OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks

Saatja: Merilin Kraun <[email protected]> Saadetud: 18.04.2023 13:15 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"MKM info">; <"MKA info">; <"RAM Info">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"[email protected]">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/21-02502-126 edastamine Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_21-02502-126.asice Tere Edastame Teile dokumendi 16-7/21-02502-126 "OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks". Lugupidamisega Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet OÜ UTILITAS WIND SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI TÄIENDAVA KOORMATAVA ALA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH programm eelnõu 04.04.2023 1  2 Tellija: Utilitas Wind OÜ KMH läbiviija: Roheplaan OÜ KMH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)  3 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAV TEGEVUS .............................................................................................. 6 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................... 6 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ................................................................................ 6 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........ 11 3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 ................................................... 11 3.2. Euroopa roheline kokkulepe .................................................................................. 11 3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 12 3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ....................................................................... 13 3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ ................................................................................ 13 3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ...................................................................... 14 3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................. 15 3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................ 16 3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ...................................................... 16 3.11. Energiamajanduse arengukava 2030 ...................................................................... 17 3.12. Eesti merestrateegia ............................................................................................. 18 3.14. Eesti mereala planeering ....................................................................................... 18 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................. 20 4.1. Looduskeskkond .................................................................................................... 20 4.1.1. Geoloogilised tingimused ...................................................................................... 20 4.1.2. Kliimaatilised tingimused ....................................................................................... 21 4.1.3. Merevee kvaliteet ................................................................................................. 23 4.1.4. Elupaigad ja elustik ............................................................................................... 24 4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .................................... 35 4.2. Kultuuriline keskkond ............................................................................................ 36 4.2.1. Veealune kultuuripärand ....................................................................................... 36 4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond ....................................................................... 37 4.3.1. Asustus ................................................................................................................. 37 4.3.2. Maakasutus ........................................................................................................... 37 4.3.3. Kalandus ............................................................................................................... 38 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 41 5.1. Hindamismetoodika ............................................................................................... 41 5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud .................................... 43 6. NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................... 58 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ................................................ 65 8. KMH OSAPOOLED NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................... 67 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ........... 70 9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled ....................................................................... 70 9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine .................................................................. 72 9.3. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ....................................... 72 9.4. Avalikustamine ...................................................................................................... 72 LISAD ............................................................................................................................. 73  4 1. Sissejuhatus Utilitas OÜ (edaspidi Utilitas Wind 1) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18.02.2021 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare -Liivi meretuulepargi rajamiseks Liivi lahes Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu järgses tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. 18.02.2021 hoonestusloa taotluse järgi sooviti püstitada kuni 299 elektrituulikuga tuuleelektrijaam TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (vt Lisa 1). TTJA tunnistas 22.12.2022 otsusega nr 16-7/21-02502-095 OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi nõuetele vastavaks. Nimetatud KMH programmis võeti KMH raames vaatlus e alla põhialternatiiv, milleks on kuni 160 elektrituulikuga meretuulepargi ala. Utilitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks, tuues välja, et selleks ajahetkeks oli KMH protsessiga paralleelselt 2022. aastal alustatud keskkonnauuringute tulemusena selgunud, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole realistlikult võimalik elektrituulikuid püs titada. Seega ilmnes vajadus Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise otsuses silmas peetud koormatavat ala kuni 33% ulatuses nihutada või suurendada veeseaduse § 222 lg 4 alusel. Saare- Liivi meretuulepargi täiendav koormatav ala asub 1 2.05.2022 kehtestatud Eesti mereala planeeringu järgsel tuuleenergeetika arendusalal. Utilitas Windi 30.06.2022 taotluse kohaselt püstitataks Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale koormatavale alale kuni 92 elektrituulikut. TTJA otsustas 09.03.2023 (otsusega nr 1-7/23-063) muuta TTJA 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521 ja nihutada otsusega algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala. Sama otsusega (09.03.2023) liitis TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu esialgse koormatava ala (lõunapoolse ebasobiva ala välja jättes) ja OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav a koormatava ala üheks terviklikuks hoonestusloa menetluse koormatavaks alaks (Vt käesoleva KMH programmi joonis 2.1) ning luges sellel OÜ Utilitas Wind taotluse alusel hoonestusloa menetlus e algatatuks. TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt tuleb hinnata Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal (edaspidi ka kui „Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala“) meretuulepargi veekogusse püstitamise keskkonnamõju TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH menetluses, koostades täiendava keskkonnamõju hindamise programmi ja vajadusel täiendava keskkonnamõju hindamise aruande koos seonduvate täiendavate menetlustoimingutega. 1 Utilitas OÜ ja Utilitas Wind OÜ teavitasid 14.01.2022 TTJA -d, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse taotleja ning arendaja kui menetlusosalise õigused ja kohust used on Utilitas OÜ taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele Utilitase kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. TTJA kinnitas 29.03.2022 kirjas nr 16-7/21-02502-036, et käsitleb edasises Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa ja KMH menetluses taotlejana Utilitas Wind OÜ-d.  5 Käesolevas KMH programmis kirjeldatud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid Saare-Liivi täiendaval koormataval ala ning koosmõjusid tervikuna Saare-Liivi kavandatava meretuulepargi ja sellega seotud taristu osas. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõj u on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 2. Kavandatava tegevuse arendajaks on Utilitas Wind OÜ. Keskkonnamõju hindamise läbiviijaks on Roheplaan OÜ ning KMH juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 , § 2 1 ja 2 2  6 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Utilitas Windi eesmärk on Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale rajada meretuulepark kuni 92 elektrituulikuga. Ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb kliimaeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleb suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis aitavad saavutada süsinikuheite vähendamist. Samuti on meretuulepargi rajamine väga oluline ka riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise saavutamiseks. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Saare-Liivi meretuulepargi asukohaks on Kihnu saarest läänes asuv sisemeri ehk rannikumere piirkond (Liivi lahe keskosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi) ja osaliselt territoriaalmeres asuv piirkond (vt joonis 2-1) Pärnu maakonnaga piirneval merealal. Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala (mis on käesoleva KMH programmi esemeks) asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu 3 (kehtestatud 12.05.2022) järgse tuuleenergeetika arendusala nr 1 idapoolsel osal. Saare-Liivi meretuulepargi esialgne koormatav ala paikneb üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ 4 kirjeldatud meretuuleparkide rajamiseks eelistatud alaks määratletud piirkonnas ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohaselt tuuleenergeetika võimalikul arenduspiirkonna alal 5 (vt joonis 2-1). 3 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna -planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/  7 Joonis 2-1. Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi esialgne asukoht ja käesolevas KMH programmis käsitletava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine. 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale esitatud hoonestusloa taotluse kohaselt (18.02.2021) oli Utilitas Windi soov kavandada meretuulepark, mis koosneb maksimaalselt 299 tuulikust ning tuulikute omavaheliseks vahekauguseks arvestati orienteeruvalt 1 km. Saare-Liivi meretuulepargi nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm 6 kohaselt kavandatakse esialgse koormatava ala osale kuni 160 elektrituuliku püstitamist ning tuulikute omavaheliseks kauguseks arvestatakse orienteeruvalt 1 -1,25 7 km. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale (mida käesolev KMH programm käsitleb) kavandatav elektrituulikute arv on Utilitas Windi 30.06.2022 taotluse kohaselt kuni 92 tuulikut (vahekaugusega 1 km). Kavandatava tegevuse ehk Saare-Liivi meretuulepargi 6 https://saareliivituulepark.ee/wp-content/uploads/2022/09/Utilitas_meretuulepargi_KMHP_EST.pdf 7 1,25 km on vahekaugus, mis vastaks 5 kordsele 250 m rootoriga tuulikule  8 täiendavale alale tuulepargi (osa) püstitamise põhialternatiivi nn all-alternatiividena vaadeldakse ja hinnatakse KMH käigus erinevate komponentide alternatiivseid tehnilisi lahendusi: • elektrituulikute arv Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal läbi viidavate uuringute käigus selguvatest keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest parameetritest. KMH põhialternatiivi alusel on maksimaalne hinnatav ja kavandatav tuulikute arv Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval ala kuni 92 tuulikut. • tuuliku tipukõrgus ja rootori diameeter Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. KMH käigus hinnatakse turbiinide nimivõimsust vahemikus 14-20 MW ning uuritav maksimaalne tipukõrgus ulatub kuni 400 m-ni. Maailma levinumad ja suurimad avameretuulikute tootjad on KMH algatamise ajal SiemensGamesa, Vestas ja GE Renewable Energy. Nad on hetkel Euroopas kehtivatele nõuetele vastavad ja sertifitseeritud avameretuulikute tootjad. Antud tootjate poolt hetkel välja kuulutatud suurimad avalikult avamerele pakutavad tuulikud on järgmised: • Vestas V236-15.0 MW™, rootori diameetriga 236 meetrit ja võimsusega 15 MW, • SiemensGamesa SG 14-236 DD, rootori diameetriga 236 m ja võimsusega 14 MW, • GE Haliade-X 14 MW, rootori diameetriga 220 meetrit ja võimsusega 14 MW. Tootjate poolt on arendamisel juba võimsamad tuulikud, mille e eldatavaks võimsusvahemikuks on 14-20 MW, rootori diameetriks 250-290 m ja tipukõrguseks kuni 320 m. Viimastel aastatel on tuulikute tehnoloogia arenenud hüppeliselt ning sellest tulenevalt eeldame, et kavandatava meretuulepargi ehituse ajaks on turul saadaval juba veel suuremate mõõtmete ja võimsusega tuulikud. KMH koostamisel arvestatakse suurimate mõõtmetega, täna veel hüpoteetiliste avameretuulikutega, mis võiks meratuulepargi ehituse ajaks kasutusse jõuda, st tuulikud, mille tipukõrgus merepinnast on kuni 400 m (ehk suuremad kui hetkel tootmises olevatel tuulikutel). Juhul kui meretuulepargi projekteerimise ajaks on täiendavaid Euroopas kehtivatele nõuetele vastavaid ja sertifitseeritud tootjaid, siis kaalutakse ka nende poolt pakutavaid tuulikuid tingimusel, et need ei ole oma parameetritelt halvemad kui ülalmainitud tuulikud. • vundamendi tüüp Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid (ingl k foundation). Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsiooniline vundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamen te (tripod) ja sõrestikvundamente (jacket). Vt joonis 2 -2.  9 Joonis 2-2. Meretuuleparkides kasutatavate elektrituulikute vundamendi tüübid 8 Kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp selgub pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus vahemikus 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Väljavalitud vundamendi tüüpe ja nendega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KMH aruande koosseisus. • ülekandesüsteem ning objektide (kaablite) asukohad Saare-Liivi meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vältimatult vajalik rajada veekaabelliinide süsteem ning ühendus põhivõrguga. TTJA algatas 22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-473 hoonestusloa menetluse ja KMH kavandatava veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamise eesmärgil. TTJA 22.12.2022 otsusega algatatud KMH menetlus liideti KeHJS § 11 lõike 7 alusel TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud Liivi lahte kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi rajamise KMH menetlusega. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühenduse veekaabelliini rajamiseks menetletava ala asukoht ja võimalikud merekaabli asukohad on näidatud joonisel 2-1. Meres kulgeva põhivõrguga ühenduse veekaabelliini paiknemine täpsustakse hoonestusloa menetluse käigus merekaabli asukohtades läbi viidud uuringute ja KMH tulemusena. Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühenduse veekaabelliini mõjusid käsitletakse eeldatavalt koos esialgse koormatava alaga KMH aruandes. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale on lisaks ette nähtud rajada vähemalt üks alajaam. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse edasise protsessi käigus. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel merepõhja pinnasesse. Põhialternatiivi ning selle all-alternatiivide lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande protsessis (mh kavandataval täiendaval alal läbiviidud uuringute andmetest tulenevalt) ja tehnilise lahenduse vä ljatöötamisel koostöös protsessi kaasatud ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. KMH protsessi jooksul tekkinud alternatiivseid 8 Miceli F. Offshore wind turbines foundation types; 2012 ( https://www.windfarmbop.com/tag/monopile/ )  10 lahendusi ja/või parima alternatiivse lahenduse kujunemist (sh kavandid tuuleparkide asukohtade ja parameetrite osas) kirjeldatakse KMH aruandes. Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamise käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse alternatiive võrdluses 0-alternatiiviga ehk merealal säilib olemasolev olukord ja meretuuleparki ei kavandata. Vesiniktehnoloogia. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks ei kavanda Utilitas Wind meretuulepargis konkreetseid (tehnilisi) lahendusi vesiniku temaatikaga tege lemiseks, nt vesiniku tootmine meretuulepargis ja selle transportimine torustiku kaudu maismaale. Samas arendatakse kavandatav meretuulepark selliselt, et sellel oleks minimaalsete täiendustega võimalik liituda vesinikutehnoloogiliste lahendustega. KMH aruandes käsitletakse seega vesiniku temaatikaga seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi kontseptsioonilisel tasandil (st mitte detailselt kavandatud tehnilised lahendused). Vesiniku tootmine Saare-Liivi meretuulepargis toodetud elektrienergiast on võimalik lahendada erinevatel viisidel, kus detailsemal projekteerimisel selgub, kas vesiniku tootmisüksus on kulutõhus rajada maismaale meretuulepargi kaablitrassi vahetusse lähedusse või meretuulepargi territooriumile. Kui KMH protsessi jooksul selguvad lahendused, mis on meretuulepa rgi osad, siis kavandatavaid tegevusi merel hinnatakse käesoleva KMH raames. Esmane analüüs näitab, et vesiniku tootmine maismaal võib osutuda kulutõhusamaks , kui meretuulepargi territooriumil vesiniku tootmisüksuse ehitamine ning kohapeal toodetud vesini ku tarne maismaale nt torujuhtme abil. Samas sõltuvad vesiniku tootmiseks kasutatavad lahendused tehnoloogia arengust ning ka projekti realiseerumise hetkel regioonis välja arendatud vesiniku taristust ning nõudlusest. Kui meretuulepargi puhul kaalutakse selle ühendamist vesinikutehasega nt maismaale, siis koostatakse selle kohta eraldiseisev projekt koos keskkonnamõjude hindamisega.  11 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu „Kliima - ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“ 9, mille koostamisel lähtuti põhimõttest, et eesmärgid täidetakse kollektiivselt ning võimalikult kulutõhusaid meetmeid rakendades. EL kliima- ja energiapoliitika kolm põhilist eesmärki aastani 2030 on: • Suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises; • Suurendada energiatõhusust 27% võrra; • Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. Kavandatav tegevus on otseses kooskõlas ning panustab kliima - ja energiapoliitika raamistiku eesmärkide saavutamisesse. 3.2. Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Komisjon võttis 11.12.2019 vastu „Euroopa rohelise kokkuleppe“ 10. „Euroopa roheline kokkulepe“ on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Eesmärgi saavutamis eks tehtav peab seejuures hoidma looduskeskkonda ning kaitsma kodani kke keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. „Euroopa rohelise kokkuleppe“ keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaasi de heidet ja parandada elanike elukvaliteeti: 1. tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus; 2. saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud ELi energiaturg; 3. seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor. Käesoleva KMH kontekstis on asjakohased eelnevalt nimetatud põhimõtete saavutamiseks seatud eesmärgid nagu: 9 https://energiatalgud.ee/Energiatalgud.ee%3A_EL -i_kliima-_ja_energiapoliitika_raamistik_aastani_2030 10 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities -2019-2024/european-green-deal_et  12 • luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõ imitud elektrivõrgud, et toetada taastuvate energiaallikate kasutust; • edendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja nüüdisaegset taristut; • edendada ELi energiastandardeid ja -tehnoloogiat ülemaailmsel tasandil; • kasutada kõiki Euroopa avamere tuuleenergia võimalusi. Kavandatav tegevus aitab otseselt kaasa Euroopa Rohelise Kokkuleppe keskmeks oleva eesmärgi - puhtale energiale ülemineku saavutamine. 3.3. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Komisjon võttis 20.05.2020 vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ 11, millega püütakse kaasa aidata sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues kasu nii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile. Käesoleva KMH kontekstis on olulisemad teemad esit atud strateegia ptk-s 2.2. (ELi looduse taastamise kava: maismaa ja mere ökosüsteemide taastamine): • 2.2.5. Kõigile kasulikud energiatootmislahendused. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on se otud näiteks ookeanienergia, avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele võtmisega. • 2.2.6. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi taa stamine. Taastatud ja nõuetekohaselt kaitstud mereökosüsteemid toovad olulisi tervise -, sotsiaal- ja majandushüvesid rannikukogukondadele ja ELile tervikuna. Vajadus jõulisemate meetmete järele on seda teravam, et globaalne soojenemine suurendab väga palju mere ja ranniku ökosüsteemide elurikkuse vähenemist. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi saavutamine, sealhulgas rangelt kaitstud alade loomise kaudu, peab hõlmama süsinikurikaste ökosüsteemide ning oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade taastamist. Osade tänapäeva merekasutusviisidega seatakse ohtu toiduga kindlustatus, kalurite elatusvahendid ning kalandus- ja mereannisektor. Mereressursse tuleb kasutada kestlikult ning ebaseaduslike tavade suhtes tuleb rakendada nulltolerantsi. Seepärast on tähtis rakendada ELi ühist kalanduspoliitikat, merestrateegia raamdirektiivi ning linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täies ulatuses. Kavandatav tegevus on kooskõlas EL elurikkuse strateegigaga. 11 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity -strategy-2030_et  13 3.4. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” 12 on määratletud säästva arengu põhimõtted. Eesti eesmärgid aastani 2030 sõnastati kooskõlas globaalsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalise arengu visioonidega. Muuhulgas mainiti vajadust kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.5. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ Riigikogu poolt 12.05.2021. aastal vastu võetud riiklik strateegia „Eesti 2035“ 13, on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2 035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid: • Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest. • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades. Käesoleva KMH kontekstis on teemakohane: • Energiajulgeolekut tagades kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek. Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Peame tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui ka enne seda. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi lahendusi, nagu avamere tuuleenergia. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 13 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid  14 • Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiaid, nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri -Euroopa sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Eelnevast lähtuvalt panustab kavandatav meretuulepark otseselt seatud eesmärkide täitmisesse tagada jätkusuutlik ja kliimaneutraalne elektritootmine. 3.6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030“ 14 . Planeeringu kohaselt on ühed olulisemad valdkonnad kohalikul taastuval ressursil põhineva energiatootmisvõimsuse suurendamiseks tuuleenergeetika ja bioenergia. Planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. „Eesti 2030+“ peamised eesmärgid energeetikavaldkonnas on: 1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsio naalselt ja kestlikult. Seejuures märgitakse, et elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlust el ei ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis, sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. 2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. 3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergi a suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine. Seejuures juhitakse tähelepanu, et „tuleb arvestada võimaluse ja vajadusega rajada uusi maismaa - või meretuulikuparke, sest Eesti hea tuulepotentsiaal laseb toota märgatava o sa elektrienergiast just tuulikute abil.“ Kavandatav meretuulepark on kooskõlas ülriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ energeetikavaldkonna eesmärkidega. 14 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering  15 3.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 15 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse ellu valdkondlike arengukavade kaudu. Kliimapoliitika põhialustes on eesmärgiks seatud saavutada aastaks 2050 Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega maja ndus. Sellise eesmärgi poole liikumine tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesti sihiks on vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.8. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 16 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala -valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnastrateegia rakendusplaan „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007 -2013“ nägi ette järgmised tegevused kliimamuutuste leevendamiseks ja õhukvaliteedi parandamiseks tuuleparkide osas: tuuleenergia kasutuselevõtu võimaluse suurendamiseks kompenseerivate seadmete rajamine ning täiendavate tuuleparkide rajamine Eesti taastuvenergia eesmä rgi saavutamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 15 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf  16 3.9. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsuse poolt võeti 2.03.2017. aastal vastu „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ 17, mille strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Käesoleva KMH kontekstis asjakohase võtmevaldkonna energeetika ja energiavarustus alaeesmärgiks on seatud järgmist: kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, - turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallik ate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimisel võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia maksumuse ning muude energiasektori arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20 30 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist . 3.10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 19.12.2019 kinnitas valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ 18 (REKK 2030), mis koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele ELi liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sel lest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia - ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. REKK 2030 peamised eesmärgid, mis on käesoleva KMH kontekstis olulised, on järgnevad: • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) • Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh). 17 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/muud-arengudokumendid 18 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030  17 • Energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrge l (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali. Kavandatav tegevus panustab otseselt seatud Eesti riikliku energia- ja kliimakavaeesmärkide täitmits, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist. 3.11. Energiamajanduse arengukava 2030 06.10.2016 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava 2030“ (ENMAK 2030) 19 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb esitada Euroopa Komisjonile: • Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel. • Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel. • Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel. Üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kätte saadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia - ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri - ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja - ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises moodustab aastal 2030 vähemalt 10%. Tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogia te odavnemisest ning CO 2 kvoodi hinnatõusust. Kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad Eestis täna on biomass ja tuul. Kavandatav tegevus on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmist, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist. 19 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf  18 3.12. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud „Eesti merestrateegia“ 20 ja „Eesti merestrateegia meetmekava“ Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal-majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgik s on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia kasutamine. Kolmanda etapina koostati „Eesti merestrateegia meetmekava“, mille valitsus kinnitas 23.03.2017. Keskkonnaministeerium on algatanud 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027“ koostamise ja kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise. Käesoleva KMH kontekstis on oluline välja tuua, et meetmekavas pakuti mh välja meede D11 (Merealune müra ja energia), mille eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: e nergia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. Veealust müra kui survetegurit on soovitatud hinnata kahe indikaatori abil: (1) Tugevate, madala ja keskmis e sagedusega lühiajaliste helide jaotus ajas ja ruumis; (2) Pidev madalsageduslik müra. Pakutud meede on omakorda seotud teiste mõjutatud kriteeriumitega ning seal kavandatud meetmete ja uuringutega, nt D3 (kalad) puhul on välja toodud p rioriteetsete uuringute läbiviimine „Tuuleparkide tekitatava müra mõju eksperimentaalne hindamine räime rännetele ja koelmualade funktsioneerimisele“. Lisaks eelpoolnimetatule tuleb tähelepanu pöörata käesoleva KMH protsessi jooksul meretuuleparkide poolt potentsiaalselt mõjutatavatele teistele kriteeriumitele nagu D1, D4 (bioloogiline mitmekesisus ja toiduvõrgustik), D6 ja D7 (merepõhja terviklikkus ja hüdrograafilised muutused), D8 (ohtlikud ained) ning nendega seotud planeeritavatele meetmetele mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti Merestrateegiaga. 3.13. Eesti mereala planeering Merekasutust käsitlevaks kõige värskemaks ja kõiki valdkondi koondavaks ruumilise planeerimise strateegiliseks dokumendiks on Eesti mereala planeering 21. Tegemist on üleriigilise planeeringu 20 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia 21 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering  19 teemaplaneeringuga, mis hõlmab kogu Eesti mereala, välja arvatud juba varem maakonnaplaneeringutena koostatud merealad Pärnumaal ja Hiiumaa l. Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Planeeringus on muuhulgas määratletud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, suunised ja tingimused. Käesoleva KMH programmi koostamisel ning KMH sisu kui protsessi kavandamisel on arvesse võetud Eesti mereala planeeringus sätestatud suunised ja tingimusi.  20 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Geoloogilised tingimused Liivi lahe esialgse üldise geoloogilise situatsiooni kirjeldamisel saab arvesse võtta arhiivimaterjalide põhjal koondatud kaarte näiteks EMODnet 22 süsteemis. Uuemaid laiapõhjalisi geoloogilisi uuringuid Liivi lahes teostatud ei ole. EMODnet projekti raames teostatud analüüsi ja kasutatud klassifikatsiooni põhjal esineb Eesti merealal kõige rohkem mudaseid setteid, seda ka mh kavadataval Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal 23. 22 https://emodnet.ec.europa.eu/en/emodnet-data-layers-catalogue-within-atlas 23 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Al kranel. „Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 2015 -2016“.  21 Joonis 4-1. Eesti mereala ja naaberalade põhjasubstraat EMODnet pilootprojekti andmetel 24. Klassid: roheline – muda-liivane muda (mud to sandy mud); helekollane – liiv-mudane liiv (sand to muddy sand); pruun – jämedateraline sete (coarse-grained sediment); lilla – segasetted (mixed sediment); tumekollane – moreen (till); punane – kalju (bedrock). Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal levivad aluspõhja ülemises osas Devoni kivimid – lõunapool Narva lademe dolomiidid, domeriidid ja aleuroliidid, põhjapool Pärnu lademe liivakivid. Aluspõhja katavad erinevad Kvaternaari setted, millest levinumad on muda, moreen, liiv ja veerised, esineb ka viirsavi. 4.1.2. Kliimaatilised tingimused Temperatuur ja soolsus. Läänemerd iseloomustab väga väike veevahetus maailmamerega, mis tingib madala soolsuse, mis omakorda väheneb Taani väinadest kaugenedes. Kui maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, siis Läänemeres on see enamasti alla 10 promilli. Soolsus erineb ka sügavuseti. Soolasem vesi on sügavamas veekihis, järsem soolsuse muutus toimub enamasti 24 Kaardi on avaldanud TÜ Eesti Mereinstituut (2012) ja seda on kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks KSH -s.  22 50-80 meetri tsoonis ehk halokliinis. Soolasem vesi valgub suurema erikaalu tõttu kõige sügavamale. Läänemerest välja voolab vähem soolane pindmine vesi. 25 Ava-Läänemeres võib soolsus küündida 10 g/kg-ni, samas kui väiksemate lahtede soppide vesi on sisuliselt mage. Samas konkreetse merepiirkonna soolsuse ajaline varieeruvus on meil suhteliselt väike, üldjuhul mitte rohkem kui paar soolsuse ühikut. Veetemperatuuri väärtused Eesti rannikumeres on tavaliselt suurimad juuli lõpus ja augustis. Vaiksete ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda ning kohati võivad veetemperatuurid küündida 25 kraadini, kuid tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused rannikule taas soojemat vett. Kõige külmemal kuul jäävad rannikumere veetemperatuurid üldjuhul alla 5 kraadi. 26 Tuul. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomu lik sage madalrõhkkondade ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini. Liivi lahes on valdavad edelatuuled ning avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8 –8,5 m/s, puhangud 26–28 m/s. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2 ) on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas keskmiselt 700–780 W/m 2 ja Saaremaast läänes avamerel 810–880 W/m 2 , Hiiumaa juures 800– 840 W/m 2 , Soome lahes kahaneb energiatihedus lääneosas (750 W/m 2 ), ida suunas (550 W/m 2 ). 27 Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal on head tuuletingimused. Kõige sagedasemad on edelast puhuvad tuuled, samuti on see suund kõige energiarikkam. Lainetus ja hoovused. Tuulekliima kujundab ka lainetuste ja hoovuste iseloomu. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aeg -ajalt esinevate tugevate jugahoovuste korral. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5 –6 m, 25 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamisekskeskkonnamõju strateegiline hindamine, 2015 (koostajad: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Alkranel) 26 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download) 27 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, keh testamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)  23 erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 –4 meetrini. 28 Jääolud. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0,02-0,045 m/s) ja lühem jääkatte kestus (keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsiona arsetele avamere rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne - ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Antud piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30–40 km liikudes kiirusega 0,23 m/s. 29 4.1.3. Merevee kvaliteet Merevee kvaliteet on merevee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite väärtuste ja seisundi hinnangute kogum. Rannikuvee iseloomustamiseks kasutatav koondseisund koosneb kahest osast: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund. Oluliseks merekeskkonna kvaliteedi näitajaks on läbipaistvus. Valguse kättesaadavus määrab ära esmase vee fotosünteesi võimalikkuse merekeskkonnas. Üldiselt on vee läbipaistvus suurem avamerel (Eesti merealal näiteks Ida-Gotlandi basseinis ja Läänemere põhjosas) ning madala m Liivi lahes ja Soome lahes. Liivi lahe kolme rannikuveekogumi ökoloogiline seisund 2020 . aastal on hinnatud kesiseks ja keemiline seisund halvaks (Keskkonaagentuur, 2021). Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on toitainete kontsentratsioonid ja fütoplanktoni parameetrid, halva keemilise seiundi põhjuseks on elavhõbeda kontsentratsioon kalades. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole vastavalt viimasele mereala keskkonnaseisundi hindamisele enamus Eesti merealast saavutanud Hea Keskkonnaseisundi (HKS) taset. Hea Keskkonnaseisundi tase on saavutatud vaid "Merepõhja elupaikade" ja "Hüdrograafiliste tingimuste muutmise" kriteeriumite osas 30. Eesti riikliku merekeskkonna seire andmed näitavad, et nii talvised anorgaanilise lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonid kui ka suvised keskmised üldlämmastiku ja -fosfori sisaldused on kaugelt üle soovitud taseme. 28 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download) 29 “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force /document_files/mrp_jaaolud_final.pdf ) 30 Eesti mereala keskkonnaseisund 2019 (https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna -kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)  24 Enne Saare-Liivi meretuulepargi kavandamist ei ole kavandatava tegevuse tuulepargi koormataval alal (sh Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal) ega selle lähipiirkonnas varasematel aastatel veekvaliteedi mõõtmisi tehtud. Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal viidi vahemikus 10.06.2022-01.11.22 läbi merevee kvaliteedi uuring 31 kolmes erinevas proovivõtupunktis (UTIL083, UTIL140, UTIL433). Liivi lahe Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal mõõdetud klorofülli a väärtuste (mediaan 3,7 µg l-1) põhjal on ala keskkonnaseisund kesine, kuid mõnevõrra parem kui samal ajavahemikul riikliku keskkonnaseire raames mõõdetud Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi vastav näitaja (4,2 µg l - 1). Liivi lahe kirdeosa seirejaamad paiknevad rannikule lähemal. Näiteks jaam K21 asub Pärnu lahe suudmealal, kus toitaineainete foon on üldiselt kõrgem kui veekogumis keskmiselt. Kõigis kolmes punktis mõõdetud üldlämmastiku Ntot väärtuse põhjal on ala keskkonnaseisund kesine. Üldfosfori Ptot väärtuste põhjal on punktide UTIL083 ja UTIL140 keskkonnaseisund kesine, kuid punktis UTIL433 hea. Secchi ketta abil mõõdetud läbipaistvusväärtuste põhjal on kõigi kolme punkti seisund kesine. 4.1.4. Elupaigad ja elustik Merepõhja elupaigad ja elustik 32 Merega seotud elupaigatüübid. Euroopa Liidus on looduskaitseliselt olulised elupaigatüübid ära toodud loodusdirektiivi (92/43/EMÜ direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe maismaalt, merest ja mageveekogudest. Loodusdirektiivi I lisas on kokku kaheksa merega seotud elupaigatüüpi, millest Eesti merealal esineb kuus (sulgudes loodusdirektiivi I lisa kood): • mereveega üleujutatud liivamadalad (1110, edaspidi "liiva madalad“), • jõgede lehtersuudmed (1130), • mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140, edaspidi "laugmadalikud“), • rannikulõukad (1150), • laiad madalad abajad ja lahed (1160), • karid (1170). Täielikult merepõhja elupaigatüüpideks saab nimetatute st pidada liivamadalaid ja karisid, sest nende määrang ei ole kuidagi seotud rannajoone kuju või maismaaga. Rannikust kaugel , avamere tingimustes, on välistatud jõgede lehtersuudmete, laugmadalike, rannikulõugaste ning laiade madalate abajate ja lahtede esinemine, sest kõik need elupaigatüübid on vahetult seotud rannajoonega. 31 „Merepõhja uuring, kunstsubstraadi koloniseerimise uuring ja veekvaliteedi uuring Saare -Liivi 5 meretuulepargi alal aruanne; Lisa 3 Liivi lahe UTILITAS tuulepargiala veekvaliteedi uuring“ (töö aruande versioon 1, 16.veebruar 2023; koostanud TÜ Eesti Mereinstituut) 32 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu uuringut „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020  25 Merepõhja elupaikade kaardistamisega alustati Eestis 2005. aastal ja inventuuridega on 2019. aasta kevade seisuga kaetud ligikaudu kolmandik (38%) kogu Eesti merealast. Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal pole varem merepõhja elustiku- ja elupaikade inventuuri teostatud. Merepõhja elustiku liikide ja elupaikade levikut on modelleeritud üle - Eestilise modelleerimistöö käigus kahel korral (TÜ Eesti mereinstituut 2018; TÜ Eesti mereinstituut 2021). Nende mudeluuringute põhjal on kirjeldatud 2 HELCOM HUB tase 5 elupaigatüübi leviku võimalus kavandataval tuulepargialal (joonis 4-2 ja tabel 4-1). Joonis 4-2. HELCOM HUB tase 5 merepõhja elupaikade modeleeritud levik Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ja selle lähiümbruses (TÜ Eesti mereinstituut 2021) Tabel 4-1. HELCOM HUB merepõhja elupaikade (HUB tase 5) leviku ennustus Saare-Liivimeretuuleprgi täiendaval alal 2021 aasta modelleerimistöö põhjal Kood Nimi AB.H3L Infauna karpidega mudane sete afootilises vööndis AB.M4U Ilma makrobentoseta segasubstraat afootilises vööndis Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ei ole olemasoleva info põhjal kirjeldatud HELCOM Red Listi kuuluvaid elupaikasid.  26 Merepõhja elustik ja taimestik. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelist päritolu kui mageveelisi liike. 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithodermaja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas ( Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht. Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal puuduvad eelnevad kvaliteetsed andmed merepõhjataimestiku ja -loomastiku liigilise kooseisu kohta. Üksikud andmed on olemas 20. sajandi teisest poolest. Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal ei paikne riikliku merekeskkonnaseire jaamu. Suurselgrootud. 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp ( Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda. Liigiline mitmekesisus on kõrgeim Liivi lahe alambasseinis ja madalaim Gotlandi idaosa basseinis 33. Kalastik 34 Läänemeri, kaasa arvatud Liivi laht, on väikese ja muutliku soolsusega, mistõttu on nii merelise kui ka mageveelise päritoluga kalade levik takistatud ning seetõttu on liikide arv väiksem kui normaalse soolsusega meres. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid arvukad. Oluline osa Eesti Läänemere kalasaagist püütakse Liivi lahest. Rannakalanduse saagid sellest piirkonnast moodustavad üle 80 protsendi ja räime traalpüügisaagist püütakse Liivi lahest ligi pool. Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemere Eesti vetes ligikaudu 30 liiki, siirdekal u 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Kõiki neid liike võib kohata ka Liivi lahes. Liigiti on kalade eelistused elu- ja kudepaikade suhtes väga erinevad: osad Liivi lahes elavad kalaliigid vajavad kudemiseks Läänemere sügavaimaid alas id, sõltudes neis valitsevatest hapniku- ja soolsustingimustest, teised liigid sõltuvad vabast läbipääsust magevees asuvatele koelmutele või koevad erineval sügavusel rannikualadel, omades erinevaid temperatuuri, soolsuse, substraadi jm eelistusi. 33„Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine“, Georg Martin, Tartu Ülikool, Eesti mereinstituut, 2018. 34 Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruannet, versioon: kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)  27 Sarnaselt kogu maailmaga ja Läänemeres tervikuna mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus, mille tulemusena on vähenenud nii liigirikkus kui enamiku kalaliikide arvukus. Kalapüügi kõrval on teisigi inimtegevusi, mis mõjutavad kalade arvukust Läänemeres: näiteks rändetõkked Läänemerre suubuvatel jõgedel ning jõgede reostatus. Läänemere sügavamatel aladel laienevat anoksiat mõjutab eelkõige maakasutusest tulenev toitainete sissevool ning mereala kasutusest tuleneva reostuskoormuse osakaal on siiani väike. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid. Liivi lahe sügavamad piirkonnad kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse -ja hapnikurežiim. Mitmete kalaliikide puhul on HELCOM PanBalticScope projekti 35 raames koondatud info, kuhu on panustanud Läänemere äärsete riikide teadlased olemasolevate andmete põhjal ning kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu - ja koelmualad kasutades mudeleid 36, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt (vt joonised 4-3 ja 4-4). Tegemist on modelleeritud kaardikihtidega, mis indikeerivad potentsiaalseid kudelasid , tuginedes senistele uuringutele ja teadmistele, et nendes kohtades on olemas looduslikud eeldused kudemiseks. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale eeldatavaid kalade olulisi kudealasid ei jää. 35 https://helcom.fi/helcom-publishes-maps-on-fish-habitats/ 36 Mudelite alusel koostatud kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riik ide ekspertide poolt.  28 Joonis 4-3. Räime võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope) Joonis 4-4. Läänemere lesta võimalikud kudemisealad (allikas: Pan Baltic Scope)  29 Saare-Liivi esialgsel alae läbi viidud kalastiku ja kudealade inventuuri esimesel 2022 a. uuringuaastal olulisi kudealasid ega võtmetähtsusega kalade elupaiku ei leitud. Sügisräime uuringud näitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal leidub kudeajal sügisräime ja sügisräime vastseid, aga tunduvalt väiksemas mahus kui juba teadaolevatel kudealadel, mis jäävad esialgsest alast väljaspool asuvatele Kihnu madalikele. 37 Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale eeldatavaid kalade olulisi kudealasid ei jää. Mereimetajad Liivi laht on poolsuletud mereala, mida asustavad kaks hülgeliiki- hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Lahe geograafiast tingituna on peamised hüljeste puhkealad Kolka(Läti) - Kihnu joonest põhjapool, kuid mõlemad hülgeliigid on arvukalt levinud kogu lahes. Kihnu madalate/Sangelaiu piirkonnas on lahe kirdeosa ainus hüljeste püsivalt asustatud puhkela (lesila). Seal on nii viiger- kui ka hallhülgeid. Telemeetriauuringutega on tuvastatud lahe lõunaosa kasutus viigerhülge poolt olulise toitumisalana. Joonis 4-5. Viigerhüljeste toitumisalad Lääne-Eestis. Telemeetriliste uuringute andmetel toitumiskäitumise intensiivsus 5x5 km võrgustikus 38. 37 „Meretuulepargi kalastiku-uuringute programm Liivi lahes; Vahearuanne“ (koostanud TÜ Eesti Mereinstituut) 38 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019  30 Mõlemad hülgeliigid on jääl sigijad. Viigerhülge jaoks on merejää ainuvõimalikuks poegimisalaks, hallhüljeste puhul on see eelistatud platvorm. Liivi lahe jääl, kui see moodustub, sigib telemeetriauuringute andmetel suur enamus Väinamere viigerhüljeste asurkonnast ja isendeid isegi Botnia lahest. Oluliseks talviseks elualaks on Pärnu laht, kuna seal tekib jääkate ka keskmiselt soojematel talvedel ning kevadjääl on viigreid arvukalt. Jäätalvedel on hülgepoegade vaatlused Pärnu sadamat teenindavatelt jäälõhkujatelt sagedased. Joonis 4-6. Viigerhülge talvitus- ja sigimisalad. Telemeetriliste uuringute andmetel talvitus - ja sigimisalad 5x5 km võrgustikus 39. Jäävabal perioodil on loomade peamised puhkealad Väinameres ning Väikese ja Suure väina lõunapoolsetel suudmetel ning Kihnu laidudel. Nende alade vahel esinevad regulaarsed ränded ning seda eelkõige Suurest väinast lõuna suunas, kus on välja kujunenud olulise tähtsusega rändekoridor. 39 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019  31 Joonis 4-7. Viigerhülge rändealad. Telemeetriliste uuringute andmetel rändealad 5x5 km võrgustikus 40. Hallhülge osas merekasutuse andmed suures osas puuduvad, kuid Liivi lahe põhjaosas asub Eesti suurim hallhüljeste lesila, kus on kevadise seire tulemusena loendatud kuni 3500 hallhüljest, mis on üle 60% kogu Eesti rannikumere loendatavast hallhüljeste keva disest asurkonnast. Kui palju on täpselt suvel lahes hallhülgeid, ei ole teada. Piiratud mahus tehtud telemeetriauuring osutas, et üks kahest lahes märgistatud hallhülgest kasutas kahte selgelt piiritletavat toitumisala , millest üks oli Kihnu madal. Läänemere hallhülge populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud , hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi. Viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole 41. Linnustik Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige sellest, et asutakse ühel regiooni olulisemal rändeteel, mida nimetatakase Ida-Atlandi rändeteeks. Seda kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusalad ele, mis võivad ulatuda kuni 40 „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019 41„Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“(https://envir.ee/keskkonnakasu tus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i- etapp-eesti-merea)  32 Lõuna-Aafrikani (nt randtiiru puhul). On teada, et Eesti meremadalikud on veelindudele sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Paljud arktilised veelinnud kasutavad Eesti rannikumerd ka talvitumisaladena. Osad alad Eesti rannikumerel on osutunud tähtsateks veelindude sulgimisaladeks (n t hahk ja vaerad). Lisaks pesitseb rannikul ja meresaartel hulk linnuliike, kelle elukeskkonnaks on rannik ja rannikumeri. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veelindudele ka paljud maismaalinnud. Eesti mereala planeeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega 42. Alljärgneval joonisel on esitatud Eesti mereala planeeringus kogutud info alusel näitena kõigi rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad. Joonis 4-8. Linnustiku osas sensitiivsed alad Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala lõunapoolsesse ossa (mis TTJA 09.03.2023 otsusega hoonestusloa menetluse koormatavast alast välja jäi) jääb Eesti maismaalindude jaoks üks olulisemaid rändetrajektoore Munalaid-Kihnu-Ruhnu-Kolka suunal. 42 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornit oloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019.  33 Saare-Liivi meretuulepargi uuringualal (mis katab nii meretuulepargi esialgse ala kui ka osaliselt meretuulepargi täiendava ala) 2022. aastal läbiviidud lennuloendused (joonis 4-9) näitasid, et linnurikkaim periood on kevadrändeaegne periood, kui alal on valdavaks lii giks tõmmuvaeras. Seevastu sulgimisaegsel perioodil on ülekaalus mustvaeras. Sügis - ja talveperioodil tehtud lennuloendused olid uuringu alal linnuvaesed. Suur lindude arvukus oli kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi aladest väljaspool põhjas ning Kihnu laidude ümbruses 43. Joonis 4-9. 2022 a. lennuloenduse uurimisala piirid Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ja täiendava ala ümbruses (EOÜ, 2023) Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi KMH raames teostatud esimese aasta linnustiku uuringu põhjal võib öelda, et olulisemad vaeraste peatumisalad jäävad meretuulepargi esialgse ala lõunaosasse ning vähemal määral ka põhja piirile. Uuringuala asukohapõhised uuringud kinnitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi esialgse koormatava ala lõunapoolne osa on meretuulepargi rajamiseks ebasobiv (nii lindude rändekoridori kui lisaks ka peatumisalade tõttu) . Nimetatud ala on edasistest uuringutest ja arendustegevusest välja jäetud ning koormatavat ala on TTJA 09.03.2023 otsusega nihutatud (vt eespool). Nihutamine lääne poole ehk Liivi lahe keskosa suunas on linnustiku osas sobivaim alternatiiv, võrreldes algse ala paigutusega (mida on 43 „Linnustiku uuring Saare-Liivi 5 tuulepargi merealal; Vahearuanne“ (koostanud Eesti Oritoloogiaühing)  34 kinnitatud 13.02.2023 eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi 2022. aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“). Nahkhiired Eestis esineb tõestatult 14 liiki nahkhiiri, neist 7 liiki ka talvit umas ehk neid peetakse paikseteks liikideks. Eesti avamerel on seniste uuringutega tõestatud järgmise d liigid: põhja-nahkhiir, pargi- nahkhiir, suurvidevlane (Lutsar, 2016; Lutsar, 2019). Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala lähedal on potentsiaalne nahkhiirte rändetee mandri-Eesti ja Läti vahel (joonis 4-10). Joonis 4-10. Tundlikud alad nahkhiirtele 44 Praeguste teadaolevate andmete kohaselt võib Kihnu saar olla rändavatele nahkhiirtele peatuspaigaks. Samuti on teada, et ränne võib kulgeda üle mere. 2022. aasta sügisrändeperioodil kohati Kihnu saarel rändsetest nahkhiireliikidest suurvidevlast (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiirt (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiirt (Pipistrellus pipistrellus) ja hõbe-nahkhiirt (Vespertilio murinus). Kas liigid asustavad saart ka suveperioodil, praegu teada ei ole. Merel on siiani nahkhi iri registreeritud sügisrände perioodil. 2020. aasta sügisel tehti Kihnu madala lõunapoi juures 44 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu. OÜ Hen drikson & Ko, versioon 03.07.2020  35 kindlaks pargi-nahkhiire esinemine ning 2022. aastal läbi viidud Saare-Liivi meretuulepargi uuringu käigus tuvastati pargi-nahkhiirte lendamine Kihnust läänes. 45 Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näit eks ka tuulikute labade ümber. Nahkhiired, eriti rändliigid, võivad koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus nad ootavad mere ületamiseks sobiva ilma saabumist. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt tuulevaikse ilma ja soodsa tuulesuuna korral. Nahkhiirte uuringu 46 alusel lendasid nahkhiired mere kohal, kui tuule kiirus oli 0,3–7,7 m/s (2020. a uuringu alusel 0,4...7,1 m/s). Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal nahkhiiri enamasti tuulekiirusel alla 5–6 m/s. 4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal otseselt ega käsitletavas mõjualas kaitstavaid loodusobjekte ei leidu (joonis 4-11). Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala mõjualas on registreeritud erinevate liikide leiukohti (nt hallhülge (LK III), viigerhülge(LK II), väikeluik (LK II) linnuliigid jne). 45 „Ülevaade Saare-Liivi meretuulepargi nahkhiirte uuringu töödest 2022. aastal“ (koostanud Elustik OÜ) 46 „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019  36 Joonis 4-11. Ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest seoses kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava alaga (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022) Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 6 Natura eelhindamine. 4.2. Kultuuriline keskkond 4.2.1. Veealune kultuuripärand Eesti merealal leidub vrakke, mis on arvele võetud kultuurimälestisena, aga ka selliseid vrakke, millel ei ole kultuurimälestise staatust. Samas on kõigil nendel objektidel oluline osa meie merekultuuripärandis. Transpordiameti hüdrograafilise andmekogu andmetel ei jää Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala piiridesse vrakke, kuid alal on kaks veealust takistust (vt joonis 4-12).  37 Joonis 4-12. Tuvastatud vrakid ja takistused Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala piirkonnas 47 4.3. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond 4.3.1. Asustus Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava alaga seotud tegevus jääb tervikuna merealale ning lähimad asustatud maismaa-alad on 19,4 km kaugusel asuv Ruhnu saar ning 22,8 km kaugusele jääv Kihnu saar. 4.3.2. Maakasutus Mereala kasutatakse väga mitmeti – puhkeotstarbeliselt ja turismiga tegelemiseks, kalanduseks, transpordiks. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale veeliiklusalasid ei jää. 47 Aluskaart Transpordiameti (endine Veeteede Ameti) hüdrograafiline andmekogu  38 Joonis 4-13. Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale veeliiklusalasid ei jää 4.3.3. Kalandus Kalapüük, mis on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks, toimub kogu Eesti merealal, välja arvatud kalapüügipiirangutega aladel. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Rannapüük merel toimub üldjuhul 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskirja kohaselt tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Eesti mereala planeeringu raames loodud mereplaneeringu portaalis (http://mereala. - hendrikson.ee/) on esitatud informatsioon mh ranna- ja traalpüügialade ning nende intensiivsuse kohta.  39 Joonis 4-15. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine ja rannapüügi intensiivsus aastatel 2011 -2020 Joonis 4-16. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala paiknemine ja traalpüügi intensiivsus aastatel 2014-2017  40 Joonis 4-17. Traalpüügi intensiisus Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal 2020. aastal Saare-Liivi meretuulepargi täiendav ala kattub osaliselt väljakujunenud traalpüügi aktiivselt kasutatavate aladega, seega tehakse tuulepargi kavandamisel koostööd kalurite huvisid esindavate ühendustega (vt tabel 9-1). Saare-Liivi meretuulepargi täiendavast alast jääb välja Eesti mereala planeeringu järgne tuuleenergeetika reservala ehk tuuleenergeetika ala osa, mis ühtib ajalooliselt intensiivsema traalpüügialaga.  41 5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 5.1. Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava 48 . KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KMH programmi koostamine ning KMH läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 7. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ja täiendava ala keskkonnamõju hinnatakse sama KMH menetluse käigus (millega on liidetud ka põhivõrguga ühenduse veekaabelliini KMH). Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale koostatakse käesolev (täiendav) KMH programm. Tegemist on kavandamise etapiga ehk kavaga, kus tuuakse välja, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala, tuuakse välja eeldatavad olulised mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooniplaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS nõuetega ja KMH algatamise otsusega . Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale koostatakse vajadusel täiendav KMH aruanne (koos seonduvate täiendavate menetlustoimingutega). Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise ja/või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi (sh ala suurus, maht, tehnoloogilised aspektid) valikuks. Käsitletavaid alternatiive kirjeldatakse KMH aruandes. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale Alljärgnevas tabelis 5-1 on esitatud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ja sellega seotud taristu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemend id, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud (vajadusel täpsustakse mõjualade suurused) ning nende mõjude prognoosmeetodid, sh mõjude hindamiseks vajalike uuringute/eksperthinnangute koostamise vajadus ja nende metoodikad. Eeldatavat keskkonnamõju hinnatakse meretuulepargi ehitamise ja kasutamisega seonduvalt ning ühtlasi vaadatakse tuulikute eemaldamise mõju põhimõttelise hinnanguna, nii palju kui praegune info seda võimaldab. 48 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( www.iaea.eu). Lisa 1.  42 Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala osa tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelem entide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister, Keskkonnaagentuur) andmeid, eriala- ja teaduskirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega. Hoonestusloa ja KMH protsessi raames teostatakse täiendavaid uuringuid ja modelleerimisi ning koostatakse ekspertarvamusi, mis on kirjeldatud tabelis 5-1. Uuringute/eksperthinnangute teostamine ja tõstatunud teemade käsitlus võib toimuda ka muude projektide või tegevuste raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, riiklik u uuringu ja seirega jms) ning KMH integreeritud osana (st mitte eraldiseisva uuringuna). Erinevate uuringute teostamisel toimub teadlaste ja uurimisrühmade vaheline koostöö interdistsiplinaarse lisandväärtuse loomiseks ja kvaliteetseimate uurimistulemuste saavutamiseks. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH aruande koostamise raames viiakse läbi Natura hindamine ning käesolevas KMHs tuginetakse hindamise läbiviimisel peamiselt juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 49. Täpsemalt on Natura hindamise protsessi ja kasutatava t metoodikat kirjeldatud ptk-s 6. Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole. 49 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf  43 5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud Iga mõjuvaldkonna ja kõikide keskkonnaelementide (mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate kaudu) mõjude prognoosimiseks kasutatavad meetodid on kirjeldatud tabelis 5 -1. TTJA 09.03.2023 otsusega nr nr 1-7/23-063 muudetud TTJA 23.12.2021 otsuses nr 1-7/21-521 on ette nähtud mitmed uuringuid ja/või eksperthinnanguid. Käesolevas Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH programmis on eespoolnimetatud otsuses ette nähtud uuringuid arvesse võetud, täiendatud ning täpsustatud uuringute ning eksperthinnangute metoodikat ja mahtu nii suures ulatuses kui see on praeguseks KMH programmi koostamise ajahetkeks teada. Tabel 5-1. Kavandatava tegevuse (Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala (osa) meretuulepark) eeldatavad olulised mõjud, nende prognoos- ja hindamismeetodid ning teostatavad uuringud Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) 1 Mõju looduskeskkonnale Tuulepargi rajamise mõju hüdrodünaamikale seisneb tuule- ja lainerežiimi muutumises. Mõju võib avalduda ka hoovustele ja Hüdrodünaamika mõju osas teostatakse vertikaalsele segunemisele. Tegemist teoreetiline modelleerimine. Töö teostaja on eeldatavalt väheolulise mõjuga. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav Mõju isik Taavi Liblik. hüdrodünaamikale Jääga seotud riskid võivad avalduda (sh hoovused) ja 1.1 nii tuulepargi ehitamise kui Jääriskide osas antakse eksperthinnang, lainetusele, kasutamise faasis. Mõjude tuginedes varasematele alusandmetele ja jäätumisega seotud leevendamiseks tuleb vundamendi läbi viidud uuringutele nagu Eesti mereala riskid tüübi valikul ja projekteerimisel planeeringu raames läbi viidud jääolude arvestada jäätingimustega. uuring. Lisaks teiste riikide varasem kogemus, uuringud ja teaduskirjandus. Mõjud on seotud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ja selle lähiümbrusega. Meretuulepargi mõju merevee Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal kvaliteedile võib avalduda eeskätt viidi 2022. aastal läbi merevee kvaliteedi ehitamise aegselt tuulikute uuring kolmes uuringupunktis. Tulemused vundamentide ja merekaablite näitasid, et Saare-Liivi meretuulepargi paigaldamise käigus meresetete esialgse ala jaamadest kogutud Mõju merevee veesambasse paisatava heljumi veekvaliteedi andmed langesid väga hästi 1.2 kvaliteedile, sh kaudu. Heljumi hulk sõltub eeskätt kokku riikliku seire jaamadest saadud heljumi levikule merepõhja looduslikust olekust andmetega. Veekvaliteedi uuringuid (ehitusgeoloogilised tingimused) täiendaval meretuulepargi alal seega läbi ning seejärel vundamentide arvust, ei viida, kuna merepiirkonna suurusest, tüübist ja iseloomustamiseks on andmed olemas paigaldustehnoloogiast ning ning hinnangute andmisel tuginetakse  44 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) merekaablite pikkusest ja olevasolevatele uuringute ja riikliku paigaldustehnoloogiast. Mõju seirejamaade andmetele. merevee kvaliteedile ja mereorganismidele võib avalduda Hinnangu andmise aluseks koostatakse ühtlasi merekeskkonna vee kvaliteedi, veesamba füüsikaliste taasreostamisel, st toitainete ja (temperatuur, soolsus, stratifikatsioon, ohtlike ainete vabastamisega hoovused) ja biogeokeemiliste (toitained, veesambasse, kui neid settes olulisel klorofüll a, hapnik) parameetrite määral leidub. numbriline modelleerimine. Töö teostaja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav Meretuulepargi opereerimise aegselt isik Taavi Liblik. on pigem teoreetiliseks mõjuks merekaablite soojenemisest tulenev Teostatakse ehitusaegse heljumi leviku (ja mõju merepõhja setetele ja seeläbi võimaliku õlireostuse, vt ka p 5.3) vee temperatuurile. Kaablid maetakse modelleerimine (modelleeritakse merepõhja ja kaablitest eralduv tuulepargi rajamise ning selle sisekaablite soojushulk on ka lokaalsel tasandil paigaldamisega seotud heljumi teket ning eeldatavasti ebaoluline. levikut ümbritseval merealal). Töö teostaja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), vastutav Merevee kvaliteeti võidakse mõjutada isik Taavi Liblik. ka võimaliku avariiolukorra esinemisel, mis võib kaasa tuua Koondina valmib KMH aruandesse õlireostuse esinemise riski. eksperthinnang varasemate uuringute, Õlireostuse tekke oht on nii teaduskirjanduse ning KMH menetluse tuulepargi ehitamise kui ka käigus teostatavate uuringute põhjal. kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde ja hooldustööde käigus järgida ohutusreegleid. Mõjud on seotud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ning selle lähiümbrusega. Meretuulepargi mõju merepõhja Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal elupaikadele võib avalduda eeskätt viiakse läbi merepõhja elustiku ja tuulikute vundamentide ja elupaikade uuring (uuringu läbiviija: TÜ merekaablite näol. Ehitusfaasis Eesti Mereinstituut, vastutav isik: Georg hävivad tuulikute vahetusse Martin), mille eesmärk on kaardistada lähedusse jäävad kooslused ja meretuulepargi täiendavale alale jäävate Mõju merepõhja elupaigad. Ehitustegevus mõjutab merepõhja elustiku (põhjataimestik ja - 1.3 elupaikadele ja merepõhja kooslusi eelkõige läbi loomastik) liikide ja koosluste levik ning elustikule lahtise sette leviku ja vee alale jäävate merepõhja elupaikade ja läbipaistvuse muutuste. Mõju biotoopide levik (Loodusdirektiivi lisa I vähendava ja leevendava meetmena elupaigatüübid, MSRD laiad tuleb tuulikute vundamendid elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid, paigaldada võimalusel kohtadesse, HELCOM Red List biotoobid). Uuringu kus ei esine (väärtuslikku) merepõhja eesmärk on koguda in situ informatsiooni  45 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) elustikku ja elupaiku või see on projektialal merepõhja elustiku liikide ja vähene. koosluste ning elupaikade leviku kohta ning kasutada seda informatsiooni liikide, Tuuliku vundament paigutatakse elupaikade ja biotoopide leviku merepõhja ja konkreetselt kirjeldamisel (modelleerimisel) vundamendi (ja vajadusel selle kavandataval alal. Uuringu tulemuste kaitseks paigutatava materjali) alal põhjal on võimalik hinnata muudetakse senine looduslik tuulikuvundamentide täpsema merepõhi antropogeenseks. Mõju tehnoloogia ja asukohavaliku mõju olulisus ja suurus sõltub eeskätt merepõhja kooslustele ning vajadusel vundamentide arvust, mõõtmetest ja pakkuda välja meetmed minimeerimaks tüübist (samasuguse tuuliku võimalikku negatiivset mõju. gravitatsiooniline vundament on palju suurema merepõhja pindalaga Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal kui vaivundament) ning merepõhja teostatakse merepõhja alusmõõtmised looduslikust olekust (merepõhja akustilise kaugseire abil (näiteks tüüp). lehviksonariga), kus kogutakse nii sügavusandmeid kui tagasihajumise Merekaablite paigaldamisel on andmeid, kombineerides neid käesoleval ajal pehmete semikvantitatiivsete (katvushinnangud põhjasubstraatide puhul videosüsteemide või sukeldumise abil) ja sagedasemaseks meetodiks kaabli kvantitatiivsete (biomassi hinnangud) matmine põhjasetetesse kasutades punktvaatlustega. selleks spetsiaalset tehnikat, mis aitab vältida võimalikke kahjustusi Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal (majanduslikku mõju) ning millega viiakse läbi kunstsubstraadi leevendatakse ühtlasi ka koloniseerimise uuring/katsed (uuringu keskkonnamõjude avaldumist läbiviija: TÜ Eesti Mereinstituut, vastutav (elektromagnetkiirguse ja võimaliku isik: Georg Martin) selgitamaks tuulepargi soojusenergia ülekande vähenemine rajamisel tuulikuvundamentide näol kaabli ümbruses). tekkiva kunstsubstraadi koloniseerimisega seotud mõju ümbritsevale keskkonnale. Tuulepargi rajamisel on tegemist Katse/uuringu eksperimenti ei laiendata kunstsubstraadi paigutamisega Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale merekeskkonda kogu veesamba alale ning hinnangute andmisel ulatuses, mis loob võimaluse tuginetakse juba töös olevatele erinevate sessiilsete liikide koosluste uuringuandmetele, kuivõrd tegemist on tekkeks. Vaba kunstsubstraadi sama veekogu ja eeldatavalt sarnaste koloniseerimine sõltub väga keskkonnatingimustega ei ole katse paljudest erinevatest kohalikest kordamine vajalik. Välieksperiment viiakse keskkonnateguritest ja teiste läbi meretuulepargi esialgsel uuringualal merealade kogemuse otsene jaamas sügavusega 25-30 m. Katsetatavad ülevõtmine konkreetse tuulepargi substraadid – betoon ja metall (teras). mõju hindamiseks ei ole võimalik. Tuulepargi rajamise ja opereerimise Koondina valmib KMH aruandesse keskkonnamõju hindamiseks on eksperthinnang varasemate uuringute, vajalik teada nii „rifiefekti“ kohalikest teaduskirjanduse ning KMH menetluse iseärasustest kui ka hinnata käigus teostatavate uuringute põhjal.  46 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) tuuleparki kui võõrliikide levikusoodustaja tähtsust. Mõjuala on piiritletav eeskätt konkreetse Saare-Liivi meretuulepargi täiendava alaga ning pargi sisese kaablikoridoride asukohtadega. Tuulepargi mõju võib avalduda Saare-Liivimeretuulepargi täiendaval alal tormilainete režiimile ja setete teostatakse merepõhja mõõdistused dünaamikale läbi merepõhja erinevate seadmetega (nt sonarid jms), struktuuri muutuste. Eeldatavalt ei ole mille käigus kogutakse senisest täpsemad tegemist olulise mõjuga, kuna batümeetrilised ja geofüüsikalised tuuleparkide rajamiseks tehtava andmed. Lisaks viiakse läbi ehitustöö käigus ei muudeta merealal ehitusgeoloogilised uuringud kui põhjareljeefi iseloomu (reljeefi olemasolev info ei ole piisav, et teha madaldamine/tõstmine), siis pole järeldusi ehitusliku lahenduse ja oodata ka olulisi muutusi kasutatava tehnoloogia kohta (nt hüdrodünaamilises režiimis, mis võiks vundamendi tüüp) ning anda mõjutada lainetuse iseloomu informatsiooni võimalike avalduda võivate rannalähedases piirkonnas. keskkonnamõjude osas. Batümeetrilised andmed (merepõhja Detailse merepõhja ehitusgeoloogilise sügavusandmed) kavandatava uuringu teostamine on vajalik alles täpse meretuulepargi ja võimalike tehnilise lahenduse (projekteerimine ja Merepõhi, kaabelliinide alal on olemas ning lõplik tehnoloogia valik) väljatöötamise merepõhja setted. 1.4 need on piisavad tavapäraseks etapis. Sellise detailsusega navigatsiooniks ning ka paljude KMH ehitusgeoloogiline uuring (mis sisaldab raames teostatavate keskkonnaalaste mh merepõhja proovipuurimisi jms) hinnangute andmiseks (kalastik, teostatakse reeglina väljaspool KMH hülged, linnustik, vee liikumise ja mahtu ning pärast KMH ja hoonestusloa setete dünaamika jt). Olemasolevast protsessi. informatsioonist täpsemad batümeetrilised andmed on vajalikud Saare-Liivi meretuulepargi täiendavalt meretuulepargi täpse tehnilise alalt kogutakse mh setteproovid ning lahenduse (projekteerimine ja lõplik settest määratakse ohtlike ainete sisaldus tehnoloogia valik) jaoks ehk KMH ja lõimis. järgses etapis. KMH aruandes hinnatakse erinevate Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja vundamendi tüüpidega kaasnevat mõju kaablite merepõhja süvendamise ning vajadusel töötatakse välja käigus toimub setete keskkonnameetmed (sh seire). ümberpaigutamine ja resuspensioon. Selle mõju avaldub piiratud alal ning Koondina valmib KMH aruandesse lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad eksperthinnang varasemate uuringute,  47 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) süvendamise (sh kaadamise või teaduskirjanduse ning KMH menetluses tahkete ainete paigutamise) mahud teostatavate muude uuringute põhjal. sõltuvad nii tuulikute ja nende vundamentide arvust, mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablite pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks valitud tehnoloogiast.Mõjud on seotud Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ja selle lähiümbrusega. Tuulepargi rajamine ca 20 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende ägenemist või nõrgenemist, kuna kavandatav meretuulepargi täiendav ala asub piisavalt kaugel. Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal Meretuulepargi ehitamise aegselt viiakse läbi kalastiku inventuur ning räime sageneb piirkonnas laevaliiklus ja uuringud (uuringu läbiviija: TÜ Eesti toimub meretuulikute vundamentide Mereinstituut, vastutav isik: Redik ning merekaablite paigaldamine Eschbaum), ning võrreldakse nende veekeskkonnas. Sõltuvalt merepõhja tulemusi teiste asjakohaste TÜ EMI iseloomust, vundamendi tüübist ja kalastiku-uuringu tulemustega ava- ning paigaldamise tehnoloogiast kaasneb rannikumeres. vundamendi paigaldamisega müra emissioon ja merepõhjasetete Kalastiku inventuur viiakse läbi kevadel, veesambasse paiskamine (heljumi suvel ja hilissügisel 2023 aastal. tekitamine). Merepõhjasetete liigutamise ja müra temaatika on Räime uuringud viiakse läbi ajavahemikul oluline ka merekaablite veebruarist juunini 2023 aastal. 1.5 Mõju kalastikule paigaldamisel. Uuringutulemuste põhjal koostatakse analüüs täiendava ala meretuulepargi Opereerimise aegselt on (osa) võimalikest vastuoludest meretuuleparkide puhul sageli looduskaitseliste liikide kaitsevajadusega täheldatud ka positiivset mõju. ja kalapüügisektori oluliste huvidega. Vundamendid pakuvad elupaika Räime rännet analüüsitakse mereelustikule, kes on toidubaasiks hüdroakustilise uuringu raames. erinevatele kaladele. Töötavatest tuulikutest lähtuva veealuse Kalastiku ja kudealade inventuuril toimub meremüra tase ja kaasnev mõju kalaproovide kogumine ja analüüs kalastikule ei ole seniste töötavate vastavalt HELCOMi juhtnööridele* ja meretuuleparkide baasil tehtud vastab veekvaliteedi hindamise standardi uuringute alusel osutunud oluliseks nõuetele EVS-EN 14757:2015. Uuringus ega negatiivseks. kasutatakse nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm  48 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) silmasammuga võrkudest) ja Ehitustööde ja opereerimise aegset standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) mõju saab vältida ning oluliselt sektsioon-nakkevõrke. vähendada sobivate meetmete rakendamisega. Tehnilistest ja Uuringu eesmärk on keskkonnamõjude töökorralduslikest võtetest on näiteks hindamiseks välja selgitada kavandatava ehitusperioodi kohandamine kalade Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala kudemisele vastavalt, müra kalastiku olukord, st liikide sesoonne vähendavate meetmete kasutamine esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-, vundamentide paigaldamisel (nt läbirände või toitumisalana erinevatele rammimise vältimine või rammimisel kalaliikidele. summutavate vahendite kasutamine), merekaablite süvistamine merepõhja Merepargi siseste ühenduskaablite setetesse jms. elektromagnetvälja mõju hindamiseks koostatakse eksperthinnang arvestades Eeldatavalt on mõjuala piiritletav sarnaseid projekte, nende kohta tehtud otseselt Saare-Liivi meretuulepargi uuringuid ning olemasolevaid andmeid. täiendava alaga. Aastatel 2023-24 on plaanis riigieelarveliselt finantseeritav projekt, mis selgitab välja müra mõju räime bioloogiale, eeskätt migratsioonile ja sigimiskäitumisele. KMH aruanne tugineb sel teemal üleriigilise uuringu tulemustele. Nimetatud uuringu tulemustest selgub, kas on vajalik täiendav veealuse müra mudeli (sh infraheli mudeli) teostamine. KMH käigus hinnatakse erinevate vundamendi tüüpidega (jm tehniliste lahendustega) kaasnevat paigaldamisaegse müra ja vibratsiooni mõju ning vajadusel töötatakse välja keskkonnameetmed (sh seire). Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus teostatavate uuringute põhjal. Meretuuleparkide arendamisel on Kavandatava Saare-Liivi täiendava peamine hüljeste elualasid mõjutada meretuulepargi alal viiakse läbi hüljeste võivaks aspektiks veealune müra, uuring (töö teostaja MTÜ Pro Mare, Mõju eeskätt meretuulepargi rajamise vastutav täitja Mart Jüssi) järgmistes 1.6 mereimetajatele ehitusaegne müra. osades: 1) Hüljeste arvukuse seire viiakse (hülged) läbi punktloendusena olulistel hüljeste Hüljestele võib olla häiringuks ka lesilatel Liivi lahes: Allirahu, Kerju ja tuulikute vundamentide ning Vesitükimaa lesilatel hallhülge osas,  49 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) merekaablite paigutamisel Väinamere suudme (Viirelaid-Kübasssare) meresetete liigutamisega kaasnev ja Kihnu laidude looduskaitsealal viiger-ja merevee kvaliteedi ajutine muutus. hallhülge osas. 2) Merekasutuse uuring Tekkiva heljumi kogus sõltub telemeetriliste märgistega, eesmärgiga merepõhja geoloogiast, kasutatavast märgistada 10 hüljest. Prioriteetideks on vundamenditüübist ja vundamendi mõlemast liigist hüljeste tabamine Kihnu ning merekaabli paigaldamise piirkonnast või hallhüljeste märgistamine tehnoloogilisest protsessist. lahe põhjaosas. 3) Elupaigakasutuse akustiline rakendusuuring, mis viiakse läbi Meretuulepargi opereerimise faasis koostöös Tallinna Tehnikaülikooli võib häiring hüljestele tuleneda konstruktsiooni- ja vedelikumehhaanika hooldusel kasutatavast regulaarsest uurimisrühmaga (prof. Aleksander laevaliiklusest. Eriti laevade poolt Klauson). 4) Hüljeste poegimise ja merejää lõhkumisega seotud riskid. jääkasutuse rakendusuuring, mille Näiteks võivad hülged piiratud meetodiks on jää ja/või laidude seire ja jääkatte tingimustes koguneda aerofotograafia Liivi lahes. poegimiseks jäämurdjate poolt hooldatavatele laevateedele või Väliuuringud katavad ühe täisaasta, kuna seisva jääga tuuleparkidesse kui aasta-ajati on hüljeste paiknemises ja sobiva jääga elupaika. Tavaoludes aktiivsusmustrites olulisi erinevusi. Uuring esineb sobiv jää väga suurtel aladel viiakse läbi 2023. aastal. avamere piirkonnas või hülged sigivad saartel, mis on olemasoleva KMH käigus hinnatakse erinevate kaitserežiimiga kaetud. vundamendi tüüpidega kaasnevat paigaldamisaegse müra ja vibratsiooni Eeldatavalt on mõjuala piiritletav mõju ning vajadusel töötatakse välja otseselt konkreetse meretuulepargi keskkonnameetmed (sh seire). koosseisu hõlmatava ala ning selle lähiümbrusega. Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus teostatavate uuringute põhjal. Linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks teostatakse linnustiku Avamere tuuleparkide (ja sellega rände ja toitumisalade uuring (töö kaasnevate merekaablite) teostaja Eesti Ornitoloogiaühing, töö potentsiaalne mõju linnustikule vastutav täitja Kaarel Võhandu). seisneb peamiselt lindude Linnustikule avalduvatest eeldatavatest väljatõrjumises eelistatud mõjudest tulenevalt on oluline vaadata 1.7 Mõju linnustikule peatumispaikadelt, lindude kavandatavat Saare-Liivi meretuuleparki hukkumises kokkupõrgetel tervikuna ja nii esialgsel alal kui ka Saare- tuulikutega ning barjääriefektis Liivi meretuulepargi täiendaval alal läbi lindude lennuteedel. Mõjud on viia järgnevad uuringud: 1) Läbirändajate seotud Saare-Liivimeretuulepargi ala vaatluste uuring viiakse läbi kahe aasta ja selle lähiümbrusega. jooksul 2022-2023 (arvestades rände suurt aastatevahelist varieerumist). 2022 aastal viidi läbi vaatlused laevalt, mis seisis  50 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) ankrus ühes punktis Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala keskel. Nimetatud uuringutega samas vaatluspunktis jätkatakse 2023. aastal. Lisaks lisatakse uus vaatluspunkt Saare- Liivi meretuulepargi täiendava ala keskele. Vaatlused sisaldavad läbirände visuaalseid ja radarvaatlusi ning öist audiosalvestamist. Uuringud viiakse läbi kevadel ja sügisel. 2) Peatuvate veelindude loendused. Viiakse läbi lennuloendusena. Loendusmarsruut katab kogu kavandatava tuulepargiala koos lähiümbrusega võrdlusandmete saamiseks (vt joonis 4-9). 2023. aastal laiendatakse loendusmarsruudi ulatust lääne suunas. Aastas viiakse läbi 10 loendust. Arvestades aastatevahelist võimalikku suurt varieerumist peatuvate veelindude arvus, korratakse lennuloendusi kahe aasta jooksul aastatel 2022-23. Kihnu saarestikus pesitsevate lindude telemeetriauuring. Telemeetriauuring sobivate GPS-saatjatega võimaldab välja selgitada, kui suures osas ulatuvad kogu kavandavatale meretuulepargi alale Kihnu saarestikus pesitsevate olulisemate liikide toitumislennud. Samuti võimaldavad telemeetriauuringud saada täiendavat infot lindude lennukõrguste kohta, mis on oluliseks sisendiks kokkupõrkeriskide hindamisel. Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluses teostatavate uuringute põhjal. Viiakse läbi käsitiivaliste uuring (uuringu teostaja Elustik OÜ, vastutav ekspert Meretuulepargi mõju nahkhiirtele Oliver Kalda). Uuringu tulemusena võib avalduda juhul kui 1.8 Mõju nahkhiirtele selgitatakse välja käsitiivaliste võimalikud meretuulepark asub nahkhiirte toitumisalad, rändekoridorid ja liikumised toitumisalal või rändeteel. Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal. Uuringu metoodika näeb ette bioakustilist  51 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) andmete kogumist statsionaarsete Mõjud on seotud kogu Saare-Liivi vaatluspunktidena Saare-Liivi meretuulepargi ala ja selle meretuulepargi täiendaval alal paigutades lähiümbrusega. 2 poid merele (lisaks on Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel alal 5 poid). Välitööd katavad nahkhiirte kevadist ja sügist rändeperioodi ning statsionaarsed vaatluspunktid on töös ka suvisel perioodil, uuringu läbiviimise aeg on 2023 aasta. Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluse teostatavate uuringute põhjal. Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendavale alale Kaardikihtide analüüs ning kaitstavaid loodusobjekte ega eksperthinnang varasemate uuringute, kaitsealasid ei jää. Mõju võib Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Mõju kaitsealustele 1.9 avalduda kaitse-eesmärgiks olevatele teostatud inventuuride, liigikaitse loodusobjektidele mereliikidele, nagu hülged ja tegevuskavade, teaduskirjanduse ning merelinnud. KMH menetluses teostatavate uuringute põhjal. Suurem osa merealal kaitstavatest Kaardikihtide analüüs ning objektidest on samas ka eksperthinnang varasemate uuringute, rahvusvaheliselt kaitstavad, kuuludes Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Natura 2000 loodus- ja/või teostatud inventuuride, liigikaitse linnualade võrgustikku. tegevuskavade, teaduskirjanduse ning Mõju Natura 2000 KMH menetluse käigus teostatavate Võimalikud kavandatava 1.10 aladele ehk Natura uuringute põhjal. meretuulepargi täiendava ala hindamine mõjualasse jäävad Natura 2000 Kõikidele Saare-Liivi meretuulepargi võrgustiku loodus- ja linnualad on täiendava ala mõjualasse jäävatele Natura esitatud ptk 6. Mõju Natura aladele 2000 ala kaitse-eesmärkidele viiakse läbi hinnatakse eraldi Natura asjakohases Natura hindamine. Vt ptk 6 Natura hindamises, mis vormistatakse KMH eelhindamine. aruande eraldi peatükina. Tuulepargi mõju kliimale on Koostatakse eksperthinnang, mille aluseks positiivne. Positiivse mõju suurus on varasemad uuringud, teaduskirjandus, sõltub meretuulepargi lõplikult erialakirjandus ning ekspertteadmised. 1.11 Mõju kliimale realiseeritavast võimsusest ja seeläbi toodetavast elektri kogusest. KMH raames ei analüüsita kliimamuutuste Lokaalsete kliimamuutustega fundamentaalseid küsimusi. Lähtutakse  52 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) kaasnevaid mõjusid nagu hoovused, Euroopa Liidu ja seega ka Eesti Vabariigi lained, jääkatte muutused, ametlikust positsioonist kliimamuutuste käsitletakse KMH aruandes. olemasolu küsimuses, vajadusest selle vähendamiseks ja kohanemiseks. 2 Mõju kultuuripärandile Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval alal selgitatakse esmalt sonariuuringu abil välja veealuste objektide olemasolu, sh võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht (vähemalt kavandatavate tuulikute vundamentide lähiümbruses ja võimalike kaablikoridoride alal). Tuulikute vundamentide asukohtade ning kaablikoridoride paiknemisel eelistatakse Transpordiameti andmetel jääb võimalusel alasid, mis ei kattu võimalike Saare-Liivi meretuulepargi täiendava kultuuriväärtusega asjadega. ala piirkonda 2 veealust takistust. Enne ehitamist (projekteerimise käigus) Mõju võib avalduda läbi võimaliku tehakse vajadusel eraldi hävimise, kahjustamise või ligipääsu allveearheoloogiline uuring – juhul kui Mõju muinsus- takistamise kultuuripärandile ning kavandatav ehitustegevus (tuulikute kaitsealustele setete kandumise vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või 2.1 objektidele, sh vrakid muinsuskaitseväärtusele. selle mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade Mõju on seotud otseselt ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse meretuulepargi täiendava alaga kultuuripärandi säilimist ohustada (MuKS (eelkõige konkreetse rajatise alla § 32 lg 2-3, Kultuuriministri 15.05.2019 jääva alaga). määruse nr 25 § 10). Allveearheoloogilise uuringu käigus dokumenteeritakse kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust. Töö teostaja ja vastutav isik Ivar Treffner. Lisaks hinnatakse vajadusel ajalooliste keskkonnaohtlikke vrakkide võimalikust seisukorra muutustest tingitud mõjusid (keskkonnareostus). Sonariuuringuga kogutavat informatsiooni kasutatakse võimalusel ka teiste distsipliinide uuringutes: merepõhja  53 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) elupaikade väljaselgitamisel ning võimalike ajalooliste lõhkekehade (jt ohtlike objektide) esmasel tuvastamisel. Varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus teostatavate uuringute põhjal valmib eksperthinnang. 3 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Mõju inimese tervisele müra ja vibratsiooni seisukohast on eeldatavalt väheoluline, kuna Saare- Liivi meretuulepargi täiendava ala lähimate tuulikute kaugus Kihnu ja Tuulikute töötamisaegse müra Ruhnu rannikust on ca 20 km hindamiseks teostatakse kavandatava kaugusel, mille tõttu ei ole ette näha Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ei piirväärtusi ületavate müra- ja modelleerimine ja koostatakse mürakaart vibratsiooni tasemete, ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr piirväärtuse piiresse jäävate, kuid 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja Müra (sh infraheli, häiringuid põhjustavate mürataseme mõõtmise, määramise ja 3.1 madalsageduslik müratasemete levikut lähimate hindamise meetodid“ alustel. heli) ja vibratsioon elamuteni. Infraheli, madalsagedusliku heli ja Tuulepargi kasutamise ajal on vibratsiooni mõju kirjeldatakse eeldada samuti infraheli ja teaduskirjanduse ja varasemate uuringute madalasagedusliku müra teket. põhjal. Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav. Madalsageduslikuks heliks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 10-200 Hz. Visuaalse mõju objektiivsemaks Meretuulepargi rajamine selliselt, et väljaselgitamiseks ja täiendava meretuulepark ei oleks merevaates informatsiooni loomiseks teostatakse nähtav, ei ole võimalik. Kavandatav Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala meretuulepargi täiendav ala asub visualiseering Kihnu saare ja maismaa Kihnust ja Ruhnust ca 20 km erinevatest punktidest ning 3.2 Visuaalne mõju kaugusel. Suured meretuulikud on ka nähtavusanalüüs (ZTV – Zone of Theorethical 20 km distantsilt hea ilma korral Visibility). KMH aruandeshinnatakse tuulikute nähtavad, mistõttu tuulikute värvuse visuaalset mõju (nt kas eelistatud visuaalne mõju ulatub nii Kihnu kui oleks muud värvi kui valged tuulikud) ning Ruhnuni. Seega toimub merevaates lennuohutustulede valguse kandumise muutus. piiramist maismaale.  54 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) Visuaalse mõju suurus sõltub Visuaalsete mõjude hindamiseks meretuulepargi füüsilisest suurusest, kasutatakse Eesti Mereala planeeringu asukohast, ruumilisest lahendusest käigus väljatöötatud juhendit ja (nt tuulikute paigutamine ridadena metoodikat „Meretuulikuparkide jms) ja tehnilistest lahendustest (nt arendamise edendamiseks visuaalse mõju tuulikute värv ja markeerimine hindamise metoodiliste soovituste tuledega). juhendmaterjal“. Töö teostaja Kerttu Ots, WSP Global Inc. Mõju ulatuseks on kogu Saare-Liivi tuulepargi ala lähimad rannikualad Koondina valmib KMH aruandesse (eelkõige Kihnu saar, Ruhnu saar). staatiline visualiseering erinevatest vaatekohtadest ja mõjude hinnang vaadete muutustele. Mõju inimese tervisele ja heaolule. Kavandatava tuulepargi mõju inimese tervisele ja heaolule võib seostada tuulikutest tekkiva võimaliku müra ja visuaalse häiringuga, mida on kirjeldatud eelnevalt tabeli punktides 3.1 ja 3.2. Mõju (varale) majandusele ja tööhõivele, sh kalandussektorile. Eksperthinnang teaduskirjanduse allikate Mõju inimese Kavandatav meretuulepark võib ning varasemate uuringute andmete tervisele ja heaolule avaldada mõju kalastikule ja seeläbi põhjal, mida kombineeritakse fookusgrupi või varale kalandusele nii meretuulepargi kohtumiste ning huvitatud isikute ehitamise aegselt kui ka opereerimise intervjueerimiste ja küsitlemiste käigus ajal. Samuti võib kavandatav kogutavate andmetega. Hoonestusloa ja tuulepargi territoorium kattuda kogu KMH menetluse raames toimub 3.3 Sotsiaalsed ja traalpüügi aladega ja seega avaldada täiendavalt koostöö erinevate majanduslikud mõju kalurite sissetulekule (ent jääb huvigruppide ja kohalike omavalitsustega aspektid – tööhõive, siiski väljapoole tuuleenergeetika (Kihnu, Pärnu, Ruhnu, Lääneranna jne). kalandus, mõju reservala ehk tuuleenergeetika ala kohalikule osa, mis ühtib ajalooliselt Täiendavat sisendinfot saadakse käesoleva kogukonnale, turism, intensiivsema traalpüügialaga). KMH programmi avalikustamise käigus elektrivarustus. Opereerimise aegne mõju laekunud ettepanekutest ning kohaliku kalandusele võib seisneda kogukonnaga kohtumiste käigus. meretuulepargi alal kehtestatavates piirangutes laevaliiklusele. Oluline on leida samal merealal kooskasutuse võimalusi otstarbekaks ruumijagamiseks, kasutades meretuulepargi ala ühtlasi kala-, vetika- ja/või karbikasvatuseks (näiteks tuulikute kasutamine vesiviljelustaristu kinnitamiseks või  55 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) uute taristulahenduste arendamiseks), millel on võimalik positiivne mõju majandusele ja tööhõivele. Lisaks on nii tuulepargi ehitus- kui ka opereerimisetapis vajadus teenindus(või hooldus)keskuste ja – sadamate osas, mis võiks olla arendatav mõne olemasoleva sadama baasil (lisanduvana senisele funktsioonile) ning seeläbi aidata kaasa sadama arendamisele luues täiendavat lisandväärtust (tööjõu ja veesõidukite jagamine). Võimalike tuulepargi arendamiseks vajamineva taristu osas tehakse koostööd kohalike omavalitsustega, piirkonna ettevõtetega ning kaalutakse hoonestusloa ja KMH protsessi käigus erinevaid võimalusi. Tuulepargi kohalikul tasandil kasulikkust toova lahendusena on lisaks läbi kohaliku kasu mudeli valla eelarvesse lisanduvad tasud. Mõju kohalikule kogukonnale, sh turism. Kihnu saare majandusest olulise osa moodustab turismisektor. Meretuulepark võib mõjutada turismisektorit mitmel viisil ning mõju võib olla nii negatiivne kui positiivne 4 Muud mõjud Kumulatiivsete mõjude all KMH aruande koostamisel hinnatakse mõistetakse ühe või mitme tegevuse koosmõjusid kogu kavandatava Saare-Liivi kombineeritud mõju, mis võib meretuulepargi ja selle taristuga avalduda mitme tegevuse sarnaste kaanevate mõjude osas. Kumulatiivsed mõjud mõjude kuhjumisel, kus erinevaid 4.1 e kuhjuvad mõjud tegevusi võib olla palju ning oluliseks Lisaks hinnatakse koosmõjusid nii teiste aspektiks on tegevuste lisandumise sarnaste elluviidud kui ka võimalusel tagajärjel toimunud muutus50. kavandatavate planeeringute ja Kumulatiivne mõju võib ilmneda kui projektidega, et vältida merealal planeeringu(te) ja selle kavandatavate kumulatiivseid mõjusid, sh mere 50 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.  56 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) tegevuste tõttu toimub mõjude elustikule, rände pudelikaelade ja/või territoriaalne või ajaline kattumine, takistuste teket. ressursside korduv eemaldamine või juurdevool, või maastiku korduv KMH aruande koostamisel on võimalik muutmine51. kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid projekte või mitme Kogu Saare-Liivi meretuulepargi alast tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kagu-lõuna suunal kavandatakse kaasa toovaid kavandatavaid muid lisaks Eesti Energia Liivi lahe projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH meretuuleparki. aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on Looduskeskkonnale võivad võimalik arvestada teise projekti kohta kumulatiivsed mõjud kaasneda Liivi kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. lahe mereala piirkonnas, kus KMH aruandes ei saa hinnata lähestikku kavandatakse mitmeid kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja suuremahulisi tegevusi. Samaaegne projektide osas, mis on veel hoonestuloa ulatuslike tuuleparkide ehitustegevus menetluse algatamise või KMH on kindlasti üheks suurimaks ohuks programmi etapis ehk välja pole linnustikule ja käsitiivalistele, aga ka selgitatud realistlik ja elluviidav teistele elustikurühmadele (hülged, alternatiivne lahendus ja maht. kalad) ning mereelupaikadele ja sealsele elustikule. Kihnu saare Koondina valmib KMH aruandesse inimestele võib avalduda eksperthinnang varasemate uuringute, kumulatiivne visuaalne mõju, kuna teaduskirjanduse ning KMH menetluse Kihnu saare ümber kavandatatakse käigus teostatavate uuringute põhjal. mitut erinevat tuuleparki. Kogu Saare-Liivi kavandatav meretuulepargi arendusala asub minimaalselt ca 7 km kaugusel Läti Piiriüleste mõjude kirjeldus ja menetlus on 4.2 Piiriülesed mõjud territoriaalmere piirist. Seega on kirjeldatud täpsemalt ptk 9.2. tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning läbi tuleb viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. 5 Muud aspektid Ajalooliste veealuste lõhkekehade KMH koosseisus käsitletakse antud teadaolevate asukohade osas ning nende teemat nii palju kui see vajalikuks Ajalooliste veealuste kindlaks tegemisel tehakse hoonestusloa 5.1 osutub. lõhkekehade mõju ja KMH menetluse käigus koostööd Kaitseministeeriumiga (sh Eesti mereväega). 51 Cooper, L. M. 2004. Guidelines for Cumulative Effects Assessment in SEA of Plans. EPMG Occasional Pap er 04/LMC/CEA. imperial College London.  57 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) Teostatakse laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs (Töö teostaja TalTech EMERA), milles asjakohaste mõjudena käsitletakse teemasid nagu tuulepargi mõju laevaliiklusele, sh nii ehitustööde aegne kui opereerimise aegne, mereside- ja mereseire süsteemidele (sh ESTER raadioside), AIS seadmetele, laevaradaritele, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele, Tuulepargi kasutamine võib avaldada tuvastatakse merereostuse riskid Mõju mõju ka lennu- ja laevaliiklusele ning (võimalike laevaõnnetuste asukohad), navigatsioonisüstee selle mõjude kaardistamisel ja määratakse laevaliiklusele sobilik 5.2 midele ning mõju hindamisel tehakse koostööd läbipääsu asukoht ja laius. laevaliiklusele ja Transpordiameti ning Politsei-ja meresõiduohutusele Piirivalveametiga. Hinnatakse kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala (osa) mõjusid lennuliiklusele Kuressaare, Ruhnu, Kihnu ja Pärnu lennuväljalt. Tööd teostab Eesti Lennuakadeemia. Analüüside koostamisel tehakse koostööd Transpordiametiga. Metoodikat tutvustatakse Transpordiametile. Hindamise aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus. Mõju merevee kvaliteedile võidakse Teostatakse võimaliku õlilaigu leviku mõjutada ka võimaliku avariiolukorra modelleerimine. Töö teostaja Tallinna esinemisel, mis võib kaasa tuua Tehnikaülikool (TalTech), vastutav isik õlireostuse või elegaasi sattumise Taavi Liblik. Võimalikud keskkonda. Õlireostuse tekke oht on 5.3 avariiolukorrad nii tuulepargi ehitamise kui ka Esitatakse eksperthinnang elegaasi kasutamise faasis. Õlireostuse tekke võimalikust mõjust keskkonnale ja selle vältimiseks tuleb ehitustööde ja vältimiseks vajalikest meetmetest. hooldustööde käigus järgida ohutusreegleid.  58 6. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). KMH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ a rtikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 52, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 53 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“ (European Union, 2021) 54. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse -eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusen a saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele. 52 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade dir ektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 53 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf 54 https://op.europa.eu/en/publication -detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1  59 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Käesoleva Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala KMH aruande koostamise raames vaadeldakse kavandatava tegevusena e põhialternatiivina kuni 92 tuulikuga Saare-Liivi meretuulepargi täiendavat ala Ruhnu saarest kirdes. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav KMH programmi ptk 2 (tegevuse asukoha kaart joonis 2-1 ja joonis 6-1). Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus Kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Kihnu loodusala, Pärnu lahe linnuala, Väinamere linnuala, Kahtla - Kübassaare linnuala ja Kura kurgu linnuala (vt joonis 6-1). Joonis 6-1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala mõjualas (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022) Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse - eesmärkidele on toodud tabelis 6-1.  60 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse -eesmärkidele Alljärgnevas tabelis 6-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava mõju prognoos. Tabel 6-1. Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärgid ja nendele avalduv eeldatava mõju prognoosimine Natura ala Natura nimetus Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine eelhindamise tulemused Kavandatava Saare-Liivi Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), meretuulepargi täiendav ala ei rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid kattu Natura loodusalaga ja selle (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad kaitse-eesmärkidega (sh mereliste (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – elupaikadega), mis välistab 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – otsesed füüsilised mõjud KMH aruande *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud loodusalale ja selle ala kaitse- koosseisus Kihnu loodusala (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal eesmärkidele. läbi viia (EE0040313) (*olulised orhideede kasvualad – 6210), Loodusala lähialadele Natura liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused kavandatavate tuulikute rajamisel asjakohane (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), võivad teatud juhtudel esineda ka hindamine puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), ajutised/kaudsed mõjud, nt hall- ja vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad ehitusaegsed ajutise iseloomuga viigerhüljele. (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad mõjud loodusala kaitse- (*9080). Liigid: hallhüljes (Halichoerus grypus), eesmärkidele (heljum jm), hall- ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk viigerhüljeste häirimine. Tegemist (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii). on tõenäoliselt loodusalale ajutise ja ebaolulise mõjuga.  Natura ala 61 Natura nimetus Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine eelhindamise tulemused Liigid: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- Kavandatava meretuulepargi part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas täiendav ala ei kattu Natura querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- linnualaga, vaid asub sellest laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani lähimas punktis üle 15 km (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija kaugusel. Seega puuduvad (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya otsesed füüsilised mõjud ala marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kaitse-eesmärkidele. Arvestada sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi tuleb aga ka lindude liikuvat Pärnu lahe linnuala niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll eluviisi (nt ränded), mistõttu KMH aruande (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus võivad ebasoodsad mõjud koosseisus (EE0040346) aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (takistused/hukkumine rändel jne) läbi viia (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus linnualadele, nende sidususele ja cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), Natura linnustikule teatud juhtudel asjakohane kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus ilmneda ka väljaspool Natura hindamine. fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras alasid planeeritud tuulikute (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), puhul. jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel Võimalikuks mõjuteguriks on (Mergus serrator), kormoran e karbas rändel avalduvad mõjud linnuala (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk kaitse-eesmärgiks olevatele (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna linnuliikidele, mida praeguses albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir Natura eelhindamise etapis ei saa (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna välistada. sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  62 Liigid: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e Kavandatava meretuulepargi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e täiendav ala asub Väinamere rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius linnualast üle 40 km kaugusel. hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- Seega puuduvad otsesed toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus füüsilised mõjud ala kaitse- aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul eesmärkidele. Arvestada tuleb (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), aga ka lindude liikuvat eluviisi (nt väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), ränded), mistõttu võivad Väinamere linnuala laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik ebasoodsad mõjud KMH aruande (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos (takistused/hukkumine rändel jne) koosseisus (EE0040001) leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), linnualadele, nende sidususele ja läbi viia lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), linnustikule teatud juhtudel Natura värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), ilmneda ka väljaspool Natura asjakohane punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas alasid planeeritud tuulikute hindamine. (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), puhul. naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), Võimalikuks mõjuteguriks on mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras rändel avalduvad mõjud linnuala (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), kaitse-eesmärgiks olevatele väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus linnuliikidele, mida praeguses merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e Natura eelhindamise etapis ei saa karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas välistada. (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  Natura ala 63 Natura nimetus Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine eelhindamise tulemused Liigid: luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas Kavandatava meretuulepargi platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), täiendav ala asub linnualast oma rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), lähimas punktis üle 35 km tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle kaugusel. Seega puuduvad (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), otsesed füüsilised mõjud ala liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull kaitse-eesmärkidele. Arvestada tuleb aga ka lindude liikuvat Kahtla-Kübassaare linnuala (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), eluviisi (nt ränded), mistõttu kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), võivad ebasoodsad mõjud KMH aruande sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus (takistused/hukkumine rändel jne) koosseisus (EE0040412) albicilla), kalakajakas (Larus canus), linnualadele, nende sidususele ja läbi viia tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus linnustikule teatud juhtudel Natura minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras ilmneda ka väljaspool Natura asjakohane (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), alasid planeeritud tuulikute hindamine. jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel puhul. (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus Võimalikuks mõjuteguriks on viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt rändel avalduvad mõjud linnuala (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra kaitse-eesmärgiks olevatele avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir linnuliikidele, mida praeguses (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna Natura eelhindamise etapis ei saa paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja välistada. kiivitaja (Vanellus vanellus).  Natura ala 64 Natura nimetus Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine eelhindamise tulemused Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart Kavandatava kogu (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- meretuulepargi ala asub part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas linnualast oma lähimas punktis ca strepera), hallhani e roohani (Anser anser), 25 km kaugusel. Seega puuduvad hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria otsesed füüsilised mõjud ala interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle kaitse-eesmärkidele. Arvestada (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta tuleb aga ka lindude liikuvat leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina eluviisi (nt ränded), mistõttu Kura kurgu linnuala schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris võivad ebasoodsad mõjud KMH aruande (takistused/hukkumine rändel jne) koosseisus (EE0040434) canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll linnualadele, nende sidususele ja läbi viia (Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), linnustikule teatud juhtudel Natura väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), ilmneda ka väljaspool Natura asjakohane kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur alasid planeeritud tuulikute hindamine. (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), puhul. tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel Võimalikuks mõjuteguriks on (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus rändel avalduvad mõjud linnuala serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax kaitse-eesmärgiks olevatele carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt linnuliikidele, mida praeguses (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), Natura eelhindamise etapis ei saa naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk välistada. (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus). KMH aruande koosseisus loodusala (LV0900700) Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud Otsene ebasoodne mõju Natura Ainazi-Salacgriva kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad läbi viia ala kaitse-eesmärkidele puudub. (*1150),karid (1170), esmased rannavallid (1210), täpsustav Natura ala asub kavandatavast rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad Natura tuulepargi alast ca 20 km (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – eelhindamine 2120).II lisas nimetatud liigid, mille isendite kaugusel kagus. Võimalik kaudne ja vajadusel elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis mõju läbi tuulepargi käitamise jätkata taenia) ja jõesilm(Lampetra fluviatilis). võib avalduda kalastikule. asjakohase hindamisega. Natura hindamise tulemus ja järeldused Meretuulepargi tehniline lahendus täpsustatakse edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Eesmärk on rajada meretuulepark ja sellega kaasnev taristu selliselt, et sellel puuduks ebasoodne mõju Natura alade kaitse - eesmärkide saavutamisele. KMH aruande koosseisus viiakse tõenäoliselt mõjutatud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide lõikes läbi täiendav Natura asjakohane hindamine.  65 7. Keskkonnamõju hindamise protsess ja ajakava Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on käesoleva KMH programmi koostamisel raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikus toodud tegevuste toimumise aegasid lugeda ligikaudseks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ja KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 7-1. KMH läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Eeldatav läbiviimise KMH etapp 55 Etapi sisu ja timumise kestus tähtaeg 56 TTJA 23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521 Saare-Liivi TTJA 09.03.2023 meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise KMH algatamine otsusega nr 1-7/23- kohta, mida muudeti (koormatavat ala nihutati) TTJA 063 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23-063. KMH programmi KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. Märts 2023 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. Aprill 2023 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 Aprill 2023 päeva jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul . Aprill-mai 2023 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH programmi seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH Mai 2023 kontroll ja programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta . seisukohtade KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis küsimine Mai-juuni 2023 parandused ja täiendused. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral Juuni 2023 menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust Juuli-august 2023 ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 14 KMH programmi August 2023 päeva. avalikustamine Toimub KMH programmi avalik arutelu. September 2023 KMH programmi KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta tehtud September-oktoober täiendamine ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud 2023 55 Arvestada tuleb, et Riigikantselei 02.03.2023 dokumendi „ Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Eelnõu põhialused“ ptk III kohaselt kavandatakse KeHJS muutmist nii, et KMH programmi ja aruande etapis kaotatakse praegused eraldiseisvad asjaomaste asutuste käest seisukohtade küsimised, mis hakkavad toimuma avalike väljapanekute raames, ning eraldiseisev KMH aruande kooskõla stamise etapp. Pooleliolevates KMH menetlustes rakendatakse muudetud korda nendele toimingutele, mida alustatakse pärast muudatuste jõustumist. Seega võivad nimetatud protsessi etapid KMH menetluse käigus muutuda (kui KeHJS muutub). 56 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.  66 Eeldatav läbiviimise KMH etapp 55 Etapi sisu ja timumise kestus tähtaeg 56 ning esitamine parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale Oktoober-november nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 2023 KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava vastavuse tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. November- kontrollimine ja detsember 2023 nõuetele Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks vastavaks tunnistamise otsuse. tunnistamine Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse Otsustajale. Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH kontroll ja aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja küsimine täiendused. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja KMH aruande avalikust arutelust. avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30 -päevaline. Aastal 2024-2025 Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete esitamine arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ni ng vastab nõuetele esitatud küsimustele. vastavuse Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne kontrollimiseks otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele KMH aruande asutustele, kes kooskõlastab või jätab kooskõlastamata nõuetele keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul. vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul kontrollimine ja KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, aruand e nõuetele asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute ja vastavaks vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. tunnistamine Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.  67 8. KMH osapooled ning ekspertrühma koosseis Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (tabel 8-1). Tabel 8-1. KMH osapooled Otsustaja, hoonestusloa menetleja Arendaja KMH läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Utilitas Wind OÜ Roheplaan OÜ Järelevalve Amet Kontakt: Liina Roosimägi Kontakt: Kristiina Nauts Kontakt: Riin Kutsar E: [email protected] E: [email protected] E: [email protected] T: +372 667 2004 Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel koostöös teiste uuringutesse kaasatud ekspertidega . KMH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Eksperdirühma kuuluvad vähemalt tabelis 8-2 toodud liikmed. Tabel 8-2. KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus KMH juhtekspert (litsents KMH0131), BSc Tartu Ülikool, keskkonnatehnoloogia eriala (võrdsustatud magistriga); MBA Estonia Business School Riin Kutsar Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju Roheplaan OÜ looduskeskkonnale, Natura hindamine, sotsiaalse ja majanduskeskkonna hindamine KMH programmi koostamise liige Keskkonnaspetsialist; zooloog. BSc Tartu Ülikool bioloogia, zooloogia eriala (võrdsustatud magistriga) . Kaile Eschbaum Roll: Mõju mereelustikule, kaitstavatele Hendrikson & Ko OÜ loodusobjektidele, Natura hindamine. Kartograaf KMH programmi koostamise liige Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert. PhD, Tartu Ülikool, merebioloogia eriala Tartu Ülikooli Eesti Georg Martin Mereinstituut Roll: Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, merevee kvaliteet, mõju planktonikooslustele  68 Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus Kalastiku ekspert. MSc, Tartu Ülikool, ihtüoloogia ja kalanduse eriala Tartu Ülikooli Eesti Redik Eschbaum Mereinstituut Roll: Mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja Eesti Ornitoloogiaühing loomaökoloogia eriala Leho Luigujõe MTÜ / Taevasikk MTÜ Roll: Mõju linnustikule Linnustiku ekspert, MSc, Tartu Ülikool, zooloogia ja loomaökoloogia eriala Eesti Ornitoloogiaühing Kaarel Võhandu MTÜ Roll: Mõju linnustikule Mart Jüssi Hüljeste ekspert. PhD, Tartu Ülikool, zooloogia ja loomaökoloogia eriala MTÜ Pro Mare Ivar Jüssi Hüljeste ekspert. MSc, Tartu Ülikool, bioloogia eriala Roll: Mõju hüljestele Käsitiivaliste ekspert. MSc Tartu Ülikool, Zooloogia ja Hüdrobioloogia Oliver Kalda Elustik OÜ Roll: Mõju nahkhiirtele Maastikuarhitekt. Eesti Maaülikool, MSc ja The University of Edinburgh, MSc Kerttu Ots WSP Global Inc. Roll: Visuaalse mõju hindamine PhD, Tallinna Tehnikaülikool, merefüüsika eriala Tallinna Tehnikaülikool Taavi Liblik Roll: Mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, tuuleoludele, (TalTech) heljumi levikule, jääga seotud riskid, võimaliku õlilaigu leviku prognoos MA, Tartu Ülikool, arheoloogia Ivar Treffner Roll: Allveearheoloogia PhD, Tallinna Tehnikaülikool, ehitus ja keskkonnatehnika Inga Zaitseva- Roll: tuulepargi mõju laevaliiklusele, mereside - ja TalTech EMERA Pärnaste mereseire süsteemidele, AIS seadmetele, laevaradaritele, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele.  69 Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus Läti vabariigi navigatsiooninõuded Täpsustamisel Sotsiaalsete ja majanduslike mõjude analüüs/uuring Lisaks annavad KMH aruandesse omapoolse sisendi KMH protsessi jooksul läbiviidavate uuringute koostajad (vt nimetatud tabelis 5-1). Vajadusel kaasatakse KMH protsessi töö käigus täiendavaid eksperte/spetsialiste.  70 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: • Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine). • Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). • Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS-le § 16 lg 3. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9-1. Asjaomaste asutuste määratlemisel on esmalt lähtutud KMH algatamise otsuses väljatoodust ning täiendatud seda käesoleva programmi koostamisel. Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb otsustaja. Tabel 9-1. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis ning on kaastaud projektidesse oma Teavitatakse Rahandusministeerium vastutusala ja pädevusvaldkonna esindajana. e-kirjaga Korraldab üleriigilise mere teemaplaneeringu koostamist Majandus- ja Merenduspoliitika, sadamad, sadamate Teavitatakse Kommunikatsiooniministeerium taristud. Energeetika e-kirjaga Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja Teavitatakse Keskkonnaministeerium pädevusvaldkonna esindajana. e-kirjaga Teavitatakse Keskkonnaamet Kaitsealuste loodusobjektide valitseja e-kirjaga Kaasatud projektidesse oma vastutusala ja Teavitatakse Kaitseministeerium pädevusvaldkonna esindajana. e-kirjaga Teavitatakse Siseministeerium Siseturvalisus e-kirjaga Teavitatakse Maaeluministeerium Kalamajandus ja vesiviljelus e-kirjaga  71 Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Sadamad, laevateed, akvatooriumid, Teavitatakse Transpordiamet ankrualad ja navigatsioonimärgistus; e-kirjaga lennuohutus Kultuuriväärtused, sh veealune Teavitatakse Muinsuskaitseamet kultuuripärand e-kirjaga Piirivalve ja turvalisus Mereotsingute ja –pääste korraldamine, Teavitatakse Politsei- ja Piirivalveamet merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja e-kirjaga likvideerimise korraldamine Teavitatakse Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire korraldaja e-kirjaga Teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus e-kirjaga Teavitatakse Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus e-kirjaga Kihnu Vallavalitsus Pärnu Linnavalitsus Tuulepargi mõjualas asuvad omavalitsused Ruhnu Vallavalitsus Teavitatakse või kaabelühenduste poolt potentsiaalselt Lääneranna Vallavalitsus e-kirjaga mõjutatavad kohalikud omavalitsused Häädemeeste Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste Teavitatakse Koda organisatsioonide ühendus e-kirjaga Eesti Kalurite Liit MTÜ Teavitatakse Kalurite huvisid esindavad ühendused Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ e-kirjaga Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna Teavitatakse ajalehes ja Piirkonna elanikud elanikke kohaliku meedia kaudu. Koostöö Kogukonda kaasatakse jooksvalt Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala (osa) kavandamise käigus.  72 9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine Arvestades kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi kogu suurust ja asukohta, võib olla tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala piiriülene mõju võib avalduda järgnevalt: • Võimalik ebasoodne piiriülene mõju linnustikule meretuulepargi ehitus- ja kasutusaegselt nii tulenevalt rändetakistusest kui lindudele olulise toitumis- ja peatumisalade kao läbi. • Võimalik ebasoodne piiriülene mõju kavandatavate tegevuste ehitusetapis (müra, setete levik jne) kaladele ja hüljestele. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning KeHJS -s sätestatud korras. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium, kõik vastavad teavitus- ja tagasiside dokumendid esitatakse lisas 2. 9.3. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 15 1 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt a sutustelt. 9.4. Avalikustamine Avalikustamine toimub KeHJS-ga ettenähtud alusel. Peatükki täiendatatakse KMH protsessi jooksul.  73 Lisad Lisa 1. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected]  Lisa 1. Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala koordinaadid X Y 6436122 488555 6429895 482602 6428385 481158,9 6428398 481154,1 6428520 481059,9 6428531 481025,5 6428565 480979,3 6428661 480894,7 6428700 480798,7 6428739 480711,2 6428757 480607,6 6428778 480537,6 6428782 480493,2 6428827 480432 6428904 480353,5 6428959 480276,4 6429031 480219,1 6429088 480181,9 6429099 480177,1 6429204 480131,2 6429284 480015,2 6429285 479951,5 6429246 479856,8 6429247 479754,1 6429237 479641,8 6429238 479603,9 6429224 479492,9 6429257 479400,5 6429349 479305,5 6429368 479251,3 6429388 479231,7 6429496 479117 6429610 479061,9 6429668 479028,2 6429778 478970,4 6429831 478930 6429871 478918,1 6429955 478886,7 6430051 478888,5 6430132 478751,4 6430154 478731,1 6430389 478713,4 6430394 478711,9 6430395 478711,1 6430397 478709,2 6430400 478702,8 6430492 478546 6430524 478448,1 6430569 478362 6430655 478278,9 6430683 478214,9 6430690 478186,9 6430743 478099 6430773 478043,7 6430866 477925,7 6430884 477894,1 6430916 477877,6 6430990 477851,6 6431074 477822,5 6431177 477785,7 6431269 477756,1 6431383 477719,9 6431438 477702,1 6431467 477693,2 6431671 477664,6 6431695 477659,6 6431700 477659,3 6431710 477653,8 6431871 477574,7 6431961 477527,9 6432012 477454,9 6432087 477403,4 6432123 477304,6 6432159 477205,6 6432182 477142,2 6432113 477033,2 6432095 477007,9 6432042 476881,1 6432006 476836,1 6431961 476660 6431946 476635,1 6431936 476619,7 6431937 476596,2 6431918 476401,1 6431920 476358,6 6431925 476323 6431961 476238,4 6431989 476125,6 6432019 476100,1 6431856 475990,3 6431137 475150 6428689 472160,4 6428689 472160,4 6424720 467355,7 6425714 466181,2 6427815 463770,5 6428893 462646,8 6429234 462294,4 6428209 459622,3 6433765 459589,2 6433345 472231,8 6433288 473630 6433189 476082,7 6433773 476074 6434500 476063,2 6452209 475799,4 6453868 475774,7 6452157 478240,6 6452045 478402,8 6447492 484964,6 6447096 485536,2 6445646 487625,8 6445292 487567,3 6445288 487566,7 6445110 487545 6445028 487522,7 6445025 487521,8 6444706 487447,5 6444525 487405,3 6444387 487373,2 6444381 487371,9 6443735 487265,3 6443729 487264,5 6443077 487200,3 6443073 487199,9 6442794 487185,7 6442793 487185,5 6442786 487185,2 6442784 487185,2 6442613 487181,4 6442476 487178,4 6441839 487158 6441836 487158 6441832 487158 6441607 487165,4 6441485 487169,4 6441178 487179,4 6441172 487179,9 6440521 487244,1 6440514 487244,9 6439868 487351,5 6439864 487352,4 6439533 487424 6439532 487424,2 6439528 487425,2 6439525 487425,8 6439219 487502,8 6439214 487504,1 6438588 487694,1 6438582 487695,9 6438075 487883,6 6437996 487904,5 6437995 487904,6 6437890 487933,4 6437890 487933,6 6437885 487934,8 6437883 487935,6 6437361 488096,8 6437357 488098,3 6436994 488229,4 6436990 488231 6436986 488232,3 6436738 488331,5 6436736 488332,1 6436715 488341,1 6436530 488401,5 6436526 488403 6436122 488555  OTSUS Tallinn 09.03.2023 nr 1-7/23-063 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse muutmine (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521) Asjaolud ja menetluskäik 1. Utilitas OÜ (registrikood 12205523, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145) esitas 18.02.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuuleparkide rajamiseks Liivi lahes. Täpsustatud koormatava ala koordinaadid esitati 30.03.2021. Utilitas OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks, taotlus ja selle juurde kuuluvad dokumendid on registreeritud TTJA dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, registreerimise nr 16-7/21-02502-001, täpsustatud koordinaadid, registreerimise nr 16-7/21-02502-002. 2. Hoonestusloa taotlusega on kavandatud meretuulepark, mis koosneb kuni 299 tuulikust, tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on orienteeruvalt 1 km. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Elektrituulikute täpne asukoht, paigutus ja tuulikute omavaheline kaugus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad vajalikud rakendatavad keskkonnameetmed ning vee-ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. 3. Planeeritavas meretuulepargis on käesoleval hetkel planeeritud kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 10-30 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. 4. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Utilitas OÜ 18.02.2021 esitatud ja 05.07.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (edaspidi KMH). 5. Utilitas OÜ edastas 14.01.2022 TTJA-le teavituse, et alates 22.12.2021 on Saare-Liivi 5 hoonestusloa ja KMH menetluse taotleja ning arendaja kui menetlusosalise õigused ja kohustused Utilitase taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele Utilitase kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. TTJA käsitleb edasises hoonestusloa ja KMH menetluses OÜ-d Utilitas Wind (registrikood 16171123) Saare-Liivi 5 hoonestusloa taotlejana. 6. OÜ Utilitas Wind edastas 10.05.2022 TTJA-le Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi seisukohtade küsimiseks ning paralleelselt KMH programmiga on asutud läbi viima ka mitmeid keskkonnauuringuid. TTJA tunnistas 22.12.2022 otsusega nr 16-7/21-02502-095 OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. 7. OÜ Utilitas Wind esitas 30.06.2022 taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks, millega oli kaasas Roheplaan OÜ 22.06.2022 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ ning Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala suurendamise asukohaplaan. 8. Saare-Liivi 5 keskkonnamõju hindamise (KMH) juhteksperdi ning KMH töörühma kuuluva linnustiku eksperdi poolt koostatud Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõtte kohaselt: „Suure tõenäosusega on Saare-Liivi kavandatava meretuulepargi eelkõige lõuna poolses osas, aga vähemal määral ka põhja poolses osas tegemist linnustikule tundlike aladega, kus tuleks pikaajalise mõjuga tegevusi ehk eelkõige tuuleparke avamerel pigem vältida. Kuna esmased uuringud on näidanud ja kinnitanud Saare- Liivi meretuulepargi lõuna poolse ala mittesobivust tuuleparkide arendamiseks, on nimetatud ala edasistest uuringutest praeguseks välja jäetud“. OÜ Utilitas Wind märkis 30.06.2022 taotluses, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala lõunapoolne osa lõikub nahkhiirte potentsiaalse rändekoridoriga ning ka veeliiklusalaga. 9. OÜ Utilitas Wind märkis 30.06.2022 taotluses, et käesolevaks hetkeks on uuringute tulemusena (ehkki uuringud ja KMH on ise veel tervikuna pooleli) juba selgunud, et Saare- Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole realistlikult võimalik elektrituulikuid püstitada. Samuti lisas OÜ Utilitas Wind, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise koormatava ala suurus oli ca 300 km2 ning eelviidatud esialgsete tulemuste põhjal võib meretuuleparkide rajamiseks uuritav ala väheneda ca 220 km2-ni, seega, uuringute tulemusena on juba praeguses menetlusfaasis ilmnenud vajadus Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise otsuses silmas peetud koormatavat ala kuni 33% ulatuses suurendada. 10. OÜ Utilitas Wind tõi oma 30.06.2022 taotluses välja, et taotleb Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala suurendamist 91 173 006 m2 ehk ca 91,17 km2 võrra, mis on vähem kui 33% Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel arvestatud koormatavast alast (koormatava ala suurendamise võimalus on piiratud Eesti mereala planeeringu järgse tuuleenergeetika reservala väljajätmise vajaduse tõttu). OÜ Utilitas Wind juhtis ka tähelepanu, et koormatava ala suurendamise ulatus vastab suurusjärgus alale, mille võrra uuringute tulemusena esialgne koormatav ala on osutunud ebasobivaks. 11. OÜ Utilitas Wind selgitas, et 30.06.2022 taotluses toodud Saare-Liivi meretuulepargi täiendav koormatav ala (ehk osa Saare-Liivi 4 alast) asub 12.05.2022 kehtestatud Eesti 2 mereala planeeringu järgsel tuuleenergeetika arendusalal ning OÜ Utilitas Wind on teadlik, et Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusala ning Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu järgse tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna (ehk ka Saare-Liivi meretuulepargi algse koormatava ala) vahel on ca 240 meetri laiune vahe, mille eesmärk ei ole teada. OÜ Utilitas Wind hinnangul ei ole kõnealusesse vahelõiku tulevikus võimalik elektrituulikuid püstitada, ent see on ikkagi vajalik nt (tuulepargi-siseste) kaablite rajamiseks (nagu võimaldab ka Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5-5.6.6), seega hõlmab Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala täiendav osa ka nimetatud „vahelõiku“. Küll jätab OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi täiendavast koormatavast alast välja Eesti mereala planeeringu järgse tuuleenergeetika reservala. TTJA tegi Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM) päringu kahe merealaplaneeringu vahel oleva vaba ala osas. RaM selgitas, et see võis tuleneda sellest, et esiteks planeeringud on koostatud eri aegadel, Pärnu mereala maakonnaplaneeringut koostati 2012-2017 ja Eesti mereala planeeringut 2017-2022 ning eri aegadel koostatud planeeringulahendused on nö eri planeeringutena koostatud ja mõõtkava tõttu ei ole täpset külgnevust tagatud. RaM selgitas, et tuulepargi sees on kahe tuuliku vahe ca 1000 m ja kui hoonestusloa taotluse ala hõlmab kahe eri planeeringu tuule arendusalasid, siis saab kahele planeeringus näidatud arendusalale rajada ühe tuulepargi, kus 100-200 m vahe kahe arendusala vahel ei oma sisulist tähendust. RaM märkis teiseks, et mõlemad planeeringud on üldisel tasemel strateegilised planeeringud, millega on loodud põhimõtteline pikaajaline ruumiline lahendus ilma detailsesse mõõtkavasse minemata. Samuti märkis RaM, et maakonnaplaneeringu lahendus on välja töötatud arvestades mõõtkava 1:100 000, niivõrd kõrge üldistusastme juures ei oma kahe erineva planeeringu tuuleparkide arendusalade vahele jäänud 100-200 m tähtsust ning täpsemad alad ja tingimused tuleb määrata juba loamenetlustes, kus detailsuse aste on oluliselt suurem. RaM märkis kolmandaks, et eri aegadel koostasid planeeringuid eri meeskonnad, kes kasutasid ka erinevaid alusandmeid (nt planeeringualade piiride täpne paiknemine). Samuti selgitas RaM, et kogu mereala on planeeritud, kolme erineva planeeringuga ning kahe planeeringu vahel olev vaba ala on hõlmatud nendesse, tegemist on tehnilise töö nüanssidest ja strateegilise tasandi planeeringu kõrgest üldistusastmest tingitud vahega merealal tuuleparkide arendamiseks sobilikus alas, mitte eesmärgipärase vahe jätmisega. 12. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 esitatud taotluse kohaselt on Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala muud tehnilised andmed järgmised: 12.1 ehitise kasutamise otstarve - meretuulepark. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu alusel on kasutusotstarbeks tuuleelektrijaama rajatis. 12.2 ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed - Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 12.3 ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala - kuni 92 tuulikut (vahekaugusega 1 km). Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 92 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 46 000 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 46 500 m² ehk 0,0465 km². 3 13. OÜ Utilitas Wind tõi 30.06.2022 taotluses välja, et Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal on vajalik läbi viia KMH ning mitmed keskkonnauuringud Saare-Liivi meretuulepargi algsel koormataval alal on teostamisel. OÜ Utilitas Wind on seisukohal, et arvestades Saare-Liivi meretuulepargi juba algatatud KMH ja läbi viidavate uuringute menetlusetappi oleks ebaproportsionaalne ja -otstarbekas nõuda ühtse KMH menetluse läbiviimist ning uuringute ala suurendamine tooks kaasa suure ajakao ning esialgses ajagraafikus ei ole võimalik püsida. Sellest tulenevalt leiab OÜ Utilitas Wind, et eesmärgipärasem on algatada Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala osale eraldi KMH menetlus (mõistagi koos kumulatiivse mõju arvestamise nõudega) ja teostada täiendavale alale ühtlasi eraldi uuringud. 14. OÜ Utilitas Wind kinnitas, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegeliku kasusaaja kohta on täielikud ja tõesed. OÜ Utilitas Wind kavandab rahastada ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist omavahenditest. Juhul, kui andmed finantseerimisallikate osas muutuvad või täienevad, esitab OÜ Utilitas Wind need vajadusel TTJA-le. Asjaomaste asutuste seisukohad taotlusele 15. TTJA saatis 26.09.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-069 OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse koos lisadega ja menetluse uuendamise otsuse eelnõu asjaomastele asutustele ja OÜ- le Utilitas Wind arvamuse avaldamiseks. TTJA küsis asutustelt tagasisidet ka läbiviidavate uuringute osas, et millised uuringud on täiendaval koormataval alal vajalik läbi viia. Seisukohta küsiti Kaitseministeeriumilt (edaspidi KaM), Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt (edaspidi KeM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM), Muinsuskaitseametilt, RaM-lt, Maaeluministeeriumilt (edaspidi MeM), Terviseametilt, Transpordiametilt, Siseministeeriumilt (edaspidi SiM), Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA), Päästeametilt, Ruhnu Vallavalitsuselt ja Kihnu Vallavalitsuselt. 16. Päästeamet vastas 03.10.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/6333-2, et meretuuleparkidele tuleohutusnõuded puuduvad. 17. Terviseamet vastas 03.10.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/7485-4, et Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid OÜ Utilitas Wind menetluse uuendamisele ja läbiviidavatele uuringutele. 18. Keskkonnaamet märkis 10.10.2022 kirjas nr 6-3/22/10515-7, et Keskkonnaametil puuduvad vastuväited OÜ Utilitas Wind menetluse uuendamise eelnõule. Muu hulgas vastas Keskkonnaamet järgmist: „Nõustume, et Saare Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal on vajalik läbi viia KMH. Arvestades täiendava ala asukohta, peab Natura hindamises käsitlema ka Kura kurgu linnuala. Hoonestusloa ja KMH menetluse käigus läbi viidavad uuringud ja uuringute metoodika peavad tulemuste võrreldavuse ja kumulatiivse mõju hindamise läbiviimiseks olema samad, mis on loetletud Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis“. 19. KeM juhtis 10.10.2022 kirjaga nr 16-3/22/2464-9 tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 järgi saab menetlust uuendada siis, kui haldusmenetlus on lõppenud, mis üldjuhul tähendab, et haldusakt on teatavaks tehtud (HMS § 43 lõige 1 punkt 1). Antud juhul on KeHJS § 11 lõike 11 alusel KMH algatamise järgselt tegevusloa taotluse menetlus peatunud, mitte lõppenud, ning haldusakti antud ei ole. Samuti tuleb arvestada, et KeHJS § 11 lõike 71 kohaselt algatatakse ühe tegevusloa menetluses ainult üks KMH. Vastupidiselt otsuse 4 eelnõu punktile 19 ei saa KeM-i hinnangul haldusorgan asuda mistahes põhjendusel seaduses sätestatust vastupidisele seisukohale ning jätta imperatiivse sätte kohaldamata. Lisaks, kuivõrd veeseaduse (edaspidi VeeS, 18.02.2021 kehtinud redaktsioon) § 222 lõike 4 näeb ette võimaluse koormatava ala nihutamise või suurendamise 33% ulatuses, tuleks haldusaktis kaaluda suurendamise kõrval ka ala nihutamise võimalust ning otsust vastavalt põhjendada. Samuti märgib KeM, et täiendaval koormataval alal on vaja teostada samad uuringud, mis algse hoonestusloa taotluse alusel algatatud KMH käigus, sealhulgas linnustiku uuring eesmärgiga täpsustada konkreetsel alal kavandatava meretuulepargi sobivust ka linnukaitse seisukohast. 20. Transpordiamet vastas 11.10.2022 kirjaga nr 8-5/22/15692-4, et Transpordiametil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid menetluse uuendamisele ning täiendaval koormataval alal on vaja läbi viia samad uuringud samadel põhimõtetel, mis väiksemalgi alal, st otsuses nimetatud lennundust ja veeliiklust puudutavate analüüside loetelu on üldiselt asjakohane. Transpordiamet märkis, et kuna lennuohutuse ekspertiis-riskianalüüsis ei ole uue ala puhul Pärnu-Ruhnu lennuliini koridori laiuse küsimus üksikuna enam asjakohane, on vaja muuta ülesande sõnastust - hinnata tuleb tuulepargi mõjusid lennuliiklusele Kuressaare, Ruhnu, Kihnu ja Pärnu lennuväljalt. Transpordiamet rõhutas, et navigatsiooniriskide analüüsi koostamiseks tuleb kasutada eksperte, kellel on teadmised ja kogemused võimalike tuulepargi rajamisest tekkivate veeliiklusega seotud ohtude ja ohustsenaariumite tuvastamiseks, nendest tulenevate riskide taseme hindamiseks ning vajadusel riske leevendavate meetmete välja töötamiseks. Analüüsi koostamisel tuleb kasutada meretuuleparkide vms rajamisega kaasnevate riskide hindamiseks sobivat metoodikat. Lisaks on vaja KMH aruande koostamisel kasutatavat navigatsiooniriskide hindajat ning hindamise metoodikat eelnevalt Transpordiametile tutvustada, et oleks võimalik hinnata selle asjakohasust. 21. RaM vastas 11.10.2022 kirjaga nr 15-1/7712-2, et jääb selgusetuks, miks taotletakse koormatava ala suurendamist aga mitte nihutamist, kui on teada, et algselt kavandatud koormatava ala lõunapoolset ala ei saa kasutada, menetluse uuendamisel tuleb eeltoodud asjaolu põhjendada. Teiseks toob RaM välja, et ühe hoonestusloa menetluses peab olema tegemist ühe tervikliku alaga, ehk ala peab olema ühtne polügoon ning seepärast tuleb Eesti mereala planeeringu ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika alad hoonestusloa menetluses liita üheks alaks. Kolmandaks märgib RaM, et hoonestusloa menetluse käigus ala laiendamise või ka nihutamise puhul on tegemist ühe tegevusloaga ning ühele tegevusloale tuleb üldreeglina läbi viia üks keskkonnamõju hindamine. Juhul kui hoonestusloa ala suurendatakse või nihutatakse, tuleb koostada üks ühine KMH aruanne. Üksiti tuleb menetluses tagada kogu kavandatava tuulepargi mõjude kumulatiivne hindamine. Lisaks juhib RaM tähelepanu, et antud alale on esitanud eraldi meretuulepargi hoonestusloa taotluse Utilitas OÜ (29.04.2020) ja RWE Renewables Estonia OÜ (22.09.2022) ning suurendades OÜ Utilitas Wind poolelioleva hoonestusloa taotluse menetlust võib tekkida olukord, kus arendajaid ei kohelda võrdselt. 22. MeM märkis 12.10.2022 kirjas nr 6.2-15/772-8, et kuna kavandatav tuulepargi laiendatud territoorium kattub osaliselt kalapüügi aladega, peab MeM oluliseks, et võimalikke mõjusid kalastikule ja kalandussektorile KMH käigus põhjalikult hinnatakse ja kaardistatakse. 23. Kihnu Vallavalitsus andis 10.10.2022 kirjaga nr 7-1.5/188-1 teada, et nad on saadetud materjalidega tutvunud ning täiendavaid ettepanekuid ei esitanud. 24. MKM märkis 13.10.2022 kirjas nr 1.10-17/21-0054/7791-3, et võttes arvesse OÜ Utilitas Wind taotluses väljatoodut, et Saare-Liivi lõunapoolsele alale tuleb tuulepargi püstitamist 5 vältida ning need alad jäävad edasistest uuringutest välja, on MKM seisukohal, et: 1) Saare- Liivi lõunapoolne mereala ei ole sobilik meretuulepargi püstitamiseks. Lähtudes VeeS § 222 lõikes 4 sätestatust, on tegemist avaliku veekogu koormatava ala nihutamisega ning lõunapoolse mereala võib jätta hoonestusloa menetlusest välja; 2) TTJA-l tuleb kontrollida, kas taotlusega taotletava ala suurus on alla 33% hoonestusloa menetlemise otsuses määratud koormatavast alast. Lisaks palub MKM lennundus- ja veeliiklust puudutavate analüüside koostamisel ning KMH aruande koostamisel lähtuda Transpordiameti 11.10.2022 kirjas nr 8-5/22/15692-4 toodud ettepanekutest. 25. Muinsuskaitseamet tõi oma 13.10.2022 kirjas nr 5.1-17.9/1120-3 välja, et täiendaval koormataval alal tuleb KMH käigus läbi viia allveearheoloogiline uuring ning uuringu tulemused on aluseks keskkonnamõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile. Muinsuskaitseamet märkis, et allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate. Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande. 26. KaM vastas 16.10.2022 kirjaga nr 12-1/22/3896, et ehitise püstitamine ei tohi vähendada radari ja raadioseadmete töövõimet ning kuni kompensatsioonimeetmete rakendumiseni, eelduslikult 2026. aastal, ei ole soovitud kõrgusega (400 m) elektrituulikuid võimalik Saare- Liivi 5 laienduse alale püstitada. Lisaks juhib KaM tähelepanu, et mereseireradarite ja mereseire sidesüsteemi töövõime tagamiseks tuleb edaspidi teha koostööd KaM-ga. KaM märkis, et OÜ Utilitas Wind poolt esitatud Saare-Liivi meretuulepark võib olulises ulatuses vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Nimetatud meretuulepargis tuleb iga konkreetse elektrituuliku täpne geograafiline asukoht kooskõlastada KaM-ga, sõltumata planeeritavate elektrituulikute kõrgusest ning seejuures tuleb arvestada, et meretuulepargi laienduse alal riigikaitsealane piirang ei kao ka pärast kompensatsioonimeetmete rakendumist 2026. aastal. 27. SiM andis 24.10.2022 e-kirjaga teada, et nad kohtusid arendajaga 20.10.2022, kuhu olid kaasatud KaM-i, Kaitseväe ja TTJA esindajad. Eelnõu punktis nr 5 on kirjeldatud erinevad uuringud ja sellest lähtuvalt palub SiM täpsustada järgmist uuringupunkti: laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs, mis käsitleb tuulepargi mõju laevaliiklusele ja võimalikke leevendusmeetmeid. SiM märgib, et käsitletavate teemade seas peab mh olema ka nt võimalike laevaliikluse koridoride asukohad ja laiused, tuulepargi mõju meresidesüsteemidele (sh ESTER raadioside), AIS seadmetele, laevaradaritele ja võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju laevaliiklusele ning hilisemas hoonestusloa menetlemise etapis on arendajal vajalik kirjeldada ka oma nägemust, kuidas võiksid toimuda päästetööd tuuliku vahetus läheduses, kuna Eestil praegu võimekus spetsiifiliste päästetööde korraldamiseks puudub. 28. PPA on 26.10.2022 kirjas nr 1.11-11/425-3 seisukohal, et menetletava Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloas täiendavale koormatavale alale arvestataks juba varem PPA poolt antud sisendeid ja arvamusi. 29. Ruhnu Vallavalitsus oma seisukohta TTJA-le ei edastanud. VeeS § 219 lõike 2 kohaselt (kuni 06.05.2022 kehtinud redaktsioonis) kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited. TTJA järeldab, et Ruhnu Vallavalitsusel puuduvad vastuväited OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotluse menetluse uuendamisele. 6 OÜ Utilitas Wind arvamus asjaomaste asutuste seisukohtadele 30. OÜ Utilitas Wind esitas 10.10.2022 kirjaga eelnõule oma täpsustus- ja täiendusettepanekud. OÜ Utilitas Wind palus täpsustada otsuse resolutsiooni ja põhjenduste osa. TTJA nõustus tähelepanekutega ning täiendas nende alusel käesolevat otsust. 31. OÜ Utilitas Wind esitas 21.10.2022 TTJA-le vastuse asutuste seisukohtadele menetluse uuendamise otsuse eelnõu kohta. OÜ Utilitas Wind esitas oma seisukohad eelnõule laekunud asutuste tagasisidele teemade kaupa (mis vajavad kommenteerimist): 1) RaM, MKM ja KeM on soovitanud kaaluda muudatuse käsitlemist ala nihutamise, mitte suurendamisena. OÜ Utilitas Wind on seisukohal, et koormatava ala suurendamine (nihutamise asemel) on õiguspärane ja sisuliselt põhjendatud ning vajalik. Esiteks, kehtiv õigus toetab võimalust kõnealuses olukorras koormatavat ala suurendada. VeeS § 222 lõige 4 ongi mõeldud rakendamiseks olukorras, kus teatud ala ehitise rajamiseks ei sobi. Olukorras, kus kavandatud ehitiste püstitamiseks ei sobi vaid teatud osa hoonestusloa menetluse algatamise otsuse järgsest koormatavast alast, on põhjendatud koormatava ala suurendamine. Vähemalt VeeS § 222 lõige 4 kõnealuses olukorras ala suurendamist kuidagi ei keela ega piira. Teiseks, koormatava ala suurendamine on sisuliselt põhjendatud ja vajalik. Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole realistlikult võimalik elektrituulikuid püstitada. Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolset osa on põhjendatud käsitleda mitte nö „vaba“ alana, vaid võimalikku visuaalset ja tuulevarjutuse mõju leevendava puhvertsoonina. Seda ka põhjusel, et võimaliku vahepealse täiendava hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine (kui keegi esitaks sinna mõne muu otstarbega ehitise hoonestusloa taotluse) võib hakata meretuuleparkide KMH menetlusi oluliselt viivitama. Pealegi, enne KMH ja hoonestusloa menetluste lõppemist ei ole piisavat teavet, otsustamaks võimaliku muud liiki ehitise sobivuse üle meretuuleparkide naabrusse. Avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid määratakse lõplikult hoonestusloa andmisel (VeeS § 222 lõike 2 punkt 2). Järelikult ei oma Saare-Liivi lõunapoolse ala koormatavaks alaks jätmine tingimata lõplikku tähendust hoonestusloa andmisel. Vältimaks olukorda, kus hoonestusloa menetluse käigus tuleb koormatavat ala uuesti muutma hakata, on mõistlik hoonestusloa menetluse koormatava alana käsitleda kogu algset ning lisanduvat ala. Kolmandaks, koormatava ala suurendamine ei kahjusta avalikkuse ega kolmandate isikute huve. Tagasisidet andnud asutusedki on olnud nõus, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik elektrituulikuid püstitada. Järelikult: a) ei ole realistlik, et mõni teine arendaja saaks eelnimetatud lõunapoolsele alale esitada hoonestusloa taotluse meretuulepargi püstitamiseks; b) ei saa ka riigile tulevikus laekuva hoonestustasu suurus sõltuda loogiliselt kuidagi küsimusest, kas hetkel hoonestusloa menetlemisel koormatavat ala suurendatakse või nihutatakse. 2) Eraldi KMH algatamine on õiguspärane ja sisuliselt põhjendatud ning vajalik. KeM on avaldanud arvamust, et KeHJS § 11 lõikes 71 sätestatu tõttu ei oleks koormatava ala täiendavale osale võimalik eraldi KMH-d algatada. RaM on seisukohal, et koostada tuleb üks ühine KMH aruanne. OÜ Utilitas Wind leiab alljärgnevatel põhjustel, et antud juhul on Saare- Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala osale eraldi KMH algatamine õiguslikult võimalik ja sisuliselt põhjendatud ning vajalik. Teise KMH algatamine tähendab ka eraldi KMH aruande koostamist. Esiteks, eraldi KMH algatamine on õiguslikult võimalik. KeHJS § 11 lõige 71 sätestab, et sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks KMH. Valitseva kohtupraktika 7 kohaselt ei saa aga normide tõlgendamisel lähtuda ainult nende keelelisest väljendusest, vaid arvesse tuleb võtta ka normide eesmärki, omavahelisi seoseid ning seadusandja tahet nende loomisel. Seadusandja tahe kajastub omakorda eelnõu seletuskirjas või vastava muudatusettepaneku selgituses. Selliste tõlgendusargumentide kasutamise vajalikkus ei piirdu ainult olukordadega, kus sätte tekst on mitmeti mõistetav. Muude tõlgendusviiside kasutamine on vajalik ja õigustatud ka seal, kus sätte tekst on esmapilgul üheselt mõistetav, kuid tekivad põhjendatud kahtlused, kas seadusandja tahe oli suunatud nimelt sellise tõlgendustulemuse saavutamisele, milleni viib sätte grammatiline tõlgendamine. Eelnõu 750 SE II lugemisega jätkamise seletuskirjas on KeHJS § 11 lõike 71 eesmärki kirjeldatud järgmiselt: „Muudatusettepanekuga nr 5 täiendatakse KeHJS §11 lõikega 71, et tagada § 11 üheselt mõistetavus. Antud selge ja ühemõttelise normi seadusesse viimine tagab tegevusloa taotlejale õiguskindluse ning toetab haldusmenetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomika põhimõtete rakendamist. Kuna vastav põhimõte tuleneb ka kehtiva seaduse § 11 erinevate lõigete koostoimest, ei ole tegemist sisuliselt uue regulatsiooniga.“ OÜ Utilitas Wind nõustub seega eelnõus väljendatud TTJA seisukohaga, et KeHJS § 11 lõige 71 on mõeldud tegevusloa taotleja õiguste kaitseks. Järelikult on OÜ Utilitas Wind tahte alusel võimalik Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse raames algatada täiendav KMH (täiendavale koormatavale alale). OÜ Utilitas Wind on oma 30.06.2022 taotluses ka selgitanud, et edasine hoonestusloa andmine (VeeS § 222 lõige 1) on võimalik osahaldusaktidena (HMS § 52 lõike 1 punkt 1). Analoogselt on võimalik koormatava ala suurendamise või nihutamise otsustust käsitleda teatava osahaldusaktina hoonestusloa menetluse algatamisel. Seega, KeHJS § 11 lõike 71 eesmärki ning VeeS § 222 lõikega 4 kooskõlalise tõlgendamise vajadust silmas pidades on koormatava ala suurendamise või nihutamise otsustamisel eraldi KMH algatamine õiguspärane, eriti kui arendaja ise oma tahet avaldab. Teiseks, eraldi KMH algatamine on sisuliselt põhjendatud ning vajalik. Saare-Liivi meretuulepargi KMH menetluse hetkeseisu arvestades (tänaseks on toimunud ka juba KMH programmi avalikud arutelud) tähendaks ühtse KMH menetluse läbiviimine olulist ja põhjendamatut ajakadu nii KMH menetluse kui keskkonnauuringute läbiviimise mõttes. Erinevate KMH menetluste põhjal ühise KMH aruande koostamine ei ole samadel põhjustel mõeldav. OÜ Utilitas Wind kordab, et algatatavas eraldi KMH menetluses arvestatakse asjakohaselt kumulatiivse mõjuga. Teisisõnu - KMH nõuetelevastavuse kontekstis ei oleks mingit vahet, kas viiakse läbi eraldi KMH menetlus Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala osale või hüpoteetilises eraldiseisvas Saare-Liivi 4 hoonestusloa menetluses. 3) Täiendaval koormataval alal ei ole varasemalt algatatud hoonestusloa menetlust, mis saaks konkureerivale taotlejale õigusi tekitada. RaM on viidanud, et kõnealusele alale on esitanud hoonestusloa taotluse ka RWE Renewables Estonia OÜ (edaspidi RWE) ning leidnud, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala suurendamisel võib tekkida arendajate ebavõrdne kohtlemine. OÜ Utilitas Wind selgitab, et arendajaid ei kohelda ebavõrdselt. VeeS § 222 lõige 4 sätestab muu hulgas, et koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Järelikult on VeeS antud küsimuses selge - koormatava ala nihutamise või suurendamise välistab ainult algatatud hoonestusloa menetlus silmaspeetaval alal, mitte hoonestusloa taotlus. RWE hoonestusloa taotluse alusel ei ole hoonestusloa menetlust algatatud. Pealegi, võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. 4) OÜ Utilitas Wind leiab, et hoonestusloa menetluse „uuendamine“ on hoolimata menetlustoimingu nimetamisest ilmselgelt õiguspärane. KeM on avaldanud seisukoha, et haldusmenetlust saab HMS § 44 kohaselt „uuendada“ siis, kui haldusmenetlus on lõppenud, antud juhul on aga hoonestusloa menetlus peatunud. Haldusmenetluse üldregulatsioon menetluse peatamist ei käsitle, järelikult on ka arusaadav, miks HMS-s ei ole peatatud menetluse „taastamist“ või „uuendamist“ otsesõnu reguleeritud. Samas on menetluse 8 peatamist peetud haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlaliseks olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. VeeS § 222 lõige 4 eeldab, et KMH ajaks peatunud hoonestusloa menetlust peab olema koormatava ala suurendamiseks või nihutamiseks võimalik „taastada“ ning olenemata nimetusest on vastav TTJA tegevus õiguspärane. 5) Täiendava koormatava ala pindala on nõuetekohane. TTJA 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 kohaselt oli hoonestusloa taotluse (ning algatamise otsusega) hõlmatud koormatava ala pindala 301,01 km2. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse kohaselt on täiendava koormatava ala pindala 91,17 km2, mis moodustab 30,28% ehk alla 33% 301,01 km2-st. 6) Uuringud on asjakohased ning määratakse lõplikult algatatava KMH programmis. Osad arvamust avaldanud asutused (Keskkonnaamet, KeM, MeM, Transpordiamet) esitasid seisukohti ka läbiviidavate uuringute osas. KMH menetluse käigus läbi viidavad uuringud saavadki olema asjakohases osas samad, mis Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis kajastatud. OÜ Utilitas Wind nõustub Transpordiameti sooviga hinnata tuulepargi mõjusid lennuliiklusele Kuressaare, Ruhnu, Kihnu ja Pärnu lennuväljalt. Oluline on märkida, et lõplik uuringute loetelu ja ulatus kinnitatakse KMH programmis (KeHJS § 13 punkt 6) ning kindlasti tehakse asjaomaste asutustega nii KMH programmi kui KMH aruande koostamisel koostööd. OÜ Utilitas Wind hinnangul arvab Muinsuskaitseamet ekslikult, justkui mõju veealusele kultuuripärandile ei hinnataks. Tegelikult saab täie veendumusega kinnitada, et KMH käigus hinnatakse mõju veealusele kultuuripärandile, tagamaks selle säilimine, nagu Muinsuskaitseamet oma seisukohas eesmärgiks seadnud on. KMH koostamise käigus selgitatakse sonariuuringuga, kas vähemalt meretuulepargi ehitiste asukohas ja mõjualal on veealuseid objekte. Juhul, kui KMH käigus käsitletud asukohtades on nimetatud objekte tuvastatud ja projekteerimise faasis kavandatava ehitamise/ehitise mõjuala siiski ulatub nende objektideni ja võib neid ohustada, viiakse läbi allveearheoloogiline uuring. 7) Riigikaitselised kõrguspiirangud leevenevad kompensatsioonimeetmete rakendumisel ega takista koormatava ala suurendamist. KaM-ga tehakse muude riigikaitseliste piirangute osas koostööd. OÜ Utilitas Wind mõistab KaM-i seisukohta nõnda, et hoonestusloa menetluse koormatava ala täiendavale osale kehtivad: a) riigikaitselised kõrguspiirangud kuni kompensatsioonimeetmete rakendumiseni (millega kõrguspiirangud leevenevad); b) riigikaitselised piirangud seoses Ruhnu mereseire radari sideühendust tagava raadiosidelingiga. Igal juhul on selge, et riigikaitselised piirangud (sh kõrguspiirang) ei takista hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatava ala suurendamist ega KMH algatamist. Ehitise lubatud maksimaalne kõrgus määratakse hoonestusloa andmisel (VeeS § 222 lõike 2 punkt 4). OÜ Utilitas Wind leiab, et kokkuvõttes ei anna asjaomaste asutuste seisukohad põhjust, alust ega vajadust eelnõud sisuliselt muuta. OÜ Utilitas Wind palub TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala vastavalt 30.06.2022 taotlusele suurendada ning algatada täiendav KMH, arvestades ja kajastades muu hulgas käesolevas kirjas esitatud täiendavaid põhjendusi. OÜ Utilitas Wind märgib, et lõplik uuringute loetelu kinnitatakse KMH programmis. 32. OÜ Utilitas Wind esitas 26.10.2022 kirjaga TTJA-le vastuse SiM-i seisukohale. SiM palus täpsustada eelnõu resolutsiooni punkti 5 alapunktis 1 sätestatud uuringu kirjeldust. OÜ Utilitas Wind tutvus SiM-i seisukohaga ning nõustus ettepanekus esitatud täiendusega. 33. OÜ Utilitas Wind edastas 02.11.2022 saadetud kirjaga TTJA-le vastuse PPA seisukohale. PPA on oma kirjas seisukohal, et menetletava Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloas täiendavale koormatavale alale arvestataks juba varem PPA poolt antud sisendeid ja arvamusi. 9 OÜ Utilitas Wind eeldab oma vastuskirjas, et viidatud on PPA kahele seisukohale: PPA 07.07.2022 kiri nr 2.1-3/17504-3 Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi kohta ja PPA 02.09.2022 kiri nr 1.11-11/168-3 Saare-Liivi 1-4 ja Sõrve 1-2 hoonestusloa taotluste kohta. OÜ Utilitas Wind vastab oma kirjas järgmist. Esiteks, PPA on 07.07.2022 kirjas nr 2.1-3/17504-3 leidnud, et hoonestusloa menetluses (KMH käigus) tuleks hinnata merereostusega seonduvaid riske. Hoonestusloa menetluse ja KMH käigus saab teostada näiteks reostusuuringu, hindamaks asjakohases täpsusastmes merereostuse riske, seiret ning nendele reageerimise valmisolekut. KMH käigus hinnatakse muu hulgas mõju linnustikule merereostuse riskist tulenevalt ning vajadusel pakutakse välja võimalikud meetmed riskide ja kaasnevate mõjude vältimiseks. KMH käigus teostatakse ka merepõhja uuring, mis selgitab välja võimalike vrakkide asukohad. Teiseks, PPA on 07.07.2022 kirjas nr 2.1-3/17504-3 viidanud, et rajatavad tuulikud ei tohi mõjutada senist riiklikku mereseirelahendust. OÜ Utilitas Wind hinnangul on asjakohane lähtuda eelnõu resolutsiooni punkti 5 alapunktis 1 sätestatud uuringu kirjeldusest, mille on ka SiM oma 24.10.2022 e-kirja kohaselt üle vaadanud. Kolmandaks, PPA 02.09.2022 kirjas nr 1.11-11/168-3 on viidatud, justkui Eesti mereala planeeringu tingimustest kinni pidades saab alustada hoonestuslubade taotluste menetlemist eeldusel, et tuulikute tipukõrgus ei ületa 300 m ning põhjakinnituseks on gravitatsioonivundament. OÜ Utilitas Wind leiab, et PPA järeldus Eesti mereala planeeringust on ekslik ja ennatlik. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse kohaselt oleks elektrituulikute kogukõrgus merepinnast kuni 400 m ning vundamendi tüüp ei ole veel kindlaks määratud (selgub edasise menetluse tulemusena). OÜ Utilitas Wind selgitab, et Eesti mereala planeeringus ei ole tuulikute tipukõrgusele piirangut seatud (300 meetrit oli pelgalt lahenduse väljatöötamise alus) ning vundamendi tüüp ei pea tingimata olema gravitatsioonivundament - vundamendilahenduse keskkonnamõju peab olema samaväärne või väiksem gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega. Neljandaks, PPA on 02.09.2022 kirjas nr 1.11-11/168-3 leidnud, et vajavad selgitamist pääste- ja meretõrjeoperatsioonid tuuleparkide sees, vahel ja mõjupiirkondades. OÜ Utilitas Wind hinnangul on asjakohane lähtuda SiM-i 24.10.2022 e-kirjast, mille kohaselt: „Hilisemas hoonestusloa menetlemise etapis on arendajal vajalik kirjeldada ka arendaja nägemust, kuidas võiksid toimuda päästetööd tuuliku vahetus läheduses, kuna Eestil praegune võimekus spetsiifiliste päästetööde korraldamiseks puudub.“ Viiendaks, PPA 02.09.2022 kirjas 1.11-11/168-3 on leitud, et taotleja poolt tuleb välja selgitada radarite töö kompenseerimise vajadus, see tähendab viia läbi raadiospektri teadusuuring koos kompensatsioonimeetmete väljapakkumisega kui need peaksid osutuma vajalikuks. OÜ Utilitas Wind kinnitab, et on kõnealuses küsimuses valmis asjaomaste asutustega koostööd tegema ning vajalikud ja põhjendatud uuringud teostama. Edasistes etappides on võimalik uuringute vajadust ja sisu täpsustada. 34. OÜ Utilitas Wind esitas 23.11.2022 kirjaga TTJA-le Saare-Liivi hoonestusloa taotluse menetluse uuendamise kohta täiendavad seisukohad, sest 17.11.2022 kohtumisel TTJA-s ilmnes, et menetluses on tekkinud veel küsimusi. OÜ Utilitas Wind leiab oma kirjas järgmist. 1) Eristada tuleb järgmisi teemasid: a) kas VeeS § 222 lõike 4 kohaldamise eeldused on täidetud ja milles seisneb TTJA kaalutlus- ja otsustusõigus sätte rakendamisel; b) kas õigustatud on ala suurendamine või nihutamine; c) kas eraldi (täiendava) keskkonnamõju hindamise („KMH“) algatamiseks on alus; d) kuidas toimida Halios Energy OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotlusega. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotlus Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks tugineb VeeS § 222 lõikele 4. OÜ Utilitas Wind on seisukohal, et kuivõrd Halios Energy OÜ taotluse alusel ei ole hoonestusloa menetlust algatatud, ei kujuta see endast VeeS § 222 lõike 4 rakendamisel takistust ega vastuargumenti Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala 10 suurendamisel. 2) OÜ Utilitas Wind selgitab alljärgnevalt, et VeeS § 222 lõike 4 kohaldamise eeldused on täidetud ning milles seisneb TTJA kaalutlus- ja otsustusõigus sätte rakendamisel. Esiteks, TTJA-l on hindamis- ja kaalutlusruum VeeS § 222 lõikes 4 sätestatud koormatava ala suurendamise või nihutamise eelduste täidetuse kontrollimisel. Vaidlus aga puudub, et VeeS § 222 lõike 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Järelikult ei saa TTJA koormatava ala suurendamisest või nihutamisest keelduda. Nimelt, eelnõu 572 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 64 selgituses on sätte eesmärki ja sisu avatud nii: „Sätte eesmärk on hoonestusloa menetluse reegleid täpsustades tuua välja konkreetsed piirid, kui suures ulatuses võib teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusel haldusorgan algses taotluses esitatud koormatavat ala muuta“. Eraldi on rõhutatud, et sättega antakse TTJA-le varasema vaba kaalutlusotsuse asemel selgemad reeglid ja piirid, mis ulatuses võib ta menetlust ja uuringuid arvesse võttes taotletud ala muutmist kaaluda. VeeS § 222 lõige 4 ei anna TTJA-le alust ega kaalutlusõigust keelduda sättes ette nähtud eelduste täidetusel koormatava ala suurendamisest või nihutamisest kui sellisest - vastav tulemus läheks sätte seletuskirjaga ilmselgelt vastuollu. Arendajal, kelle taotluse alusel on hoonestusloa menetlus juba algatatud (antud juhul OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi alal) on õigustatud ootus, et kui hoonestusloa menetluse algatamise järgne koormatav ala osutub (mingis osas) ebasobivaks, ongi ala võimalik nihutada või suurendada. Teiseks, RWE hoonestusloa taotlus ei saa kuidagi takistada Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala suurendamist või nihutamist. VeeS § 222 lõige 4 sätestab selgelt takistava asjaoluna üksnes juba algatatud hoonestusloa menetluse. VeeS § 222 lõikes 4 sätestatud tingimuste täidetusel ei anta koormatavale alale täiendavate/konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamise võimalust. RWE-l ei saa pelgalt hoonestusloa taotluse esitamisest tekkida subjektiivset õigust ega õigustatud ootust vastaval alal hoonestusloa menetluse algatamise võimalikkuseks. Kolmandaks, asjaolu, et täiendaval koormataval alal ei toimuks konkurssi, ei ole samuti asjakohane alus suurendamisest või nihutamisest keeldumiseks, kuna: a) VeeS § 222 lõikes 4 sätestatud juhul ei saa kõnealusele alale konkureerivaid/täiendavaid hoonestusloa taotlusi esitada; b) hoonestusloa menetluse algatamise eelse konkursi eesmärgiks ei ole kunagi olnud riigile tulu teenida (erinevalt näiteks hoonestustasust); c) algatatud hoonestusloa menetluse järgse koormatava ala suurendamine või nihutamine ei kujuta riigiabi; d) VeeS ega EhS ei tee vahet Eesti mereala planeeringu ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu aladel - mõlemal juhul on konkureerivate/täiendavate taotluste esitamise, võrdlemise ja konkursi loogika sama. Neljandaks, mingit tähendust ei oma asjaolu, et Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise järgne koormatav ala paikneb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal, täiendav koormatav ala aga Eesti mereala planeeringu alal. 35. OÜ Utilitas Wind esitas 11.01.2023 kirjaga TTJA-le ala nihutamise korral vajalikud koordinaadid: 1) Saare-Liivi väljajääva ala koordinaadid, mis hõlmab ala kuhu tuulikuid ei saa püstitada; 2) Saare-Liivi uuringuala koordinaadid, mis hõlmab ala, kus OÜ Utilitas Wind täna uuringuid teeb ning kuhu tuuleparki kavandab. OÜ Utilitas Wind märgib kirjas, et Saare- Liivi meretuulepargi menetluse uuendamisega seonduvalt jääb OÜ Utilitas Wind jätkuvalt oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et Saare-Liivi ala suurendamine on igati põhjendatud, kuid samas kui TTJA otsustab siiski ala nihutamise kasuks, saadab selle tarvis ala koordinaadid. Hoonestusloa menetluse uuendamise otsustamine 36. VeeS § 222 lõige 4 sätestab, et hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige 11 uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Antud sätte alusel peab TTJA kaaluma, kas ja millises ulatuses koormatavat ala muuta on võimalik ning käesoleval juhul tegema otsuse ala nihutamiseks või nihutama jätmiseks ja seda ka vastavalt põhjendama. VeeS § 222 lõiget 4 saab rakendada vaid juhul, kui hoonestusloa menetlus on algatatud. 37. TTJA selgitab, et OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse puhul ei ole tegemist uue hoonestusloa taotlusega ning seega ei kohaldu VeeS § 219 lõikes 3 toodud säte, mille kohaselt kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. TTJA on OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse menetlusse kaasanud samale alale hoonestusloa taotluse esitanud ettevõtjad: Halios Energy OÜ, RWE Renewables Estonia OÜ ja OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark. Samuti küsis TTJA enne otsuse tegemist arvamust asjaomastelt asutustelt. TTJA juhib tähelepanu, et antud juhul võimaldab koormatava ala nihutamist VeeS § 222 lõikes 4 toodud säte, mis ei eelda taotluse avalikustamist. 38. TTJA nõustub OÜ-ga Utilitas Wind, et kehtiv õigus põhimõtteliselt toetab võimalust antud olukorras koormatavat ala suurendada, kuid samuti on võimalik antud juhul koormatavat ala nihutada. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotlus Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks tugineb eelkõige uuringute tulemustele, mille kohaselt Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik elektrituulikuid püstitada. TTJA kontrollis ja leidis, et taotluses toodud täiendava koormatava ala pindala moodustab alla 33% algsest koormatavat alast. Koormatavat ala soovitakse 30.06.2022 taotluse kohaselt suurendada alale, kus ei ole algatatud teist hoonestusloa menetlust (küll aga on sellele alale esitatud mitu hoonestusloa taotlust). VeeS § 222 lõike 2 punkti 2 alusel määratakse hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatav ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites, see tähendab, et TTJA-l on võimalik hoonestusloa andmisel kaaluda avaliku veekogu koormatava ala koordinaatide muutmist. 39. OÜ Utilitas Wind soovib 30.06.2022 taotluse kohaselt avaliku veekogu koormatava ala suurendada lääne suunas. Lõunapoolse ebasobiva ala (ala koordinaadid esitas OÜ Utilitas Wind 11.01.2023 kirjaga), kuhu tuulikuid ei saa püstitada, on Maa-Ameti geoportaali hoonestuslubade kaardikihi järgi ca 82,9696 km2. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse kohaselt on täiendava koormatava ala pindala ca 91,17 km2, seega on täiendav ala ca 8,2 km2 võrra suurem kui väljajääv ala. TTJA ei pea antud vahet märkimisväärseks ja selgitab, et siinkohal on vaja arvestada ka planeeringujärgseid tuulenergeetika arendamiseks sobivate aladega. TTJA peab ebamõistlikuks ja ebaotstarbekaks jätta ca 10 km2 kitsas riba näiteks Saare-Liivi meretuulepargi täiendava ala ja reservala vahele, arvestades ka seda, et elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 07.03.2023, 21) kohaselt täiendatakse EhS § 1131 lõikega 11, mis kehtestab meretuulepargiga koormatava ala miinimumsuuruseks 75 km2. Võttes arvesse, et lõunapoolne ala on tuulepargi rajamiseks ebasobiv, on ainus võimalus ala nihutada just lääne suunas. Ka Roheplaan OÜ 13.02.2023 koostatud eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi 2022 aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“ on märgitud, et tuulepargi lõunapoolse osa (ehk linnustiku tundlik ala koos maismaa lindude olulise rändekoridoriga) nihutamine lääne poole ehk Liivi lahe keskosa suunas on äärmiselt positiivne ja ainuke võimalik laiendamise suund (ehk meretuulepargi 12 asukoha alternatiiv, võrreldes algse ala paigutusega) ning kokkuvõtvalt võib ühtlasi märkida, et sobivaim koht tuuleparkide arendamiseks linnustikust lähtuvalt ongi Liivi lahe keskosa. TTJA on seisukohal, et OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse alusel koormatava ala nihutamine märgitud ulatuses lääne suunas on põhjendatud. 40. VeeS § 222 lõike 4 lause 3 sätestab, et koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Järelikult koormatava ala nihutamise või suurendamise välistab samale alale algatatud hoonestusloa menetlus, mitte üksnes esitatud hoonestusloa taotlus. Ainuüksi hoonestusloa taotluse esitamise faktist ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust kõnealusel alal hoonestusloa menetluse algatamiseks. VeeS § 222 lõike 4 eesmärgiks on eelnõu 572 SE selgituse kohaselt võimaldada teatud juhtudel ala suurendamist või nihutamist ning arendajal, kelle taotluse alusel on hoonestusloa menetlus esialgsel koormataval alal juba algatatud. VeeS § 222 lõikes 4 sätestatud tingimuste täidetusel ei anta koormatavale alale täiendavate/konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamise võimalust. Koormatava ala nihutamise otsuse tegemise järel tuleb omakorda täiendavale koormatavale alale esitatud teiste hoonestusloa taotluste suhtes jätta menetlus algatamata. 41. KeM, RaM ja MKM on oma arvamustes soovitanud kaaluda muudatuse käsitlemist ala nihutamise, mitte suurendamisena ning otsust vastavalt põhjendada. 42. Uuringute tulemusena on selgunud, et Saare-Liivi meretuulepargi esialgse koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik elektrituulikuid püstitada. Mistahes muu ehitise sobivuse üle kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi esialgse koormatava ala lõunapoolses osasse on võimalik otsustada ning hoonestusloa taotluse korral hoonestusloa menetlus algatada pärast Saare-Liivi meretuulepargile hoonestusloa andmist (VeeS § 221 lõige 1, VeeS § 223 lõike 1 punkt 2; EhS § 11311 lõige 1 ja lõike 2 punktid 5 ja 7, EhS § 11313 lõike 1 punkt 2). Varem ei ole võimalik ehitiste kokkusobivuse kohta kaalutletud ja kõiki asjaolusid arvestavat otsust teha ehk hinnata, kas lõunapoolsele ala osale taotletava muu otstarbega ehitise olemust arvestades saab kõnealusesse piirkonda teist hoonestusluba menetleda ja anda või mitte. Teisalt kohustab Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk 3.6 arvestama teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte ning ühtlasi silmapiiri liigendatuse vajadust. Seega nii võimalike puhvertsoonide vajaduse kui ehitiste kokkusobivuse hindamiseks on vajalik esmalt Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetlus ja KMH lõpule viia. 43. TTJA leiab, et antud juhul on õiguspärane ja põhjendatud avaliku veekogu koormatava ala nihutamine (suurendamise asemel), kuna Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik tuulikuid püstitada, mistõttu on ebamõistlik jätta sellele alale kehtima hoonestusloa menetluse algatamise otsus, mille kavandatav eesmärk on tuulepargi rajamine ning see oleks põhjendamatu riigi ressursi hõivamine. Roheplaan OÜ 22.06.2022 koostatud eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ on välja toodud, et kuna esmased uuringud on näidanud ja kinnitanud Saare-Liivi meretuulepargi lõunapoolse ala mittesobivust tuuleparkide arendamiseks, on nimetatud ala edasistest uuringutest praeguseks välja jäetud. Roheplaan OÜ 13.02.2023 koostatud eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi 2022 aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“ on selgitatud, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH üheks oluliseks osaks on linnustiku uuring (läbiviija Eesti Ornitoloogiaühing), mis koosneb kahest osast: peatuvate veelindude uuring (lennuloendused) ja ülelendavate lindude uuring (visuaalsed ja radarvaatlused laevalt). 13.02.2023 eksperthinnangus on märgitud, et 2022. aastal on laevalt Arne Tiselius läbi viidud visuaalsed vaatlused, radarvaatlused horisontaalse ja vertikaalse 13 radariga ning öiste häälitsuste audiosalvestamine ning kokku teostati 2022. aastal 6 loendustsüklit ja 1080 tundi radarvaatlusi. Nimetatud eksperthinnangu kokkuvõtteks on toodud, et Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise raames 2022. aasta vältel teostatud linnustiku uuringu tulemused kinnitavad Eesti maismaa lindude rändejoone tähtsust üle mere trajektooril Munalaid-Kihnu-Ruhnu-Kolka ning näitavad juba asukohapõhise täpsusastmega Saare-Liivi meretuulepargi ala lõunapoolse osa ebasobivust. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul vaja lõunapoolne ebasobiv ala hoonestusalast välja arvata. Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusalaks jääb 30.06.2022 koormatava ala suurendamise taotluses toodud ala koos hoonestusloa menetluse algatamisel silmas peetud koormatava alaga, kust on välja arvatud lõunapoolne ebasobiv ala. TTJA liidab käesoleva otsusega eelnimetatud alad üheks terviklikuks alaks. 44. Tuulepargi rajamise puhul veekogusse on tegemist KeHJS § 6 lõike 1 punkti 5 alusel olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning keskkonnamõju hindamine on KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 alusel kohustuslik. KeHJS § 11 lõike 3 alusel ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. 45. KeHJS § 11 lõike 71 alusel algatatakse sama tegevusloa taotluse menetluses üks keskkonnamõju hindamine. Eelnõu 750 SE II lugemisega jätkamise seletuskirjas on KeHJS § 11 lõike 71 eesmärki kirjeldatud järgmiselt: „Muudatusettepanekuga nr 5 täiendatakse KeHJS §11 lõikega 71, et tagada § 11 üheselt mõistetavus. Antud selge ja ühemõttelise normi seadusesse viimine tagab tegevusloa taotlejale õiguskindluse ning toetab haldusmenetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomika põhimõtete rakendamist“. 46. OÜ Utilitas Wind hinnangul tähendaks ühtse KMH menetluse läbiviimine olulist ja põhjendamatut ajakadu nii KMH menetluse kui keskkonnauuringute läbiviimise mõttes ning rõhutab, et eraldi KMH menetluses arvestatakse asjakohaselt kumulatiivse mõjuga. 47. KeHJS § 11 lõige 11 sätestab, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Niisiis on OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi 5 meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlus 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 peatunud. 48. Kuivõrd OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi 5 meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlus on hetkel peatunud, tuleb see uuendada, kuid sisuliselt taotleb OÜ Utilitas Wind TTJA 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 muutmist. HMS § 68 lg 1 kohaselt saab taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist (HMS § 64 lg 1 koostoimes ka muutmist) juhul, kui saab taotleda haldusmenetluse uuendamist HMS § 44 alusel. 49. HMS § 44 lõike 1 punkti 2 alusel uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse ning sellega koos esitatud eksperthinnangu alusel leiab TTJA, et KMH läbiviimise käigus on ilmnenud uued asjaolud, mida OÜ Utilitas Wind ei saanud teada TTJA 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 tegemise ajal ning sellest tulenevalt saab TTJA uuendada hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse menetlust. TTJA niisiis uuendab KeHJS § 11 lg 11 alusel peatunud menetluse, kuid lähtub siinkohal ka haldusakti muutmise regulatsioonist. 50. HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse § 64 jj regulatsiooni ka haldusakti muutmise suhtes. Käesoleval juhul tuleb HMS § 64 lg 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. TTJA on kaasanud menetlusse puudutatud isikud (vt käesoleva 14 otsuse p-d 57 ja 63). Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt edasiulatuvalt muuta mh juhul, kui see on lubatud seadusega. Käesoleval juhul on see lubatud VeeS § 222 lõike 4 alusel. Oluline on märkida, et isik ei saa haldusakti muutmisel tugineda usaldusele, kui muutmise võimalus on ette nähtud seaduses (HMS § 67 lg 4 p 2). 51. TTJA nõustub KeM-i ja RaM-i toodud seisukohtadega, et KeHJS § 11 lõike 71 alusel ei ole võimalik sama menetluse raames teist KMH-d algatada. Käesoleva dokumendiga muudetakse 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521 ülaltoodud ulatuses ning täiendavat KMH-d ei algatata. 52. Saare-Liivi meretuulepargi koostatud KMH programm on TTJA 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-095 tunnistatud nõuetele vastavaks ning OÜ Utilitas Wind saab samas KMH menetluses koostada nihutatud alale täiendava KMH programmi. Menetlusosaliste ärakuulamine 53. TTJA saatis 26.09.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-069 Saare-Liivi hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eelnõu OÜ-le Utilitas Wind arvamuse avaldamiseks. 54. OÜ Utilitas Wind esitas oma ettepanekud eelnõule 10.10.2022 ning täiendavalt 21.10.2022, 26.10.2022 ja 02.11.2022 seisukohad asutuste arvamustele (vt otsuse p-d 30-33). Samuti esitas OÜ Utilitas Wind 23.11.2022 (vt otsuse p 34) TTJA-le hoonestusloa menetluse uuendamise kohta täiendavad seisukohad. TTJA nõustus OÜ Utilitas Wind kirjades toodud ettepanekutega ning täiendas nende alusel käesolevat otsust. 55. TTJA saatis 20.01.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-099 täiendatud Saare-Liivi hoonestusloa taotluse menetluse uuendamise otsuse eelnõu OÜ-le Utilitas Wind arvamuse avaldamiseks ning edastas 23.01.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-100 eelnõu järgse otsuse lisad (sealhulgas Lisa 1. Koormatava ala koordinaadid). 56. OÜ Utilitas Wind saatis 26.01.2023 kirjaga ettepanekud eelnõule „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse uuendamine (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521)“. Kirjaga esitas OÜ Utilitas Wind TTJA-le õiged koormatava ala koordinaadid ning esitas eelnõule mitmeid täpsustus- ja täiendusettepanekuid. TTJA täiendas OÜ Utilitas Wind ettepanekute alusel käesolevat otsust. 57. TTJA saatis 24.01.2023 RWE-le kirja nr 16-7/21-02502-101, milles teavitas, et OÜ Utilitas Wind esitas 30.06.2022 taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks ning TTJA edastas 20.01.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-099 OÜ-le Utilitas Wind hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks. TTJA märkis, et täiendav koormatava ala hõlmab ala, kuhu RWE on esitanud hoonestusloa taotluse ja sellest tulenevalt kaasas TTJA RWE menetlusse. TTJA palus esitada vastuväited, märkused ja ettepanekud OÜ Utilitas Wind taotluse osas hiljemalt 06.02.2023. RWE palus 30.01.2023 kirjaga edastada TTJA 20.01.2023 kiri nr 16-7/21-02502-099 koos eelnõuga. TTJA edastas 01.02.2023 kirjaga RWE-le otsuse eelnõu „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse uuendamine (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521)“ koos lisadega ja juhtis tähelepanu, et saadetud dokumendi näol on tegemist lühema ärisaladuseta versiooniga. 58. RWE edastas 07.02.2023 kirjaga vastuse TTJA 24.01.2023 kirjale nr 16-7/21-02502-101. RWE on oma kirjas seisukohal, et OÜ Utilitas Wind ei saa hoonestusloa taotluses esitatud 15 koormatavat ala taotletud viisil nihutada, kuna otsuse eelnõu on kaalutlusvigadega: TTJA ei ole kaalunud otsuse tegemisel erinevate osapoolte, ennekõike avalikkuse, huvisid. Samuti leidis RWE kirjas, et otsust ei saa eelnõus esitatud kujul vastu võtta, kuivõrd sellisel juhul oleks otsus materiaalselt õigusvastane. Esiteks tõi RWE välja, et OÜ Utilitas Wind taotlust ei toeta poolte huvide kaalumine. RWE selgitas, et tulenevalt VeeS § 222 lõikest 4 on TTJA-l lai kaalutlusõigus, kas üldse ja millises ulatuses koormatavat ala muuta on võimalik. RWE leidis kirjas, et taotluse rahuldamine ei ole menetlejale kohustuslik ning haldusorgan peab taotluse rahuldamisel kaaluma nii taotleja, teiste huvitatud isikute kui ka avalikku huvi. RWE märkis, et otsuse eelnõu ei vasta avalikule huvile ning tõi muu hulgas välja järgmist: „VeeS § 222 lõige 4 ei piira aga TTJA kaalutlusõigust selliselt, et üksnes algatatud hoonestusloa menetlus saab olla põhjuseks koormatava ala nihutamisest keeldumiseks. TTJA-l tuleb kaalutlusõigust kasutades esmajoones arvestada avalikku huvi (VeeS § 219 lg 5 ja EhS § 1139 lg 2), kõrvutades seda taotleja ja teise huvitatud isikute huvidega. TTJA edastatud otsuse eelnõust ei nähtu, et TTJA oleks kaalutlusõiguse teostamisel kaalunud erinevate osapoolte huvisid. TTJA on üksnes lähtunud sellest, kas vormiliselt on koormatava ala nihutamise eeldused täidetud. Meretuuleparkide arendamiseks sobilike alade konkursita üleandmine eelistatult juba neile arendajatele, kelle osas on hoonestusloa menetlus algatatud, võib kahjustada Eesti riigi mainet ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete huvi oma tegevuse siia toomiseks ja edasiseks arendamiseks“. RWE märkis 07.02.2023 kirjas samuti, et nihutatava ala suurust ei ole nõuetekohaselt kaalutud. RWE lisas, et ala nihutamise põhjendusena on toodud asjaolu, et osa senisest Saare-Liivi tuulepargi lõunapoolsest osast tuleb edaspidi koormatava ala hulgast välja jätta, kuid samas ei nähtu RWE-le edastatud otsuse eelnõust ega ka OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotlusest selle ala suurus, mille võrra Saare-Liivi tuulepargi arendamiseks sobilik ala väheneb. RWE hinnangul ei saa ühelgi juhul olla nihutatava ala suurus suurem kui selle ala suurus, mis koormatava ala hulgast välja tuleb jätta. RWE märkis ka, et TTJA-l oleks tulnud igal juhul kaaluda ala suuruse kindlaksmääramisel seda, kas kogu taotletu andmine OÜ- le Utilitas Wind on põhjendatud või mitte ning ega taotletud ala nihutamine muus suunas poleks kõiki asjaolusid arvestades põhjendatum. Teiseks tõi RWE välja, et OÜ Utilitas Wind taotluse rahuldamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. RWE selgitas kirjas, et OÜ Utilitas Wind hoonestusala nihutamine kujutaks endast ebaseaduslikku riigiabi ja on seetõttu vastuolus Euroopa Liidu õigusega. RWE märkis, et Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 107 lg 1 kohaselt on üldjuhul keelatud mh igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid (riigiabi) ning mereala konkursita üksnes OÜ Utilitas Wind kasutusse andmine on riigi vahenditest antav valikuline abi, mis annab OÜ-le Utilitas Wind majandusliku eelise teiste turuosaliste ees. RWE on kirjas seisukohal, et TTJA ei ole otsuse eelnõus selgitanud, kas OÜ Utilitas Wind taotluse rahuldamine on kooskõlas riigiabi reeglitega ning kuivõrd ebaseadusliku riigiabi andmine on keelatud, tuleb otsus jätta eelnõus planeeritud kujul vastu võtmata. 59. RWE tõi oma 07.02.2023 välja, et OÜ Utilitas Wind taotlust ei toeta poolte huvide kaalumine. TTJA nõustub RWE-ga, et VeeS § 222 lg 4 on iseenesest kaalutlusõigust sisaldav norm, kuid kaalutlusõiguse olemasoluga ei saa TTJA hinnangul põhjendada õigustatud ootust otsuse sisu osas. Menetlusosaline saab nõuda vaid seda, et kaalutlusõigust kasutatakse ja seda tehtaks kaalutlusvigadeta. TTJA hinnangul on kaalutlusõiguse piirid konkreetsel juhul napid, sest kõnealune norm annab suhteliselt täpsed tingimused ala muutmiseks. VeeS § 222 lõige 4 sätestab muu hulgas, et koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Antud juhul kavandatakse ala nihutamist alale, kus on esitatud teiste arendajate poolt hoonestusloa taotlused (OÜ Utilitas Wind ala Saare- Liivi 4, RWE ala 6, Halios Energy OÜ ja OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ala Saare II), kuid 16 ühegi nimetatud taotluse puhul ei ole algatatud käesolevaks hetkeks hoonestusloa menetlust (vt EhS §1134). TTJA rõhutab, et OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse näol on tegemist taotlusega juba algatatud hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks, mitte uue hoonestusloa taotlusega. Seetõttu ei avalikustanud TTJA nimetatud taotlust nagu on tavapärane uue hoonestusloa taotluse menetlemisel. Küll aga on TTJA edastanud OÜ Utilitas Wind hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Halios Energy OÜ-le, RWE-le ja OÜ-le Hiiumaa Offshore Tuulepark, kes kõik esitasid oma arvamuse. Samuti on TTJA edastanud OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse ja otsuse eelnõu asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. 60. RWE märkis 07.02.2023 kirjas, et RWE-le edastatud otsuse eelnõust ei nähtu selle ala suurus, mille võrra Saare-Liivi tuulepargi arendamiseks sobilik ala väheneb ning RWE hinnangul ei saa olla nihutatava ala suurus suurem kui selle ala suurus, mis koormatava ala hulgast välja tuleb jätta. TTJA nendib, et tõesti ei ole dokumentides välja toodud lõunapoolse ebasobiva ala suurust, mis jääb OÜ Utilitas Wind koormatavast alast välja, küll aga on OÜ Utilitas Wind 11.01.2023 kirjaga esitanud TTJA-le koordinaadid muu hulgas Saare-Liivi väljajääva ala kohta, mis hõlmab ala, kuhu tuulikuid ei saa püstitada. TTJA on otsuse punktis 39 toonud välja, et täiendav ala on ca 8,2 km2 võrra suurem kui väljajääv ala ja selgitanud, et OÜ-l Utilitas Wind ei ole võimalik kavandatava meretuulepargi ala nihutada merealale, kus selleks ette nähtud ala puudub. TTJA märgib, et VeeS § 222 lõige 4 ei sätesta, et nihutatud ala suurus peab olema täpselt võrdväärne ebasobivaks tunnistatud algse koormatava ala osa pindalaga. TTJA hinnangul peab lähtuma planeeringus määratud alade (sh reservala) paiknemisest. Antud juhul soovib OÜ Utilitas Wind ala nihutada Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika alale, jättes samas välja tuuleenergeetika reservala. Võttes arvesse, et lõunapoolne ala on tuulepargi rajamiseks ebasobiv, on ainus võimalus ala nihutada just lääne suunas, mida kinnitab ka Roheplaan OÜ 13.02.2023 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi 2022 aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“ (vt otsuse p 39). 61. RWE tõi 07.02.2023 kirjas samuti välja, et OÜ Utilitas Wind taotluse rahuldamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja hoonestusala nihutamine kujutaks endast ebaseaduslikku riigiabi. TTJA selgitab, et riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; 3) abimeede annab eelise abi saajale; 4) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Antud juhul ei ole tegemist hoonestusloa andmise otsustamisega, vaid koormatava ala muutmise otsustamisega. Juurdepääsu avalikule veekogule kui riigivarale saab arendaja alles hoonestusloa alusel ehitusloa andmisel, mitte hoonestusloa menetluse algatamisel. Nihutamise võimaluse annab VeeS § 222 lõige 4 ja nihutamise aluseks on ettevõtja põhjendatud taotlus. TTJA on seisukohal, et koormatava ala nihutamine ei paranda OÜ Utilitas Wind positsiooni võrreldes tema konkurentidega ja tegemist ei ole konkurentsi moonutamisega. OÜ Utilitas Wind soovib koormatava ala nihutamist eesmärgiga projekt ellu viia, ettevõtja ei saa sellega konkurentsieelist. Avaliku veekogu koormatava ala nihutamise või suurendamise võimalus (VeeS § 222 lõige 4, EhS § 11312 lõige 3) kohaldub ühtmoodi kõigile hoonestusloa menetlustele. TTJA on seisukohal, et OÜ Utilitas Wind ei saa Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala nihutamisega riigiabi. 62. RWE märkis 07.02.2023 kirjas samuti, et piirang seoses linnustikuga oli osapooltele 17 eelnevalt teada, kuna Eesti mereala planeeringu teostamise käigud viidi läbi erinevad uuringud (aastatel 2016 ja 2019) ja avalikustati tulemused ning OÜ Utilitas Wind tegi hoonestusloa taotluse sellele alale 2021. aastal, seega nad olid teadlikud tekkivatest piirangutest/takistustest. TTJA juhib tähelepanu, et OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgne koormatav ala asub Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu järgses tuuleenergeetika arenduspiirkonnas. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (kehtestatud 17.04.2017) punktis 5 on toodud, et Pärnu mereplaneeringuga kavandatu elluviimiseks on muu hulgas vajalik linnustiku ja nahkhiirte rände analüüs. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ei välista meretuulepargi rajamist OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendavale koormatavale alale. Eesti mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames koostatud linnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogia Ühing, 2019) näitas piirkonnas maismaalindude rändekoridori olemasolu, kuid antud planeeringu peatüki 5.6.5 tingimuse nr 12 e kohaselt tuleb hinnata mõju lindudele ning koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid lindudele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses. Eeltoodu viitab, et planeeringu koostajad on pidanud vajalikuks täiendavate linnustiku uuringute läbiviimist. 63. TTJA edastas 09.02.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-108 OÜ Utilitas Wind hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Halios Energy OÜ-le ja OÜ-le Hiiumaa Offshore Tuulepark ning palus nende vastuskirja hiljemalt 20. veebruariks 2023. 64. 13.02.2023 kirjaga edastas OÜ Utilitas Wind täiendava seisukoha eelnõu „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse uuendamine (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521)“ menetluses. Kirjale oli lisatud Roheplaan OÜ 13.02.2023 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi 2022 aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“. 13.02.2023 kirjas tõi OÜ Utilitas Wind välja oma täiendavad selgitused selle kohta, et: 1) uuringute tulemused kinnitavad Saare-Liivi meretuulepargi algse koormatava ala lõunapoolse osa ebasobivust ning annavad seega aluse koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks; 2) avaliku huvi aspekt ei ole otsustav, ent toetab Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala nihutamist või suurendamist; 3) OÜ Utilitas Wind ei saa Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala nihutamise/suurendamisega riigiabi; 4) ELWIND-i säte ning käesolev olukord on hoonestusloa taotlejate suhtes diametraalselt erinev. 65. Halios Energy OÜ saatis 14.02.2023 TTJA-le vastuskirja otsuse eelnõu kohta. Halios Energy OÜ leidis 14.02.2023 kirjas, et OÜ Utilitas Wind poolt esitatud taotlus koormatava ala suurendamiseks või nihutamiseks pole taotluses esitatud asjaoludest lähtuvalt põhjendatud. Halios Energy OÜ selgitas, et eelnõu kohaselt kavatseb OÜ Utilitas Wind kasutada koormatavat ala elektrienergia ja/või vesiniku tootmiseks, kuid TTJA poolt Halios Energy OÜ- le 23.01.2023 edastatud hoonestusloa menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõu (dokumendi nr 16-7/21-05428-016) kohaselt on TTJA hinnangul vesiniku tootmine koormataval alal sisuliselt välistatud. Lisaks märkis Halios Energy OÜ oma kirjas, et varasemate vaatlus- ja seireandmete järgi pidi olema juba taotluse esitamise hetkel teada, et OÜ Utilitas Wind poolt hoonestusloa taotluses soovitud ala oli selges konfliktis linnustikuga ning ebasobiv meretuulepargi rajamiseks. Samuti märkis Halios Energy OÜ, et OÜ Utilitas Wind taotluse alusel koormatava ala suurendamine ja/või nihutamine muudab ülejäänud ala selliseks, mida saab küll kasutada vesiniku tootmiseks, kuid mis oma suuruse ja kuju tõttu muutub ebasobivaks meretuulepargi rajamiseks ning eeltoodu tähendab omakorda seda, et ülejäänud ala pole enam arendajate jaoks piisavalt atraktiivne ning sellest tulenevalt jääb riigil tulevikus korraldataval oksjonil loodetud tulu teenimata. Kokkuvõttes on Halios Energy OÜ seisukohal, 18 et OÜ Utilitas Wind poolt koormatava ala suurendamine/või nihutamine pole põhjendatud ning seaduses nõutud ala suurendamise ja/või nihutamise eeldused on täitmata. 66. TTJA nõustub, et OÜ Utilitas Wind 18.02.2021 hoonestusloa taotluse kohaselt on OÜ Utilitas Wind soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota elektrienergiat ja/või vesinikku. Kui Halios Energy OÜ soov on avaliku veekogu koormamine tehissaarega vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks, siis OÜ Utilitas Wind ei kavanda oma 18.02.2021 taotluse kohaselt tehissaare rajamist. OÜ Utilitas Wind märkis oma 22.02.2023 kirjas, et uurib tõepoolest vesiniku tootmise võimalusi, ent seda tõenäoliselt mitte merel, vaid maismaal (tehnoloogilise valmiduse madala taseme tõttu). Seega on nimetatud kaks hoonestusloa taotlust sisuliselt erinevad ja nende võrdlemine ei ole asjakohane. Kuna merel kehtivates planeeringutes sellise ehitise, tehissaare, sõltumata selle suurusest, ehitamiseks asukohta pole valitud ehk Halios Energy OÜ taotletav hoonestusluba on vastuolus planeeringuga, siis puudub õiguslik alus taotletava tehissaare hoonestusloa menetlusesse võtmiseks. TTJA nõustub, et OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi 5 hoonestusloa taotluse esitamise ajal oli teada, et linnustiku analüüs näitas piirkonnas maismaalindude rändekoridori olemasolu, kuid nagu TTJA otsuse punktis 62 märkis, leidsid Eesti mereala planeeringu koostajad, et täiendavad linnustiku uuringud on siiski vajalikud. TTJA ei nõustu Halios Energy OÜ väitega, et koormatava ala nihutamise eeldused on täitmata. 67. Enefit Green AS saatis 20.02.2023 Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ nimel vastuskirja otsuse eelnõu kohta. Esiteks märkis OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark kirjas, et koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks puudub õiguslik alus, sest OÜ Utilitas Wind poolt algselt taotletud ala lõunapoolse osa kattuvus lindude rändekoridoridega on avalikult teadaolev asjaolu, mis on tuvastatud juba enne OÜ Utilitas Wind algse taotluse esitamist 18.02.2021 ega saa seega olla aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Teiseks märkis OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark oma kirjas, et otsuse eelnõust ei ilmne kaalutlusõiguse teostamine, sest tegemist on sättega, mis näeb ette TTJA kaalutlusõiguse hinnata, kas ala on võimalik suurendada või nihutada kuni 33% ulatuses ning seega ei saa TTJA OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse lahendamisel piirduda formaalse kontrolliga taotletava ala lubatud suuruse kohta, vaid peab hindama, kas ja mis ulatuses on ala muutmine põhjendatud, kuidas see mõjutab samale alale hoonestusloa taotlusi esitanud ettevõtjaid ja kaaluma alternatiivseid lahendusi OÜ Utilitas Wind taotletu kõrval. Kolmandaks leidis OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark oma kirjas, et koormatava ala suurendamiseks pole läbiviidud kohast menetlust, sest merealade koormamiseks meretuuleparkidega tuleb läbi viia üksikasjalik hoonestusloa andmise menetlus, mille raames tuleb TTJA-l enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldada hoonestusloa taotluse kohta teade ning võimaldada huvitatud isikutel esitada oma hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark on samuti seisukohal, et hoonestusloa andmine teatud mereala koormamiseks tuulepargiga peab toimuma läbipaistvas ja võrdset kohtlemist tagavas menetluses. Neljandaks tõi OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark välja, et otsuse eelnõus puudub hinnang koormatava ala muutmise vajadusele ja leidis, et VeeS § 222 lõike 4 alusel koormatava ala suurendamisel või nihutamisel ei saa lähtuda üksnes koormatava ala pindalast, vaid ka ala kasutamise eesmärgist. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark märkis, et OÜ Utilitas Wind taotletud alale, mille osas tuuleparkide paigaldamiseks piiranguid ei ole, saab hinnanguliselt paigaldada koguni ca 252 tuulikut, mis tähendab, et linnustikuga seotud piirangutest vabaks jäävale algselt taotletud alale saab tegelikult ehitada suurema võimsusega tuulepargi, kui arendaja praegu on üldse kavandanud ning järelikult pole sisulist põhjendust ala nihutamiseks. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark on seisukohal, et TTJA-l tuleb hinnata, kas OÜ Utilitas 19 Wind poolt taotletava koormatava ala muutmise ulatus on põhjendatud, ning vajadusel vähendada eelnõus toodud täiendava koormatava ala ulatust. 68. Vastuseks OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark 20.02.2023 kirjale selgitab TTJA järgmist. Roheplaan OÜ 13.02.2023 koostatud eksperthinnangus „Saare-Liivi meretuulepargi 2022 aastal läbiviidud elustiku uuringute kokkuvõte“ on välja toodud, et loamenetluse käigus läbi viidavate linnu uuringute põhieesmärk on täpsustada ala sobivust tegevuste läbiviimiseks linnukaitse seisukohast, olenemata ala kuulumisest sensitiivsete, tuuleparkide rajamiseks sobivaimate või ülejäänud alade piiresse. Samas eksperthinnangus on märgitud, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH raames 2022. aasta vältel teostatud (võrreldes näiteks Eesti mereala planeeringu KSH-ga täpsusega) linnustiku uuringu tulemused kinnitavad Eesti maismaa lindude rändejoone tähtsust üle mere trajektooril Munalaid-Kihnu-Ruhnu-Kolka ning näitavad juba asukohapõhise täpsusastmega Saare-Liivi meretuulepargi ala lõunapoolse osa ebasobivust. TTJA hinnangul saavad nimetatud linnustiku uuringu tulemused olla aluseks koormatava ala nihutamiseks. TTJA on otsuse punktis 59 toonud välja selgitused, miks käesoleva OÜ Utilitas Wind koormatava ala muutmise taotluse menetlemisel pole viidud läbi hoonestusloa taotlusele kohast menetlust. TTJA selgitab täiendavalt, et VeeS § 222 lõiget 4 ei ole võimalik tõlgendada nii, et koormatava ala suurendamise või nihutamise korral tuleb esitada hoonestusloa taotlus ning antud sätet saab rakendada üksnes juba algatatud hoonestusloa menetluse korral. Kuivõrd OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse puhul ei ole tegemist hoonestusloa taotlusega, ei saa kohaldada ka hoonestusloa taotluse menetlemisele rakenduvat menetluskorda. Lisaks märgime, et TTJA-l ei ole õigust sisustada OÜ Utilitas Wind taotlust koormatava ala muutmiseks, vaid teha kaalutletud otsus esitatud taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. VeeS § 222 lõiget 4 silmas pidades saab öelda, et just koormatava ala suurus on oluline, antud sätte kohaldamisel ei ole asjakohased näiteks tuulikute arv ega parameetrid. Tuulikute arv, võimsus ja paigutus selguvad eelkõige KMH ja uuringute tulemusena hoonestusloa menetluse raames. TTJA on hinnanud OÜ Utilitas Wind poolt taotletava koormatava ala muutmise ulatuse põhjendatust otsuse punktis 39. 69. 22.02.2023 kirjaga edastas OÜ Utilitas Wind täiendava seisukoha eelnõu „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse uuendamine (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521)“ menetluses. Kirjaga esitas OÜ Utilitas Wind seisukohad RWE Renewables Estonia OÜ 07.02.2023, Halios Energy OÜ 14.02.2023 ning OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark 20.02.2023 kirjades esitatud vastuväidetele. Otsus Tulenevalt eeltoodust, haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punktist 2, § 66 lõike 2 punktist 1, veeseaduse (taotluse esitamise hetkel kehtiv redaktsioon) § 222 lõikest 4, § 219 lõigetest 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 1 punktist 5, § 11 lõigetest 3, 8 ja 11, § 12 lõikest 1, § 18 lõikest 7, § 30, majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punktist 8 otsustan: 1. Uuendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud ning keskkonnamõju hindamise algatamisega peatunud hoonestusloa menetlus OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 esitatud taotluse ning eksperthinnangu „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ alusel. 2. Muuta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521 20 ja nihutada otsusega algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala. Liita Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu esialgne koormatav ala (lõunapoolne ebasobiv ala jätta välja) ja OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendav koormatav ala üheks terviklikuks hoonestusloa menetluse koormatavaks alaks ning lugeda sellel OÜ Utilitas Wind taotluse alusel hoonestusloa menetlus algatatuks. Määrata uuendatud Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala koordinaatideks käesoleva otsuse Lisas 1 sätestatud koordinaadid. 3. Hinnata Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal meretuulepargi veekogusse püstitamise keskkonnamõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud keskkonnamõju hindamise menetluses, koostades täiendava keskkonnamõju hindamise programmi ja vajadusel täiendava keskkonnamõju hindamise aruande koos seonduvate täiendavate menetlustoimingutega. 4. Saare-Liivi meretuulepargi esialgse koormatava ala ning täiendava koormatava ala suhtes võib hoonestusloa vajadusel anda osahaldusaktidena koos seonduvate (menetlus)toimingutega. 5. Sõnastada 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 resolutsiooni terviktekst järgmiselt: „1. Algatada hoonestusloa menetlus OÜ Utilitas Wind 18.02.2021 esitatud, 05.07.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse ja 30.06.2022 esitatud taotluse alusel kavandatava Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. 2. Algatada punktis 1 nimetatud meretuulepargi rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindamine, sh piiriülene keskkonnamõju hindamine, võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude hindamiseks. Eeldatavalt võib kavandataval tegevusel olla piiriülene mõju, seega tuleb mõjude hindamisel välja selgitada võimalikud piiriülesed mõjud tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal. 3. Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusala avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid on toodud käesoleva otsuse Lisas 1. 4. Natura 2000 võrgustiku alade osas tuleb keskkonnamõju hindamise programmis teostada Natura eelhindamine ja sõltuvalt selle tulemustest keskkonnamõju hindamise aruandes Natura asjakohane hindamine. 5. Viia läbi vähemalt järgmised uuringud meretuulepargi asukohal ja selle mõjualas ning põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide asukohal ja nende mõjualas: 1) laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs, mis käsitleb tuulepargi mõju laevaliiklusele ja võimalikke leevendusmeetmeid. Käsitletavate teemade seas peab mh olema ka nt võimalike laevaliikluse koridoride asukohad ja laiused, tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS seadmetele, laevaradaritele ja võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju laevaliiklusele; 2) OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendaval koormataval alal hinnata tuulepargi mõjusid lennuliiklusele Kuressaare, Ruhnu, Kihnu ja Pärnu lennuväljalt; 3) Saare-Liivi meretuulepargi esialgsel koormataval alal viia läbi lennuohutuse ekspertiis-riskianalüüs, mis käsitleb tuulepargi keskele jäetava lennuliikluse koridori laiust, arvestades erinevate võimalike ilmastikunähtuste, õhusõiduki tüüpide ja lennukiirustega; 4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; 5) mere põhjasetete uuring; 6) visualiseering maismaa erinevatest punktidest, arvestades Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tellitud uuringuga 21 „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või mõnest teisest vähemalt samaväärsest metoodikast, mille puhul olud on Eesti tingimustele kohaldatavad; 7) laevavrakkide lähipiirkonnas tegutsemise korral hinnata mõju kultuuripärandile, vajadusel läbi viia uuringud. Laevavrakkide ümberpaigutamisele eelnevalt viia läbi allveearheoloogiline eeluuring, et välja selgitada laevavraki seisukord, arheoloogilise kihi ulatus ja teisaldamise teostatavus; 8) merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatavasse mõjualasse jääval merealal; 9) merepõhja elustiku uuring - põhjataimestiku ja -loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite väljaselgitamine arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal; 10) merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju uuring kalastikule (ehitus- ja ekspluatatsiooniaegse mõju); 11) linnustiku rände- ja toitumisalade uuring. Linnustiku osas on vajalik teostada rände analüüs ning ränd- ja avamerelindude uuring (toitumisalad, rändekoridorid jmt). Läbi tuleb viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega); 12) käsitiivaliste uuring ja nahkhiirte toitumisalade ja rände(koridori) uuring; 13) kalastiku uuring – kaardistada piirkonna kalavarud, kalade koelmualad, merepõhja elustik ja elupaigad, kalade rändeteed ning tuulepargi mõju kalapopulatsioonidele. Kavandatava tegevuse mõju kalade rändele ja kudemisele, lindudele (sealhulgas täpsustades auli ja vaerase elupaigad), samuti tuleb läbi viia ehituse ja ekspluatatsiooniaegse mõju analüüsimine. Kalastiku uuringu raames on vajalik ka uurida tuulikute töömüra mõju räimeparvede liikumisele. Kaardistada piirkonna kalavarud, kalade koelmualad, merepõhja elustik ja elupaigad ning kalade rändeteed; 14) hinnata ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd) ning töötatakse välja asjakohased leevendavad meetmed; 15) infraheli ja heljumi leviku modelleerimine, et hinnata tuulepargi rajamise mõju kalade kudealadele, kudemisele ja rändele; 16) kunstsubstraadi koloniseerimise katsete uuring; 17) merepõhja elupaikade uuring; 18) mereimetajate uuring; 19) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 20) merevee kvaliteedi uuring. Merekeskkonna seisundi hindamisel tuleb arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutavat andmestikku; 21) selgitada välja orienteeruvad süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud; 22) sotsiaalmajanduslik analüüs (sh kalandusele), ja nähakse ette vajalikud leevendavad meetmed. Sotsiaalmajandusliku analüüsi alusel hinnata elektrienergia kvaliteeti ja selle parandamise võimalusi Kihnu saarel ning teha selles osas koostööd teiste arendajatega, kes sama arenduspiirkonnas tuuleparke kavandavad (AS Elering, AS Eesti Energia); 23) reostusuuring, hindamaks asjakohases täpsusastmes merereostuse riske, seiret ning nendele reageerimise valmisolekut; 24) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest 22 arvates. 6. Tuulikute täpsete asukohtade valikul ja parameetrite osas teha koostööd asjakohaste asutustega võimalike piirangute ja sobivate asukohtade väljaselgitamiseks. 7. Keskkonnamõju hindamisel, uuringute tegemisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega. 8. Hinnata koosmõju piirnevalt kavandatud tuuleparkidega. 9. Tuulepargi planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringu alusanalüüse ja saadud lisainfot, mis hõlmavad kogu Eesti mereala, sh Pärnumaa mereplaneeringu osas (nt hüljeste uuring, lindude peatumisalade uuring, visuaalsete mõjude hindamise juhendmaterjal). 10. Keskkonnamõju hindamise eeldatav mõjuala tuleb välja selgitada KMH programmi etapis. 11. OÜ-l Utilitas Wind esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates, juhul kui tähtaega ei ole pikendatud KeHJS § 2⁴ alusel. 12. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 13. OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 14. Keskkonnamõju hindamisega ning muude uuringutega seotud kulud kannab OÜ Utilitas Wind.“ 6. Käesoleva otsuse kehtivuse peatumise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral jääb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23.12.2021 otsuse nr 1-7/21-521 resolutsioon algsel kujul kehtima. Hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. TTJA teavitab viivitamatult Keskkonnaministeeriumit piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamisest. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Lisad: 1. Koormatava ala koordinaadid 2. TTJA 23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kohta 23 Koostaja: Merilin Kraun 24  Nimekirja alusel 18.04.2023 nr 16-7/21-02502-126 OÜ Utilitas Wind kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 04.04.2023 Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale Liivi lahte kavandatava Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. TTJA kontrollis edastatud KMH programmi eelnõu vastavust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 13 sätestatud nõuetele. TTJA muutis 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23-063 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsust (23.12.2021 otsus nr 1-7/21-521) ja nihutas otsusega algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu koormatavat ala Saare-Liivi meretuulepargi rajamiseks. 09.03.2023 otsusega liitis TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu esialgse koormatava ala (lõunapoolse ebasobiva ala välja jättes) ja OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluses toodud täiendava koormatava ala üheks terviklikuks hoonestusloa menetluse koormatavaks alaks ning luges sellel OÜ Utilitas Wind taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatatuks. TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt tuleb Saare-Liivi meretuulepargi täiendaval koormataval alal hinnata meretuulepargi veekogusse püstitamise keskkonnamõju TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH menetluses, koostades täiendava KMH programmi ja vajadusel täiendava KMH aruande koos seonduvate täiendavate menetlustoimingutega. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise numbriga 1-7/23-063. Hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA dokumendiregistris registreerimise numbriga 16-7/21-02502. Tuginedes KeHJS §151 lõigetele 1 ja 2 edastame OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi täiendava koormatava ala KMH programmi eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Tulenevalt KeHJS §151 lõikest 4 palume esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollida ekspertrühma koosseisulist piisavust. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Seisukohad, ettepanekud ja märkused nimetatud KMH programmi eelnõu kohta palume edastada kirjalikult e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. KMH programm 2. KMH programmi Lisa 1 3. Adressaatide nimekiri Merilin Kraun +372 667 2039 [email protected]