Leping

Digitaalne originaaldokument. TALLINNA NOTAR EGLE URI Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 766. Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kolmeteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (13.04.2023.a) Tallinna notar Egle Uri, kelle notaribüroo asub Tallinnas Rävala 2/Kivisilla 8, e-notari kaudu videosilla vahendusel. Notari poole pöördusid: Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, postiaadress Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10122, e-post: [email protected], esindaja Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna notar Liivi Laos poolt 08.06.2020.a tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registris nr 1164 all registreeritud volikirja alusel, Telia Eesti AS, registrikood 10234957, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 3, 15033, e-post [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, esindaja AS Connecto Eesti, registrikood 10722319, aadress Tuisu tn 19, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314, esindaja Jelena Mets, isikukood 46504120245, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna notar Egle Uri poolt 29.06.2021.a tõestatud ja notari ametitegevuse raamatu registri nr 1262 all registreeritud volikirja alusel. Juriidiliste isikute õigusvõime on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva notariaalakti tõestamise päeval e-notari infosüsteemist tehtud registrikaardi andmete päringu alusel, edaspidi eelnimetatud isikud koos nimetatud Lepinguosalised. Lepinguosalised avaldasid soovi sõlmida alljärgnev: ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 1. LEPINGU ALUS JA LEPINGU ESEMETE ANDMED 1.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad Lepinguosalised asjaõigusseadusest, kinnistusraamatuseadusest, riigivaraseadusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkirjast nr 59, 04. aprillist 2023.a ning Lepinguosaliste kokkuleppest. 1.2. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise päeval on kinnistusregistri registriossa nr 19503550 sisse kantud järgmine kinnistu (edaspidi nimetatud Kinnistu 1): 1.2.1. Esimesse jakku: katastritunnus 66801:001:1405, pindala 7573,0 m², aadress 6690090 Varbola tee L6, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise päeval on kinnistusregistri registriossa nr 19545850 sisse kantud järgmine kinnistu (edaspidi nimetatud Kinnistu 2): 1.3.1. Esimesse jakku: katastritunnus 66801:001:1407, pindala 3,37 ha, aadress Tallinna-Rapla raudtee 689, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.3.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.3.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise päeval on kinnistusregistri registriossa nr 19503450 sisse kantud järgmine kinnistu (edaspidi nimetatud Kinnistu 3): 1.4.1. Esimesse jakku: katastritunnus 66801:001:1410, pindala 5596,0 m², aadress 6690090 Varbola tee L5, Kalevi küla, Rapla vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.4.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.4.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.4.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Käesoleva lepingu esemeteks on Omaniku omandis olevad punktides 1.2., 1.3. ja 1.4. nimetatud kinnistud koos nende oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud koos Lepingu esemed või Kinnistud). 1.6. Lepingu esemete kohta avatud registriosadel ei ole märkeid kinnistamisavalduste kohta, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata. 1.7. Kinnistute kohta e-notari infosüsteemist tehtud ehitiste otsingute päringutest nähtub, et ehitisregister Kinnistute katastritunnustega ehitisi ei seosta. 1.8. Vastavalt riigivara kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi andmetele on Kinnistu 1 registreeritud riigivara registris objekti koodi nr KV89481 all, Kinnistu 2 on registreeritud riigivara registris objekti koodi nr KV89499 all ning Kinnistu 3 on registreeritud riigivara registris objekti koodi nr KV89480 all. Nimetatud riigivara valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2. LEPINGUOSALISTE AVALDUSED JA KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu esemed on Omaniku omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Omanik neid kellelegi võõrandanud, nende suhtes ei ole vaidlusi, nendel ei lasu käsutamiskeelde, neid ei ole arestitud. 2.1.2. Lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega. 2.1.3. Omanik ei ole kinnistusosakonnale esitanud Kinnistute osas käesolevas lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata. 2 2.1.4. Omanikule teadaolevalt ei kehti Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes Maa-ametis registreerimata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate servituutide teostamist. 2.1.5. Kasutusõiguse aladel ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate servituutide teostamist. 2.1.6. Punktis 1.1. nimetatud käskkiri kehtib, seda ei ole vaidlustatud ega muudetud. 2.1.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolev leping ning et Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja et Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise, ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse Õigustatud isiku kasuks. 2.1.8. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks kuulutatud ja tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste esemeteks olevad tehnovõrgud või -rajatised on vajalikud avalikes huvides asjaõigusseaduse § 1581 tähenduses. 2.2.2. Õigustatud isik on kasutusõiguse alad üle vaadanud, tutvunud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest, piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.3. Õigustatud isik on teadlik isikliku kasutusõiguse seadmisel tekkivatest õigustest ja kohustustest. 2.2.4. Õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti. 2.2.5. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud käskkirja vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, kuid vaatamata sellele soovivad Lepinguosalised käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel. 2.3.2. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. 2.3.3. Nad on tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks oleva punktis 1.1. nimetatud käskkirjaga ning lepingu lisadeks olevate plaanidega ning nende sisu on neile teada. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE JA TINGIMUSED 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks Kinnistutele tähtajatud isiklikud kasutusõigused, mille kohaselt Õigustatud isikul on õigus omada Kinnistutel sideehitisi, kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada Kinnistuid käesoleva lepingu alusel seatud isiklikest kasutusõigustest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse aladel, mis ümbritseb maatükiga püsivalt ühendatud sideehitisi ja mille paiknemine on lepingu 3 lisadeks olevatel plaanidel tähistatud sinise viirutatud alana (käesolevas lepingus nimetatud kasutusõiguse ala). 3.3. Omanikul on õigus lõpetada isiklik kasutusõigus erakorraliselt, kui Kinnistud osutuvad vajalikuks riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras. 3.4. Kinnistute igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikutele kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 3.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga. 3.5. Õigustatud isik kohustub teavitama Kinnistute igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest Kinnistute igakordsele omanikule. 3.6. Pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitiste ehitus-, hooldus-, remont- või lammutustööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama oma kulul Kinnistute endise seisundi. 3.7. Kinnistute igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel Kinnistutel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndis kehtestatud piirangute järgimist. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule. 3.8. Kinnistute igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Kinnistute võõrandmisest, ühendamisest ja jagamisest, sealhulgas korteriomanditeks jagamisest, või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. 3.9. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et Õigustatud isik maksab Kinnistute igakordsele omanikule isikliku kasutusõiguse teostamise eest talumise tasu õigusaktidega sätestatud korras, tähtaegadel ja suuruses. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta. 3.11. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud omal kulul Kinnistute omaniku nõudel sideehitise likvideerima ja maa korrastama kuue kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest. 3.12. Kinnistu igakordne Omanik ja Õigustatud isik tagavad Kinnistu võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate Omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku, kellele kinnistu võõrandatakse, poolt ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi käesolevast lepingust tulenevate Õigustatud isiku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse, poolt. 4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 4.1. Lepinguosalised on lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 Lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmises kokku leppinud. 4.1.1. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 19503550 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, 4 hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 13.04.2023.a lepingu lisadeks nr 1/1 ja 1/2 olevatel plaanidel, 13.04.2023.a lepingu punktis 3 kokku lepitud tingimustel. 4.1.2. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 19545850 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 13.04.2023.a lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil, 13.04.2023.a lepingu punktis 3 kokku lepitud tingimustel. 4.1.3. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 19503450 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 13.04.2023.a lepingu lisadeks nr 3/1 ja 3/2 olevatel plaanidel, 13.04.2023.a lepingu punktis 3 kokku lepitud tingimustel. 4.2. Õigustatud isik annab käesolevaga Lepingu esemete igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku: 4.2.1. Lepingu esemete servituutidega, välja arvatud ärimaa ja korruselamumaa, hoonestusõiguse, hüpoteekide, reaalkoormatiste ja ostueesõigustega koormamiseks Omaniku äranägemisel; 4.2.2. Lepingu esemete koosseisu kuuluva maatüki ja maatüki oluliseks osaks olevate ehitiste suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks Omaniku äranägemisel; 4.2.3. Lepingu esemete ühendamiseks ja jagamiseks Omaniku äranägemisel, sealhulgas kinnistute korteriomanditeks jagamiseks; 4.2.4. Lepingu esemete hoonestusõigusega koormamisel astuda järjekohas tagasi teisele järjekohale hoonestusõiguse järel. 4.3. Õigustatud isik palub saata kinnistamisotsuse digitaalselt aadressil [email protected]. 5. LEPINGUOSALISTE KONTAKTANDMED 5.1. Omaniku kontaktandmed: e-post: [email protected] 5.2. Õigustatud isiku kontaktandmed: Telia Eesti AS, aadress: Mustamäe tee 3, 10611 Tallinn, e-post: [email protected]. 5.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktides 5.1 ja 5.2 esitatud kontaktandmete muutumisest kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik teineteist informeerima kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED Notariaalakti tõestaja on Lepinguosalistele selgitanud käesolevast lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas alljärgnevat: 6.1. Piiratud asjaõigused tekivad ja lõpevad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse. 6.2. Asjaõigusseaduse § 225 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele 5 reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6.3. Asjaõigusseaduse § 226 kohaselt kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, siis ei ole isiklik kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. 6.4. Asjaõigusseaduse § 158 „Tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Asjaõigusseaduse § 158 lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.(3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 6.5. Asjaõigusseaduse § 1581 „Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.6. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 „Talumistasu suurus“ sätestab, et: (1) Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) 6 Lisaks käesoleva seaduse § 155 lõikes 1. sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 6.7. Elektroonilise side seaduse § 2 p 8 kohaselt on elektroonilise side võrk ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks. Elektroonilise side seaduse § 2 p 24 kohaselt on liin tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. 6.8. Ehitusseadustiku § 78 sätestab, et (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 7. LEPINGU EKSEMPLARID JA VOLITUSED NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 7.2. Käesolev notariaalakt on Lepinguosalistele kättesaadav portaalides www.notar.ee ja www.eesti.ee. 7.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu kinnistusosakonnale. 7.4. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesolevas lepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on kooskõlas Lepinguosaliste taotlustega. 7 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 5, 10, 12 on 1917 eurot. 8.2. Notari tasu seaduse kohaselt on ette nähtud notari tasu: 8.2.1. Lepingu tõestamise eest §-de 22, 23 kohaselt 40,80 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) 8,16 eurot, kokku 48,96 eurot. 8.2.2. Kaugtõestuse eest § 2 lg 21 kohaselt 20 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) 4 eurot, kokku 24 eurot. 8.3. Vastavalt riigilõivuseaduse §-dele 77, 354, 356 lg 7 on ette nähtud riigilõiv isikliku kasutusõiguse kannete eest 3x4 eurot (tehinguväärtused 3x130 eurot), kokku 12 eurot. 8.4. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 8.5. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või ülekandega arvel märgitud tähtajaks notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu maksmise arved kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu tasumisel solidaarselt. 8.6. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi. Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil ära ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number. Notariaalakti tõestaja on selgitanud riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi. Käesolev notariaalakt koos lisadega on Lepinguosalistele enne allkirjastamist notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel läbivaatamiseks esitatud, see on notariaalakti tõestaja poolt Lepinguosalistele ette loetud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed on selgitatud ja notariaalakt on Lepinguosaliste poolt heaks kiidetud. Lepinguosalised ja notar allkirjastavad käesoleva notariaalakti digitaalallkirjaga. 8  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN (leht: 1/2) Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, 6690090 Varbola tee L6 katastritunnus 66801:001:1405, registriosa nr 19503550 Mõõtkava: M 1:500 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Koostaja: Sergei Dolgušev Katastriüksuste piirid Projekti nr: OU1270 Projekteeritav sidetrass Projekteeritav sidekaev Isikliku kasutusõiguse ala 368 m²  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN (leht: 2/2) Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, 6690090 Varbola tee L6 katastritunnus 66801:001:1405, registriosa nr 19503550 Mõõtkava: M 1:500 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Koostaja: Sergei Dolgušev Katastriüksuste piirid Projekti nr: OU1270 Projekteeritav sidetrass Projekteeritav sidekaev Isikliku kasutusõiguse ala 368 m²  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, Tallinna-Rapla raudtee 689 katastritunnus 66801:001:1407, registriosa nr 19545850 Mõõtkava: M 1:500 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Koostaja: Sergei Dolgušev Katastriüksuste piirid Projekti nr: OU1270 Projekteeritav sidetrass Projekteeritav sidekaev Isikliku kasutusõiguse ala 222 m²  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN (leht: 1/2) Rapla maakond, Rapla vald, Kalevi küla, 6690090 Varbola tee L5 katastritunnus 66801:001:1410, registriosa nr 19503450 Mõõtkava: M 1:500 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Koostaja: Sergei Dolgušev Katastriüksuste piirid Projekti nr: OU1270 Projekteeritav sidetrass Projekteeritav sidekaev Isikliku kasutusõiguse ala 350 m²  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN (leht: 2/2) Rapla maakond, Rapla vald, Kalevi küla, 6690090 Varbola tee L5 katastritunnus 66801:001:1410, registriosa nr 19503450 Mõõtkava: M 1:500 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Koostaja: Sergei Dolgušev Katastriüksuste piirid Projekti nr: OU1270 Projekteeritav sidetrass Projekteeritav sidekaev Isikliku kasutusõiguse ala 350 m² Saatja: "Kaja Roosipuu" Saaja: "MKM info" Teema: notar UE 130423 141436.asice Kuupäev: 2023-04-13 11:18 Tere Palun registreerida notari leping. Palun seostada käskkirjaga nr 59, 04.04.2023. Palun suunata mulle täitmiseks, Merle Järvele kaastäitmiseks (sisestamiseks RKVRi). Tänan, Kaja