Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie: 19.04.2023 nr 7-16/2023-258-1 E-post: [email protected] Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Konkurentsiameti ettepanekud elektrituruseaduse kohta Seoses elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse1 vastuvõtmisega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/24 (Direktiivi)2, jõustusid 25.03.2022 vastavasisulised muudatused elektrituruseaduses (ELTS). Muuhulgas täiendati §-i 66 (võrgu arenduskohustus) lõigetega 8-16, mis seavad nõuded võrgu arendamisele ja võrgus paindlikkuste kasutamisele. 1. Konkurentsiametile teadaolevalt on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) välja töötamas ELTS-i muutmist puuduvat regulatsiooni. Seda arvestades juhib amet tähelepanu ETLS § 66 muutmise vajadusele. Amet põhjendab seda järgnevalt: ELTS § 66 lõiked 8,10, 11, 13 ja 14 sätestavad järgmist: (8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist. (11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat. (13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. (14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist. 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/40352cd6-cbef-409f-ae11- c3af8ae0c613/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 2 (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). Konkurentsiamet on seisukohal, et lõikes 14 sätestatud kohustust ei ole ametil võimalik täita, sest lõikes 11 nimetatud võrgühenduse kasutajaid on teadaolevat üle 700 000. Ka on tegemist ülereguleerimisega olukorras, kus võrguettevõtjad peavad vähemalt iga kahe aasta tagant koostatavate arengukavade üle konsulteerima oma kasutajatega või sidusrühmadega ning seejärel peab Konkurentsiamet seda veel ilma vajaduseta omakorda tegema, võttes arvesse, et jaotusvõrguettevõtjaid on 33 3 ja üks põhivõrguettevõtja. Sellele peab järgnema iga võrguettevõtja arengukava nõuetele vastavuse kontroll ning amet võib nõuda iga esitatud arengukava muutmist (tähendab vajadusel ettekirjutuse tegemist koos sunniraha rakendamise võimalusega). Lisaks sätestatud kohustuste täitmise võimatusele, ei ole selline regulatsioon Eesti eripärasid arvestades ka proportsionaalne ja mõistlik, sest kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub nende kõikide osas selliste arengukavade koostamise järgi vajadus (arvestades mh nende ettevõtjate väiksust ning võrguühenduse kasutajate arvu). Ameti hinnanul on enamuse võrguettevõtjate puhul tarbijate varustuskindluse tagamiseks piisav, kui sellised võrguettevõtjad täidavad seadusest tulenvaid võrguettevõtjatele laienevaid kohustusi (mh keeld võrguühendust põhjendamatult katkestada). Sisuliselt on tegemist lõputu konsultatsiooni ringiga, kusjuures alustatud konsultatsiooni ringiga lõpule jõudmine on enne uue konsultatsiooni ringiga alustamist vähetõenäoline. Seetõttu on amet seisukohal, et ELTS § 66 lõiget 14 tuleb muuta nii, et Konkurentsiamet võrguarengukavasid ei konsulteeriks vaid see ülesanne on ainult põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel. Amet juhib siinkohal tähelepanu, et Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vormi ja metoodika valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiivi artikli 32 (Jaotusvõrkudes paindlikkuse kasutamise stiimulid) lõigete 3 - 5 järgi: „ 3. Jaotusvõrgu arendamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja avaldab vähemalt iga kahe aasta järel ja esitab reguleerivale asutusele. Võrgu arengukava peab looma läbipaistvuse vajalike keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenuste osas, kehtestama kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks ning pöörama erilist tähelepanu peamisele jaotustaristule, mida on vaja uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. Võrgu arengukava peab hõlmama ka tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust, energiasalvestusüksusi ja muid vahendeid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. 4. Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava suhtes kõikide asjaomaste võrgukasutajate ja asjaomaste põhivõrguettevõtjatega. Jaotusvõrguettevõtja avaldab koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab konsultatsiooni tulemused ja võrgu arengukava reguleerivale asutusele. Reguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuse kava muutmist. 5. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 3 sätestatud kohustust ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või kes teenindavad väikeseid eraldatud võrke.“ Eeltoodust lähtudes jääb arusaamatuks, miks ei ole Eestis Direktiivi artikli 32 lõikes 5 sätestatud erandiga arvestatud, jättes regulatsiooni alla vaid põhivõrguettevõtja ning jaotusvõrguettevõtja, kes teenindab 100 000 või rohkem tarbijat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku ELTS § 66 lõigetes 8 -14 sätestatud regulatsioon üle vaadata ning seda muuta nii, et alla 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtjad ei pea võrguarengukavasid koostama ega esitama Konkurentsiametile. 3 Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/tegevusload 2 (3) Konkurentsiamet on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 Marilin Tilkson 667 2576 [email protected] [email protected] 3 (3)