Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Kaunase 1545', Hannamary Seli
Teema: RE: Küsimus köetava pinna kohta
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi: määrus 57) § 28 kohaselt on ruumi köetav pind sisekliima tagamisega ruumi suletud netopind. Hoone köetav pind on hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa.
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 58 (edaspidi: määrus 58) "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" § 2 p 26 kohaselt on köetav pind sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind.
Seega on näha, et ühele ja samale mõistele on antud erinevates määrustes erinev sisu.
Määruse nr 58 seletuskirja (kättesaadav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel) kohaselt: „Paragrahvi 1 punktis 7 lisatakse § 2 lõikesse 2 punktid 25-28, millega tuuakse MTM määrusesse nr 58 hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sisalduv mõisted „tuulutusasend“, „köetav pind“ ja „madala temperatuuriseadega pind“, kuna mõistetel on oluline seos selles määruses sätestatud suvise ruumitemperatuuri kontrolli ja energiatõhususarvu (ETA) määramisega. Samuti lisatakse mõiste „energiakasutus“ sest summaarse energiakasutuse ja energiatõhususarvu definitsioonide puhul on oluline rõhutada, et energiakasutus on üldmõiste, mis väljendab soojus- ja elektrienergia koguseid sõltuvalt vaadeldavast tehnosüsteemist, kusjuures soojusenergia võib muunduda elektrienergiaks tehnosüsteemi ühest osast teise liikudes.“.
Seega ei anna seletuskiri vastust küsimusele, miks erinevat sisu kajastati sama mõistega.
Vaadates määruste nr 57 ja 58 reguleerimisalasid, siis määruse 57 reguleerimisala on sätestatud määruse §-s 1, mille kohaselt määrusega kehtestatakse ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse arvestamise alused. Määruse 58 § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatav arvutamise metoodika.
Seega võib asuda järeldusele, et ehitisregistrisse kandmisel tuleb lähtuda määruse nr 57 definitsioonist ning üksnes energiaarvutuse tegemisel tuleb kasutada määruse nr 58 definitsiooni, ehk siis energiaarvutusel arvatakse suletud netopindade summast maha madala temperatuuriseadega pind.
Oleme teadlikud, et selline sama mõiste erinev sisustamine erinevates õigusaktides tekitab segadust, seega oleme kavandamas määruse nr 58 muudatusi, kus muuhulgas ka asendtakse mõiste „köetav pind“ sobivama mõistega.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
From: Kaunase 1545 <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 15, 2023 12:15 PM
To: MKM info
Subject: Fwd: Küsimus köetava pinna kohta
Kahjuks ei leidnud kiri adressaati õigusosakonnas, ehk saate edastada küsimuse.
Kiri allpool.
Head
Anu Laas
---------- Forwarded message ---------
Saatja: Kaunase 1545 <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Date: K, 15. märts 2023 kell 12:05
Subject: Küsimus köetava pinna kohta
To: <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Tere!
Olen ühe Tartu renoveeritud kortermaja juhatuse liige, alates 2017 on meie maja Kaunase pst 15, Tartu, EHR-is andmetega, kus suletud netopind võrdub köetava pinnaga. Selle alusel on tehtud projekt, saadud kasutusluba. Algsetel, 1978. aastal koostatud inventariseerimise dokumentidel keldripind ei ole köetava pinna sees. Keldris meil radiaatoreid ei ole, on torustik, mis annab veidi sooja (sisuliselt soojakadu soojendab).
Palun anda selgitus, kuidas kortermajas tuleb näidata köetava pinna suurust.
Taustalugu:
KÜ Kaunase 15 haldur Andres Lepp ei ole suletud netopinna ja köetava pinna suuruste osas nõus, ta viitab energiamärgise arvutamisele. Tartu LV spetsialist Evi Kook arvab, et suletud netopind võrdub köetava pinnaga, viitab MKM määrusele 57.
Muideks, halduril võiks olla õigus, sest MKM määrus 57 ei anna ammendavat selgitust köetava pinna osas (art 28, seal räägitakse sisekliima tagamisega ruum, kuid keldris me seda ju ei taga), kuid järgnevad määrused seda mõiste avamist siiski võimaldavad.
Tõesti, MKM määruste muutmisel tehakse vahet köetaval pinnal ja madala temperatuuriseadmega pinnal. See madala temperatuuriseadmega pind võikski siis olla kelder, mille torude soojust te köetava pinna sisse loete, kuid see ei ole õige.
köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind; madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam ... Sellest saan aru, et keldripind sinna siiski ei lähe.
muutmisakt: https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku <https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=107072020012&id=119032019098!pr64lg5> § 64 lõike 5 alusel.
Kehtiv MKM määrus nr 58 "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" koos muudatustega :
Akti liik:
määrus
Teksti liik:
terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:
10.07.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
RT I, 07.07.2020, 12
Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1
Vastu võetud 05.06.2015 nr 58
RT I, 09.06.2015, 21 <https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021>
jõustumine 01.07.2015
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012
26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
[RT I, 18.01.2019, 7 <https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007> - jõust. 21.01.2019]
27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus;
[RT I, 18.01.2019, 7 <https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007> - jõust. 21.01.2019]
Samuti MTM määruses nr 36 täpsustatakse energiamärgiste skaalad ja ühtlustatakse mõisted köetav pind ning madala temperatuuriseadega pind EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.
Määruse 58 menetlemise seletuskirjast:
Madala temperatuuriseadega pinnad ei kuulu köetava pinna hulka. Nimetatud süsteemid ja tarvitid asuvad samuti tihti väljaspool hoone köetavat pinda ...
Sisekliima tagamisega ruumide netopinnas eristatakse köetavat pinda ja madala temperatuuriseadega pinda. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.
Kui ehitisregistris või vastavas pädeva isiku koostatud ehitusprojektis madala temperatuuriseadega pinda määratud ei ole, siis kasutatakse energiaarvutustes üksnes köetava pinna väärtuseid.
... ühtlustatakse termini „köetav pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega.Energiamärgistel kajastuva energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (edaspidi ka KEK) määramisel lähtutakse köetava pinna suurusest. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juunil 2015. a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Tegu on väga laia määratlusega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis sätestatakse sisekliima tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas. Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal tagatakse nõutud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused on oluliselt madalamad võrreldes nõutud väärtustega. Vastavaid pindasid käsitletakse energiaarvutuse läbiviimisel madala temperatuuriseadega pinnana.
... ühtlustatakse termini „madala temperatuuriseadega pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad köetavate ruumide netopinnad, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui hoone energiatõhususe miinimumnõuete lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on vältida talvist külmumist, jäätumist.
Ootan teie kirjalikku vastust.
Lugupidamisega
Anu Laas, juhatuse liige
KÜ Kaunase 15, Tartu
[email protected] <mailto:
[email protected]>
53476653