Maavarade varustuskindlusest kohalikul tasemel
Austatud Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Tänan Teid 10.03.2023 nr 1.15-5/2023/897-2 saadetud vastuse eest, milles kirjutate:
Nimetatud KMH aruande kohaselt on käsitletaval trassilõigul ca 12% ehitusmaavarade
vajadusest võimalik katta põlevkivi aheraine arvelt.
Selgusetuks jääb, et kui aheraine kasutamine Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi - Rapla ja
Pärnu maakonna piir“ ehitamisel on ainult võimalus, mida ehitaja soovi korral võib kasutada või
mitte, siis millest lähtuvalt on käesoleva lõigu aheraine kasutamisest tekkivat keskkonnamõju
hinnatud?
Kas olukorrast, kus aherainet kasutatakse 12% või olukorrast, kus seda üldse ei kasutata?
Aimata võib, et Rail Balticu raudteetrassi ehituse ja kasutuse kohta veel olelusringi hindamist
(LCA) pole tehtud, kuid aheraine kasutamise võimalus näib olevat suurepärane põhjus
klassifitseerida see „toode” ringmajanduse vääriliseks. Samas pole võimalik leida KMH aruandest
meetmeid, mis seda kinnitaksid.
Mis põhjusel ei ole võimalik KMH leevendusmeetmetes sätestada sellekohaseid tingimusi?
Tänuväärne on, et Hagudi kogukonna tõstatatud küsimust maavarade Rail Balticu ehituseks
kasutamise mõju on võetud vastamiseks. Vastused maavarade varustuskindluse kohta on põhjalikud,
aga paraku mitte sellele küsimusele, mis on esitatud kohalikust murest tingitult. Oleme püüdnud
korduvalt selgitada, aga kas on küsimuse mõte „tõlkes kaduma läinud” või ei ole seda harjutud seni
keskkonnamõjude hindamisel üldse märkama.
KMH aruande avalikul arutelul Raplas esitasTarmo Härma näite, et kui meie kohalikust Hagudi
toidupoest ostab “ehitaja” ära kõik leiva,d siis peame meie minema omale leiba ostma Raplasse või
Kohilasse. Sellega tekib kohalikule elanikkonnale aja ja transpordi lisakulu.
Seoses maavarade vajadusega Rail Balticu ehituseks on kohalikule elanikkonnale vähemalt kaks
eeldatavat mõju:
• Kodulähedaste karjääride varud saavad ammendatud ja me peame liiva, kruusa ja killustikku
transportima kaugemalt. Transpordi hind sõltub läbitavast vahemaast ja mõjutab oluliselt
maavara hankimise hinda.
• Uute karjääride avamine mõjutab oluliselt kohalikku elukeskkonda ja see ei ole seetõttu hea
leevendusmeede kohalikele elanikele maavarade varustuskindluse tagamisel.
Antud olukorras võiks eeldada aheraine kasutamisel positiivset mõju keskkonnasurve vähenemisele,
aga seda juhul, kui meedet reaalselt ka rakendatakse.
Mille alusel on võimalik olla kindel, et Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi - Rapla ja Pärnu
maakonna piir“ ehitamisel kasutatakse ca 12% põlevkivi aherainet?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Laur
Hagudi küla külavanem
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Skepast&Puhkim OÜ
Rail Baltic Estonia OÜ
Saatja: "hagudi küla" <
[email protected]>
Saaja: "info.mkm"
Teema: Re: Maavarade varustuskindlusest kohalikul tasemel
Kuupäev: 2023-04-06 16:42
Tere!
Käesoleva kirja manuses on täiendavad küsimused kirjale Maavarade
varustuskindlusest kohalikul tasemel, nr. 1.15-5/2023/897-2.
Lugupidamisega
Piret Laur
Hagudi küla külavanem
On Mon, Mar 13, 2023 at 8:06 AM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
wrote:
Tere!
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Maavarade varustuskindlusest kohalikul tasemel
Registreerimise kuupäev: 10.03.2023
Registreerimise number: 1.15-5/2023/897-2.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee