Alarmsõidukite tähistamisest

Carl Joosep Piirfeldt Teie 13.01.2023.a nr 11.2-7/22/41413-2 Transpordiamet [email protected] Meie 17.04.2023 nr 1.2-2.1/2566-1 Alarmsõidukite tähistamisest Austatud Carl Joosep Piirfeldt Leiate oma vastuskirjas nr 11.2-7/22/41413-2, et Päästeameti alarmsõidukite tähistamine on vastuolus majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „Mootorsõiduk i ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42). Mittevastavuse põhjusena toote välja, et määrus nr 42 lisa 1 kood 223 punkt 14 kohaselt ei ole lubatud paigaldada sõiduki tagaosale valget tooni valgustpeegeldavat erimärgistust. Päästeamet ei nõustu Transpordiameti seisukohaga. Leiame, et Transpordiamet ei ole hinna ngut andes lähtunud õigetest eeldustest ja õigusnormidest ning senisest alarmsõidukite tähistamise praktikast. Esiteks, alarmsõidukitel ei kasutata erimärgitust vaid lisamärgistust ja tähistust. Määrus nr 42 lisa 1 kood 220 p 1 alusel peab alarmsõidukite lisamärgistus vastama Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi määrus nr 77) kehtestatud nõuetele. Täiendavalt on määruse nr 42 lisa 1 kood 220 p 4 kohaselt kehtestatud nõue, et lisamärgistuseks kasutatava helkurmaterja li valgustpeegeldavus ei tohi ületada E-reegel nr 104 C – klassi piirmäära. Mõlemad eelviidatud tingimused on pääste alarmsõidukite disaini juures arvestatud ja täidetud. Määruses nr 77 ja määruses nr 42 on kasutusel kolm eraldi mõistet järgmises tähenduses: „Tähistus“ (määrus nr 77 § 11) – alarmsõiduki ametkondlikku kuuluvust näitav kirje (nt PÄÄSTE, POLITSEI, üksuse või päästekomando nimetus jms). „Erimärgistus“ (määrus nr 42 lisa 1 kood 223 p 14) – tavasõidukitele paigaldatavad reklaamid, logod, eraldusmärgised, tähed. „Lisamärgistus“ (määrus nr 77 § 12) – alarmsõidukitele paigaldatav linthelkur värviriba, mille kuju ja värvus on reguleeritud vastavalt alarmsõiduki ametkondlikule kuuluvusele. Tulenevalt õigusaktidest tuleb eristada mõisteid alarmsõiduki tähistus, tavasõidukite erimärgistus ja alarmsõiduki lisamärgistus. Määruse nr 77 § 12 alusel on alarmsõidukite lisamärgistus ning selle värvikombinatsioonid (sh valge helkurmaterjal) olnud reguleeritud alates määruse jõustumisest 16.06.2011. Alates 01.06.2016 on määrust muudetud ning alarmsõidukite lisamärgistusena on lubatud kasutada lisaks valgele ka kollast värvi linthelkur värviriba. Määruse nr 77 § 10 lg 5 alusel volitatakse Päästeameti peadirektorit kinnitama käskkirjaga Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lisamärgistuse ja kirjete Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585  2 (3) mõõtmed (säte on vajalik, et tagada ühtsete disainireeglite järgimine organisatsiooniüleselt, sh vabatahtlike lepingupartnerite poolt). Transpordiameti poolt viidatud määruse nr 42 lisa 1 kood 223 alusel on reguleer itud (tava)sõidukitele paigaldatav valguspeegeldav erimärgistus (reklaamid, eraldusmärgised, logod, tähed jms). Rõhutame veelkord, et määrus 77 erimärgistust ei reguleeri, kuna erimärgistust (reklaamid jms) alarmsõidukitele ei paigaldata. Pääste alarmsõidukitele kantud kaldtriibud on alarmsõiduki lisamärgistus mitte erimärgistus, seetõttu ei ole Transpordiameti poolt edastatud märgukirjas olev viide määruse nr 42 lisa 1 kood 223 punktile 14 asjakohane. Teiseks leiame, et põhjendatud ei ole Transpordiameti poolt esitatud väide, mille kohaselt päästesõidukite tagaosa disainilahendus võib tavaliiklejate jaoks olla eksitav ning liiklejad ei saa aru, millisel teeosal alarmsõiduk sündmuskohal seisab või millise küljega päästesõiduk liikleja suhtes paikneb. Päästesõidukite paiknemine liiklussituatsioonis on seotud konkreetse päästesündmuse asjaoludega või tööülesandest tuleneva vajadusega ning võib erineda tavapärastest liiklusreeglitest. Liiklusseadus § 84 lg 2 kohaselt on alarmsõiduki juhil erisignaalseadmeid kasutades õigus avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda liiklusseaduse 2. peatüki „Liiklusreeglid“ nõuetest (v.a § 69 ja § 70), mille hulka kuuluvad ka teel paiknemise nõuded. Näitena võib alarmsõiduk paikneda suunavööndeid eraldaval teemärgisel, peatuda või parkida tee telgjoone suhtes nurga all jne. Lisaks eeltoodud eriõigustele võib alarmsõiduki juht liiklusseaduse § 45 lg 11 alusel teenistuslike ülesannete täitmisel (ilma erisignaalseadmeid kasutamata) sõidukit peatada ja parkida sellisel teeosal või kohas, mis tavaliiklejatele on keelatud. Näiteks võib alarmsõid uk it väljaspool asulat peatada tee vasakpoolse ääre lähedal, eraldusriba ääres vms. Oluline on, et alarmsõiduki juht peab liiklusseadusest tulenevate eriõiguste kasutamisel tagama kõigi liiklejate ohutuse. Alarmsõiduki paiknemisega kaasnevad riskid päästesündmuse lahendamisel maandatakse vastavalt kehtivatele nõuetele ajutise liikluskorraldusega või lisavahendite abil (tähiskoonused, ajutised märgised, reguleerija märguanded jms). Ka päästesõidukite kaasajastatud disainilahenduse põhiline eesmärk on eelkõige suurendada nende sõidukite märgatavust liikluskeskkonnas ja tagada liiklusohutust. Analoogseid tehnilisi lahendusi alarmsõidukite märgatavuse suurendamiseks (sh valgustpeegeldav materjal sõiduki külgedel ja tagaosal) kasutatakse ka teistes EL liikmesriikides, nt Soome päästesüsteemis on N-kategooria päästesõidukite tagaosal paiknevad valged kaldjooned tavapärased. Päästeamet on seisukohal, et Päästeameti peadirektori 08.12.2022 käskkirjaga nr 291 kinnitatud disainijuhend on kooskõlas kehtiva õigusruumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaos peadirektor  3 (3) Sama/Teadmiseks: Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riho Sõmermaa +372 5082387 [email protected]