuldamata. § 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ( 1 ) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud määruse nõuded. ( 2 ) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ; 3) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindam iskom isjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne taotlusvooru avamist rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle eksper di hinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest . (4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Projekt i de hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7 . Kui taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks, hinnatakse p rojekti lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel rakendusüksuse k oostatud valikumetoodika järgi. Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega kooskõlastatud valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. ( 2 ) Projektide hindamise valikukriteeriumi d ja nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju „ Eesti 2035 “ , TAIE, „ T urismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning tegevuse tulemuste saavutamisele – sündmuste ja konverentside toetamisel 55 protsenti, suursündmuste toetamisel 60 protsenti; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti; 3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus – sündmuste ja konverentside toetamisel 20 protsenti, suursündmuste toetamisel 15 protsenti. ( 3 ) Projekt i hinnatakse skaalal nullist neljani. ( 4 ) Hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 2 loetletud valiku kriteeriumi t e hinnete kaalutud keskmisest. ( 5 ) Paremusjärjestuse saamiseks paneb hindamiskomisjon taotlused pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. ( 6 ) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 2 punktis 1 nimetatud valiku kriteeriumi hinne on kõrgem. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis: 1) on § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60; 2) ei ole ühegi § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumi alusel hinnatud v äiksema hindega kui 2,30. (3) Taotlused rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse : 1) toetuse andmise kõrvaltingimus , kui taotlus rahuldati tingimuslikult; 2) kindlasummaliste toetuse maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused; 3) projekti elluviimise tingimused; 4) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 5) täpsemad nõuded aruandega esitatavatele fotodele ja videosalvestistele. (5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 18. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ( 2 ) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. T oetuse saajal tekib õ igus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise . peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti lõppmakse tegemiseni. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust , vajaduse korra l käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumi t e alusel, kaasates vajaduse korra l eksperte või §-s 15 nimetatud hindamiskomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 3) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 4) ei ole põhjendatud; 5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti tulemusnäitajaid. (4) Suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi reeglitega. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) R akendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodil; 5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel ; 6) projekti sama kulu on toetatud muust riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatavast või tagastamatust toetusest . (2) Toetuse saaja tagastab toetuse lõike 1 otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi määruses sätestatud nõuete ja enda kohustuste kohta . (2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi: 1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagab ettenähtud omafinantseeringu; 3) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks; 4) kogub ja esitab rakendusüksusele väliskülastajate statistikat; 5) loob ja esitab rakendusüksusele igast toetatud sündmusest või konverentsist viis kuni kümme fotot ning olemasolu korral üks kuni viis videosalvestist; 6) annab rakendusüksusele lihtlitsentsi punktis 5 nimetatud teoste avalikuks kasutamiseks ja all-litsentsi alusel kasutada andmiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta ja tähtajaga viis aastat teoste üleandmisest arvates ning tagab, et tal on kõik vajalikud õigused rakendusüksusele vastava lihtlitsentsi ja all-litsentsilepingute sõlmimise õiguse andmiseks ; 7) vastab rakendusüksuse küsimustele projekti teostamise kohta; 8) annab audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates; 9) võimaldab kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab; 10) osutab auditi ja kontrolli kiireks tege miseks igakülgset abi; 11) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime või aadressi muutumisest, seaduslik u või volitatud esindaja muutumisest, ümberkujundamisest või lõpetamisest ja likvideerimismenetluse ning pankrotimenetluse alustamisest; 12) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti jätkamise otstarbekuse; 13) täidab teavitamisega seotud kohustusi vastavalt teavitusmääruse s sätestatud nõuetele ; 14) korraldab sündmuse või konverentsi kooskõlas kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse soovitustega, mis sisaldavad ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtete arvestamise juhiseid. (3) Lisaks lõikes 2 märgit ule täidab toetuse saaja suursündmuse puhul järgmisi kohustusi: 1) esitab rakendusüksusele enne järgmise sündmuse toimumist täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks; 2) kui täpsustatud tegevus kava muudab taotluses märgit ut, esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks vastavalt §-le 20; 3) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest. (4) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija , peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest. 8. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande (edaspidi koos aruanded ) taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. (3) Suursündmuse toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise edenemine, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuse kohta; 4) sündmuse puhul andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta , sealhulgas ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine; 6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine; 7) suursündmuse puhul täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 4 esitat ud loetelule: 1) projekti panus § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajatesse; 2) toetuse saaja hinnang ellu viidud tegevuste panusele § 3 lõikes 6 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. (6) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul , suursündmuse puhul 40 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. K ui taotleja aruannet ei täienda, siis rakendusüksus aruannet ei kinnita ja väljamakset ei tehta. (7) Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andme i d koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel, kui toetust antakse suursündmusele , j a ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, kui toetust antakse sündmusele või konverentsile. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. § 25. Suursündmuse toetuse maksmine (1) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise korral. (2) Toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 24 lõikes 3 sätestatud erandit; 2) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (3) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 50 eurot. ( 4 ) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 kohaselt . ( 5 ) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. ( 6 ) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul. ( 7 ) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus , kui on määratud toetuse piirsumma. ( 8 ) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele. ( 9 ) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. § 26. Sündmuse ja konverentsi toetuse maksmine (1) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest. (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel l õikes 4 kehtestatud tingimuste täitmise korral. (3) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast t aotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Tulemuste osalise saavutamise korra l jä etakse toetus välja maksmata. (4) Toetuse maksmise eeldused on: 1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel; 2) väliskülastajate arvu tõendamine; 3) s ündm uste puhul kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § -des 28–30 ja ühendmääruse § -des 34–37 sätestatule. § 28. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 . Auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel ei rakendu kohustuslik vaidemenetlus. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Rakendusasutusele esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler
MÄÄRUS
11.04.2023 nr 25
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti”
erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des
töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1
„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute
soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine”
elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
(2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja
arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna
arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse
„Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ elluviimisesse ja selle näitaja
„Turismiteenuste eksport“ sihttaseme saavutamisse.
(3) Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 tähenduses ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi
grupierandi määrus) artikli 53 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(4) Kui toetus on käsitatav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi,
järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 34¹ sätestatut.
(5) Määruse alusel ei anta:
1) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
2) riigiabi grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel;
3) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5
sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse sama määruse artikli
2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest.
(7) Grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi ettevõtjale, kellel on täitmata abi tagasimaksmise
korraldus, mis on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks.
(8) Määruse alusel ei toetata rahvusvahelist sündmust, rahvusvahelist suursündmust ja
rahvusvahelist konverentsi, mida on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9
„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel.
(9) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele, aruandlusele, toetuse
maksmisele ja taotluse rahuldamise otsuse muutmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi
ühendmäärus).
(10) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet
ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks
ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.
Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 2. Terminid
(1) Rahvusvaheline sündmus (edaspidi sündmus) on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk
ja kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. See võib
olla rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus.
(2) Rahvusvaheline spordisündmus (edaspidi spordisündmus) on mis tahes spordialal avalik
rahvusvaheline sündmus või võistlus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi
reegleid.
(3) Rahvusvaheline kultuurisündmus (edaspidi kultuurisündmus) on avalik rahvusvaheline
sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri.
(4) Rahvusvaheline suursündmus (edaspidi suursündmus) on rahvusvaheline spordisündmus või
rahvusvaheline kultuurisündmus, mis toimub üks kord aastas vähemalt kolmel aastal ning mille
korraldamiseks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga.
(5) Rahvusvaheline konverents (edaspidi konverents) on teaduslik, erialane või huvialane
rahvusvaheline kokkutulek ettekannete ja aruteludega või riikide, organisatsioonide või
ametkondade esindajate rahvusvaheline kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning
küsimuste lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi,
töökoosolekut, infopäeva ega näitust.
(6) Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda viisil, mis tagab kõikidele
inimestele olenemata nende vanusest või terviseseisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa
võtta.
(7) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot
või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250.
§ 3. Toetuse eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse eesmärk on suurendada Eesti tuntust spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside
toimumise sihtkohana.
(2) Toetuse tulemusena:
1) suureneb väliskülastajate arv;
2) suureneb sündmuste ja konverentside elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes
müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele.
(3) Toetus panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „toetustega toetatavad
ettevõtjad“ sihttaseme saavutamisse.
(4) Toetusega toetatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ning panustatakse sihi „Eesti majandus on
tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, sealhulgas selle tegevuse „Kujundame paindliku ja
turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning
ausat konkurentsi“, eesmärkide elluviimisse.
(5) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning toetuse
andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) ning ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri kinnitatud „Turismistrateegia 2022–2025” eesmärkidest.
(6) Lõikes 4 nimetatud „sihi saavutamiseks ja aluspõhimõtete hoidmiseks ning lõikes 5 nimetatud
horisontaalsete põhimõtete arvestamiseks panustatakse toetuse andmisel tasakaalustatud
regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel järgmistesse näitajatesse:
1) ligipääsetavuse näitaja;
2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
3) hoolivuse ja koostöömeele indeks;
4) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu
keskmisest.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse sündmuste ja konverentside korraldamist, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) täidab toetuse eesmärki ja panustab toetuse tulemuse ja näitajate sihttasemete saavutamisse;
2) toimub Eestis;
3) on rahvusvaheliselt huvipakkuv;
4) korraldamisel järgitakse kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtteid;
5) toetuse saaja korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal sündmuse või konverentsi
turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta.
(2) Toetatav sündmus peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
1) sündmuse turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse
raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
2) kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese
ja keskmise suurusega ettevõtjat;
3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval sündmusel 400 ja väljaspool Tallinna
toimuval sündmusel 200;
4) minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas
toimuval sündmusel 1500 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 900;
5) sündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal
päeval toimub sündmuse sisuline tegevus;
6) suursündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi
kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuline tegevus.
(3) Toetatav konverents peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
1) turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt kahel välisturul ja konverentsi raames
pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
2) konverents toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi
mõlemal päeval toimub konverentsi sisuline tegevus;
3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval konverentsil 120 ja väljaspool Tallinna
toimuval konverentsil 60.
(4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu
välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.
(5) Üht ja sama sündmust ei toetata samal ajal spordi- ja kultuurisündmusena ning
suursündmusena.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) sündmuse või konverentsi turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks
välisriikides;
2) punktis 1 sätestatud turundustegevuseks vajalike turundustöötajate ühendmääruse § 16 lõike 1
punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kulud;
3) sündmuse või konverentsi eel või ajal välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi
korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud;
4) sündmust või konverentsi kajastavate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud;
5) rahvusvahelise tele- ja veebiülekandega seotud kulud;
6) sündmuse või konverentsi korraldamise ja teenindamisega seotud kulud;
7) sündmuse või konverentsi külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega
seotud kulud;
8) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi
teavitusmäärus) § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud;
9) käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud juhul.
(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) külaliste vastuvõtu kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud lõike 1
punktides 2 ja 3 nimetatud kulud;
2) kingitused;
3) isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud liikumispuudega inimesel vastava tõendi
olemasolul;
4) pangagarantiid;
5) ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatud projekti üldkulud;
6) sularahas tasutud kulud;
7) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
8) toitlustuskulud;
9) uue veebilehe arenduskulud;
10) eestikeelsete turundusmaterjalide kulud;
11) konverentsi või sündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalide kulud;
12) ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;
13) lõike 1 punktis 2 sätestatud turundustöötajate päevaraha;
14) kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud seotud isikute vahel.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast
kuupäevast kuni 2029. a 31. oktoobrini.
(3) Sündmuse ning konverentsi toetatavad tegevused viiakse ellu 24 kuu jooksul taotluse
esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(4) Suursündmuse toetatavad tegevused viiakse ellu 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates,
kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõigetes 3 ja
4 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel määruse §-s 20 kehtestatud korras ja tingimusel, et
saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkidega ning tegevused on
lõpetatud hiljemalt 2029. a 31. oktoobril.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Sündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot. Projekti abikõlblike
tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.
(2) Suursündmuse toetus on kolme aasta kohta kokku minimaalselt 140 000 eurot. Projekti
abikõlblike tegevuste kogumaksumus on vähemalt 200 000 eurot.
(3) Kui suursündmus on spordisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 200 000 eurot.
(4) Kui suursündmus on kultuurisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 235 000 eurot.
(5) Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 eurot. Projekti abikõlblike
tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.
(6) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
(7) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblike kulude
kogumaksumusest.
(8) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(9) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud ja
muud rahalised vahendid, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa Liidu
institutsiooni või fondi poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.
(10) Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav
toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada grupierandi määruse artikli
53 lõikes 8 sätestatud piirmäära.
(11) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesolevas
määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese
tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta
jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
(12) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)
nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel
taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
(13) Lõigetes 11 ja 12 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori
rahaline osalus projekti omafinantseeringus.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eestis
registreeritud juriidiline isik.
(2) Partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku
omavalitsuse üksus ja selle asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis
toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis
töövõtja.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta, milleks on taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood,
käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku
isiku nimi ja ametikoht;
2) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem, kui taotleja ja partner kuuluvad kontserni;
3) projekti nimetus, projekti toimumise asukoht, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev,
projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste
kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sündmuse või konverentsi korralduspõhimõtete analüüs,
sihtkoha tutvustamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus, projekti teostamise ajakava, projekti
üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
4) sündmuse puhul külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja
nimi, registrikood, roll väliskülastajate teenindamisel ning koostööpõhimõtete kirjeldus;
5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile;
6) projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja
dokumendid;
7) sündmuse või konverentsi kogueelarve ning kulud ja tulud, mis suursündmuse puhul märgitakse
iga aasta kohta eraldi;
8) taotleja projektimeeskonna liikmete sündmuste või konverentside korraldamise ja
turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
10) juhul kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase
majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris kättesaadav;
11) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali
lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus
või avalik-õiguslik juriidiline isik;
12) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri;
13) sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu
liikmeid;
14) riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud
vormil;
15) kinnitus, et toetatav tegevus vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille kohaselt ei tekitata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud
keskkonnaeesmärgile;
16) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtetega ning tegevusest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4;
17) partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,
esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis, andmed partneri rahalise panuse
kohta projektis ning esindusõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise ja teadlikkuse kohta
ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
(2) Taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 11. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve.
(2) Rakendusüksus teavitab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval taotlusvooru
avamisest, eelarvest, taotluse esitamise tähtajast ja muudest tingimustest.
§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine
(1) Taotlus esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Juhul kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, edastab rakendusüksus taotlejale vastava otsuse viie
tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates. Taotluse
menetlemise tähtaega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra
pikendada, taotlejat sellest teavitades.
(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi, kui
taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärk ei muutu. Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse
ettepanekuga, on rakendusüksusel õigus jätta taotlus rahuldamata.
§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud
määruse nõuded.
(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis
kooskõlastatakse enne taotlusvooru avamist rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis
avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle
eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest.
(4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase
tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 16. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. Kui taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud
nõuetele vastavaks, hinnatakse projekti lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel
rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega
kooskõlastatud valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(2) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE, „Turismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning
tegevuse tulemuste saavutamisele – sündmuste ja konverentside toetamisel 55 protsenti,
suursündmuste toetamisel 60 protsenti;
2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti;
3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus – sündmuste ja konverentside
toetamisel 20 protsenti, suursündmuste toetamisel 15 protsenti.
(3) Projekti hinnatakse skaalal nullist neljani.
(4) Hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite hinnete
kaalutud keskmisest.
(5) Paremusjärjestuse saamiseks paneb hindamiskomisjon taotlused pingeritta alates suurima
koondhinde saanud taotlusest.
(6) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 2 punktis 1 nimetatud
valikukriteeriumi hinne on kõrgem.
§ 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus.
(2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis:
1) on § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
2) ei ole ühegi § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumi alusel hinnatud väiksema hindega kui 2,30.
(3) Taotlused rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste
toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
1) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldati tingimuslikult;
2) kindlasummaliste toetuse maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse
maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused;
3) projekti elluviimise tingimused;
4) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
5) täpsemad nõuded aruandega esitatavatele fotodele ja videosalvestistele.
(5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.
§ 18. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus;
6) otsuse tegija andmed;
7) muu vajalik teave.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse
vastuvõtmisest.
§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse
summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei nõustu,
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja
esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse
saabumise või täitmise.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti lõppmakse tegemiseni.
(2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3
nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust,
vajaduse korral käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel,
kaasates vajaduse korral eksperte või §-s 15 nimetatud hindamiskomisjoni.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
3) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
4) ei ole põhjendatud;
5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti
tulemusnäitajaid.
(4) Suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata
muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu
arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti
abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist.
(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi reeglitega.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada,
kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse
kasutamist;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodil;
5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste
kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel;
6) projekti sama kulu on toetatud muust riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa
Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatavast või tagastamatust toetusest.
(2) Toetuse saaja tagastab toetuse lõike 1 otsuse kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi
määruses sätestatud nõuete ja enda kohustuste kohta.
(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:
1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
2) tagab ettenähtud omafinantseeringu;
3) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks;
4) kogub ja esitab rakendusüksusele väliskülastajate statistikat;
5) loob ja esitab rakendusüksusele igast toetatud sündmusest või konverentsist viis kuni kümme
fotot ning olemasolu korral üks kuni viis videosalvestist;
6) annab rakendusüksusele lihtlitsentsi punktis 5 nimetatud teoste avalikuks kasutamiseks ja all-
litsentsi alusel kasutada andmiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta ja
tähtajaga viis aastat teoste üleandmisest arvates ning tagab, et tal on kõik vajalikud õigused
rakendusüksusele vastava lihtlitsentsi ja all-litsentsilepingute sõlmimise õiguse andmiseks;
7) vastab rakendusüksuse küsimustele projekti teostamise kohta;
8) annab audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed
ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates;
9) võimaldab kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
10) osutab auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi;
11) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist, sealhulgas nime või aadressi muutumisest, seadusliku või volitatud esindaja muutumisest,
ümberkujundamisest või lõpetamisest ja likvideerimismenetluse ning pankrotimenetluse
alustamisest;
12) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud
asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti jätkamise otstarbekuse;
13) täidab teavitamisega seotud kohustusi vastavalt teavitusmääruses sätestatud nõuetele;
14) korraldab sündmuse või konverentsi kooskõlas kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse
soovitustega, mis sisaldavad ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdsete võimaluste põhimõtete arvestamise juhiseid.
(3) Lisaks lõikes 2 märgitule täidab toetuse saaja suursündmuse puhul järgmisi kohustusi:
1) esitab rakendusüksusele enne järgmise sündmuse toimumist täpsustatud tegevuskava ja eelarve
järgnevaks 12 kuuks;
2) kui täpsustatud tegevuskava muudab taotluses märgitut, esitab avalduse taotluse rahuldamise
otsuse muutmiseks vastavalt §-le 20;
3) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja
maksedokumentidest.
(4) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab järgima riigihangete
seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui
partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja
korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.
8. peatükk
Aruannete esitamine
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande
(edaspidi koos aruanded) taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud.
(3) Suursündmuse toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega kahe
kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti
nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, kavandatud tulemuste
ja eesmärkide saavutamise edenemine, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning
tulemuste erinevuse kohta;
4) sündmuse puhul andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate kohta, sealhulgas ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse
toimumine;
6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele aruannetes, mille perioodi jääb
sündmuse toimumine;
7) suursündmuse puhul täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks;
8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 4 esitatud loetelule:
1) projekti panus § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajatesse;
2) toetuse saaja hinnang ellu viidud tegevuste panusele § 3 lõikes 6 nimetatud horisontaalsete
põhimõtete edendamisse.
(6) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste
kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul, suursündmuse puhul 40 tööpäeva jooksul aruande
esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Kui taotleja aruannet
ei täienda, siis rakendusüksus aruannet ei kinnita ja väljamakset ei tehta.
(7) Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe
ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest.
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 24. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel, kui toetust antakse suursündmusele, ja
ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, kui toetust antakse sündmusele või konverentsile.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
§ 25. Suursündmuse toetuse maksmine
(1) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel lõikes 2 sätestatud
tingimuste täitmise korral.
(2) Toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või
nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate
esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 24 lõikes 3 sätestatud erandit;
2) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende
kinnitamine rakendusüksuse poolt.
(3) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 50 eurot.
(4) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse
§ 27 lõike 1 punkti 2 kohaselt.
(5) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.
(6) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude
abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul.
(7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus või kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja
eesmärkidele.
(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist
ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
§ 26. Sündmuse ja konverentsi toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28
lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest.
(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel lõikes 4 kehtestatud tingimuste
täitmise korral.
(3) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende
tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Tulemuste osalise saavutamise
korral jäetakse toetus välja maksmata.
(4) Toetuse maksmise eeldused on:
1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel;
2) väliskülastajate arvu tõendamine;
3) sündmuste puhul kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja
ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.
§ 28. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel ei
rakendu kohustuslik vaidemenetlus.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Rakendusasutusele esitatakse vaie
rakendusüksuse kaudu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
10.04.2023
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Määrusega kehtestatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise
tingimused ja kord eesmärgiga suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja
kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana.
Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) vahenditest.
Toetuste kogueelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt
30% ehk 2 700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.
Eesti turismisektorit iseloomustab tugev hooajalisus ning sõltuvus naaberturgudest. Sündmuste
toetamine loob põhjuseid nii Eesti esmakordseks kui ka korduvaks külastamiseks. Sündmuste
külastajate ööbimised ning piirkonda jäetud turismitulu vähendavad turismi hooajalisust ja
madalhooaja mõju, mis omakorda kasvatab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi
VKE) lisandväärtust ja sündmuse korraldusse kaasatud eksportivate ettevõtjate arvu. Ühtlasi
kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate samalaadsete sündmuste
korraldamiseks Eestis.
Toetusega kaasrahastatakse rahvusvahelistele osalejatele huvipakkuvaid spordi- ja
kultuurisündmusi ning konverentse, võimaldades sündmuste korraldajatel kvaliteetsema
korralduse ja turunduse abil luua reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks, suurendada Eesti
tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise kohana ning seeläbi aidata
kaasa Eesti turismiteenuste ekspordi kasvule COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Toetuse
tulemusena suureneb väliskülastajate arv ning riigile laekub täiendav maksutulu.
Rakenduskava raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et
määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad
peavad taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi kestliku korralduse
põhimõtete rakendamisest. Sündmuse ja konverentsi kestliku korralduse põhimõtetele
vastavust hinnatakse valikumetoodikas ühe komponendina. Vajadus täiendavate
leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub.
Määrusega kaasrahastatud projektide elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele
rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Kõik
toetatavad projektid peavad panustama määrusega seotud „Eesti 2035“ sihti ning
Turismistrateegia 2022–2025 ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Projektide tegevused peavad olema
mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalsete
põhimõtetega.
Kõik kaasrahastatud projektide tegevused peavad olema kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas
nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (lisa 2)
Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi
rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 1).
Määruse on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui
rakendusasutus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus. Määruse eelnõu
ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas
[email protected], 715 3407),
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa
(
[email protected], 507 9774) ja tootespetsialist Tatjana Koor (
[email protected], 5566
5070) ning toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (
[email protected], 514 0587).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise
planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa
(
[email protected], 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus
(
[email protected], 639 7652). Keeletoimetuse tegi justiitsministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Mari Koik.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kümnest peatükist ja 28 paragrahvist.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;
3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;
4) toetuse taotlemine;
5) taotluste menetlemine;
6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
7) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused;
8) aruannete esitamine;
9) toetuse maksmise tingimused;
10) finantskorrektsioonid ja vaided.
1. peatükk
Üldsätted
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, selgitatakse lahti peamised
määruses kasutatavad terminid, antakse ülevaade toetuse andmise eesmärkidest ja oodatavast
tulemusest ning nimetatakse rakendusüksus ja -asutus.
Eelnõu § 1 lõige 1 kirjeldab toetusskeemi paiknemist rakenduskava poliitikaeesmärgis,
erieesmärgis, meetmes ja sekkumises. Määruse alusel toetust saanud projektid peavad
panustama turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamisse ning seeläbi laiemalt
ettevõtluskeskkonna arendamisse ja rahvusvahelistumisesse.
Eelnõu § 1 lõige 2 kirjeldab toetuse panust riigi eelarvestrateegiase (TERE programmi).
Eelnõu § 1 lõigetes 3–5 sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel järgitavad
õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse § 5 lõikes 1 sätestatud tegevusteks
antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi
(edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel lähtutakse
riigiabi ja vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest. Konverentsidele ja
spordisündmustele saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Juhul kui saab
kasutada erinevaid abiliike, teeb lõpliku valiku toetuse abiliigi kohta toetuse saaja
rakendusüksuse soovitusel.
Eelnõu § 26 lõike 1 kohaselt makstakse spordi- ja kultuurisündmuse ning konverentsi korral
toetus kindlasummalise maksena. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on spordi- ja kultuurisündmuse
projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt on
konverentsil projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Seega on tagatud, et
kindlasummalise makse andmisel ei minda vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktis b esitatud nõudega, et eelarveprojekti alusel saab anda
kindlasummalist makset, kui projekti kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot.
Eelnõu § 1 lõikes 7 selgitatakse, et määruse alusel toetust saavad sündmused ja konverentsid
võivad saada toetust ka teistest era- või avalikest vahenditest, välja arvatud kultuuriministri
19. märtsi 2019. a määrusega nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise
tingimused ja kord” kehtestatud toetusmeetmest. Nimetatud määruse välistus on kehtestatud
seetõttu, et tegemist on sisuliselt sama mõju saavutamiseks mõeldud toetusskeemidega.
Mõlemast toetusskeemist toetamise korral kajastataks toetusega saavutatavat mõju
kahekordselt. Samuti võib kahest väga sarnasest toetusskeemist rahastamise korral kasvada
topeltrahastamise oht.
Tuleb tähele panna, et kultuurisündmustele kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori
rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest.
Eelnõu §-s 2 avatakse selle määruse kontekstis toetatava rahvusvahelise sündmuse, spordi- ja
kultuurisündmuse, suursündmuse ja rahvusvahelise konverentsi mõisted.
Toetust antakse kolme liiki sündmustele, millele korraldatakse eraldi taotlusvoorud:
1) rahvusvaheline spordi- ja kultuurisündmus;
2) rahvusvaheline suursündmus (mille puhul antakse toetust spordi- või
kultuurisündmusele kolmeks aastaks korraga);
3) rahvusvaheline konverents.
Nii rahvusvahelise spordi- ja kultuurisündmuse kui ka rahvusvahelise suursündmuse toetuse
puhul luuakse hindamisel kaks pingerida – eraldi spordi- ja kultuurisündmustele.
Toetatava Toetus määratakse Taotlusvoor Pingerida
sündmuse liik
Rahvusvaheline Üheks aastaks Ühine Eraldi
spordisündmus
Rahvusvaheline Eraldi
kultuurisündmus
Rahvusvaheline Kolmeks aastaks Ühine Eraldi
suursündmus
(spordisündmus)
Rahvusvaheline Eraldi
suursündmus
(kultuurisündmus)
Rahvusvaheline Üheks aastaks Eraldi Eraldi
konverents
Toetatava spordi- ja kultuurisündmuse ja suursündmuse puhul on oluline selle avalikkusele
suunatus ehk sündmus peab olema igaühele juurdepääsetav kas tasuta või tasulise pääsme
soetamise järel.
Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud toetatavad kultuurisündmused peavad toetama kultuuriturismi
eesmärki, mille puhul külastaja peamine motivatsioon on õppida, avastada ja kogeda
materiaalseid ning mittemateriaalseid kultuurilisi vaatamisväärsusi ja tooteid turismisihtkohas.
Vaatamisväärsused ja tooted võivad hõlmata kunsti, disaini ja arhitektuuri, ajaloolist ja
kultuuripärandit, kulinaarset pärandit, kirjandust, muusikat, tantsu, audiovisuaalset ja
etenduskunsti, loomemajandust ja kultuuriruume oma elustiili, väärtuste, uskumuste ja
traditsioonidega.
Lõikes 4 on esitatud suursündmuse mõiste selle määruse kontekstis, milleks on rahvusvaheline
kultuuri- või spordisündmus, mille jaoks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga ning mis
toimub projektiperioodi jooksul kuni nelja aasta sees kolmel eraldi aastal. See mõiste on
kasutusele võetud selleks, et eristada ühe- ja kolmeaastaseid projekte (sündmus saab toetust
üheks või kolmeks aastaks) ja avada neile taotlemiseks eraldi taotlusvoorud. Eelkõige on toetus
mõeldud regulaarselt igal aastal toimuvatele sündmustele, ent projekti elluviimise perioodile
on lisatud aastane puhveraeg erakorralisteks juhtudeks, näiteks kui sündmuse toimumist mõnel
aastal takistavad reisipiirangud, erakordne geopoliitiline olukord või ilmastikuolud.
Esitatud on ka ligipääsetavuse mõiste. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja
infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta.
Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist
nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil
võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning
toimetulekuvõimet. Ligipääsetavus on elukaare põhine ehk võtab arvesse, et suurel osal
inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse
sihtrühmad ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise
vigastusega inimesed jt.
VKE-deks loetakse mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Mikroettevõtja on
ettevõtja, mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ja töötajate arv
on väiksem kui 10 inimest. Väikese suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive või
aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot,
aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250.
Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused.
Lõiked 1–2 kirjeldavad toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust.
Määruse alusel toetuse andmise eesmärk on suurendada Eestit külastavate välisturistide arvu
ning Eesti tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise sihtkohana.
Sündmuste ja konverentside toetamise tulemusel suureneb väliskülastajate külastuste ja
ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes, kasvab Eesti kui sündmuste ja konverentside
toimumise koha tuntus, suureneb koostöö sündmuste ja konverentside korraldajate ja
turismiteenuste pakkujate vahel ning kasvab sündmuste ja konverentside jätkusuutlikkus.
Rahvusvahelised sündmused ja konverentsid loovad olulist reisimotivatsiooni Eesti
külastamiseks. Sündmustel ja konverentsidel osalejad on sageli keskmisest kõrgema
sissetulekuga ning loovad niimoodi turismisektoris suuremat lisandväärtust. Rahvusvahelise
sündmuse või konverentsi külastaja, saades esmase positiivse külastuskogemuse, naaseb suure
tõenäosusega Eestisse pikemaks puhkusereisiks. Lähiriikide elanikele pakuvad sündmused ja
konverentsid põhjuse korduvkülastuseks.
Toetus aitab kaasa sündmuste professionaalsele korraldusele ja turundusele, suurendades
sündmuse atraktiivsust sihtrühmadele. Toetuse abil arendatakse konverentside ja sündmuste
korraldajate ning ettevõtjate koostööd kvaliteetsema teenuse ja tervikliku külastuselamuse
pakkumiseks ning selle tulemusel suureneb VKE-de ekspordi- ja konkurentsivõime
välisturgudel. Sündmuste ja konverentside korraldamine aitab pikendada turismihooaega,
pakkuda külastusmotivatsiooni madalhooajal ning edendada sihtkohtade kuvandit.
Rahvusvaheliste sündmuste mõjuahel
Sündmuste toetamise tulemusi hinnatakse taotleja poolt tõendatud väliskülastajate arvu ning
aruannetes nimetatud projekti elluviimisse kaasatud turismiteenuste pakkujate arvu alusel.
Lõige 3 nimetab meetme väljundnäitajad.
Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttaseme “toetustega
toetatavad ettevõtjad” (RC002) saavutamisse. Kuna väljundnäitaja “toetatavad ettevõtjad”
(RC001) puhul summeeritakse väljundnäitajate “toetustega toetatavad ettevõtjad” (RCOO2) ja
“mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv” (RCO04) tulemused, siis panustab toetuse
andmine samuti ka väljundnäitaja “toetatavad ettevõtjad” (RC001) sihttaseme saavutamisse.
Toetatavate ettevõtjate puhul peetakse arvestust ka ettevõtja suuruse alusel (mikro-, väike,
keskmine, suur).
Sekkumise väljundnäitajate sihttasemete arvutamisel on võetud aluseks taotlusvoorude
prognoositavad mahud ja avamise ajad eri toetuseliikides (suursündmus, spordi- ja
kultuurisündmus, konverents). Taotlusvoorude korraldamise lõplikud ajad ja rahalised mahud
otsustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepaneku alusel, jälgides ja analüüsides eri liiki
sündmuste toetuse vajadust. Eri toetuseliikide taotlusvoorude mahtusid ja toetuse suuruseid
arvestades prognoositakse, et rahalist toetust saab vähemalt 98 organisatsiooni, kellest 49 on
äriühingud.
Sekkumise väljundnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029
Sekkumine Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase
tüüp 2023 2024 2029
Rakendus- Toetatavad 0 0 49
kava ettevõtjad
väljundnäitaja (millest:
mikro-,
väikesed,
keskmise
suurusega ja
suured
ettevõtjad)
Rakendus- Toetustega 0 0 49
kava toetatavad
väljundnäitaja ettevõtjad
2024. a sihttase kõikidel näitajatel on 0, kuna esimesed taotlusvoorud avatakse 2023. aastal
ning sündmused ja konverentsid toimuvad pärast taotlusvoore ajalise nihkega. 2024. aastal ei
pruugi toetatud sündmused veel toimunud olla või ei ole veel esitatud projektide aruandeid,
mille alusel saab tegelikke näitajaid teatada. Näitaja täitmisest teatatakse pärast sündmuse või
konverentsi toimumist projekti lõpparuandega.
Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi
2021–2027 näitajate metoodikale.
Lõiked 4–6 kirjeldavad meetme seoseid strateegia „Eesti 2035“, Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning
turismistrateegiaga 2022–2025. Toetatavad projektid peavad olema kooskõlas
turismistrateegia 2022–2025 visiooni, eesmärkide ja läbivate tegutsemispõhimõtetega. Samuti
on lõikes 6 esitatud nõue, et kõik projektid peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega (vt ka
seletuskirja ptk 4).
Näiteks peavad sündmuste ja konverentside korraldajad analüüsima oma ürituse asukohta,
erinevaid sihtrühmi (sh kultuurisündmuste puhul nii esinejad kui sündmuse külastajad,
spordisündmuste puhul nii võistlejad, abipersonal kui ka pealtvaatajad jne) ja sisu ning neid
arvestades pakkuma välja lahendused sündmuse või konverentsi kestliku korralduse
tagamiseks ning puuetega inimeste ja erivajadusega (sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis-
või intellektipuudega) ja eristuvate vajadustega inimestele ligipääsetavuse loomiseks.
Toetatavad tegevused panustavad kaudselt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamisse, vältides sündmuste ja konverentside korraldamisel ning turundamisel ja
teavitamisel soostereotüüpseid või diskrimineerivaid rolle ja kuvandeid.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk kehtestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.
Eelnõu §-s 5 kehtestatakse määruse raames toetatavad tegevused, milleks on rahvusvaheliselt
huvipakkuvate spordi- ja kultuurisündmuste, sh määruse kontekstis rahvusvaheliste spordi- ja
kultuurivaldkonna suursündmuste ehk kolmel aastal toetust saavate sündmuste ning
rahvusvaheliste konverentside korraldamine ja turundamine.
Sama paragrahvi lõikes 1 kehtestatakse nõuded toetatavale sündmusele ning konverentsile.
Lõike 1 punkt 1 sätestab, et toetatav sündmus ja konverents peavad täitma toetusmeetme
eesmärki ja panustama toetuse andmise tulemuste saavutamisse ning aitama kaasa Eesti kui
reisisihi tuntuse ning sündmuse ja konverentsi väliskülastajate arvu suurenemisele. Sündmuse
ja konverentsi sisu peab olema kooskõlas turismistrateegia 2022–2025 läbivate põhimõtete ja
tegevussuundadega ning toetama Eesti brändi kuvandit, lähtuma selle väärtustest ja lugudest.
Samuti tuleb sündmuste ja konverentside korraldamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega.
Nendeks horisontaalseteks põhimõteteks on põhiõiguste austamine ja Euroopa Liidu
põhiõiguste harta järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, igasuguse diskrimineerimise
vältimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või
seksuaalse sättumuse põhjal, puuetega inimestele juurdepääsu tagamine, kestliku arendamise
edendamine ja põhimõte “ei kahjusta oluliselt”. Eelnõu põhiõiguste hartale vastavuse analüüs
on seletuskirja lisas 2.
Sündmuse ja konverentsi sisulist kooskõla Eesti turismi strateegiliste suundadega ja Eesti
brändi väärtusega ning horisontaalsete põhimõtetega jälgitakse muu hulgas taotluste
hindamisel, kuna on oluline, et toetust saaksid vaid sellised sündmused ja konverentsid, mis
mõjuvad Eesti rahvusvahelisele mainele positiivselt ning ei too endaga kaasa negatiivset
meediakuvandit.
Lõike 1 punktid 2 ja 3 reguleerivad, et sündmus ja konverents peavad toimuma Eestis ja olema
rahvusvaheliselt huvipakkuvad. Sündmuse rahvusvahelist huvipakkuvust analüüsitakse
hindamismetoodikas projekti mõju hindamiskriteeriumi raames eelkõige sündmuse
kontseptsiooni ja programmi hinnates.
Lõike 1 punktid 4 ja 5 nimetavad, et sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida
sündmuste kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtteid ning soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja
ligipääsetava sündmuse korralduse ja teavituse soovitused. Kestlikkuse all mõistetakse lisaks
keskkonnahoiule ka kohaliku kogukonnaga ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtetega arvestamist. Taotleja peab taotluses analüüsima, kas ja kuidas ta sündmuse või
konverentsi korraldamisel, sealhulgas asukoha ja teenusepakkujate valikul, neid soovitusi
järgib. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb analüüsida oma sündmuse või konverentsi asukohta,
sisu ja sihtrühma ning nõudeid teabe esitamisele, invasõiduki parkimisele, liftile või
invatõstukile, pandustele, treppidele, ustele, hoonesisesele liikumisteele, sisustusele ja
seadmetele, invatualetile ning asjakohasel juhul majutusele. Sündmusele saabumise ja seal
liikumise teekond ja rakendatavad ligipääsetavuse meetmed peavad olema arusaadavalt
kirjeldatud nii väliskülastajatele kui eri- ja eristuvate vajadustega inimestele.
Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamine on üks osa
hindamismetoodikast, sealhulgas tuleb hinnata nende põhimõtetega vastuolus olevaid
sündmuseid madalamate hinnetega, et välistada selliste sündmuste ja konverentside toetamist,
mis ei sobi horisontaalsete ehk kestlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega.
Lõike 1 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse või konverentsi eel ja ajal enda
turunduskanalites (nt sündmuse või konverentsi koduleht, Facebooki leht vms) ning
toimumiskohas viitama Eestit tutvustavale veebilehele visitestonia.com. Sündmuse või
konverentsi kodulehel peab viide visitestonia.com veebilehele olema nähtav selle info juures,
kus kuvatakse info sihtkoha, transpordivõimaluste ja turismiteenuseid osutavate partnerite
kohta, samuti võib nimetatud viidet jagada muudes kanalites (nt konverentsikutsed vms).
Sündmuse või konverentsi muudes turunduskanalites ning sündmuse või konverentsi
toimumise asukohas teavitab korraldaja visitestonia.com veebilehest vähemalt
visitestonia.com logo lisamisega ning võimalusel (kui see sobib sündmuse või konverentsi
turunduskontseptsiooniga) lisab muud Eesti turunduskontseptsiooni elemendid. Turundus- ja
teavitustegevused peavad järgima reklaamiseaduse § 3.
Lõiked 2 ja 3 kehtestavad lisatingimused toetatavatele sündmustele ja konverentsidele.
Lõike 2 punkt 1 sätestab, et toetatavate sündmuste turundustegevusi tuleb teha vähemalt ühel
välisturul ning sündmuse turundustegevused peavad valitud sihtturul aitama kaasa Eesti kui
reisisihi tuntuse suurenemisele.
Lõike 2 punkt 2 sätestab, et sündmused peavad kaasama korraldusse vähemalt kaks väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjat, mis pakuvad sündmuse külastajatele oma teenuseid ja mille
teenused ei sisaldu piletihinnas või pole külastajatele tasuta kasutamiseks. See tingimus on
seotud eesmärgiga suurendada koostööd sündmuste korraldajate ning väliskülastajaid
teenindavate VKE-de vahel.
Turismi- ja loomemajandusvaldkonna sektorid (sh nii elamusteenused kui ka Eestis
valmistatavad tooted, sh toit) pakuvad mitmekesiseid võimalusi nišitoodete ja nn
elustiiliettevõtjate loomiseks ning nende osutatavate teenuste pakkumiseks väliskülastajatele.
Selliste ettevõtjate kaasamine suunab sündmuste külastajaid kohalike ettevõtjate tooteid ja
teenuseid tarbima ning ühtlasi kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate
samalaadsete sündmuste toimumiseks Eestis. VKE-de kaasamine on nõutav sündmuste
korraldamise puhul, kuna mitmepäevaste sündmuste terviklik korraldamine eeldab, et
külastajatele pakutakse kohapeal võimalust tarbida ka muid teenuseid ja tooteid (näiteks
võimalused toitlustuseks, piirkonna elamusteenused, suveniirid jmt), mis ei sisaldu sündmuse
pileti hinnas. Suuremate rahvusvaheliste konverentside puhul on üldiselt lisateenused (nt
kohvipausid, pidulikud galaõhtusöögid, vabaajaprogrammid, ekskursioonid jmt) korraldatud
keskselt ja sisalduvad konverentsipääsme hinnas või müüakse konverentsikorraldaja poolt
eraldi pileti alusel. Seega ei ole konverentside puhul VKE-de eraldi kaasamine vajalik.
Lõike 3 punkt 1 kohaselt tuleb konverentsi turundustegevusi teha vähemalt kahel välisturul,
kus need aitavad kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele. Sündmuste ja konverentside
minimaalne sihtturgude arv on erinev tulenevalt sündmuste ja konverentside sisulisest
toimimisloogikast ja võimalusest erinevatel turgudel huvi tekitada. Konverentse saab
rahvusvaheliselt mõjusaks pidada, kui kaasatud riikide arv on vähemalt 2 (sh saab
konverentsidele lähtuvalt temaatikast teha väga sihitud otseturundust mingi kindla valdkonna
ekspertidele). Sündmused on suunatud aga vaba aega ja puhkust veetvatele külastajatele, mis
tähendab, et sihitud turundust ei saa teha ning tuleb teha ulatuslikud avalikud kampaaniad ja
avada sihtriigis ka eraldi müügikanalid. Sobivad sihtturud valib iga taotleja sõltuvalt oma
sündmuse asukohast ja temaatikast ise. Turundustegevusteks loetakse telemeediat,
trükimeediat, veebikanaleid, sotsiaalmeediakanaleid jms. Rakendusüksus võib sobivuse korral
kajastada sündmust või konverentsi ka oma turunduskanalites.
Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse ka lävendid sündmustel ja konverentsidel osalejate arvu kohta.
Lävend on minimaalne väliskülastajate arv, mille toetuse saaja peab tagama ja tõendama. Kui
nimetatud lävendeid ei saavutata, sh nende saavutamist ei tõendata aruannet esitades, siis
toetust välja ei maksta. Taotleja võib prognoosida ka lävendist suurema väliskülastajate arvu
oma korraldataval sündmusel või konverentsil. Hindamiskomisjon hindab prognoosi
realistlikkust ning suurema väliskülastajate arvuga sündmustele ja konverentsidele seatakse
hindamismetoodikaga eelised. Suursündmuse puhul tuleb prognoosida, saavutada ja tõendada
väliskülastajate arv kolme toetatava aasta peale kokku, s.t et kolme aasta lõikes võib mõnel
aastal sündmusel osaleda vähem väliskülastajaid, kui seda kompenseerib projekti
abikõlblikkuse perioodi sisse jääval mõnel teisel aastal suurem väliskülastajate arv.
Turismistrateegia ühe väljakutse – turismi regionaalse tasakaalustatuse – eesmärgil
kehtestatakse erinevad lävendid Tallinnas ja väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele ja
konverentsidele. Tallinnas toimuval spordi- ja kultuurisündmusel peab osalema vähemalt 400,
väljaspool Tallinna toimuval sündmusel vähemalt 200 väliskülastajat. Suursündmuse
väliskülastajate arv peab olema Tallinnas toimuval sündmusel kolme aasta jooksul kokku
vähemalt 1500, väljaspool Tallinna toimuval sündmusel kolmel aastal kokku vähemalt 900.
Toetatava konverentsi väliskülastajate koguarv peab olema väljaspool Tallinna vähemalt 60 ja
Tallinnas vähemalt 120. Seega on regionaalse tasakaalu saavutamiseks määratud väljaspool
Tallinna toimuvatele sündmustele ja konverentsidele oluliselt madalamad külastajate arvu
lävendid, millega on võimalik taotust esitada ja toetust saada. See tähendab, et väljaspool
Tallinna pääsevad taotlema ka väiksema üldise osalejate arvuga sündmused ja konverentsid
ning näiteks konverentse on piirkondades võimalik korraldada ka väiksema mahutavusega
ruumides.
Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse toetatavatele sündmustele ja konverentsidele ka minimaalne
kestus. Et tagada rahvusvaheliste külastajate ööbimine Eestis, peab spordi- ja kultuurisündmus
ning konverents kestma ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva ning
suursündmus vähemalt kolm järjestikust päeva. Nimetatud tingimuse peamine eesmärk on
motiveerida külastajaid jääma (pikemalt) Eestisse ööbima ning tekitada võimalus, et
programmivälisel ajal tarbitakse Eestis kohalikke teenuseid (pikem ööbimine tekitab omakorda
olulist regionaalset mõju piirkondades).
Eelnõu § 6 lõige 1 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.
Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”
(edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning siinses määruses sätestatud tingimustele.
Lõike 1 punkt 1 nimetab abikõlblike kuludena konverentsi või sündmuse turundustegevuste
ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides, muu hulgas näiteks võõrkeelse info
lisamine veebilehtedele või võõrkeelsete alamlehtede loomine, reklaamide kujundamise,
reklaammaterjalide tootmise kulud ja tõlketööd ning välisriikides tehtavate
turundustegevustega kaasnevad kulud. Veebilehtedel info esitamisel tuleb võimaluse korral
arvestada avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogaministri määruses nr 20
„Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetega (sealhulgas vastavus standardile EN 301
549).
Samas eestisisesed turundustegevused (sh eestikeelse veebi loomine või täiendamine) ei ole
abikõlblikud (lõike 2 punkt 10). Lisaks ei ole abikõlblikud reklaampinna ostmise kulud ega
muud turunduskulud müügi edendamiseks välisriikides, samuti müügitöötajate töötasud, mida
tuleb käsitada abikõlbmatuna lähtuvalt Euroopa Liidu ekspordiabi keelust.
Abikõlblike kulude hulka loetakse ka toetuse saaja turundustöötajate personalikulud, kui need
on otseselt seotud toetatava sündmuse elluviimisega.
Samuti on abikõlblikud elektroonselt visitestonia.com lehelt leitavate ja kehtivate Eesti
turunduskontseptsiooni elementide kasutamise kulud ning need kulud, millega tagatakse
eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 nõue korraldada sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites
ning sündmuse toimumiskohas teavitus veebilehest visitestonia.com.
Lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad abikõlblike kuludena sündmuse või konverentsi eel või ajal
sellel osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud
isikute transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud
Eestis toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks.
Lõike 1 punkti 5 kohaselt on abikõlblikud rahvusvaheliste tele- ja veebiülekannetega seotud
kulud, sh nn hübriidkonverentsi või -sündmuse ülekande kulud.
Lõike 1 punkt 65 nimetab abikõlblikuna konverentsi või sündmuse korraldamise ja
teenindamisega seotud kulud, sealhulgas näiteks esinejate tasud, vajaliku tehnika, varustuse,
ruumide ja maa-ala rendi kulud, infomaterjalide ja viitade paigaldamise, ligipääsetavuse
tagamisega seotud kulud (näiteks eritransport, silmusvõimendite rent, viipekeelne tõlge,
kirjutustõlge jne), tõlke korraldamise, foto-, heli- või videosalvestuse loomise ja töötlemise
kulud.
Lõike 1 punkti 7 kohaselt on abikõlblikud sündmuse ja konverentsi külastajate statistika,
sealhulgas külastajate koguarvu, ööbimiste arvu ja päritoluriikide jms kohta andmete,
külastajate tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud. Külastajate statistika
kogumine on otseselt vajalik selleks, et tõendada toetuse eesmärkide (väliskülastajate arv)
saavutamist. Tõendusmaterjalideks võivad olla piletimüügi või osalustasude tasumise andmed
(piletimüügi statistika), majutusettevõtete andmed, täiendavalt tellitavate külastajauuringute
tulemused, taotleja enda tehtud tagasisideküsimustike järeldused vms. Täpsema metoodika
eesmärkide saavutamise tõendamise kohta kinnitab rakendusüksus toetuse saaja ettepanekul
sõltuvalt sündmuse või konverentsi iseloomust (nt tasuline või tasuta, piiratud alaga või mitte,
registreeritud osalejaskonnaga või mitte vms) toetuse menetluse raames ja see fikseeritakse
toetuse otsuses (mis on ka kulude abikõlblikkuse eelduseks).
Lõike 1 punkt 8 sätestab abikõlblikuna ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.
Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses üksikasjalikult kirjeldatud.
Eelnõu § 6 lõikega 2 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Nendeks on lisaks
ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele kingitused, isikliku auto kasutamise
kulud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik puudega inimese transpordiks, pangagarantiid,
üldkulud, sularahas ja tasaarvelduse korras tehtud kulud, uue veebilehe arendamise kulu,
eestikeelsete turundusmaterjalide, sh eestikeelse veebilehe arendamise kulu. Uue veebilehe
arendamise kuluks ei loeta olemasolevasse veebi sündmuspõhise ja võõrkeelse info lisamist,
sh võõrkeelsete alamlehtede tegemist.
Abikõlblikud ei ole ka kohapeal jaotatavate trükiste jm jaotusmaterjali kulud ning
personalikulud, v.a taotleja organisatsioonis töötavatele turundustöötajatele tehtavad otseselt
toetatava sündmuse elluviimisega seotud personalikulud. Abikõlblikud ei ole ka
toitlustuskulud ja külaliste vastuvõtmise kulud, v.a sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel
osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute
transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud Eestis
toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks. Võrreldes varasema toetusperioodiga ei
ole abikõlblik toitlustuskulu, sh on abikõlbmatud sündmuste ja konverentside ava- ja
lõpuürituste kulud.
Abikõlbmatud on ka kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud
isikute vahel, ning muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti
elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised.
Eelnõu § 7 lõikes 2 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse
hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobril. Lõikes kehtestatakse ka projektide maksimaalne kestus,
mis on spordi- ja kultuurisündmusel ning konverentsil kuni kaks aastat ning suursündmusel
kuni neli aastat.
Eelnõu §-s 8 määratakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa eraldi spordi- ja
kultuurisündmustele, suursündmustele ja konverentsidele. Määratakse ka toetuse maksimaalne
ja omafinantseeringu minimaalne osakaal ning taotlejale kolme aasta jooksul antud abi
vastavus VTA reeglitele. Spordisündmustele ja konverentsidele saab anda vaid VTA-d,
kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Taotlejale ja partnerile määruse alusel antud VTA ei tohi
vastavalt kehtivale reeglistikule kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Spordi- ja kultuurisündmuste puhul, mis ei ole
selle määruse tähenduses suursündmused, ning konverentside puhul kasutatakse lihtsustatud
kulu hüvitamise viisina kindlasummalist väljamakset. Projektide kogumaksumus sellise kulu
hüvitamise liigi korral saab olla kuni 200 000 eurot. Suursündmuste puhul, mille projektide
kogueelarve ületab 200 000 eurot, sellist lihtsustatud kulude hüvitamise viisi rakendada ei saa.
Projektide ühetaolise menetluse eesmärgil on spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside
projektidele kehtestatud projektide maksumuse ülempiir ning suursündmustele projektide
maksumuse alampiir. Kõik eelnõus loetletud abikõlblikud kulud vastavad komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 53
tingimustele.
Toetuse summad ja määrad ning projekti miinimum- ja maksimumsummad liigiti
Toetuse Toetuse Maksimaalne Minimaalne Projekti
miinimum- maksimum- EL toetuse oma- tegevuste
summa summa määr finantseering kogu-
(eurot) (eurot) u määr maksumus
(eurot)
Spordi- ja 30 000 75 000 70% 30% Kuni 200
kultuuri- 000
sündmus
Suursündmus, 140 000 200 000 70% 30% Vähemalt
kui on spordi- 200 000
sündmus
Suursündmus, 140 000 235 000 70% 30% Vähemalt
kui on 200 000
kultuuri-
sündmus
Konverents 15 000 30 000 70% 30% Vähemalt
21 429
Eelnõu § 8 lõige 10 sätestab, et toetatavale kultuurisündmusele määruse alusel kultuuriabina
antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui
80% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud piirmäär kohaldub kuni 2 miljoni euro suuruse
abi puhul.
Eelnõu § 8 lõikes 11 kehtestatakse taotleja kohustus teavitada projektile või selle tegevusele
toetuse taotlemisest teistest meetmetest või muust riigieelarvelistest, EL-i või välisabi
vahenditest. Teabest peab detailselt nähtuma, millisele projekti tegevusele on muust
rahastamisallikast toetust taotletud, et tuvastada võimalik topeltrahastamise oht.
Sündmused toimuvad reeglina igal aastal üks kord. Kultuuri- ja spordisündmustele ja
suursündmustele toimuvad eraldi taotlusvoorud. Eelnõu § 8 lõike 14 kohaselt ei ole keelatud
taotluse esitamine mõlemasse taotlusvooru, ent üht sündmust (projekti) saab rahastada vaid
ühest taotlusvoorust korraga.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja kui ka partner ning
millised on taotleja kohustused.
Eelnõu §-s 9 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks ja partneriks olla Eestis registreeritud
riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksus ja asutus ning juriidiline isik. Taotleja peab vastama
ühendmääruse § 2 lõikele 3. Muu hulgas peab taotleja vastama rakendusüksuse poolt toetuse
taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse määratud
tähtajaks, võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli ja viivitamata teavitama taotluses
esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist või tegevuste elluviimist.
Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlusele vastavalt ühendmääruse §-le 4.
Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele loetleb lõige 1, et taotlus peab
sisaldama taotleja ja projekti üldandmeid, tegevuste lühikirjeldust, sündmuse või konverentsi
programmi, turundustegevuste kirjeldust, klienditeekonna analüüsi, tegevuste kirjeldust
sihtkoha tutvustamiseks, projekti ajakava ja eelarvet, taotleja meeskonna ja nende
kompetentside kirjeldust ning andmeid projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta
valdkonnale (sh erineva külastajastatistika, nt osalejate üldarvu, väliskülastajate arvu jms
prognoos), piirkonnale ning turismisektorile.
Lõike 1 punktis 4 nimetatud turundustegevuste kirjeldus peab sisaldama turundus- ja
meediategevuste kirjeldust valitud sihtturgude ja tegevuste (nt koostöö ajakirjanikega,
turunduskampaania jne) kaupa ning valitud turgude ja turunduskanalite valiku põhjendust,
samuti prognoositavaid müügimahtusid.
Lõike 1 punktis 4 nimetatud projekti teostamise ajakavas tuleb esitada nii sündmuse
ettevalmistamise ajakava, sündmuse sisuline programm (sh loetakse nt spordivõistluste sisulise
programmi osaks eelvõistlused, konverentside puhul ava- ja lõpuüritused) kui lisategevused
(näiteks vabaajategevused ja ekskursioonid, mida pakutakse sündmuse või konverentsi
raames).
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab taotlus sisaldama sündmuse või konverentsi klienditeekonna,
sh digitaalse teekonna ning sündmuse või konverentsi kestliku korralduse ning ligipääsetavuse
kirjeldust. Kestlik ja ligipääsetav korraldus hõlmab endas ka võrdsete võimaluste ja
võrdõiguslikkusega arvestamist. Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete
kirjeldamisel tuleb lähtuda konkreetse korraldatava konverentsi või sündmuse sihtrühma ning
asukoha (siseruumid või välitingimused) eripäradest, sh tuleb kirjeldada ligipääsetavuse
tagamist nii väliskülastajatele kui ka eri- ja eristuvate vajadustega külastajatele.
Lõike 1 punkt 15 sätestab taotleja kohustuse järgida projekti elluviimisel põhimõtet “ei
kahjusta oluliselt”. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest tuleneva põhimõttega, mis
tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile,
milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja
mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja
tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Taotleja peab järgima
keskkonnaalaseid õigusakte. Peamised keskkonnaalased õigusaktid, mis puudutavad
rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamist on nt jäätmeseadus (jäätmekäitluse
korraldus, jäätmete liigiti kogumine, KOV-ide jäätmehoolduseeskirjad), RHS alusel
rakendusaktiga kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid riigihangetele (nt paberi
hankimine), looduskaitseseadus (ürituste kooskõlastamine aladel, millel on looduskaitselised
piirangud).
Lõike 1 punkt 17 sätestab, et partneri olemasolul tuleb taotluses esitada ka partneri andmed ja
partneri esindusõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise kohta. See kinnitus võib sisalduda
ka toetuse taotleja ja partneri vahel sõlmitavas lepingus, mis esitatakse koos taotlusega.
Juhul kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, tuleb lõike 1 punkti 3 kohaselt koos
taotlusega esitada taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud
vormil.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
Peatükis kirjeldatakse taotlusvoorude avamise ja taotluste vastuvõtmise korraldust. Toetuse
taotlemiseks korraldab rakendusüksus taotlusvoorud. Taotlemine toimub e-toetuse
keskkonnas. Taotluse suhtes tehtud otsused, aruanded, toetuse makse saamise aluseks olevad
dokumendid ja tõendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
Peatükk kirjeldab taotluse menetlemise ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamise tingimusi, projektide valiku kriteeriumeid ja valiku korda, taotluste täieliku,
osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise korda. Taotluse
vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5 ja menetlemisel ühendmääruse § 6 lõikes 2
sätestatut.
Rakendusüksus teostab taotleja ja tema esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse
registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste või muudatuste
küsimine, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse hindamine, taotluse
osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine.
Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata, kui taotlust ei ole
esitatud tähtaegselt.
Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet
taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotluses
esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.
Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale, näidates ära,
millised puudused tuleb kõrvaldada, ja antakse selleks taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
Eelnõu § 14 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele
vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele
vastavaks. Taotluse, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt
ühendmääruse §-dele 3 ja 4. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
ühendmääruse § 8 lõikes 2 loetletud asjaoludest.
Eelnõu § 15 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projektide hindamiseks
moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel. Taotluste hindamisse võib vajaduse korral kaasata täiendavaid eksperte. Seotuse
olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja
korras taandama.
Eelnõu § 16 kehtestab projektide valikukriteeriumid, mille lõikes nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlusi hinnatakse.
Lõiked 1 ja 2 kirjeldavad, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse
rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel.
Rakendusasutus omakorda kooskõlastab valikumetoodika nende rakendusasutustega, kes
nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamise alal vastavalt oma vastutusvaldkonnale.
Lõike 1 kohaselt lähtub rakendusüksus taotluste valikumetoodika koostamisel järgmistest
valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindest on esitatud allolevas tabelis.
Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest
Sündmustel ja
Suursündmustel
konverentsidel
Projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE ja
turismistrateegia ning meetme eesmärkide ja 60% 55%
tegevuse tulemuste saavutamisele
Taotleja organisatsiooniline võimekus ja
25% 25%
projektimeeskonna võimekus
Projekti põhjendatus, kuluefektiivus, ja projekti
15% 20%
ettevalmistuse kvaliteet
Lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti mõju valikukriteeriumis hinnatakse projekti mõju meetme
eesmärkide ning tegevuse tulemuste saavutamisele, Eesti kui rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele välisturgudel, ööbimiste arvu kasvule
Eesti majutusettevõtetes, mõju turismi hooajalisuse vähendamisele, sündmuse ja konverentsi
kestliku ja ligipääsetava korralduse (sh horisontaalsete põhimõtetega arvestamine) printsiipide
rakendamist, sündmuse ja konverentsi toimumise mõju väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele, sihtkohale ning koostööle turismiteenuste pakkujatega, väliskülastajatele
suunatud tegevuste kvaliteeti.
Mõju valikukriteeriumi all hinnatakse ka rahvusvaheliste meediakajastuste ulatust,
turundustegevuste mahtusid sihtturgudel, turunduskanalite ja -tegevuste ulatuslikkust ning
efektiivsust, meediakajastustesse lisatud sihtkoha tutvustust, turundusmaterjalide sisulist
informatsiooni sihtkoha erinevate turismitoodete ja -teenuste kohta ning samuti sündmuse
koostööpartnerite ja toimumise sihtkoha kaasatust sündmuse turundustegevustesse.
Samuti hinnatakse projekti mõju strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud
horisontaalsete põhimõtete eesmärkide, TAIE ja turismistrateegia eesmärkide saavutamisele.
Lõike 2 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumis hinnatakse taotleja organisatsioonilist
võimekust (sh finantsvõimekust) ja projektimeeskonna sündmuse korraldamise ja
turundusalaste kogemuste (sh meeskonna võimekus teha rahvusvahelisi turundustegevusi),
oskuste ja kompetentside olemasolu ning taotleja võimekust sündmuse elluviimiseks.
Hinnatakse ka, kas projektis kavandatud väliskülastajatele suunatud ettevalmistavad tegevused
aitavad saavutada planeeritud tulemusi.
Lõike 2 punktis 3 hinnatakse projekti põhjendatust, kuluefektiivsust ja projekti ettevalmistuse
kvaliteeti. Hinnatakse, kas projekti tegevused on põhjendatud, kas riskid on maandatud, samuti
projekti ajakava ja eelarve realistlikkust ja toetuse kasutamise kuluefektiivsust.
Eelnõu §-s 17 on esitatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord.
Eelnõu §-s 18 on esitatud taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja otsuses märgitav info.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei see ei vasta määruses sätestatud taotluse nõuetele, või
ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. ÜSS2021_2027 § 12 kohaselt taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate
antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.
Kõik taotlused, mis valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähem kui 2,60 ja mis
on mõnes eelnõu § 16 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud valikukriteeriumitest saanud hindeks
vähem kui 2,30, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks jätab rakendusüksus rahuldamata
need taotlused, mis pingerea alusel ei mahu taotlusvooru eelarve sisse.
Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või
kõrvaltingimusega rahuldada.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-s 20 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.
Taotluse rahuldamise otsust muudetakse nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel
taotluste ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Kui otsuse muutmiseks
kaasatakse hindamiskomisjon, tehakse ümberhindamine.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsuse tagasiulatuv muutmine (näiteks
suursündmuste puhul sündmuse korralduskulude eelarvega seotud muudatused) on vajalik
selleks, et tagada sündmuse ajal võimalus paindlikult muuta korraldusega seotud kulusid, kui
tekivad ettenägematud olukorrad. Selliste kooskõlastuste andmine rakendusüksuse poolt samas
ajaraamis, mil sündmus toimub, ei ole realistlik.
Paragrahvi 20 lõikes 4 on sätestatud, et suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise
otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti. Selline võimalus on vajalik,
kuna suursündmuste eelarveprognoosid tehakse ette kuni neljaks aastaks. Arvestades kõikuvat
inflatsiooni ning asjaolu, et kõrge inflatsioonimääraga aegadel on hinnapakkumiste kehtivus
väga lühike, on taotlejatele vaja lubada paindlikkust eelarveridade vahel muudatuste
tegemiseks. Arvestada tuleb siiski, et kui tõsta näiteks suurema summaga eelarverealt 20 %
väiksema summaga eelarvereale, siis muutub väiksema summaga eelarverida rohkem kui 20
% ning taotleja peab esitama taotluse rahuldamise otsuse muudatuse taotluse.
Eelnõu §-s 21 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused.
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
ühendmääruse §-le 14.
7. peatükk
Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse ÜSS2021_2027-s ja määruses sätestatud toetuse saaja ja partneri
kohustusi ja õigusi. Toetuse saajal on õigus esitada oma seisukohti.
Eelnõu §-s 22 on esitatud toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused tulenevalt
ÜSS2021_2027-st.
Toetuse saaja peab tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel jm tingimustel. Toetuse saaja peab tähtaegselt esitama nõutud
rakendusüksusele määruse §-s 23 nõutud aruanded ja vastavalt ÜSS2021_2027 § 18 lõikele 1
säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid viis aastat
arvates toetuse saajale lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui
riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.
Kui projekti nõuetekohaselt ellu ei viida, peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intressi ja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 29 ja 30 sätestatule.
Paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 sätestab, et muu hulgas peab toetuse saaja tegema ja esitama
rakendusüksusele igast toetatud sündmusest ja konverentsist 5–10 fotot, sh suursündmuse
puhul iga sündmuse kohta eraldi (st 3 korda 5–10 fotot). Kui toetuse saaja teeb sündmusest või
konverentsist videosalvestisi, peab ta esitama rakendusüksusele 1–5 videoklippi iga sündmuse
kohta. Kui sündmuse või konverentsi formaat ei näe ette videosalvestuste tegemist, siis
videosalvestist rakendusüksusele ei esitata. Rakendusüksusel on õigus kehtestada toetuse
otsusega täpsemad nõuded esitatavate fotode ja videote formaadile ja kvaliteedile ning
kogusele (sh kas video esitamine on nõutav või videoklipi maksimaalne pikkus), arvestades
muu hulgas tehnoloogia arenguga ning foto- ja videosalvestiste kasutatavusega enam levinud
kanalites. Täpsemad nõuded fotodele ja videotele nimetatakse toetuse otsuses vastavalt § 17
lõike 4 punktile 5. Määruse kehtestamise ajal on esitatava foto minimaalsed mõõdud 3000 x
2000 ja esitatava video minimaalsed mõõdud 1920 x 1080 pikslit.
Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et tal on õigus anda
esitatavatele foto- ja videosalvestistele lihtlitsents ja all-litsents nende kasutamiseks Eesti
tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta. Rakendusüksus võib foto- ja
videosalvestised laadida Eestit tutvustavasse avalikku tööriistakasti, mille kasutajatel on
võimalik neid Eesti tutvustamise eesmärgil alla laadida ja kasutada.
Toetuse saaja peab hanke korraldama vastavalt ühendmääruse §-le 11, s.t muu hulgas järgima
hanke korraldamisel riigihangete seaduse 2. peatükis toodut, kui taotleja on hankija
riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Juhul kui toetuse saaja või partner ei ole kohustatud
järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma
käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse
väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–7. Kui
ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem,
viiakse vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 5 ostumenetlus läbi riigihangete registris.
Projekti partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikeid 2 ja 3.
8. peatükk
Aruannete esitamine
Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete
esitamine.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kaht tüüpi tegevusaruandeid, mille sisu nõuded on
esitatud eelnõu § 23 lõigetes 4 ja 5. Lõike 4 punkt 7 täpsustab, et suursündmuse korraldaja peab
vahearuande esitama taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel. Selles vahearuandes
peab sisalduma projekti täpsustatud tegevuskava, sh turundusplaan ja eelarve järgnevaks 12
kuuks.
Lõike 5 punktis 1 nimetatud väljundnäitaja täitmisse panustavad vaid ettevõtjatest taotlejad.
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
Peatükis kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 24 kohaselt makstakse toetust suursündmustele tegelike kulude alusel ning sündmuste
ja konverentsidele lihtsustatud kulude alusel. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks
nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
Eelnõu § 25 sätestab rahvusvahelise suursündmuse toetuse maksmise tingimused.
Suursündmuse korraldajale makstakse toetust ühendmääruse §-s 27 kirjeldatud tegelike kulude
alusel ehk taotleja peab koguma ja rakendusüksusele esitama abikõlblike kulude
kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses
ettenähtud ajaperioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.
Oluline on seejuures meeles pidada, et abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.
Paragrahvi 25 lõige 3 sätestab, et esitatava kuludokumendi väikseim summa on 50 eurot.
Seejuures on tegemist lõppsummaga, mis on taotleja jaoks, kes saab käibemaksu tagasi küsida,
vähemalt 50 eurot ilma käibemaksuta, ent selle taotleja jaoks, kes ei saa käibemaksu tagasi
küsida, on kuludokumendi summa vähemalt 50 eurot koos käibemaksuga.
Paragrahvi 25 lõike 4 kohaselt võidakse eraõiguslikule taotlejale maksta toetus välja ka siis,
kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle vähemalt omafinantseeringu ulatuses
maksnud kooskõlas ühendmääruse § 27 lõike 1 punktiga 2. Selline makseviis on põhjendatud,
kuna korraldajad saavad sissetulekuid, nt piletitulusid või konverentside registreerimistasusid
jooksvalt, osaliselt ka sündmuse või konverentsi toimumise ajal. Enne sündmuse või
konverentsi toimumist tekkivate tuludega kaetakse esmajoones ära vajalik omaosalus ja
abikõlbmatud kulud. Toetuseosa katmiseks puuduvad korraldajatel sageli piisavad jooksvad
finantsvahendid (või on nende kasutamine toetuse saajale kulukas).
Kui ei kohaldu ühendmääruse § 27 lõike 1 punkt 2, siis makstakse toetus välja ühendmääruse
§ 27 lg 1 p 1 kohaselt.
Paragrahvi 25 lõige 5 kirjeldab, et maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude
abikõlblikkust, kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega
esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb selles
puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2.
Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus
kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu
hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega.
Eelnõu § 26 kehtestab toetuse maksmise tingimused spordi- ja kultuurisündmusele ning
konverentsile. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk taotluse rahuldamise
otsuses kinnitatud summas ilma kuludokumente kontrollimata lõpparuande alusel, kui taotleja
on lõpparuandes esitanud tõendid otsuses märgitud sündmuse toimumise, minimaalse
väliskülastajate arvu ja sündmuste puhul kaasatud VKE-de arvu kohta. Kui taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud tingimused, sh sündmusel osalev minimaalne väliskülastajate
arv, ei ole täidetud, jääb toetus täies ulatuses välja maksmata.
Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise
osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhtudel.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
Peatükis sätestatakse, et finantskorrektsioone kohaldatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–
30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. Vaiete esitamisel tuginetakse ÜSS2021_2027 §-
le 31.
3. Määruse vastavus EL-i õigusele
Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning
nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93);
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8);
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78).
4. Määruse mõjud
Toetusskeem juhindub rakenduskavast, Eesti 2035-st, TAIE arengukavast ning
turismistrateegiast 2022–2025.
Toetusskeemi positiivne mõju väljendub sihtkoha rahvusvahelise tuntuse ja regionaalsel
tasandil Eesti turismitoodete nõudluse suurendamises. Toetatavate tegevuste elluviimise
tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise
kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtjate lisandväärtus
töötaja kohta. Toetuste eraldamise edukuse näitajateks on Eesti atraktiivsuse ja maine
paranemine, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arvu ja ööbimistega külastajate arvu
suurenemine, turismihooaja pikenemine.
Toetusskeemi tegevus aitab kaasa:
• Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele väliskontaktide arendamise kaudu;
• turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse parandamisele ja muude
turismiettevõtjate käibe kasvule madalhooajal;
• sündmuste rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele, aidates parandada sündmuste
korralduse professionaalsust ja suurendades sündmuste atraktiivsust sihtrühmadele.
Määrusega toetatavate tegevuste mõjud läbivatele teemadele on valdavalt toetavad.
Läbiv teema Mõju
Tasakaalustatud Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti
regionaalne areng piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega
tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja
suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste
tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib suurem huvi ka
väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu.
Väljaspool Tallinna ja Harjumaad toimuvate sündmuste toetamisel on
positiivne mõju piirkondade majutusettevõtete täitumisele ja teiste
turismiettevõtjate majandusnäitajatele.
Rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel on mõjuulatus suurem
piirkondades, kus majutusettevõtete täituvus on keskmisest madalam.
Kuigi eelmise struktuurivahendite perioodi sarnaste meetmete
rakendamine ei ole täielikult lõppenud, võib praeguste tulemuste
põhjal öelda, et väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste
toetusmeetmetest rahastamise osakaal oli spordi- ja
kultuurisündmuste puhul 79%, suursündmustel 30% ning
konverentsidel 20% (kõigi meetmete peale kokku 45%).
Toetusskeemi raames kehtestatakse madalam rahvusvaheliste
osalejate lävend väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele.
Rakendusasutus koos rakendusüksusega on analüüsinud eelmise
struktuurivahendite perioodi sündmuste ja konverentside
toetusmeetmete tulemusi ning konsulteerinud sündmuste ja
konverentside korraldajatega, esindusorganisatsioonide ning
hindamiskomisjoni liikmetega ning jõudnud järeldusele, et kõige
mõjusam vahend regioonides toimuvate sündmuste ja konverentside
eelistamiseks on erinev väliskülastajate lävend (s.t võimalus esitada
taotlus madalamast lävendist lähtuvalt). Seda eelkõige seetõttu, et
turismitaristu, sh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
korraldamiseks sobivate ruumide ning piisava kohtade arvu ja
kvaliteediga majutus- ja toitlustuskohtade vähesus on peamiseks
takistuseks suuremate rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
korraldamiseks väljaspool Tallinna. Siinkohal on oluline märkida, et
sündmused toimuvad sageli ka välitingimustes (sobivate ruumide
kitsaskoht ei ole oluline), kuid (suuremate) rahvusvaheliste
konverentside Eestisse toomine eeldab sobiliku taristu ja lisateenuste
pakkumist.
Seetõttu on väljaspool Tallinna toimuvate rahvusvaheliste
konverentside väliskülastajatest osalejate lävendit võrreldes Tallinnas
toimuvate konverentsidega oluliselt langetatud. Kui eelmisel
struktuurifondide perioodil oli see 60% Tallinnas toimuva sündmuse
lävendist (välisosalejate arvud vastavalt 300 väljaspool Tallinna ja
500 Tallinnas), siis sellel perioodil on lävend 50% Tallinnas toimuva
sündmuse lävendist (vastavalt 60 ja 120 välisosalejat). Lävendit on ka
tervikuna oluliselt langetatud (nii eelmise perioodi lõpu
muudatustega kui ka planeeritavas meetmes), kuna
konverentsiturismi sektor on COVID-19 kriisist taastumise faasis ja
jätkuvalt Ukraina kriisist mõjutatud.
Lisaks on varasema perioodiga võrreldes kehtestatud madalam
lävend väljaspool Tallinna toimuvatele spordi- ja
kultuurisündmustele. Madalam lävend väljaspool Tallinna
toimuvatele sündmustele võeti esmakordselt kasutusele 2020. aastal,
et tasakaalustada COVID-19 pandeemia mõju. Nii taotlejad kui ka
hindamiskomisjon on lävendi mõju pidanud suuremaks võrreldes
varem kasutatud lisapunktiga hindamisega.
Suursündmustele (kolmel aastal toetatavatele spordi- ja
kultuurisündmustele) rakendatakse väljaspool Tallinna toimuvate
sündmuste madalamat lävendit esmakordselt.
Võrreldes COVID-19 pandeemia ajaga on lävendeid nii Tallinnas kui
ka mujal toimuvatele sündmustele ja konverentsidele küll tõstetud,
aga see on kooskõlas üldise rahvusvahelise reisimise taastumisega.
Arvestades väga piiratud vahendeid toetusmeetmele (toetuse mahud
on võrreldes varasemaga oluliselt vähenenud), ei ole mõistlik
kehtestada liiga madalaid lävendeid. Sel juhul saaksid taotluse esitada
väga palju taotlejaid, kuid rahastuse saaksid vaid väga vähesed (s.t
suurema välisosalejate arvuga taotlused) ning see tähendaks asjatut
halduskoormust nii taotlejatele kui ka menetlejatele ning tekitaks
ebarealistlikke ootusi rahastuse saamiseks.
Keskkond ja kliima Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida
sündmuste kestliku korralduse põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab
oma veebilehel kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse
soovitused. Sündmuste ja konverentside kestliku korralduse
põhimõtetele vastavust tuleb kirjeldada taotlusvormis ning seda
hinnatakse hindamismetoodikas.
Sooline Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida
võrdõiguslikkus, sündmuste ligipääsetavuse põhimõtteid ja tagada ligipääsetavus
võrdsed füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile kõigile
võimalused, inimestele, olenemata nende rahvusest, vanusest, eri- ja eristuvast
ligipääsetavus vajadusest, sealhulgas nelja peamist puudeliiki (liikumis-, kuulmis-,
nägemis- ja intellektipuue) arvestades, sõltuvalt konkreetse sündmuse
või konverentsi sisust ja sihtrühmast (arvestades, et konverentside
sihtrühmad on oluliselt piiratumad ja suunatud sageli kitsa valdkonna
erialaekspertidele). Sündmuste ja konverentside turundus- ja
teavitustegevustes tuleb jälgida vastavust reklaamiseadusele ning
muu hulgas vältida soostereotüüpseid ja eelarvamuslikke sõnumeid ja
kuvandeid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja
ligipääsetava sündmuse korralduse soovitused, mis sisaldavad muu
hulgas soovitusi sündmuste ja konverentside võrdõiguslikkuse ja
võrdsete võimaluste tagamiseks. Sündmuste ja konverentside
ligipääsetavusele ja kestlikkusele vastavust tuleb kirjeldada
taotlusvormis ning seda hinnatakse hindamismetoodikas.
Põhimõte „ei Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud
kahjusta oluliselt“ ja rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide
kliimakindlus rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs
põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et määrusega
hõlmatud tegevused põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele,
toetatavad sündmused ei vaja investeeringuid, toimuvad lühiajaliselt
ning kuna nende korraldamisel tuleb arvestada kestliku korralduse
põhimõtetega, puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete
kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab
kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele. Vt komisjoni teatis
„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–
2027“ (2021/C 373/01): https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03)
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse raames antavate toetuste eelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja
omafinantseering vähemalt 30% ehk 2 700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega lisakulusid. Määruse
rakendamiseks vajalikud tegevused teeb rakendusüksus.
Taotlusvoorude avamise ajad ja mahud ning seeläbi sekkumise eelarve jaotuse sündmuse
tüüpide vahel kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega. Otsuste tegemisel võetakse
arvesse turismimajanduse taastumise tempo ning iseloom ja võimalikud reisipiirangud.
Eelnõu rakendamisega seonduvad riskid on hinnatud seletuskirja lisas 1 olevas riskihindamise
tabelis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitati määrus arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele ja Kultuuriministeeriumile ning järgmistele valdkondlikele
organisatsioonidele:
Eesti Konverentsibüroo
Music Estonia
Eesti Olümpiakomitee.
Märkusega arvestamist on kajastatud ja arvestamata jätmist põhjendatud seletuskirja lisas 3
olevas tabelis.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“
seletuskirja
Lisa 3
Märkustega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või
või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus
esitaja lõige, punkt
Tarmo Sikk, Eelnõu § 7 Ettepanek hoida suveürituste konkurentsisituatsioon õiglane ja sättida Taotlusvooru avamisest sündmuse
Võnge Festival lg 2 taotlusvooru avamine-sulgemine nii, et kui õnnestub toetust taotleda toimumiseni peab olema minimaalselt
augustikuistel sündmustel, oleks sama võimalus ka juulikuistel. Või neli kuud. Avame taotlusvoorud
siis vastupidi - kui suve esimese poole sündmused peavad jääma määruse kinnitamise järgselt.
voorust välja, oleks aus, et välja jäävad ka suve teise poole sündmused. Arvestades, et taotlus tuleb esitada neli
kuud enne sündmuse või konverentsi
toimumist, selle aasta suvised
sündmused toetust taotleda ei saa.
Kultuuriministe Eelnõu § 1 Eelnõu § 1 lõige 2 sätestab, et toetus loetakse kas vähese tähtsusega Vastuseks: Oleme konsulteerinud
erium lg 2 abiks või grupierandiga hõlmatud kultuuriabiks artikli 53 tähenduses. Majandus- ja
Eelnõu lõige 3 sätestab, et kui toetus on käsitletav riigiabina, Kommunikatsiooniministeeriumi ja
järgitakse riigiabi loa taotlemise reeglistikku konkurentsiseaduses. Rahandusministeeriumi riigiabi
Juhime tähelepanu, et ka grupierandiga hõlmatud kultuuriabi on juristidega, kelle ettepanek on jätkata
riigiabi, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 ümber selliselt, selle meetme puhul spordisündmustele
et riigiabi luba minnakse taotlema juhul, kui abi ei saa anda lõikes 2 VTA andmist.
nimetatud VTA-na või kultuuriabina. Lisaks juhime tähelepanu, et Selle toetuse eesmärk on suurendada
kõiki spordisündmusi, millele toetust eraldatakse, ei ole kindlasti Eesti tuntust spordi- ja
põhjendatud VTA-na või riigiabina toetada. Seetõttu teeme kultuurisündmuste ning konverentside
ettepaneku jätta eelnõu tasandil kaalutlusõigus rakendusüksusele toimumise sihtkohana (väliskülastajate
hinnata, kas sündmuse toetamisel lugeda toetus VTA-ks, riigiabiks Eestisse toomine ja väliskülastajate
või mitte. Oleme seisukohal, et riigiabi, sh VTA tunnustele ei vasta valikute suunamine selliselt, et nad
toetus, mis eraldatakse rahvusvahelise spordialaliidu tiitlivõistluse valiksid oma sihtkohaks Eesti), mitte
süsteemi kuuluva võistluse (nt maailmameistrivõistluste, Euroopa ainult sündmuste korralduskulude
1
meistrivõistluste ning nende etappide) korraldamiseks. Otsuse katmine ja sündmuse toimumise
korraldada Eestis tiitlivõistlus on teinud selle korraldamisõigust võimaldamine, seega on selle meetme
omav iseseisev rahvusvaheline spordiorganisatsioon. Võistluse puhul kõikide toetust saavate
toimumise koha ja kuupäeva kinnitab rahvusvaheline spordialaliit projektide puhul riigiabi nõuded
ning sarnast võistlust ei saa samal ajal toimuda teises riigis. täidetud. Nõustume sellega, et kõik
korraldatavad võistlused ei pruugi olla
riigiabi, kuid sellised sündmused ei ole
käesoleva toetuse sihtgrupp.
Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 lõige 4 defineerib rahvusvahelise suursündmuse. Palume Selgitame, et vastavalt § 7 lg 4 oleme
lg 4 täpsustada, et sündmus peab toimuma vähemalt kolmel järjestikusel kehtestanud suursündmustele
aastal. abikõlblikkuse perioodiks 48 kuud.
Eelkõige on suursündmuse toetus
mõeldud regulaarselt igal aastal
toimuvatele sündmustele kolme aasta
jooksul, ent projekti elluviimise
perioodile on lisatud aastane puhveraeg
erakorralisteks juhtudeks, näiteks kui
sündmuse toimumist mõnel aastal
takistavad reisipiirangud, erakordne
geopoliitiline olukord või
ilmastikuolud (nt Tartu maraton jääb
lumepuudusel ära vmt). Sarnaselt on
meedet rakendatud ka eelmisel
rahastusperioodil.
Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt panustatakse väljundnäitajatesse Selgitame, et väljundnäitaja täitmisel
lg 3 „toetatavad ettevõtjad“ ja „toetusega toetatavad ettevõtjad“. Eelnõu § arvestatakse vaid toetust saanud
9 lõike 1 kohaselt saavad toetust taotleda nii riigiasutused, kohalike ettevõtjaid. Muud juriidilised isikud
omavalitsuste üksused ja selle asutused ning Eestis registreeritud võivad küll toetust saada, aga neid ei
juriidilised isikud. Kuna meede kuulub erieesmärgi „VKE-de loeta väljundnäitaja täitmisel.
kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE- Prognoositakse, et rahalist toetust saab
des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, vähemalt 98 organisatsiooni, kellest 49
siis abi saajateks saaksid meie hinnangul olla VKE-d. Eelnõu § 5 on äriühingud ja panustavad
2
lõike 2 punkt 2 küll nimetab VKE-de kaasamise kohustust, kuid väljundnäitaja täitmisse. Toetuse
sellisel juhul oleksid antud VKE-d pigem mitterahalise abi saajad kui saajate ja väljundnäitajasse panustajate
toetustega toetatavad ettevõtjad. Samuti võivad eelnõu § 9 lõike 2 arv on kooskõlastatud rakenduskava
kohaselt olla partneriteks mitte-VKE-d. Juhime tähelepanu, et lisaks olevas nn näitajate passides.
Euroopa Komisjon on seiremetoodikas rõhutanud, et nimetatud Väga paljud sündmused korraldatakse
erieesmärgi all saab lugeda ettevõtjateks eelkõige kasumi teenimisele kolmanda sektori poolt, ent nende mõju
orienteeritud juriidilisi isikuid ehk äriühinguid ning tulenevalt kohaliku ettevõtluse ja eriti VKE-de
erieesmärgi fookusest peaksid need äriühingud olema lisaks VKE-d. arengule on väga suur.
Lähtuvalt toetuse põhieesmärgist -
väliskülastajate arvu kasvatamine ning
sündmuste ja konverentside
elluviimisesse kaasatud
turismiteenuste pakkujate arvu
kasvatamine – on toetuse saaja
juriidilisest vormist olulisem kasu
turismiteenuste pakkujatele (hotellid,
restoranid, reisibürood, atraktsioonid
jne).
Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 3 puhul palume seletuskirjas täpsustada, Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
lg 1 p 3 kuidas hinnatakse, et sündmus või konverents on rahvusvaheliselt
huvipakkuv.
Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lõike 2 punkt 6 sätestab, et suursündmus peab toimuma Mitte arvestatud. Meetme eesmärk on
lg 2 p 6 vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Juhime tähelepanu, et väliskülastajate ööbimiste arvu
spordisündmuste jaoks on kolme järjestikuse päeva nõue liiga piirav. kasvatamine, mis suurendab Eesti
Eestis on vähe selliseid spordisündmusi, mis toimuksid regulaarselt turismitulusid. Selle tagamiseks on
ning kestaksid kolm päeva järjest. Pikemad sündmused on enamasti vajalik sündmuse piisav kestus. Juhime
ühekordsed tiitlivõistlused, mille korraldamisõigust ei anta Eestile tähelepanu, et toetuse vahendid on
igaks aastaks või vähemalt kolmeks aastaks neljast. Nõue võib piiratud ning suursündmuste toetust
tekitada olukorra, kus olemasolevaid sündmusi hakatakse kunstlikult saab vaid kümmekond projekti. Seega
pikendama, et meetmesse sobituda. Teeme ettepaneku kehtestada ei ole suursündmustele mõistlik
kahe järjestikuse päeva nõue. kehtestada madalamaid
sisenemistingimusi, kui hindamise
3
tulemusel saavad toetust sündmused,
mille kestus on pikem. Sama tingimus
kehtis suursündmustele ka eelmisel
rahastusperioodil. Sündmuse ajalise
kestuse pikendamist saabki pidada selle
meetme positiivseks mõjuks,
arvestades meetme peamist eesmärki
(väliskülastajate ööbimiste arvu kasv).
Kultuuri- ja spordisündmuste, mida
toetatakse ühekordselt, ajalise kestuse
nõue on 2 päeva.
Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 14 puhul juhime tähelepanu, et Arvestatud, parandatud.
lg 2 p 14 tulumaksuseaduse tähenduses ei ole abikõlblik ainult seotud isikute
vahelistest tehingutest tulenev tulumaks. Tegemist on viitega
tulumaksuseadusele, mille tähendus on reguleerida maksudega
seonduvat. Kui eelnõu kontekstis soovitakse kasutada maksuseaduses
toodud definitsiooni, tuleks öelda, et tulumaksuseaduse §-s 8
nimetatud seotud isikute vahel toimunud tehingute kulu ei ole
abikõlblik.
Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et sündmuse toetus on minimaalselt 30 Selgitame, et sõnastus “projekti
lg 1 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot ning projekti tegevuste tegevuste kogumaksumus võib olla
kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot. Juhime tähelepanu, et kuni 200 000 eurot” tähendab projekti
nõue on liiga piirav spordisündmuste jaoks. Mitmete varem meetmest rahalist mahtu E-toetuste keskkonnas
toetust saanud sündmuste kogumaksumus on üle 200 000 euro. (abikõlblikud kulud). Sündmuse
Seletuskirjas on märgitud, et nõue on pandud selleks, et ei mindaks kogueelarve (muud projektivälised ja
vastuollu Euroopa Liidu regulatsiooni kindlaksmääratud makse mitteabikõlblikud kulud) võivad olla
tegemise regulatsiooniga. Palume kaaluda toetuse maksmisel ka teisi suuremad kui 200 000 eurot.
võimalusi, sest antud makseviisi kasutamise reeglid kitsendavad Parandasime sõnastust, et oleks
oluliselt spordisündmuste hulka ning jätaks mitmed suure Eesti paremini aru saada, et mõistame siin
turundamise potentsiaaliga üritused meetmest välja. projekti abikõlblikke tegevusi, mitte
sündmuse kogukulusid.
4
Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 lõikes 9 sätestatakse, et omafinantseeringu hulka saab Arvestatud, täiendatud.
lg 9 arvestada ainult toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud.
Juhime tähelepanu, et omafinantseeringu hulka ei saa lugeda avaliku
sektori rahalist panust riigiabi reeglite kohaselt, kuid saab lugeda
erasektori panuse (kolmanda isiku toetuse), mis toodud kitsenduse
puhul on välistatud.
Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 lõike 11 puhul teeme ettepaneku sõnastada säte Selgitame, et oleme teadlikud, et VTA
lg 11 järgmiselt: „ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi ülempiir on tõusmas. Oleme
kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme konsulteerinud Majandus- ja
järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 Kommunikatsiooniministeeriumi ning
lõikes 2 sätestatud summat“. Ülempiiri summat ei ole eelnõus Rahandusministeeriumi juristidega,
mõistlik nimetada, sest VTA määruses toodud summa on muutmisel kelle ettepanekul tuleb praegu kehtiv
(alates 01.01.2024 tõuseb 275 000 euroni). Sama ettepaneku teeme toetuse ülempiir määruses välja tuua
lõike 12 kohta. Ühtlasi teeme ettepaneku vaadata järgmisel aastal ning seda saab muuta siis, kui VTA
VTA piirmäära tõusu tõttu üle eelnõu § 8 lõikes 3 toodud määr. piirmäära tõus on kinnitatud. Seejärel
saame kaaluda ka suursündmustest
spordisündmuste maksimaalse toetuse
summa tõstmist (samas on toetuse
vahendid piiratud ning ülempiiri
tõstmiseks ei pruugi olla piisavalt
vahendeid).
Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 lõige 15 sätestab, et vähese tähtsusega abi hulka loetakse Mitte arvestatud. Kuna selle toetuse
lg15 ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus. puhul tehakse otsused voorupõhiselt
Palume sõnastust muuta, sest vähese tähtsusega abi hulka saab üks kord aastas, siis ei ole tagatud, et
lugeda üksnes neid avaliku sektori toetusi, mis on eraldatud vähese muude avaliku sektori toetuste otsused
tähtsusega abina ja seda kontrollitakse RAR-i kannete alusel. on vastavate voorude menetlemise ajal
teada. Seega tuleb hinnata ka
potentsiaalseid võimalikke teisi
avalikke toetusi ning seda saab teha
kogueelarvesse prognoositud tulude
baasil (kus eeldatavalt on teada toetuse
võimalik allikas, kuid reaalne rahaline
5
eraldus ja selle saamise tingimused ei
pruugi olla kinnitatud).
Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 lõikes 1 kajastatud andmete hulgas peaks olema ka Selgitame, et väliskülastajate arvu
lg 1 sündmust või konverentsi külastavate väliskülastajate arvu prognoos, prognoos esitatakse eelnõu § 10 lg 1
sest eelnõu § 5 kohaselt on see vajalik sündmuse nõuetele vastavuse punktis 6 “andmed projekti
hindamiseks. Samuti ei ole välja toodud, mille põhjal hinnatakse planeeritavate tulemuste ja mõjude
eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud tulemusnäitajate saavutamist. Teeme kohta väikese ja keskmise suurusega
ettepaneku lisada ka oodatavad tulemusnäitajad koos sihttasemetega. ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale
Punktis 6 on küll toodud, et tuleb esitada andmed planeeritavate ning turismisektorile” raames.
tulemuste ja mõjude kohta, kuid ei ole välja toodud konkreetseid Täiendasime vastavalt seletuskirja.
näitajaid. Selgitame, et sekkumise tegevusele ei
ole rakenduskava näitajate süsteemis
kohaldatud tulemusnäitajaid. Eelnõu §
3 lõikes 2 nimetatud oodatavad
tulemused tuginevad turismistrateegia
2022-2025 eesmärkidele ja neid
hinnatakse valikukriteeriumite alusel.
Väliskülastajate arv tuleb pärast
sündmuse toimumist tõendada ning see
on väljamakse tegemise aluseks.
Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada vähemalt neli kuud Mitte arvestatud. Arvestades, et
lg 2 enne sündmuse või konverentsi toimumist. Teeme ettepaneku taotluste menetlemisele ja hindamisele
perioodi lühendada või teha erand vähemalt selleks aastaks. Heal kuluv aeg on ca 2 kuud (kuni 42
juhul avatakse taotlusvoor maikuus. Seega sobiksid vooru esimesel tööpäeva) ning võttes arvesse, et
aastal sündmused, mis toimuvad alles septembris või pärast seda. taotlusvoor on avatud mõistliku aja
jooksul (ca 1 kuu), kuid taotlust on
võimalik esitada taotlusvooru avamise
esimesel päeval, jääb taotlusvooru
avamisest nelja kuu pärast toimuva
sündmuse korraldajale vaid kuu aega
toetuse otsuse saamisest sündmuse
alguseni. See on minimaalne aeg, et
6
sündmuse korraldus- või
turundustegevustes oleks võimalik
toetusega arvestada.
Eelnõu § 13 Eelnõu § 13 lõike 1 puhul palume täpsustada, millistel juhtudel Mitte arvestatud. Taotluse läbi
lg 1 jäetakse taotlus läbi vaatamata. Teeme ettepaneku lisada sättesse ühe vaatamata jätmise alused on
taotluse läbi vaatamata jätmise alusena ka see, kui ei saa rakendada § kehtestatud ühendmääruses ja neid ei
1 lõikes 2 toodud VTA-d (piirmäär täitunud) või kultuuriabi erandit korrata toetuse andmise tingimuste
või ei anta projektile lõikes 3 nimetatud riigiabi luba. määruses. Piirmäära täitumine,
kultuuriabi erandi või riigiabi andmise
võimalikkus vaadatakse üle juba
menetlemise ehk taotluse läbi
vaatamise käigus.
Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 lõike 1 puhul palume täpsustada, millal rakendusüksus Mitte arvestatud. Rakendusüksusel on
lg 1 avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu. turismivaldkonna hindamiskomisjon,
mis hindab erinevaid turismivaldkonna
meetmeid ning selle koosseis on
veebilehel avalik. Hindamiskomisjoni
liikmete koosseisu muudatused
avalikustatakse koheselt muudatuse
tegemise järel. Meetme- ja
voorupõhiseid komisjone eraldi ei
moodustata.
Eelnõu § 16 Eelnõu § 16 lõikes 2 on kirjeldatud rakendusasutuse ülesannet Arvestatud, rakendusasutuse eelnõu
lg 2 kooskõlastada valikumetoodika teiste rakendusasutustega. Juhime kooskõlastamise kohustus on viidud
tähelepanu, et see ei ole vajalik, sest eelnõuga ei reguleerita seletuskirja.
rakendusasutuse ülesandeid (regulatsioon asub ÜSS-is).
Eelnõu § 18 Eelnõu §-s 18 puudub teave, millisel juhul või millele tuginedes Selgitame, et taotluse rahuldamata
tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Regulatsioon või viide jätmise otsus tehakse ühendmääruses
regulatsioonile puudub. nimetatud tingimustel ning viide
ühendmäärusele on toodud § 1 lg 7.
7
Eelnõu § 20 Eelnõu § 20 lõige 4 annab võimaluse ainult grupierandi määruse alusel Arvestatud, parandatud.
lg 4 kultuuriabi saajal ilma avaldust esitamata eelarve mahtu kuni 20%
ulatuses muuta. Selge ei ole, miks sellist võimalust ei ole VTA saajal.
Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 kohaselt ei ole toetuse saajal järelaruande esitamise Selgitame, et toetuse mõju
kohustust. Üheselt ei ole selge, kas toetuse tulemuslikkust ja mõju (mis (väliskülastajate arv, kes sündmuste
avaldub üldiselt aasta või paar pärast projekti lõppu) ei olegi plaanis külastavad) avaldub vahetult sündmuse
hinnata või kuidas seda tehakse. toimumise ajal. Pikaajalise mõju
hindamisel kasutatakse teisi,
sektoriüleseid hindamismetoodikaid ja
uuringuid (nt festivaliuuring,
piiriuuring, sihtturgude uuringud).
Toetuse saajal ei ole konkreetse toetuse
analüüsi põhjal võimalik hinnata
väliskülastajate arvu kasvu või
sündmuste korraldusse kaasatud VKE-
de arvu kasvu.
Eelnõu § 28 Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et ainult auditi aruande alusel tehtud Arvestatud, parandatud.
lg 1 otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele lahendamiseks. Teisi
vaided lahendab rakendusasutus. Juhime tähelepanu ÜSS-i § 32
lõikele 3, mis sätestab, et rakendusasutus saab olla ainult toetuse
taotlemisega seotud vaide lahendaja. Oleme saanud RTK-lt ka
vastavasisulise tähelepaneku, kuid üheselt ei ole selge, mida
seadusandja on selle sättega mõelnud. Kui lähtuda sätte
otsetõlgendusest, tuleks öelda, et toetuse taotlemisega seotud vaide
lahendab rakendusasutus ja toetuse kasutamisega seotud vaide
rakendusüksus.
Eesti Eelnõu § 5 Spordi- või kultuurisündmus või konverents kestab ühtse Täispäevade ja nende pikkuse
Konverentsibüro lg 3 p 2 programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval, suursündmus defineerimine ja kontrollimine on
o kolmel järjestikusel päeval. Kas peaks olema kuidagi välja toodud vaieldav ja ei taga sisulist programmi.
konverentsi puhul, et kestab kaks järjestikust täispäeva? Eelmises Kuna taotlemine on vooruline ja
versioonis vist oli kuidagi nõnda sõnastatud.....? Lihtsalt, et ei tekiks hindamisel tekib erinevate taotluste
vaidlust. vahel konkurents ning hinnatakse
8
Kui näiteks 2. päeval on programm vaid hommikul 3 h, siis ju pole sündmuste ja konverentside sisu ja
meetme mõistes abikõlbulik? programmi terviklikkust, siis lühema
kestusega sündmused ja konverentsid
saavad madalama hinnangu ning
jäävad pingereas madalamale kohale.
Sõnastus on sarnane eelmisele
rahastusperioodile.
Eelnõu § 5 Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 Selgitame, et sõnastus “projekti
lg 5 eurot, projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Kas tegevuste kogumaksumus võib olla
toetust taotleva konverentsiprojekti kogueelarve võib olla kuni 200 kuni 200 000 eurot” ei tähenda, et
000? konverentsi kogueelarve ei tohi ületada
200 000 eurot. 200 000 euro piir kehtib
e-toetuste keskkonnas esitatud projekti
ja selles näidatud abikõlblike kulude
kohta. Projekti 200 000 euro ülempiir
tuleneb kindlasummalise makseviisi
nõudest.
Eelnõu § 6 Uue veebilehe arenduskulud. § 6 lõige 2. Kas konverentsile täiesti uue Abikõlblikud ei ole uue veebilehe
lg 2 inglise keelse, välisturgudele suunatud veebilehe loomine ei ole platvormi arenduskulud (mis on
abikõlbulik kulu? See on päris oluline turundusmaterjal kus võimalik põhivarana arvele võtta).
visitestonia.com viidet ja Eesti infot avaldada. Toetusest on jätkuvalt abikõlblik
olemasoleva veebiplatvormi baasilt
võõrkeelse veebilehe lisamine või selle
sisu uuendamine (veebileht kui
turundusmaterjal).
Muu hulgas on näiteks abikõlblik
võõrkeelse info lisamine
veebilehtedele või võõrkeelsete
alamlehtede loomine, veebilehe
kujundamise, sisuloome ja tõlkimise
kulud.
9
Eelnõu § 6 Kas ava- ja lõpuürituse ruum, tehnika, esinejad (kultuuriprogramm) on Jah, kogu sündmuse, sh ava- ja
abikõlbulikud korralduskulud (toitlustus ei ole-see selge)? lõpuürituste korralduskulud, sh ruumi
ja tehnika rent, esinejate honorarid, on
abikõlblikud. Toitlustuskulud on
läbivalt mitteabikõlblikud.
Eelnõu § 6 Lõige 1 punkt 5 – kas konverentsi korraldusteenuse (PCO) kulud on Jah, konverentsi korraldusteenuse
abikõlbulikud? kulud on abikõlblikud.
Eelnõu § 22 Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et
See punkt on lisatud sellesse
lg 2 p 6 määrusesse
tal on õigus anda esitatavatele foto- ja videosalvestistele lihtlitsents ja eelmise
all-litsents nende kasutamiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilmastruktuurivahendite perioodi
geograafiliste piiranguteta. Rakendusüksus võib foto- ja suursündmuste toetuse kogemuse
põhjal, kus oli pildimaterjali esitamine
videosalvestised laadida Eestit tutvustavasse avalikku tööriistakasti,
nõutud. Samas on selles määruses
mille kasutajatel on võimalik neid Eesti tutvustamise eesmärgil alla
laadida ja täpsustatud nõudeid fotode ja videode
kasutada.
Kas see on võrreldes varasemaga uus punkt? formaadile ja autoriõigustele. Toetatud
sündmuste ja konverentside foto- ja
videomaterjali abil saab rakendusüksus
tõsta Eesti kuvandit rahvusvaheliste
sündmuste ja konverentside
sihtkohana.
Eelnõu § 3 Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele Toetatavad tegevused peavad TAIE
lg 5 väliskontaktide arendamise kaudu. Kas see on peamine TAIE eesmärkidele kaasa aitama läbivalt ehk
eesmärk, millele meede kaasa aitab? Või on veel mõni, millega kõik projektid peavad kaasa aitama
konverentsi korraldaja peaks arvestama TAIEga seonduvalt? Eesti teaduse, arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengule.
Sisuliselt panustavad kõik
rahvusvahelised konverentsid Eesti
teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arengusse. Konkreetseid eelistatud
konverentside fookusvaldkondi selles
toetusmeetmes ei ole. Mõju nende
eesmärkide saavutamisele hinnatakse
10
täpsemalt hindamismetoodikas, mis
avaldatakse peatselt rakendusüksuse
veebilehel.
Eelnõu § 11 Kas olete juba planeerinud, millised võiksid olla võimalikud Taotlusvoorude avamise ajakava
taotlusvoorude ajad? saame avalikustada pärast määruse
kinnitamist ja see sõltuvab määruse
jõustumise ajast.
Rahandusminist Eelnõu § 1 Paragrahvi 1 tuleb lisada viide määruse eelnõu seosele TEREga Arvestatud, täiendatud. Juhime
eerium (tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus). Näiteks tähelepanu, et vastava dokumendi
järgneva sõnastusega: Määrusega reguleeritakse Eesti 2023.-2026. nimetus on riigi eelarvestrateegia 2023-
aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „a“ programmi „b“ meetme 2026.
„c“ ja programmi tegevuse „d“ elluviimist. Viide TERE seostele võiks
olla eraldiseisvalt lõikes 2, mistõttu tuleks muuta paragrahvi
numeratsiooni.
Eelnõu § 1 Paragrahv 1 lõige 4 tuleb täiendada järgmise punktiga: „riigiabi Arvestatud, täiendatud.
lg 4 raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2
punkti 18 tähenduses“.
Eelnõu § 16 Paragrahvi 16 lõikesse 1 tuleb esimese lausena lisada järgmine viide: Arvestatud, lisatud.
lg 1 Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7.
Seletuskiri Omafinantseeringut puudutav info on seletuskirjas vastuoluline. Arvestatud, parandatud.
Sissejuhatuse 4. lõigus on kirjas „Toetuste kogueelarve on 6 300 000
eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 2
700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole.“
Omafinantseeringu summa 2,7 mln eurot on kooskõlas MKMi ja EISi
varasemate arvutustega ja meetmete nimekirjaga. Samal ajal on 5.
punktis „Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja
määruse rakendamise eeldatavad tulud“ järgmine lause: „Määruse
raames antavate toetuste eelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub
taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 1 890 000 eurot.“
Omafinantseeringu summa tuleb parandada ja tekstis info kooskõlla
viia.
11
Seletuskiri Paragrahv 5 viimases lõigus on kirjas: „Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse Arvestatud, parandatud.
toetatavatele sündmustele ja konverentsidele ka minimaalne kestus.“
Paragrahvis 5 on ainult kolm lõiget, seega tuleb tekstis teha järgmine
parandus: „Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse toetatavatele sündmustele ja
konverentsidele ka minimaalne kestus.“
Seletuskiri Lehekülg 3 teises ja kolmandas lõigus tuleb üle kontrollida kõik tehtud Arvestatud, parandatud.
viited eelnõule. Näiteks puudub eelnõu paragrahvis 27 lõige 1, millele
tekstis viidatakse; viidatud paragrahv 8 lõige 3 käsitleb eelnõus
spordisündmust, seletuskirjas aga konverentsi jne.
Seletuskiri Paragrahvi 8 selgitavas esimeses lõigus tuleb kustutada järgmine Arvestatud, kustutatud.
lause: „Kui Euroopa Komisjon muudab vähese tähtsusega abi
piirmäärasid, arvestatakse ka selle määruse alusel toetust makstes
muudetud piirmääraga“. Uute piirmäärade kehtestamisel tuleb
muuta ka eelnõu § 8 lõige 11.
Seletuskiri Paragrahvi 16 selgitav tekst ei ole kooskõlas eelnõu tekstiga – eelnõu Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
ja seletuskirja tekstid tuleb omavahel kooskõlla viia. Näiteks: eelnõus
on valikukriteerium 1. projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE, „Eesti
turismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning tegevuse
tulemuste saavutamisele, seletuskirjas aga 1. Projekti mõju „Eesti
2035“, TAIE ja turismistrateegia ning meetme tegevuse tulemuste
saavutamisele – seletuskirja teksti tuleb täiendada järgmiselt: Projekti
mõju „Eesti 2035“, TAIE ja turismistrateegia ning meetme eesmärkide
ja tegevuse tulemuste saavutamisele. Eelnõus on valikukriteerium 3.
projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus,
seletuskirjas aga 3. Projekti põhjendatus ja projekti ettevalmistuse
kvaliteet – seletuskirja teksti tuleb täiendada järgmiselt: Projekti
põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet;
eelnõu teksti tuleb täiendada järgmiselt: 3. projekti põhjendatus,
kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet.
Seletuskiri Paragrahv 16 lõige 3 punkti 1 kirjeldusesse tuleb lisada viide 1. Arvestatud, täiendatud.
valikukriteeriumis kirjeldatud „meetme eesmärkide ning tegevuse
tulemuste saavutamisele“.
12
Seletuskiri Paragrahv 16 lõige 3 punkti 3 kirjeldusse tuleb lisada Arvestatud, täiendatud.
hindamiskriteeriumina kuluefektiivsus.
Põhiõiguste Harta artikli 37 „Keskkonnakaitse“ juures on ekslik viide võrdsete Arvestatud, parandatud.
harta võimaluste tagamisele, palun teha parandus.
kontroll-leht
Riigi Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 lõige 1 punkt 15: Varasemalt tehtud ettepanekut täiendada Arvestatud, täiendatud.
Tugiteenuste lg 1 p 15 praegust § 10 lõiget 1 punktiga 15 on osaliselt arvestatud. Puudu on
Keskus kinnitus keskkonnaalaste õigusaktide vastavuse kohta, nagu on
viidatud CPR artikkel 9 lõikes 4. Palun lisada.
Eelnõu § 22 Eelnõu § 22 lg 13 palun sõnastada: „täidab teavitamisnõudeid Mittearvestatud. Teavitusmäärus on
lg 13 vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi esmakordselt nimetatud ja lühendiga
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite defineeritud § 6 lg 1 p 7 ning ei ole
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. asjakohane seda korduvalt täispika
nimetusega nimetada. Täiendatud
fraasiga „sätestatud nõuetele“.
Seletuskiri Seletuskiri lk 9: parandamata on viide "Eelnõu § 6 lõige 2 määratleb Arvestatud, parandatud.
lk 9 määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.". Õige on: § 6
lg 1 määratleb... Palun korrigeerida.
Seletuskiri Seletuskiri lk 11 on selgitus: "Spordisündmustele ja konverentsidele Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
lk 11 saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi." Kuid
samas puudub selgitus, kas kultuuriabi puhul on lihtsustatud kulude
kasutamine lubatud. Kultuuriabi antakse ÜGEM artikkel 53 alusel,
seega peavad artiklis toodud abikõlblikud kulud olema kooskõlas
eelnõus toodud abikõlblikke kuludega, et oleks võimalik lihtsustatud
kulusid kasutada. Palume vastav selgitus lisada seletuskirja.
Seletuskiri Ettepanek seletuskirja sõnastust täpsustada ja lisada lausesse "Eelnõu Arvestatud, täiendatud.
lk 13 § 8 lõige 10 sätestab, et toetatavale kultuurisündmusele määruse alusel
kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei
tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest
kuludest." täiendus, et nimetatud piirmäär kohaldub kuni 2 miljoni €
suuruse abi puhul.
13
Seletuskiri Seletuskirjas on mitmeid tehnilisi vigu. Palun kontrollida ja Arvestatud, parandatud
lk 3, 8, 9 parandada:
Seletuskirjas on § 1 selgitustes lause "Eelnõu § 27 lg 1 kohaselt
makstakse spordi- ja kultuurisündmuse ning konverentsi korral toetus
kindlasummalise maksena.", kui § 27 reguleerib
finantskorrektsioonide tegemist.
§ 5 selgitustes "Lõike 2 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse
või konverentsi eel ja ajal enda...." sobiks paremini § 5 lõike 1 p 5
selgituseks.
§ 5 selgitustes "Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse toetatavatele sündmustele
ja konverentsidele ka minimaalne ...." - §-5 ei ole lõiget 4.
Seletuskiri § 8 selgitustest "Kui Euroopa Komisjon muudab vähese tähtsusega abi Lause eemaldatud.
lk 11 piirmäärasid, arvestatakse ka selle määruse alusel toetust makstes
muudetud piirmääradega". Mida on siin mõeldud?
Riskihinda Riskihindamisetabel: palun edastada korrektne riskihindamisetabel Edastatud Exceli formaadis.
mise tabel (soovitavalt Exceli-formaadis).
Ettevõtluse ja § 1 lg 4 juurde palume lisada punkti 3 järgmises sõnastuses: „3) riigiabi Arvestatud, lisatud.
Innovatsiooni raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2
Sihtasutus punkti 18 tähenduses.“
Nimetatud punkti lisamine on vajalik, kuna § 1 lg 2 sätestab toetuse
andmise abi alused ja viidatud grupierandi määruse artikkel 53
kehtestab raskustes olevale ettevõtjale abi andmise keelu.
§ 6 lg 1 palume sõnastada järgmiselt: „(1) Abikõlblikud on Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9
ühendmääruse § 15 tingimustele, määruse nõuetele ja taotluse kohaselt rakendub ühendmäärus
rahuldamise otsusele vastavad järgmised kulud:“ kulude abikõlblikkusele. Määruses on
Palume täiendada lõiget viitega ühendmääruse § 15-le, millega ühendmäärust täpsustavad või
sätestatakse kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused. täiendavad sätted.
§ 6 lg 1 palume lisada punkti 8 järgmises sõnastuses: „8) Arvestatud, lisatud § 25
Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 50 eurot;“.
Halduskoormuse optimeerimiseks soovime piirata abikõlblike arvete
mahtu, kehtestades esitatavale kuludokumendile abikõlbliku summa
14
miinimumi. Analoogset piirangut kasutatakse ka teiste
ettevõtlustoetuste puhul ning see võimaldab hoida erinevates
toetustes ühtset joont.
§ 6 lg 1 juurde palume lisada punkti 9 järgmises sõnastuses: Arvestatud, lisatud
„Käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud
juhul.“
Käibemaks oli abikõlblik ka eelmisel struktuuritoetuste perioodil,
seega on mõistlik antud praktikaga jätkata. Sündmusi ja konverentse
korraldavad valdavalt suuremad ettevõtted ja asutused, kes on reeglina
käibemaksukohustuslased ja käibemaksu abikõlblike kulude hulka
arvestada ei saa. Samas on toetuse saajate hulgas ka väiksemaid
mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes ei saa riigilt käibemaksu
tagasi küsida ja kellele on seetõttu endiselt oluline käibemaksu
abikõlblike kulude hulka arvestamine.
§ 6 lg 2 p 12 osas palume täiendada sõnastust järgmiselt: Arvestatud, parandatud lõike 1 punktis
„ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud 2.
ühendmääruse § 16 lõikes 1 p 1, 4 ja 5 personalikulud käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks vajalikele
turundustöötajatele;“
Halduskoormuse optimeerimiseks soovime piirata abikõlblikke
personalikulusid, lugedes abikõlblikuks üksnes töötasu koos
maksudega ning lähetuskulu (v.a päevaraha).
Analoogset piirangut kasutatakse ka teiste ettevõtlustoetuste puhul
ning see võimaldab hoida erinevates toetustes ühtset joont.
§ 7 lg 2 palume sõnastada järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse periood Arvestatud, parandatud.
peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele esitamise
kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud hilisemast kuupäevast kuni 2029. aasta 31. oktoobrini.“
Soovitame ära jätta abikõlblikkuse algusperioodi nimetamise (2023.
aasta 1. märts), kuna projekti abikõlblikkuse maksimaalne periood on
ette antud kuudes alates taotluse esitamisest ning sellisel juhul on
määruse sõnastus toetuse saajatele oluliselt selgem.
15
§ 22 lg 2 palume sõnastada järgmiselt: „Toetuse saaja täidab lisaks Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9
ühendmääruse §-s 10 ja § 11 ning käesolevas määruses sätestatule kohaselt rakendub ühendmäärus
järgmisi kohustusi:“ kulude abikõlblikkusele. Määruses on
Soovitame lisada viite ühendmääruse § 11, kuna see kehtestab toetuse ühendmäärust täpsustavad või
saaja kohustused seoses hankimisega. täiendavad sätted.
§ 22 lg 4 palume sõnastada järgmiselt: „Partner peab täitma Mitte arvestatud. Määruse § 1 lõike 9
ühendmääruse §-s 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 11 sätestatud kohustusi. kohaselt rakendub ühendmäärus
Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab kulude abikõlblikkusele. Määruses on
järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete ühendmäärust täpsustavad või
seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja täiendavad sätted.
partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja
korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri
kohustuste täitmata jätmise eest“
Viide ühendmääruse § 10 lõigetele 2 ja 3 ning § 11-le määrab partneri
kohustused projekti elluviimisel.
§ 28 lg 1 palume muuta vaide esitamise asutust: „Rakendusüksuse Arvestatud, muudetud osaliselt. ÜSS
toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist järgi puudub kohustuslik
esitada vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 rakendusüksuse kaudu. vaidemenetlus, kui haldusakt on antud
Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale esitatakse vaie auditi aruande alusel.
rakendusüksusele vastavalt samale paragrahvile.“
Soovitame muuta vaide esitamise asutust, lähtudes varasemast
menetluspraktikast.
§ 28 juurde palume lisada käesoleva kirja punktist nr 8 tulenevalt Arvestatud, täiendatud.
täiendava lõike: „(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud
toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud
vaide, mille lahendab rakendusasutus.“
Vastavalt „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus“ § 32 lg 3 lahendab
vaide rakendusüksus, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise
tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahenda ja
rakendusasutuseks olev ministeerium või Riigikantselei.
16
Täiendava lõike lisamisega § 28 lõike 1 järel muutub § 28
numeratsiooni ja palume olemasolev lõige 2 parandada lõikeks 3.
Seletuskiri § 5 lõike 1 punkti 5 selgituse juures on vale viide lõikele 2, õige on Arvestatud, parandatud.
lõige 1: „Lõike 1 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse või
konverentsi eel ja ajal enda turunduskanalites (nt sündmuse või
konverentsi koduleht, Facebooki leht vms) ning toimumiskohas
viitama Eestit tutvustavale veebilehele visitestonia.com. Sündmuse
või konverentsi kodulehel peab viide visitestonia.com veebilehele
olema nähtav selle info juures, kus kuvatakse info sihtkoha,
transpordivõimaluste ja turismiteenuseid osutavate partnerite kohta,
samuti võib nimetatud viidet jagada muudes kanalites (nt
konverentsikutsed vms). Sündmuse või konverentsi muudes
turunduskanalites ning sündmuse või konverentsi toimumise asukohas
teavitab korraldaja visitestonia.com veebilehest vähemalt
visitestonia.com logo lisamisega ning võimalusel (kui see sobib
sündmuse või konverentsi turunduskontseptsiooniga) lisab muud Eesti
turunduskontseptsiooni elemendid. Turundus- ja teavitustegevused
peavad järgima reklaamiseaduse § 3.“.
Music Estonia, Adresseerit Allakirjutanud organisatsioonid pöörduvad teie poole seoses Euroopa Tunnustame igati rahvusvaheliste
Eesti Kontsert ud struktuurifondide 2021–2027 perioodi rahastusest avatava sündmuste olulist mõju Eesti kui
Eesti, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside vooruga, mille viibimine turismisihtkoha tuntuse tõstmisele
Pärimusmuusika tõkestab 2023. aasta esimesel poolel toimuvate oluliste ning väliskülastajate Eestisse
Keskus MTÜ, rahvusvaheliste suurürituste arengut ja jätkusuutlikkust ning pidurdab toomisele. Just seetõttu olemegi
festival I Land sündmuste taseme säilimist ja nende rahvusvahelist struktuurivahendite 2021–2027
Sound, konkurentsivõimet. Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside perioodil ainsa turismivaldkonna
MTÜ Jazzkaare vooru avamise edasilükkamisest teavitati valdkonda suusõnaliselt 28. rahastuse toetusmeetmena valinud
Sõprade Ühing, veebruaril ja kirjalikult 2. märtsil, mis on suviste suursündmuste rahvusvaheliste sündmuste ja
Music Estonia, planeerimise mõttes lubamatult hilja. Selline ajastus võttis sündmuste konverentside toetamise. Arvestades
Tallinn Music korraldajatelt ära võimalused taotleda lisatoetusi muudest meetmetest pöördumist, selgitame siin
Week ja Station või esitada kaastoetajatele korrektset informatsiooni. Kuna enamiku toetusmeetme eesmärke ning ajakava
Narva, muusika- ja kultuurivaldkonnas tegutsejate jaoks on pärast kujunemist.
kriisiaastaid eelarvete kasv ebatõenäoline ja puuduvad alternatiivsed
17
Treski muusika- toetusressursid, millest käesoleval aastal planeeritud tegevusi teha, siis Juhime tähelepanu, et Majandus- ja
ja paratamatult arvestavad edukalt toiminud üritused struktuurifondide Kommunikatsiooniministeeriumi
inspiratsioonifes taotlusvooru võimalustega. Eelmise aasta kultuurikorraldajate (MKM) määrus rahvusvaheliste
tival, majandustulemused kõnelevad sündmuste sisendhindade ning kulude sündmuste ja konverentside
Võnge Festival 40%-lisest kasvust. Inflatsiooni mõjul vähenenud publiku reaalne toetamiseks on mõeldud
ostuvõime ei võimalda samas suurusjärgus piletihinna kasvu ning rahvusvahelise mõjuga sündmuste
kasvanud kulude katmist suurema piletituluga ei ole võimalik väliskülastajate arvu kasvatamiseks.
prognoosida. Rahvusvahelistele festivalidele on oluline kvaliteet ja Seetõttu võimaldab toetus lisatuge
regulaarsus, mida võimalik saavutada vaid juhul, kui valdkonnale rahvusvaheliseks turunduseks, kestliku
pakutakse välja lahendused taseme säilitamiseks ja arenguks ehk korralduse nõuetega arvestamiseks ja
suudetakse riiklikul tasandil tagada jätkusuutlik ning läbimõeldud väliskülastajate külastajateekonna
tegutsemine iga-aastaselt. Perioodil aprill–oktoober 2022 viidi üle paremaks korraldamiseks. Seda toetust
3000 festivalikülastaja seas EASi poolt läbi festivalide uuring, mille ei saa pidada sündmuste püsitoetuseks,
eesmärk oli uurida nii festivalide külastajate profiile kui ka vaid sündmuste korraldajate
majanduslikku mõõdet. Uuringus küsitletud väliskülalistest 48% tavapäraste tegevuste võimendamise
väitis, et piirkonna külastamise peamiseks põhjuseks oli just festival võimaluseks rahvusvahelisel suunal.
ning 65% küsitletud väliskülalistest viibis Eestis enam kui 4 päeva, Riigi kultuuripoliitikat juhib
mis jätab majandusse oluliselt kõrvalisi tulusid. Ühe väliskülastaja Kultuuriministeerium.
kulu tõuseb keskmiselt 433 euroni. Kasu teenivad nii transpordi,
majutus- kui ka toitlustussektor. Kõige kõrgema väliskülastajate Tegu on Euroopa Regionaalarengu
arvuga olid festivalid Tallinn Music Week, Viru Folk, Pärnu Fondist rahastatava toetusega, mille
muusikafestival, Birgitta festival, Narva Ooperipäevad, Leigo eelduseks on Euroopa Komisjoni ja
järvemuusika, Retrobest, Saaremaa Ooperipäevad, Station Narva, Eesti Vabariigi valitsuse vahel kokku
Jazzkaar ja Võnge festival. Lisaks on kõrged väliskülastajate numbrid lepitud rahastusperioodi 2021–2027
ka Viljandi pärimusmuusika festivalil jpt. Riiklikust rakenduskava. See allkirjastati
turismistrateegiast 2022–2025 tuleb välja mitmeti fookus 2022. aasta oktoobris. Selleks ajaks oli
kultuurisündmustele ja -festivalidele. Turismist saavad nii otsest kui MKMil koostöös EASi ja Kredexi
ka kaudset kasu riik, ettevõtted ja kohalikud inimesed. Riigi vaatest on ühendasutusega (EIS) valminud
olulisele kohale seatud just tööhõive punkt “Turism mõjutab ka teiste toetusmeetme kontseptsioon, mida
valdkondade tööhõivet ja tegevust peale turismisektori: ehitus, tutvustasime sündmuste korraldajatele
põllumajandus, haridus, kultuur jne.” Samuti rõhutatakse strateegia läinud aasta oktoobris ja novembris.
tegevussuundade all, et kultuuri- ja spordisündmused on oluliseks lisa Siis rääkisime ka meetme avamise
18
motivaatoriks või esmakordseks põhjuseks Eestit külastada. võimalikust ajakavast, rõhutades, et
Eesmärgiks seatakse ka taastada 2025. aastaks kriisieelne tase tegu on esialgse prognoosiga. Kahjuks
välisturistide külastustes. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ei saa jääb selgusetuks, kuidas infojagamine
lubada toetusmeetmete viivitust, samal ajal kui riik turundab end prognoosi kohta on viinud väiteni, et
atraktiivse sihtkohana kultuurivaldkonnas. Eesti 2035 strateegia sündmuste korraldajatelt on võetud ära
sätestab soovi tagada elujõuline kultuuriruum: “Loome võimalusi võimalused taotleda lisatoetusi
omakultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning hindame muudest meetmetest või esitada
kultuurivaldkonna eestvedajaid. Näeme kultuuri kui kaastoetajatele korrektset infot.
koostööplatvormi, mis ühendab inimesi.” Seega ei saa korraldajad Tutvustusüritustel räägiti uue määruse
nõustuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kontseptsioonist, sooviti kaasata
teatavaks tehtud ajagraafiku edasilükkumisega ja soovivad selget sektorit määruse ettevalmistamisse
riiklikku lahendust rahvusvaheliste suursündmuste rahastamiseks. ning oodati kontseptsioonile ka
Soovime abikõlblikkuse perioodi ettepoole toomist alates määruse sündmuste korraldajate tagasisidet.
allkirjastamise hetkest või taotluse esitamise võimalikkust 1–2 kuud Juhime tähelepanu, et taotlusvoorude
enne festivali toimumist ning puuduva rahastuse kompenseerimist avamise aluseks saab olla ainult
riiklikest vahenditest festivalidele, kes vastavad seatud kriteeriumitele, kinnitatud määrus ning seega pidi
kuid jäävad perioodist välja. Siiani regulaarse rahastusallika kõikidele osalejatele olema arusaadav,
katkemine rahvusvahelistele sündmustele pandeemia perioodil ning et tegu on tööversiooni ja
julgeolekukriisi aastal, mil vajalik oleks anda maksimaalne panus prognoosidega.
väliskülaliste ja sealhulgas äriturismi tagasitoomisele Eestisse, on
äärmiselt kahjulik sektori järjepidevusele mitte ainult lühiajalises vaid Kokkuvõtlikult, ei saa väita, et MKM
ka pikemas perspektiivis. on tähtaegu edasi lükanud, sest
sündmuste korraldajatega jagatud
esialgset kontseptsiooni ja
taotlusvoorude avamise prognoosi ei
saa lugeda kinnitatud ajagraafikuks,
millega sündmuste korraldajad oleks
saanud oma finantsplaneerimisel
arvestada.
Läinud aasta novembris sündmuste
korraldajatele antud info kohaselt
19
lootsime jõuda määruse kinnitamiseni
kõige varem 2023. aasta jaanuari
esimeses pooles ning avada esimese
taotlusvooru (suursündmustele)
jaanuari lõpus või veebruaris. Samuti
tutvustasime toetusmeetme
plaanitavaid tingimusi, mille järgi
tuleb taotlus esitada vähemalt 4 kuud
enne sündmuse toimumist. Seega oli
sündmuste korraldajatele juba
2022. aasta lõpul teada, et toetust
saaksid taotleda kõige varem juunis
toimuvad sündmused (ja seda eeldusel,
et määrus kinnitatakse esialgselt
planeeritud ajakavas).
Pöördumises oli soovina välja toodud
abikõlblikkuse perioodi ettepoole
toomine ja 4 kuu nõude lühendamine.
Seda ei saa seda teha kolmel põhjusel.
1) Neli kuud on minimaalne
vajalik aeg, et taotlusi saaks
korrektselt hinnata ja toetuse
kasutusele võtta. Umbes kuu
aega on voor avatud,
menetlusaeg on umbes 42
tööpäeva ehk kaks kuud ning
minimaalne ajavaru ehk umbes
kuu enne sündmuse toimumist
jääks täiendavateks korraldus-
ning turundustegevusteks ja -
20
kulude planeerimiseks enne
sündmust. Nelja kuu
ajaarvestus algab taotluse
esitamise päevast.
2) Taotlusi ei hinnata enam
jooksvalt nagu COVID-19
pandeemia perioodil, vaid uue
määrusega läheme tagasi
voorulisele menetlemisele.
Selleks, et tagada taotlusvoorus
võrdne konkurents, ei ole
mõeldav, et komisjon hindab ja
seab pingeritta nii hindamise
ajal toimuvaid või juba
toimunud kui alles
kavandamise faasis olevaid
sündmuseid.
3) Toome ka välja, et
turismivaldkonna üldised
rahastusvõimalused on
võrreldes eelmise
struktuurivahendite perioodiga
vähenenud, sh on vähenenud
rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetuse
kogueelarve. Saame toetada
kokku umbes kümmekond
sündmust aastas (sh nii
suursündmused kui ka
ühekordsed spordi- ja
21
kultuurisündmused). Seega ei
ole tagatud, et kõik varem
toetust saanud sündmused seda
jätkuvalt edasi saavad ja
saavad sellega sündmuse
korraldamisel enne toetuse
otsust arvestada. Kuna
potentsiaalsete sündmuste ring
on väga lai, siis ei jagu kõigile
vastavuskriteeriumitega
sobivatele sündmustele
tõenäoliselt selle meetme
toetusraha. Niisiis ei saa
rääkida ka toetuse
tagasiulatuvast
kompenseerimisest perioodil,
mil määrus veel ei kehti, sest
ühelgi taotlejal ei saa olla
sellele n-ö õigustatud ootust.
Euroopa struktuurivahenditest
rahastatava toetusmeetme
väljatöötamise ja avamise kiirus ei
sõltu vaid rakendusasutusest (MKM)
ja rakendusüksusest (EIS), vaid
määruse kinnitamisele eelneb mitu
kooskõlastusringi.
Struktuurivahendite kasutuse eest
vastutavad Rahandusministeerium ja
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK),
22
kellega tuleb toetuse määruse eelnõu
esmalt kooskõlastada mitteametlikult,
sisse viia parandusettepanekud ja
seejärel läbida ametlik
kooskõlastusprotsess eelnõude
infosüsteemis.
Sellel struktuurivahendite perioodil
tuleb lisaks Rahandusministeeriumile
ja RTK-le iga toetuse eelnõu
kooskõlastada nn horisontaalsete
teemade (põhiõiguste austamine ja ELi
põhiõiguste harta järgimine, meeste ja
naiste võrdõiguslikkus, igasuguse
diskrimineerimise vältimine soo, rassi
või etnilise päritolu, usutunnistuse või
veendumuse, puude, vanuse või
seksuaalse sättumuse põhjal, puuetega
inimestele juurdepääsu tagamine,
kestliku arengu edendamine ja
põhimõte “ei kahjusta oluliselt”) eest
vastutavate ministeeriumitega
(Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeeriumi
regionaalvaldkond,
Keskkonnaministeerium, RTK) nii
mitteametlikult kui ametlikult, samuti
struktuurivahendite seirekomisjoniga.
Alustasime kooskõlastusringe
asjassepuutuvate üksustega juba
2022. aasta novembri lõpus. Paraku on
23
kõigi nende asutuste koormus
struktuurivahendite käivitusperioodil
väga suur, mistõttu on kooskõlastused
võtnud plaanitust kauem aega. Samuti
on läbivalt kasutusele võetud
horisontaalsed nõuded tähendanud
muudatuste sisseviimist määruse
eelnõusse ning kooskõlastusprotsessis
osalevate asutustega kohtumist, et
toetuse olemust selgitada ning jõuda
kõiki osapooli rahuldavate
tulemusteni.
ELi finantsperioodide vahetumine toob
kaasa eraldi ajakulu eelmise perioodi
meetmete tulemuste analüüsiks ja
järgmist seitset aastat reguleerivate
tingimuste väljatöötamiseks.
Kinnitame, et nii MKM kui ka EIS
töötajad on andnud endast maksimumi
toetuse määruse võimalikult kiireks
väljatöötamiseks, ent me ei ole saanud
mööda minna ühestki ELi ega
siseriiklikust kooskõlastusnõudest, mis
võtavad paraku aega.
24
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetuse andmise tingimused“ seletuskirja
Lisa 2
Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/
https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja
https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis
Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste
Põhiõiguste PIK
Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu
harta jaotis artikkel
hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja
hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise
tingimusi.
Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.
I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete
Inimväärikus 1 16
"Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest
(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.
Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus
isikupuutumatusele isikupuutumatusele.
Piinamise ning
Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või
ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või
4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja
kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda.
karistamise eest
karistamise keeld
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
Riive puudub
isikupuutumatusele.
PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba
tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja
Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja
5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle
sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest
asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku
tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi
korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras
peab tegema süüdimõistetu.
II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,
Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
„Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest
turvalisusele isikupuutumatusele.
(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse
Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
7 22 Eraelu puutumatus
austamine puutumatusele.
1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus
vabadusele ja isikupuutumatusele.
Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub
11
PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
puutumatusele.
Õigus abielluda ja luua
9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
perekond
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.
PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja
Mõtte-, mõttevabadus.
südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma
usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi
sundida neid muutma.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks
kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,
informatsioonile
arvamusi, veendumusi ja muud
informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul
viisil.
Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata
12
ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused
Kunsti ja Riive puudub
on vabad.
13
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses
teaduse vabadus
ettenähtud piires autonoomsed.
Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele
Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
15 27 Töö ja tööhõive
teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta.
§ 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda
Ettevõtlusvabadus 16
ettevõtlusega
§ 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
Õigus omandile 17
kaitstud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
Õigus varjupaigale 18 seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS
Õigus kaitsele
tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist
19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus
väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast.
väljaandmise korral;
PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi
ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
„Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude
veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse
seisundi või muude asjaolude tõttu.
(artiklid 20–26)
Võrdse kohtlemise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210
11?leiaKehtiv -
ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,
vanuse, puude või seksuaalse sättumuse
alusel. Võrdse
kohtlemise põhimõte tähendab, et
diskrimineerimist ei toimu.
Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja
meeste võrdõiguslikkuse,
mittediskrimineerimise ja erivajadustega
Riive puudub
inimeste ligipääsetavuse osas programmide
ja projektide kavandamis-, rakendamis-,
seire- ja hindamisprotsessis
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Konventsiooni põhimõtted on järgmised:
(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,
individuaalse autonoomia, sealhulgas
vabaduse ise oma valikuid langetada, ja
iseseisvuse vastu;
(b) mittediskrimineerimine;
(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus
ühiskonnas;
(d) austus erinevuste vastu ning puuetega
Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste
mitmekesisuse ja inimkonna osana;
Kultuuriline, usuline ja
22 (e) võrdsed võimalused;
keeleline mitmekesisus
Naiste ja meeste
23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;
võrdõiguslikkus
Kontroll/kinnitus
Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;
(h) austus puuetega laste arenevate võimete Võrdsete võimaluste tagamine
Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu täiendavalt analüüsitud seletuskirja
säilitada oma identiteet. peatükis 4 "Määruse mõjud"
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Artikkel 4 - Üldkohustused
Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine
Artikkel 9 – Juurdepääsetavus
Puuetega inimeste
26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda
integreerimine
kaasamine
Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime
Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,
vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes
Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku
seadus
Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei
ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub
ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate
ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja
töötajatega.
PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja
liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja
Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma
ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub
tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela.
Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra
sätestab seadus.
Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
29 Riive puudub
tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta.
§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Kaitse põhjendamatu
30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub
vallandamise korral
seadus.
§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Head ja õiglased
31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub
töötingimused
seadus.
PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka
täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks
ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on
talle ohtlik, segab koolis käimist või on
kahjulik tema tervisele ja arengule.
Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub
töötajate kaitse tööl
IV jaotis
„Solidaarsus”
(artiklid 27–38)
Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub
Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.
töötajate kaitse tööl
Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad
IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on
„Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas
(artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba.
(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-
noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.
Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub
tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus
ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt
Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi
kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile
vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja
puuduse korral.
Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse
34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub
sotsiaalabi hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on
riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole
all.
Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub
Võimalus kasutada üldist
Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -
majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub
eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005
teenuseid
PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta Kontroll/kinnitus
on keskkonnale tekitanud. Seoseid keskkonnakaitsega on
Keskkonnakaitse 37
DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 täiendavalt analüüsitud seletuskirja
raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded peatükis 4 "Määruse mõjud"
TATis ja analüüs seletuskirjas.
Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub
Õigus hääletada ja
Euroopa Parlamendi valmise seadus -
kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub
https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS
Parlamendi valimistel
PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab
Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega;
40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub
valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega.
valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes
on saanud kaheksateist aastat vanaks.
HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub
ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5
kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette
nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.
PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival
välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul
V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda
„Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes
õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike
42 21 Riive puudub
(artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.
HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas
menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis
säilitatavate asjas tähtsust omavate
dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
Õigus pöörduda Euroopa
43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub
ombudsmani poole
PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda
märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,
Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute
poole. Vastamise korra sätestab seadus
Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,
45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub
valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse
Diplomaatilisele ja
46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub
konsulaarkaitsele
välisriikides.
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes
Õigus tõhusale
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või
õiguskaitsevahendile ja
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub
õiglasele kohtulikule
§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
arutamisele
isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui
tema kohta on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus.
VI jaotis
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes
Õigus tõhusale
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või
õiguskaitsevahendile ja
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub
õiglasele kohtulikule
§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
arutamisele
isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui
tema kohta on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus.
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi
Süütuse presumptsioon
48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub
ja kaitseõigus
süüdimõistev kohtuotsus.
VI jaotis
„Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes
ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti
Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi
seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta
on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla
Mitmekordse
anda ega karistada teo eest, milles teda
kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult
karistamisekeeld
süüdi või õigeks.
[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.
[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X
RISKIHINDAMINE MEEDE:
Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev
Kontrollikoht
RISKIVALDKOND
Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm
dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste
vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks
ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata
teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse
osas on võimalik infot küsida elluviijalt.
Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
Korruptsioon ja huvide konflikt
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata
kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles
valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga
3 ja lisa kommentaar.
Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori
määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole
tugineti.
Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja
konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla
riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või
grupierandiga hõlmatud riigiabiga.
Riigiabi ja/või vähese tähtusega
Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
abi esineminise kohaldumine
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata
kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles
valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga
3 ja lisa kommentaar
Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste
meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu
võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile
küsitakse toetust mitmest finantsallikast.
Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-
Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid
maandamismeetmeid.
Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,
kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks
topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste
rahastajatega regulaarselt….(kuidas)
Toetuse kasutamine ei ole
Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima
läbipaistev ja/või ei toimu
riigihankeid.
konkurentsi ära kasutades.
Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse
kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)
Keskkonnamõjudega ei ole
arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning
arvestatud
kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse
tagamiseks.
Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti
Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti
Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus
med riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
tunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele,
HINNANG
0 1
Risk puudub Madal risk
Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu
Toetuse saajal on
dokument), kuid see pole efektiivne -
strateegia/tegevuskava (või muu
toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised
dokument), kus on põhimõtted kirjas ja
koolitused, kuid need pole regulaarsed.
mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi
TATis (või TAT seletuskirjas) on
koostaja/ toetuse saaja viib läbi
viidatud korruptsiooniseadusele või
regulaarselt selleteemalisi koolitusi.
muude tingimustega on risk maandatud.
Võib esineda grupierandiga hõlmatud
Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise
riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad
l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud
konkurentsiseaduse §-s 34².
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja siseriiklikke
Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus
EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub
ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud
asutusesisesed täiendavad kontrollid
kulude jaotamise osas.
Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle
ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav
või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne
antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
et eelduslikult oluline negatiivne
Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud
tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude
keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena
mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses,
meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu
DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole
tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi
viimine. Pole tegemist
taristuinvesteeringuga.
KOONDHINNANG 7
äljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.
HINNANG
2 3 Max.
Keskmine risk Kõrge risk SKOOR
Selliseid põhimõtteid strateegias (või
muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või
Mitteametlikud põhimõtted
TAT koostajal puudub sellekohane info.
eksisteerivad, aga need ei ole kirjas
TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole
asutusesisestes dokumentides või 3
viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole
teadaolevalt on esinenud juhtumeid
selgelt välja toodud tingimusi, millega
viimase 2 aasta jooksul.
saab vältida huvide konflikti ja
korruptsiooni.
Võib esineda riigiabi või VTA või
grupierandina antav abi, kuid määruses
Võib esineda riigiabi või VTA ja
või seletuskirjas puuduvad juhised nende
määruses (seletuskirjas) on selged
hindamiseks (puudub analüüs või 3
juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse
puuduvad selged viited esinemise kohta)
ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.
ning puuduvad hinnangud ergutava mõju
aspekti osas
Rakendatakse hinnatavale meetmele
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset
toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset
infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse
infosüsteemi ja rahastust on lihtne
kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3
kontrollida esiatatud kuludokumendi
infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik
loetelu alusel (ei kasutata
kontrollida dokumendipõhiselt
kindlasummalist makset ega
(kasutatakse kindlasummalist makset või
ühikuhindasid).
ühikuhindasid)
Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad
hankeid läbi iseseisvalt.
Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised
Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3
riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus
õigusaktiga kehtestatud kohustus
ostu/teenuse riigihangete registris
avaldamine
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid,
et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud
maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad
nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et
on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne
3
Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega
samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil
taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on
nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on
hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise
hindamine.
Kokku skoor
15
keskmine risk
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise
tingimused ja kord
Seletuskirja lisa 1
Selgitus riski hindamisel.
Hinnatud
Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis
SKOOR
riskiskoori mõjutavad.
Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub
ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast
korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal.
Toetuse saajad on enamasti eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle
puhul ei ole korruptsioon toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei
ole asjakohane. Juhul kui taotlejateks on riigi või kohaliku
omavalitsuse asutused, peavad nad järgima riigihangete seadust ja 1
olema kursis korruptsiooniennetusega.
Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna
ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,
mis välistavad huvide konflikti.
Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse
nõuded on täidetud.
Tegemist on riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga. Järgitakse
1
kõiki riigiabi reegleid ja tehakse vastavasisulised kontrollid.
Kõige sarnasem sellele meetmele on kultuuriministeeriumi
rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetuse meede ning
sellele on määruses riskide vältimiseks kehtestatud välistus, et ühele
sündmusele ei saa mõlemast meetmest toetust taotleda. Sarnased
toetusskeemid on ka kohalikel omavalitsustel, samuti on sarnaseid 2
toetusi veel ka kultuuriministeeriumil, kuid nende puhul on toetuse
eesmärk enamasti erinev (välisturistide toomine vs (kohaliku) kultuuri-
ja spordielu edendamine).
Toetuse saajad on enamasti juriidilised isikud, kellel puudub
riigihanke läbiviimise kohustus. Toetuse saajad on enamasti
eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle puhul ei ole korruptsioon
toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole asjakohane. Juhul kui
taotlejateks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, peavad nad
3
järgima riigihangete seadust ja olema kursis
korruptsiooniennetusega.
TATis on kehteststud nõuded vastavalt ühendmääruse §11 määruse §-
s 23 lg 7.
Määruse seletuskirjas esitatakse "ei kahjusta oluliselt analüüsi
tulemus. Rakenduskava raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“
analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks
olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad peavad
0
taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi
kestliku korralduse põhimõtete rakendamisest, mille vastavust
hinnatakse hindamismetoodikas ühe komponendina. Vajadus
täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub.
7
Ettepanekud riski maandamiseks ja
kontrollifookuse suunamisel
(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)
Määruse § 22 lg 4 viidatud ühendmääruse
§ 10 ja 11 nõuetele.
Määruse § 1 lõiked 3-6 käsitlevad riigiabi
ja vähese tähtsusega abi reeglite
kohaldamist.
Välistus kultuuriministeeriumi
rahvusvaheliste spordi- ja
kultuurisündmuste toetusmeetmest
taotlemiseks on sätestatud määruse § 1
lõikes 7. Kultuuriministeeriumi esindaja on
kaasatud ka taotluste hindamiskomisjoni, et
toimuks infovahetus, samuti on
rakendusüksuse esindaja kaasatud
kultuuriministeeriumi hindamiskomisjoni.
Taotleja peab § 8 lõike 13 kohaselt esitama
teabe projektile või projekti üksikule
tegevusele samal ajal mitmest meetmest või
muust riigieelarvelistest, ELi või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise korral.
Määruse § 22 lg 4 viidatud ühendmääruse
§ 10 ja 11 nõuetele.