Vastuskiri Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste ühispöördumisele taastuvenergia kasutamisest ja arendamisvõimalustest Ida-Virumaal seoses rohepöörde elluviimisega

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 13.04.2023 nr 17-7/2023/604-2 Vastuskiri Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste ühispöördumisele taastuvenergia kasutamisest ja arendamisvõimalustest Ida-Virumaal seoses rohepöörde elluviimisega Austatud kohalike omavalitsusüksuste esindajad Pöördusite meie poole saamaks vastuseid, kuidas näeb riik taastuvelektri tootmise eesmärgi täitmist Ida-Virumaal tervikuna ning piirkondades, kus on erinevate piirangute tõttu täna keelatud nii tuule- kui ka päikeseenergia baasilt energiatootmise lahendused. Riigi kaitsevõime üheks alustalaks olevate õhuseireradarite tööd häirivate tuuleparkide mõjuga on kokku puutunud kõik tuuleenergiat arendavad riigid. Meile sarnaseid riigikaitselisi piiranguid on seatud ka teistes riikides (nt. Soomes). Sarnaselt Eestile on piirangute leevendamiseks üldjuhul lahendusteks täiendavate kompensatsiooniradarite soetamine, millega on piirangualasid võimalik vähendada, kuid täielikult kaotada mitte. Seda teed on läinud ka Eesti. Vabariigi Valitsuse 2019. 2021. ja 2022. aasta otsustega oleme suunanud vahendeid täiendavatesse kompensatsioonimeetmetesse, et vabastada juba lähiaastatel kõrguspiirangutest enam kui 65% Eesti territooriumist. Esimeses otsusega 2019. aastal investeeriti Ida- ja Lääne-Virumaa piirkonda, kus investeeringute tulemusena vabaneb kõrgusepiirangutest ligikaudu 3100 km2 maa-ala. Antud investeeringu tulemusena vabaneb näiteks Lüganuse vald kõrguspiirangutest, samuti osati Jõhvi, Toila ja Alutaguse valdadest (vt joonist 1). Joonis 1. Maismaa tuuleparkide arendusplaan kuni 2031. aastani. Tegemist on hetkel teadaoleva informatsiooniga, kus on projektid erinevates arendusfaasides. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Kahjuks antud kompensatsioonimeede ei laiene Jõhvi-Iisaku piirist ida poole ei täna ega ka tulevikus. Seda ennekõike riigijulgeoleku kaalutustel. Maismaa tuuleparkide arenduste kaardistamiseks ning murekohtade leidmiseks on ministeeriumid küsinud informatsiooni nii kohalikelt omavalitsusüksustelt kui ka arendajatelt. Mõistagi on tuuleparkide rajamisel lisaks riigikaitselistele kõrguspiirangutele vajalik arvestada ka teiste piirangutega: näiteks kaugus elumajadest ja teedest, looduskaitselised piirangud, elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevad liitumiskulud, vajadusest saavutada kokkulepped kohalike kogukondadega jne. Kindlasti on nende leevendamisel oluline roll ka kohalikul omavalitsusüksusel. Päikeseparkide rajamise osas on Kaitseministeerium saatnud välja kirja, kus selgitab täpsemalt põhjuseid, miks pole võimalik rajada konkreetsetesse piirkondadesse teatud võimsusest suuremaid päikeseelektrijaamasid. Kirjast ilmneb, et takistusi ei teki kuni 25 kW võimsusega päikeseelektrijaamadega, kus elektrienergiat toodetakse kodumajapidamiste omatarbeks ja mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Samuti ei sea Kaitseministeerium piiranguid antud piirkondades kuni 50 kW päikeseelektrijaamadele, kasutamiseks väiketootmise ettevõttele ja korterühistule, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Seega on kõne all olevates kohalikes omavalitsustes teatud tingimustel võimalik nii nüüd kui ka edaspidi päikeseparkide rajamine. Samuti on Kaitseministeerium teostamas täiendavat uuringut potentsiaalsete leevendusmeetmete kohta, et püüda leida täiendavaid võimalusi riigikaitseliste piirangute leevendamiseks. Alljärgnevalt oleme toonud meetmed, millega on võimalik saada tuge arendamaks täiendavaid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimalusi mh ka Lääne- ja Ida- Virumaal: Meetmed 2021+  Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö - avatud taotlusvoor ettevalmistamisel  Avaliku sektori hoonete energiatõhusus – avatud taotlusvoor ettevalmistamisel  Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt – avatud taotlusvoor ettevalmistamisel  Taastuvenergia lahendused koolides ja TA- asutustes / Nüüdisaegsed jäätmete sorteerimissüsteemid haridusasutustes - meede muutmisel, vahenditest rahastatakse Narva Kesklinna Põhikooli ehitusprojekti - avatud taotlusvoor ettevalmistamisel Siiani on edukaks osutunud järgmised Ida-Virumaa projektid: Projekti nimi Toetus eurot Biogaasi tehnoloogia ja vooluvee kasutamise praktiline õpe Lüganuse 9 256 Koolis Erra ohtlike jäätmete kogumispunkti laiendamine piirkondlikuks 125 922 jäätmejaamaks Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja energiasäästu investeeringud 131 124 Kiviõli lasteaia Kannike energiatõhususe edendamine 249 631 Kohtla-Järve lasteaia Karuke energiatõhususe parandamine 437 500 Kohtla-Järve lasteaia Rukkilill energiatõhususe parandamine 455 000 Toila valla biojäätmete liigiti kogumiseks biokonteinerite ja 39 394 komposterite soetamine Jõhvi Vene Põhikooli hoone energiatõhususe suurendamine 538 200 Jõhvi Lasteaiad Kalevipoeg maja energiatõhususe suurendamine 217 350 Kohtla-Järve lasteaia Tareke energiatõhususe tõstmine 621 000 2 (3)  Kohtla-Järve lasteaia Aljonuška energiatõhususe tõstmine 630 000 Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike energiatõhususe tõstmine 630 000 Spordibaasi liginullenergiahoone ehitamine 1 155 000 Narva linna Tallinna mnt 30 spordihoone energiatõhususe edendamine 575 643,78 Narva Kesklinna Gümnaasiumi spordihoone energiatõhususe 262 836 edendamine Narva Sotsiaaltöökeskuse Sotsiaalmaja (Maslovi 3) energiasäästu 630 000 suurendamine. II etapp Olgina rahvamaja energiatõhususe tõstmine 354 200 Sillamäe Ühishoone ehitamine 1 004 290 Kohtla-Järve ühishoone ehitamine 2 081 610 Kiviõli ühishoone ehitamine 1 188 450 Hoolekandeasutuse „Sügis“ energiatõhususe tõstmine 630 000 Sillamäe Lasteaia Päikseke energiatõhususe tõstmine 536 623,27 On ka meetmeid, mille otsest panust piirkondadele on keeruline hinnata. Näiteks elektriautode soetamise meede. Samuti on kohalikel omavalitsusüksustel head võimalused ühistranspordis senisest oluliselt suuremas mahus kasutada taastuvenergiat (nt biometaani). Ida-Virumaal ei pea taastuvenergia areng piirduma üksnes tuule- ja päikeseenergiaga. Nii näiteks on riik Õiglase Ülemineku Fondist planeerinud vahendid Narva linna kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivielektri tootmisest. Selle meetme raames on võimalik riigipoolse investeeringutoetusega asendada osa Narva linna senisest soojusvarustustest tulevikukindlamate taastuvenergial põhinevate lahendustega. Samuti on Ida-Virumaal käimas uue biotoodete tehase planeerimisprotsess. Puidu kõrgema väärindamise kõrval omaks selline tehas olulist positiivset mõju ka Jõhvi-Ahtme ja Kohtla-Järve kaugküttesoojuse tootmise üleviimisel taastuvatele energiaallikatele. Samuti toodaks planeeritav biotoodete tehas märkimisväärses mahus juhitavat taastuvelektrit, millega panustaks oluliselt riigi taastuvelektri eesmärkide saavutamisse. Taastuvenergia areng algab tihtilugu kohaliku omavalitsusüksuse tasandist ning siin on omavalitsustel laiad võimalused nii valdkonna kui ka kohaliku elu arengule kaasa aitamiseks. Ehkki Ida-Virumaal on teatud valdkondades taastuvelektri arendamisele jätkuvalt piirangud leidub ka piisavalt valdkondi, kus tegutsemisvõimalusi on piisavalt. Soovime ministeeriumina olla kohalikele omavalitsustele nende võimaluste leidmisel ja kasutamisel heaks partneriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 3 (3)